Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w03 6/1 bf. 23-27
  • Mlifilimɔi ni Anyɛŋ Akɛ Nɔ ko Ato He!

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Mlifilimɔi ni Anyɛŋ Akɛ Nɔ ko Ato He!
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2003
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Mi-Mra Bei Amli
  • Jeŋ Ta II—Kaa Be
  • Yɛ Be-Fɛɛ Sɔɔmɔ lɛ Mli
  • Shiɛmɔ Nitsumɔ lɛ Mli Naagbai kɛ Hegbɛi
  • Shimɔ ni Yɔɔ Dɔlɛ
  • Mikase Biblia Mli Anɔkwale lɛ yɛ Romania
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Hã Otsui Ahi Mumɔŋ Jwetrii Ahe
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2017
  • Ní Wɔɔha Wɔhiŋmɛii kɛ Wɔtsui Ahi Nyɔmɔwoo lɛ Nɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Shɛɛ Sane Kuku ko ni Tsake Mishihilɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2003
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2003
w03 6/1 bf. 23-27

Wala Shihilɛ He Sane

Mlifilimɔi ni Anyɛŋ Akɛ Nɔ ko Ato He!

TAAKƐ REGINALD WALLWORK GBA

“Nɔ ko nɔ ko kwraa bɛ je nɛŋ ni abaanyɛ akɛto mlifilimɔi ni wɔná kɛjɛ Yehowa sɔɔmɔ mli yɛ be-fɛɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he!” Beni miŋa gbo yɛ May afi 1994 sɛɛ etsɛɛɛ tsɔ ni mina wolo bibioo ni akɛ oyaiyeli ŋma nɛɛ futu ewoji lɛ amli.

KƐ MISUSU Irene wiemɔi nɛɛ ahe lɛ, mikaiɔ afii 37 ni yɔɔ miishɛɛ, ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli ni wɔye yɛ Peru akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi lɛ. Kɛjɛ beni wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ December 1942 mli kɛbaa nɛɛ lɛ, wɔná Kristofoi ekomefeemɔ ni jara wa mli ŋɔɔmɔ—ni biɛ ji he ni sa jogbaŋŋ kɛha misane lɛ shishijee.

Atsɔse Irene akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome yɛ Liverpool, England. Efata etsɛ biyei etɛ he, ni amɛtsɛ gbo beni awuɔ Jeŋ Ta I lɛ. No sɛɛ lɛ enyɛ kɛ Winton Fraser bote gbalashihilɛ mli, ni amɛfɔ́ binuu ni egbɛi ji Sidney. Beni eshwɛ fioo ni Jeŋ Ta II lɛ baafɛ yɛ afi 1939 mli lɛ, amɛweku lɛ fã kɛtee Bangor yɛ North Wales, ni jɛmɛ abaptisi Irene yɛ. Abaptisi Sidney yɛ afi ni tsɔ hiɛ lɛ mli, no hewɔ lɛ, ekɛ Irene fɛɛ sɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi—be-fɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi—yɛ Wales kooyigbɛ ŋshɔ lɛ naa, kɛjɛ Bangor kɛtee Caernarvon, ni Anglesey ŋshɔkpɔ lɛ fata he.

No mli lɛ, miisɔmɔ akɛ onukpai asɛinɔtalɔ, taakɛ wɔtsɛɔ lɛ ŋmɛnɛ lɛ yɛ Runcorn Asafo lɛ ni kɛ Liverpool wuoyi-bokagbɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 20 lɛ mli. Irene banina mi yɛ kpokpaa nɔ kpee ko shishi ni ebi mi kɛji ebaanyɛ ená shikpɔŋkuku ko ni eshiɛ yɛ mli akɛni ekɛ enyɛmi yoo Vera ni ebote gbalashihilɛ mli, ni eyɔɔ Runcorn lɛ baahi shi kɛyashi be ko lɛ hewɔ. Irene kɛ mi hi shi jogbaŋŋ yɛ otsii enyɔ ni ekɛ wɔ hi shi lɛ mli, ni sɛɛ mli lɛ miyasara lɛ shii abɔ yɛ Bangor. Kwɛ miishɛɛ ni miná beni Irene kpɛlɛ nɔ yɛ otsi lɛ eko naagbee mli akɛ ekɛ mi baabote gbalashihilɛ mli lɛ!

