Ani Oheɔ Fɔmɔ Ekoŋŋ yɛ Gbɔmɔtso Kroko Mli Oyeɔ?
MUKUNDBHAI ŋma ebinuu univɛsiti nikaselɔ ko ni yɔɔ United States lɛ akɛ: “Ani okaiɔ gbekɛ yoo ni yɔɔ okutso lɛ mli ni onyãa ehe waa beni nyɛdaraa yɛ biɛ yɛ India lɛ? Ebaabote gbalashihilɛ mli yɛ otsii fioo ko mli. Misusu akɛ esa akɛ ole.”
Mɛni hewɔ tsɛ lɛ gba ebinuu lɛ nɛkɛ sane nɛɛ? Fɛɛ sɛɛ po lɛ, Mukundbhai fo nakai gbekɛbii asuɔmɔ lɛ mli kwraa afii pii ni eho nɛ. Asaŋ, binuu lɛ miidi woloŋlee ni yaa hiɛ sɛɛ yɛ States, afii ekpaa nɛ. Ekɛ gbekɛ yoo lɛ yeko sharamɔ ko yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli, ni Mukundbhai le enɛ.
Belɛ, mɛni hewɔ esusuɔ he mɔ? Ejie susumɔ nɛɛ kpo ejaakɛ Mukundbhai heɔ fɔmɔ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli, aloo fɔmɔ ekoŋŋ lɛ eyeɔ.a Kɛji akɛ aleee nɔ̃ gbekɛbiiashi suɔmɔ nɛɛ ni kã mɛi enyɔ nɛɛ ateŋ lɛ jɛ amɛ tsutsu wala shihilɛ dani afɔ amɛ lɛ mli lɛ, belɛ ebaafee yiwalɛ nii akɛ aaagbála amɛteŋ yɛ be mli ni amɛshɛ gbalashihilɛ mlibotemɔ afii amli nɛɛ. Mukundbhai miisumɔ ni eha ebinuu lɛ ale shihilɛ ni baa lɛ kɛkɛ dani gbekɛ yoo lɛ atsɔ mɔ kroko ŋa yɛ shihilɛ nɛɛ mli.
Susumɔ sane kroko hu he. Gbekɛ yoo ko ni eye afii ejwɛ kɛ piŋmɔ ehi helatsamɔ he ko ni yɔɔ Mumbai yɛ India lɛ bei pii. Enaagbá lɛ ji fãji ni lá tsɔɔ mli kɛyaa etsui mli lɛ eko ni tsuuu nii jogbaŋŋ. Efɔlɔi ni yɔɔ nii jogbaŋŋ lɛ haoɔ waa yɛ gbekɛ lɛ piŋmɔ lɛ hewɔ. Shi amɛsusu akɛ: “Esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ nakai. Ekolɛ efee efɔŋ ko beni eyɔɔ wala mli tsutsu lɛ ni no hewɔ enaa nɔ̃ lɛ.”
Hemɔkɛyeli ni ayɔɔ yɛ fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso kroko mli lɛ tsuɔ gbɛfaŋnɔ ko ni he hiaa yɛ gbɔmɛi akpekpei abɔ ni yɔɔ Hindu jamɔ, Buddha jamɔ, Jain jamɔ, Sikh jamɔ, kɛ jamɔi krokomɛi ni jɛ India lɛ ashihilɛ mli. Abuɔ shihilɛ mli niiashikpamɔi—kɛjɛ mɔ he suɔmɔ ni anáa kɛyashiɔ piŋmɔ ni naa wa mli lɛ nɔ—akɛ nibii ni jɛɔ nɔ ni mɔ lɛ fee yɛ etsutsu shihilɛ loo shihilɛi amli lɛ amli baa.