Beni miku sɛɛ kɛba shia Hɔgbaa lɛ, mije shishi amrɔ nɔŋŋ mibɔi gbɛjianɔtoo kɛha wɔ yookpeemɔ lɛ, shi minine shɛ tɛligram ko nɔ enɔ Jufɔ lɛ. Ekaneɔ akɛ, “Eedɔ mi waa akɛ tɛligram nɛɛ baaha onu dɔlɛ he. Miifo wɔ yookpeemɔ lɛ mli. Etsɛŋ ni onine baashɛ wolo nɔ kɛha enɛ mlitsɔɔmɔ.” Mihe jɔ̃ mihe. Kulɛ mɛni baanyɛ afee naagba lɛ?

Minine shɛ Irene wolo lɛ nɔ enɔ jetsɛremɔ. Ekɛɛ mi akɛ eeya Horsforth yɛ Yorkshire koni eyafata Hilda Padgett he yɛ gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli.a Etsɔɔ mli akɛ yɛ nyɔji 12 ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, ekpɛlɛ nɔ akɛ ebaasɔmɔ yɛ he ni hiamɔ lɛ da yɛ kɛji abi lɛ ni efee nakai. Eŋma akɛ: “Kɛha mi lɛ, enɛ tamɔ shi ni miwo Yehowa, ni minuɔ he akɛ akɛni miwo lɛ shi dani mibale bo hewɔ lɛ, esa akɛ maye mishiwoo lɛ nɔ.” Eyɛ mli akɛ miye awerɛho moŋ, shi mihiɛ sɔ enɔkwayeli lɛ waa ni mitsɔ tɛligram nɔ miha lɛ hetoo akɛ: “Yaa. Mamɛ bo.”

Beni Irene yɔɔ Yorkshire lɛ, awo lɛ tsuŋ nyɔji etɛ yɛ ehenilee mli ni ejɛ ekpoo ta ni eeefĩ sɛɛ lɛ hewɔ. Shi yɛ nyɔji 18 sɛɛ, ni ji yɛ December 1942 lɛ mli lɛ wɔbote gbalashihilɛ mli.

Mi-Mra Bei Amli

Yɛ afi 1919 mli lɛ, minyɛ hé Studies in the Scriptures wolokpoi lɛ fɛɛ eko.b Taakɛ mitsɛ wie yɛ anɔkwale mli yɛ nakai be lɛ mli lɛ, eyɛ mli akɛ Awo kaneko wolo ko dã moŋ, shi etswa efai shi akɛ ebaakase wolokpoi nɛɛ jogbaŋŋ kɛfata e-Biblia lɛ he. Efee nakai ni abaptisi lɛ yɛ afi 1920 mli.

Mitsɛ ji mɔ ko ni haaa nɔ ko agba enaa tsɔ̃, ni etsĩii minyɛ naa yɛ nɔ ni etaoɔ akɛ efee, ní amɛbii ejwɛ—minyɛmimɛi yei enyɔ Gwen kɛ Ivy; minyɛmi nuu Alec; kɛ mi—tsɔsemɔ yɛ anɔkwale lɛ mli hu fata he lɛ mli. Stanley Rogers kɛ Odasefoi anɔkwafoi krokomɛi ni yɔɔ Liverpool lɛ fã gbɛ kɛba Runcorn, he ni etsɛɛɛ ni ato asafo hee yɛ lɛ, ni amɛbaha Biblia mli wiemɔi. Wɔweku lɛ kɛ asafo lɛ shwere yɛ mumɔŋ.

Beni Gwen kɛ Awo fɛɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ pɛ kɛkɛ ni ekpa wajemɔ he nikasemɔ ni eyaa yɛ Church of England lɛ. Beni osɔfo lɛ basara wɔ koni ekɛbi nɔ hewɔ ni ekpa nikasemɔ ni efeɔ lɛ baa lɛ, ekɛ sanebimɔi babaoo ni eko nyiɛ eko sɛɛ ni esako ehe jogbaŋŋ kɛhako amɛhetoo lɛ kpe. Gwen bi lɛ nɔ ni Nuŋtsɔ lɛ Sɔlemɔ lɛ shishi tsɔɔ, ni yɛ naagbee mli aahu lɛ egbála mli etsɔɔ osɔfo lɛ ni esusuuu he kɛjɛ shishijee akɛ ebaafee nakai! Etsɛ wiemɔ sɛɛ kɛjɛ 1 Korintobii 10:21 lɛ ni ekɛmu ewiemɔ lɛ naa, ni ekɛfee lɛ faŋŋ akɛ enyɛŋ ni eya nɔ ‘eye okpɔlɔi enyɔ nɔ nii.’ Beni osɔfo lɛ shiɔ wɔshia lɛ mli eyaa lɛ, ekɛɛ akɛ ebaasɔle eha Gwen ni ebaaku esɛɛ koni ebaha esanebimɔi lɛ ahetoo, shi etsɔɔɔ jɛi kɛhooo dɔŋŋ. Beni abaptisi Gwen sɛɛ etsɛɛɛ ni ebatsɔ be-fɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ.

Bɔ ni asusuɔ gbekɛbii ahe ahaa yɛ wɔ asafo lɛ mli lɛ ji nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. Mikaiɔ maŋshiɛmɔ ko ni onukpa ko ni basara wɔ lɛ ha beni miye afii kpawo lɛ. Yɛ maŋshiɛmɔ lɛ sɛɛ lɛ, ekɛ mi bagba sane. Miha ele akɛ mikane Abraham kɛ bɔ ni eka akɛ ekɛ ebinuu Isak aaashã afɔle lɛ he sane. Ekɛɛ mi akɛ: “Yaa ni oyadamɔ wiemɔ kpoku lɛ afãgbɛ, ni ogba mi sane lɛ fɛɛ.” Kwɛ bɔ ni miná miishɛɛ waa ákɛ miyadamɔ jɛmɛ koni maha miklɛŋklɛŋ “maŋshiɛmɔ”!

Abaptisi mi beni miye afii 15 yɛ afi 1931 mli, ni ji afi nɔ ni minyɛ gbo, kɛ afi nɔ ni mikpa skul ni mikɛ mihe yawo elɛtrik hewalɛ he nitsumɔ kasemɔ mli. Yɛ afi 1936 mli lɛ, no mli atswaa Biblia mli maŋshiɛmɔi ni amɔmɔ awo gramafon plɛtei anɔ ahaa maŋbii ni amɛboɔ toi, ni nyɛmi yoo onukpa ko wo mi kɛ minyɛmi nuu lɛ hewalɛ koni wɔkɛ wɔhe awo nɛkɛ nitsumɔ nɛɛ mli. No hewɔ lɛ, Alec kɛ mi tee Liverpool koni wɔyahe baisikel ni wɔha afee adeka fioo ko akpɛtɛ he aha wɔ ni wɔkɛ wɔtsɔne ni akɛtswaa wiemɔi ni amɔmɔ lɛ awo mli. Afee adeka ko ni awieɔ awoɔ mli ama dadetso kakadaŋŋ ko ni fɔlɔ kã teŋ ni kɛlɛ ji mitai enyɔ ni anyɛɔ akumɔɔ mli afeɔ lɛ bibioo ama baisikel ni afee adeka fioo ko akpɛtɛ he lɛ sɛɛgbɛ. Tsɔne saalɔ lɛ kɛɛ wɔ akɛ efeko nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ pɛŋ, shi fɛɛ sɛɛ lɛ etsu nii jogbaŋŋ! Wɔkɛ ekãa gbe wɔshikpɔŋkuku lɛ mli nitsumɔ naa, ni wɔhiɛ sɔ nyɛmi yoo lɛ hewalɛwoo lɛ kɛ sɔɔmɔ hegbɛi ni atuu awo wɔdɛŋ lɛ.