Mɛi ni yɔɔ Anaigbɛ shikpɔji anɔ lɛ ateŋ mɛi pii hu náa fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli tsɔɔmɔ lɛ he miishɛɛ. Amerikanyo sini mli gbɔmɔ Shirley MacLaine kɛɛ eheɔ eyeɔ. Niŋmalɔ Laurel Phelan ni yɔɔ Vancouver, British Columbia, Canada lɛ kɛɔ akɛ ekaiɔ etsutsu shihilɛi 50. Yɛ 1994 Gallup niiamlipɛimɔ ni afee aha CNN/USA Today lɛ mli lɛ, onukpai 1,016 ni abibii amɛ saji lɛ amli mɛi ni fe 270 kɛɛ amɛheɔ fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli lɛ amɛyeɔ. Kuu ko ni atsɛɔ lɛ Yinɔ Hee lɛ hu heɔ fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli lɛ amɛyeɔ. Shi, mɛɛ odaseyeli fiɔ hemɔkɛyeli nɛɛ sɛɛ?
Mɛi ni heɔ fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli amɛyeɔ lɛ kɛɔ akɛ eji: “Tsutsu shihilɛ lɛ kaimɔi!” No hewɔ lɛ, beni Ratana ni eye afii etɛ, ni yɔɔ Bangkok lɛ bɔi “etsutsu shihilɛ akɛ yoo ni sumɔɔ Nyɔŋmɔ jamɔ ni gbo beni eye kɛjɛ afii 60 kɛyaa lɛ kaimɔ” lɛ, mɛi ni naa enɛ lɛ ateŋ mɛi pii kpɛlɛ esane lɛ nɔ akɛ fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli lɛ he odaseyeli ni ji anɔkwale.
Shi kɛlɛ, yiŋkɔshikɔshi-feemɔ babaoo yɛ. Ni saji amlitsɔɔmɔi krokomɛi ni akɛɛ ekɔɔ tsutsu shihilɛi ahe baanyɛ ahi shi.b Hindu jeŋ nilelɔ Nikhilananda, kɛɔ yɛ ewolo ni ji Hinduism: Its Meaning for the Liberation of the Spirit lɛ mli akɛ, ‘anyɛŋ afee gbele sɛɛ niiashikpamɔi lɛ ahe nɔkwɛmɔ nɔ kɛtsɔ nɔ ko shishinumɔ nɔ.’ Ni kɛlɛ, ekɛɔ akɛ, “fɔmɔ ekoŋŋ he tsɔɔmɔ lɛ baanyɛ afee anɔkwale babaoo fe akɛ eeefee nɔ ni nyɛŋ afee anɔkwale.”
Shi ani Biblia lɛ fiɔ tsɔɔmɔ nɛɛ sɛɛ? Ni mɛɛ hiɛnɔkamɔ kɛha gbohii lɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ kɛhaa?
[Shishigbɛ niŋmai]
a The New Encyclopædia Britannica lɛ tsɔɔ “fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso kroko mli” lɛ shishi akɛ, “susuma lɛ fɔmɔ ekoŋŋ yɛ shihilɛ kome loo nɔ ni tsara nɔ mli, ni ebaanyɛ efee gbɔmɔ, kooloo, aloo yɛ shihilɛi komɛi amli lɛ, aduawa.” Akɛ wiemɔ “fɔmɔ ekoŋŋ” lɛ hu tsuɔ nii ni akɛtsɔɔ nɔ ni asusuɔ nɛɛ mli, shi akpɛlɛɔ “fɔmɔ ekoŋŋ kɛmiiya gbɔmɔtso kroko mli” lɛ nɔ yɛ hei pii. India wiemɔi komekomei ashishitsɔɔmɔ woji pii kɛ wiemɔi lɛ tsuɔ nii akɛ nɔ ni akɛtoɔ ekroko najiaŋ.
b Kwɛmɔ June 8, 1994 Awake! lɛ baafai 5-7.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 4]
Ani aagbala etoi yɛ eshai ni efee yɛ etsutsu shihilɛ mli lɛ hewɔ?