Jeŋ Ta II—Kaa Be

Yɛ be mli ni okadii fɛɛ bafee faŋŋ akɛ ta baafɛ lɛ, no mli lɛ mikɛ Stanley Rogers miitswa maŋshiɛmɔ ni abaaha yɛ Royal Albert Hall ni yɔɔ London yɛ September 11, 1938 ni yitso ji “Nyɛhaa Wɔwiea Nɔ Fɛɛ Nɔ Faŋŋ” lɛ he adafi ni dekã bɛ mli. Yɛ sɛɛ mli lɛ, mifata he ni aja dɛhiɛmɔ wolo ni maŋshiɛmɔ nɛɛ yɔɔ mli lɛ kɛfata Fascism or Freedom dɛhiɛmɔ wolo ni afee enɔ afi lɛ he. Dɛhiɛmɔ woji enyɔ nɛɛ fɛɛ kpa otii ni Germany maŋ hiɛnyiɛlɔ Hitler kɛmamɔ ehiɛ akɛ nɔyelɔ yiwalɔ lɛ he mama. Yɛ nɛkɛ bei nɛɛ amli lɛ, mibafee mɔ ko ni ale lɛ jogbaŋŋ ni abuɔ lɛ yɛ Runcorn yɛ mimaŋshiɛmɔ nitsumɔ lɛ hewɔ. Lɛɛlɛŋ, anɔkwale ni eji akɛ minyiɛɔ hiɛ be fɛɛ be yɛ teokrase nitsumɔi amli lɛ ahe ba sɛɛnamɔ kɛha mi.

Akɛ nitsumɔhe ni mikɛtsuɔ nii lɛ ba gbeekpamɔ ni akɛ nitsumɔ wo edɛŋ koni egbála elɛtrik hewalɛ kɛya nitsumɔhe hee ko ni ama yɛ maŋ lɛ klotia lɛ mli. Beni miná mile akɛ akɛ nitsumɔhe nɛɛ baatsu nii ni akɛfee tawuu okplɛmii lɛ, mifee lɛ faŋŋ miha amɛ akɛ minyɛŋ nii matsu yɛ jɛmɛ. Eyɛ mli akɛ minitsumɔtsɛmɛi lɛ eyanáaa he miishɛɛ moŋ, shi onukpa ni kwɛɔ minɔ lɛ wie eha mi, ni aha mi nitsumɔ kroko ni miyatsu. Sɛɛ mli lɛ miná mile akɛ eyɛ nyɛkwɛ̃ ko ni lɛ hu eji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome.

Minaanyo nitsulɔ ko wo mi hewalɛ babaoo beni ekɛɛ mi akɛ: “Reg, wɔkpaaa nɔ kroko gbɛ yɛ shidaamɔ ni okɔ lɛ he, akɛni okɛ afii babaoo etsu nakai Biblia nitsumɔ lɛ hewɔ.” Shi kɛlɛ, ehe bahia ni maha mihiɛ ahi mihe nɔ jogbaŋŋ akɛni minanemɛi nitsulɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo miitao ni amɛgba minaa hewɔ.

Yɛ June 1940 mli lɛ, saneyelihe ni yɔɔ Liverpool lɛ kpɛlɛ minɔ ákɛ mɔ ni jɛɔ ehenilee mli ekpooɔ nɔ ko feemɔ kɛ nɔkpɛlɛmɔ akɛ makã he matsu nitsumɔ ni mitsuɔ akɛ elɛtrik hewalɛ he nitsulɔ lɛ. Enɛ ye ebua mi ni mitsa mi-Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ nɔ.

Yɛ Be-Fɛɛ Sɔɔmɔ lɛ Mli

Beni ta lɛ ba naagbee lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mashi nitsumɔ ni mitsuɔ lɛ koni miyafata Irene he yɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Yɛ afi 1946 mli lɛ, mima tsũ ko ní kɛlɛ ji mitai 5 ní tsɔne gbalaa ní batsɔ wɔshia lɛ, ni enɔ afi lɛ abi wɔ ni wɔfã kɛya Alveston, ni ji akrowa ko ni yɔɔ Gloucestershire lɛ mli. Yɛ sɛɛ mli lɛ wɔtsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ blema Cirencester maŋ lɛ kɛ Bath maŋtiase lɛ mli. Yɛ afi 1951 mli lɛ, afɔ̃ nine atsɛ mi koni miyasara asafoi ni yɔɔ Wales wuoyigbɛ lɛ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ, shi yɛ sɛɛ mli nɔ ni shɛɛɛ afii enyɔ lɛ, wɔyi gbɛ kɛtee Buu Mɔɔ Biblia Gilead Skul kɛha maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi atsɔsemɔ lɛ.

Afee skul lɛ klas ni ji 21 lɛ yɛ South Lansing sɛɛ, yɛ New York, ni wɔgbe skul lɛ naa yɛ New World Society Assembly (Jeŋ Hee Asafo Kpokpaa nɔ Kpee) ni afee yɛ New York City yɛ afi 1953 mli lɛ shishi. Mi kɛ Irene leee maŋ nɔ ni wɔbaayatsu nii yɛ nɔ lɛ aahu kɛyashi gbi nɔ ni wɔgbe skul lɛ naa. Kwɛ bɔ ni wɔná miishɛɛ wɔha beni wɔná wɔle akɛ Peru ji he ni wɔyaa lɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ Sidney Fraser, ni ji Irene nyɛmi nuu onukpa lɛ kɛ eŋa Margaret kɛ nɔ ni fe afi miisɔmɔ yɛ Lima nitsumɔhe nine lɛ kɛjɛ beni amɛgbe Gilead skul lɛ klas ni ji 19 lɛ naa!

Beni wɔmɛɔ kɛha wɔgbɛfãa gbɛŋmɛɛ he woji lɛ, wɔye bei fioo ni wɔkɛtsu nii yɛ Brooklyn Betel, shi etsɛɛɛ ni wɔshi kɛtee Lima. Maŋsɛɛ sanekpakpa jajemɔ nitsumɔi nyɔŋma ni wɔtsu lɛ je shishi yɛ Peru ŋshɔnaa maŋ wulu ni ji Callao, ni yɔɔ Lima anaigbɛ lɛ mli. Eyɛ mli akɛ mi kɛ Irene fɛɛ ekase Spain shishijee wiemɔi lɛ moŋ, shi wɔteŋ mɔ ko kwraa nyɛɛɛ agba sane yɛ wiemɔ nɛɛ mli. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔtsu wɔnitsumɔ lɛ?

Shiɛmɔ Nitsumɔ lɛ Mli Naagbai kɛ Hegbɛi

Akɛɛ wɔ yɛ Gilead akɛ nyɛ etsɔɔɔ ebi wiemɔ kasemɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, gbekɛ lɛ kaseɔ yɛ be mli ni enyɛ kɛ lɛ wieɔ lɛ. No hewɔ lɛ, ŋaa ni awo wɔ ji akɛ: “Nyɛjea shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shishi amrɔ nɔŋŋ, ni nyɛkasea wiemɔ lɛ kɛjɛa maŋbii lɛ adɛŋ. Amɛbaaye amɛbua nyɛ.” Beni mikɛ mɔdɛŋbɔɔ kaseɔ wiemɔ hee nɛɛ, susumɔ bɔ ni minu he miha lɛ he okwɛ beni yɛ be mli ni wɔyashɛ jɛmɛ otsii enyɔ pɛ sɛɛ lɛ ahala mi akɛ onukpai asɛinɔtalɔ yɛ Callao Asafo lɛ mli lɛ! Mitee miyana Sidney Fraser, shi ŋaa ni ewo mi lɛ tamɔ nɔ ni akɛha wɔ yɛ Gilead lɛ nɔŋŋ—okɛ ohe abɔ asafoŋbii lɛ kɛ mɛi ni yɔɔ oshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ ahe. Mitswa mifai shi akɛ mikɛ ŋaawoo nɛɛ baatsu nii.

Gbi ko Hɔɔ leebi lɛ, mikɛ kapintɛfonyo ko kpe yɛ enitsumɔhe lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Esa akɛ matsa minitsumɔ lɛ nɔ, shi ofainɛ ni ota shi ni okɛ mi awie.” Mikɛɛ lɛ akɛ mafee nakai, shi ja ekpɛlɛ nɔ̃ kome nɔ eha mi dã, no ji: “Kɛji mitɔ̃ lɛ, ofainɛ ni ojaje mi. Mimli fuŋ.” Eŋmɔ, ni ekpɛlɛ minibimɔ lɛ nɔ. Misaraa lɛ shii enyɔ yɛ otsi mli, ni mina akɛ enɛ ji gbɛ ni hi ni manyɛ mikɛkase wiemɔ hee ni mikaseɔ lɛ jogbaŋŋ taakɛ akɛɛ mi lɛ.

Heniianaa lɛ, mikɛ kapintɛfonyo kroko kpe yɛ wɔmaŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ ni ji enyɔ lɛ mli yɛ Ica, ni migbála gbɛjianɔ ni mito yɛ Callao lɛ mli mitsɔɔ lɛ. Nakai nɔŋŋ lɛ hu ekpɛlɛ akɛ ebaaye ebua mi, no hewɔ lɛ Spain wiemɔ ni miwieɔ lɛ tee hiɛ jogbaŋŋ eyɛ mli moŋ akɛ ehe afii etɛ dani minaa tse kɛ ewiemɔ. Be fɛɛ be lɛ nuu nɛɛ bɛ dekã kwraa, shi mibɔ mɔdɛŋ mikɛ lɛ fee Biblia mli nikasemɔ kɛtsɔ Ŋmalɛi lɛ ni mikaneɔ ní sɛɛ mli lɛ migbálaa nɔ ni amɛ shishi tsɔɔ lɛ mli mihaa lɛ lɛ nɔ. Otsi sɛɛ beni mitee ní miyana lɛ lɛ, enitsumɔtsɛ lɛ kɛɛ mi akɛ eyaná nitsumɔ hee ko yɛ Lima. Yɛ be ko sɛɛ lɛ mikɛ nuu lɛ kpe ekoŋŋ beni mi kɛ Irene yashɛ Lima kɛha kpee lɛ. Kwɛ bɔ ni miná miishɛɛ waa beni miná mile akɛ eyana Odasefoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ bɔni afee ni etsa enikasemɔ lɛ nɔ, ní lɛ kɛ eweku lɛ fɛɛ ebatsɔmɔ Yehowa tsuji ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ!

Yɛ asafo ko mli lɛ, wɔná wɔle akɛ abaptisi oblanyo ko kɛ ehemɔ yɛ be mli ni eyɛ mli moŋ akɛ amɛboteko gbalashihilɛ mli. Beni wɔkɛ amɛ susu Ŋmalɛ naa shishitoo mlai ni kɔɔ enɛ he lɛ he lɛ, amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛkɛ amɛ ekomefeemɔ lɛ baawo mla shishi, nɔ ni baaha amɛhe asa akɛ Odasefoi ni abaptisi amɛ lɛ. No hewɔ lɛ mito gbɛjianɔ koni mikɛ amɛ aya maŋ asa lɛ mli ni amɛkɛ amɛgbalashihilɛ lɛ ayawo mla shishi. Shi naagba ko te shi, ejaakɛ amɛyɛ bii ejwɛ ni amɛ hu akɛ amɛ woko mla shishi, ni enɛ ji nɔ ko ni esa akɛ atsu he nii yɛ mla naa. Taakɛ eji lɛ, wɔsusu nɔ ni maŋ onukpa lɛ baafee yɛ sane nɛɛ he lɛ he. Maŋ onukpa lɛ kɛɛ akɛ: “Akɛni nɛkɛ gbɔmɛi ni yɔɔ jeŋba kpakpa, nyɛnanemɛi Yehowa Odasefoi lɛ ekwɛ koni nyɛkɛ nyɛgbalashihilɛ lɛ awo mla shishi hewɔ lɛ, matsĩ sãmãmɔ ni kulɛ abaasãmã nyɛbii lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ lɛ naa, ni mikɛ amɛ baawo mla shishi yaka ni miheee nɔ ko.” Kwɛ shi ni wɔda, akɛni nɛkɛ weku nɛɛ ji ohiafoi, ní kulɛ shika gbele ko ni abaagbe amɛ lɛ baafee jatsu kpele diɛŋtsɛ kɛha amɛ lɛ hewɔ!

Yɛ sɛɛ mli lɛ, Albert D. Schroeder ni jɛ Yehowa Odasefoi anitsumɔhe yitso ni yɔɔ Brooklyn lɛ basara wɔ ni ejie yi akɛ esa akɛ aná maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashia hee yɛ Lima fã kroko. No hewɔ lɛ, mi kɛ Irene kɛ nyɛmimɛi yei enyɔ ni ji Frances kɛ Elizabeth Good ni amɛjɛ United States, kɛ gbalashihilɛ mli hefatalɔi komɛi ni jɛ Canada lɛ fã kɛtee San Borja kpokpaa lɛ nɔ. Yɛ afii enyɔ loo etɛ mli lɛ, ajɔɔ wɔ kɛ asafo kroko hu ni miishwere waa.

Beni wɔsɔmɔɔ yɛ Huancayo ni yɔɔ teŋgbɛ gɔji ashikpɔji ni kwɔlɛ ji mitai 3000 lɛ, wɔkɛ jɛmɛ asafo ní Odasefoi 80 yɔɔ mli lɛ bɔ. Mifata he ni ama Maŋtsɛyeli Asa ni ji enyɔ ni ama yɛ maŋ lɛ mli lɛ. Akɛni esa akɛ wɔya saneyelihe shii etɛ koni wɔkɛma mla naa hegbɛ ni wɔyɔɔ yɛ shikpɔŋ ni wɔyahe lɛ nɔ mi hewɔ lɛ, ahala mi akɛ Yehowa Odasefoi lɛ anajiaŋdamɔlɔ kɛha mla naa saji. Nifeemɔi nɛɛ kɛ agbɛnɛ kaselɔi babaoo ni maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi anɔkwafoi babaoo ni hi shi yɛ nakai shishijee afii lɛ amli lɛ fee lɛ bafee shishitoo kpakpa kɛha shweremɔ ni wɔnaa yɛ Peru amrɔ nɛɛ—kɛjɛ Odasefoi 283 yɛ afi 1953 mli kɛyashɛ mɛi ni fa fe 83,000 ŋmɛnɛ.

Shimɔ ni Yɔɔ Dɔlɛ

Wɔkɛ nanemɛi maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni wɔkɛkpe yɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ashiai srɔtoi ni wɔyahi mli lɛ mli lɛ ná naanyobɔɔ fɛfɛo mli ŋɔɔmɔ, hei ni yɛ bei babaoo mli lɛ miná hegbɛ akɛ masɔmɔ akɛ shia nɔkwɛlɔ lɛ. Wɔkpeɔ daa Ju leebi ni wɔkɛsusuɔ wɔnitsumɔ kɛha otsi ni kã wɔhiɛ lɛ he, ni wɔjaraa nitsumɔi amli kɛha wɔshia lɛ kwramɔ. Nɔ titri ni wɔ fɛɛ wɔyɔse ji shiɛmɔ nitsumɔ lɛ, ni no hewɔ lɛ, wɔ fɛɛ wɔtsu nii yɛ ekomefeemɔ mli. Mikɛ miishɛɛ kaiɔ akɛ wɔnáaa sane naataamɔ ni mli wa ko yɛ wɔshiai srɔtoi lɛ eko kwraa mli.

Wɔnaagbee nitsumɔ ni akɛha wɔ lɛ kɛ wɔ tee Lima maji bibii lɛ ateŋ ekroko ni ji Breña lɛ mli. Asafo ni yɔɔ jɛmɛ ni Odasefoi 70 yɔɔ mli lɛ shwere oyayaayai kɛteke 100, ni no hewɔ lɛ ato asafo kroko hu yɛ Palominia. Nɛkɛ be nɛɛ mli ni hela bamɔ Irene. Miyɔse kɛjɛ shishijee mli akɛ yɛ be kɛ bei amli lɛ ehiɛ kpaa nɔ ni ewieɔ lɛ nɔ, ni yɛ bei komɛi amli lɛ ewaa kɛhaa lɛ akɛ eeekai wɔshia gbɛ. Eyɛ mli akɛ enine shɛ tsofafeemɔ kpakpa nɔ moŋ, shi ehela lɛ mli bɔi wu woo fiofio.

Dɔlɛ sane ji akɛ, yɛ afi 1990 mli lɛ, ehe bahia ni mato gbɛjianɔ koni wɔku wɔsɛɛ kɛya England, ni minyɛmi yoo Ivy kɛ mlihilɛ here wɔ hiɛmɛɛ kɛba eshia lɛ mli yɛ jɛmɛ. Irene gbo yɛ afii ejwɛ sɛɛ beni eye afii 81. Mikã he mihiɛ be-fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni miisɔmɔ akɛ onukpa yɛ asafoi etɛ ni yɔɔ mimaŋ lɛ ateŋ ekome mli. Kɛ yɛ mli aahu lɛ, mifãa gbɛ kɛyaa Manchester ni miyawoɔ kuu ni yɔɔ jɛmɛ ni wieɔ Spain wiemɔ lɛ hu hewalɛ.

Nyɛsɛɛ nɛɛ lɛ, miná niiashikpamɔ ko ni woɔ mɔ hewalɛ ni je shishi afii komɛi ni eho nɛ beni mitswaa maŋshiɛmɔ ni amɔmɔ awo plɛtei anɔ ni tswaa heɔ minitii enumɔ yɛ migramafon lɛ nɔ mihaa shiatsɛmɛi lɛ. Mikaiɔ skul gbekɛ yoo ko ni bo shɛɛ sane lɛ toi beni edamɔ enyɛ sɛɛ yɛ amɛshinaa lɛ naa lɛ jogbaŋŋ.

Beni bei shwieɔ mli lɛ, gbekɛ yoo lɛ fã kɛyahi Canada, ni enaanyo yoo ko ni amrɔ nɛɛ eji Odasefonyo ni ekã he eyɛ Runcorn lolo lɛ tee nɔ ekɛ lɛ gba sane kɛtsɔ woloŋmaa nɔ. Nyɛsɛɛ nɛɛ eŋma akɛ Odasefoi enyɔ basara lɛ, ni wiemɔi ni amɛkɛtsu nii lɛ ha nibii ni enu yɛ nakai shiɛmɔ ni amɔmɔ awo plɛte nɔ ní tswaa heɔ minitii enumɔ lɛ ahe kaimɔi ku sɛɛ ba ejwɛŋmɔ mli ni ekpaaa gbɛ. Akɛni ená anɔkwale lɛ hewɔ lɛ, amrɔ nɛɛ ejɔɔ ewala nɔ eha Yehowa akɛ etsulɔ, ni eebi ní akɛ eshidaa ayaha oblanyo fioo ni basara enyɛ nɔ ni fe afii 60 ni eho nɛɛ lɛ aha lɛ! Lɛɛlɛŋ, wɔleee bɔ ni feɔ ni anɔkwale dumɔwui lɛ náa shishifã ni amɛdaraa.—Jajelɔ 11:6.

Hɛɛ, mikɛ shidaa kpele kwɛɔ be ni miye yɛ mishihilɛ mli yɛ Yehowa sɔɔmɔ ni hi jogbaŋŋ lɛ mli lɛ. Kɛjɛ beni mijɔɔ mihe nɔ yɛ afi 1931 kɛbaa nɛɛ lɛ, kpee ni Yehowa tsuji to he gbɛjianɔ lɛ ateŋ ekome folo eŋmɛɛko mi. Eyɛ mli akɛ mi kɛ Irene fɔɔɔ bii moŋ, shi miyɛ miishɛɛ akɛ miyɛ bihii kɛ biyei ni fe 150 yɛ mumɔŋ shishinumɔ naa ní miisɔmɔ Yehowa, wɔ-ŋwɛi Tsɛ lɛ. Taakɛ miŋa ni misumɔɔ lɛ lɛ tsɔɔ mli lɛ, anyɛŋ akɛ nɔ ko kwraa ato mlifilimɔ ni wɔná yɛ sɔɔmɔ hegbɛi krɛdɛɛi ni wɔnine shɛ nɔ yɛ mli lɛ he lɛɛlɛŋ.

[Shishigbɛ niŋmai]

a “Mifɔlɔi Ananemaahei lɛ Asɛɛnyiɛmɔ,” Hilda Padgett wala shihilɛ he sane ni je kpo yɛ October 1 1995 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 19-24 lɛ mli.

b Mɛi ni fee ji Yehowa Odasefoi.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24]

Awo, yɛ afi 1900 afii lɛ mra be mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 24, 25]

Abɛkugbɛ: Hilda Padgett, mi, Irene, kɛ Joyce Rowley yɛ Leeds, England yɛ afi 1940 mli

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]

Yiteŋgbɛ: Mi kɛ Irene yɛ wɔshia ni tsɔne gbalaa lɛ hiɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]

Wɔmiitswa maŋshiɛmɔ ko he adafi yɛ Cardiff, Wales yɛ afi 1952 mli

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje