Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w97 11/15 bf. 25-28
  • Mishnah lɛ kɛ Nyɔŋmɔ Mla Kɛha Mose

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Mishnah lɛ kɛ Nyɔŋmɔ Mla Kɛha Mose
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Yuda Jamɔ ni Bɛ Sɔlemɔwe
  • Mla ni Akɛ Naabu Jajeɔ lɛ ni Aaaha Emli Awa
  • Nibii ni Akɛfee Mishnah Lɛ
  • Mla Ni Akɛ Naabu Wie Lɛ Mɛni Hewɔ Aŋmala Ashwie Shi?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Mɛni Ji Talmud Lɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Mla ni Yɔɔ Dani Kristo Ba
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
  • Jalɛ Jeee Kɛtsɔ Blema Saji Ni Akɛ Naabu Jaje Lɛ Anɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1990
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
w97 11/15 bf. 25-28

Mishnah lɛ kɛ Nyɔŋmɔ Mla Kɛha Mose

“JWƐŊMƆ ni wɔnáa klɛŋklɛŋ ji akɛ, wɔkɛ wɔhe miiwo saji ni wɔnyɛŋ wɔnu shishi kɔkɔɔkɔ lɛ ahe sanegbaa ni aje shishi jeeŋmɔ lɛ mli . . . Wɔnuɔ . . . he tamɔ nɔ ni wɔyɛ tsũ ko ni gbɛfalɔi mɛɔ yɛ mli yɛ kɔɔyɔŋ lɛjiadaamɔhe ko ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ mli. Wɔnuɔ wiemɔi ni mɛi lɛ wieɔ lɛ ashishi, shi wɔnuuu nɔ ni amɛwiemɔi lɛ tsɔɔ kɛ nɔ ni amɛnaagbai ji diɛŋtsɛ lɛ ashishi, titri lɛ, yɛ ekãa ni yɔɔ amɛwiemɔi lɛ amli lɛ hewɔ.” Nɛkɛ ji bɔ ni Yudanyo woloŋlelɔ Jacob Neusner tsɔɔ bɔ ni nikanelɔi baanyɛ anu he amɛha kɛ́ amɛmiikane Mishnah lɛ klɛŋklɛŋ kwraa lɛ. Neusner kɛfata he akɛ: “Mishnah lɛ ejeee shishi kɛjɛɛɛ he ko pɔtɛɛ. Ebaa naagbee trukaa.”

Yɛ A History of Judaism lɛ mli lɛ, Daniel Jeremy Silver tsɛɔ Mishnah lɛ akɛ “ŋmalɛ ni he hiaa waa yɛ rabifoi a-Yuda jamɔ mli lɛ.” Yɛ anɔkwale mli lɛ, ewie kɛfata he akɛ: “Mishnah lɛ ye Biblia lɛ najiaŋ akɛ nibii ni akaseɔ titri yɛ [Yudafoi] awolo kasemɔ ni yaa nɔ lɛ mli.” Mɛni hewɔ wolo ko ni tamɔ nɛkɛ, ni bɔ ni aŋma lɛ aha lɛ haa ewa akɛ aaanu shishi lɛ he hiaa waa nakai lɛ?

Abaanyɛ aná hetoo ni akɛhaa lɛ fã ko yɛ wiemɔ nɛɛ ni awie yɛ Mishnah lɛ mli lɛ mli akɛ: “Mose nine shɛ Torah nɔ yɛ Sinai ni ekɛha Yoshua, Yoshua kɛha onukpai, ni onukpai lɛ kɛha gbalɔi. Ni gbalɔi kɛha hii ni yɔɔ gwabɔɔ kpeteŋkpele lɛ mli lɛ.” (Avot 1:1) Mishnah lɛ jajeɔ akɛ, ekɛ sane ni akɛha Mose yɛ Sinai Gɔŋ lɛ nɔ lɛ tsuɔ nii—Nyɔŋmɔ Mla ni ekɛha Israel lɛ fã ko ni aŋmako. Abu hii ni yɔɔ gwabɔɔ kpeteŋkpele lɛ mli (ni atsɛ́ amɛ yɛ sɛɛ mli akɛ Sanhedrin lɛ) akɛ amɛji woloŋlelɔi ni le nii lɛ, loo nilelɔi ni kɛ amɛnaabu jaje tsɔ̃ɔmɔi komɛi amɛtsɔɔ yinɔi kɛyashi beni yɛ naagbee lɛ aŋmala enɛɛmɛi awo Mishnah lɛ mli lɛ abe he akɔntaabuu kakadaŋŋ lɛ fã ko. Shi ani eji anɔkwa sane? Namɔ diɛŋtsɛ ŋma Mishnah lɛ, ni mɛni hewɔ? Ani emli saji lɛ jɛ Mose ŋɔɔ yɛ Sinai? Ani ehiɛ shishinumɔ ko kɛha wɔ ŋmɛnɛ?

Yuda Jamɔ ni Bɛ Sɔlemɔwe

Beni aŋmalaa Ŋmalɛi lɛ yɛ mumɔŋ kudɔmɔ naa lɛ, no mli lɛ aleee hemɔkɛyeli ni yɔɔ ŋwɛi mla ko ní akɛ naabu jajeɔ ni akɛha kɛfata Mose Mla ni áŋma lɛ he lɛ he nɔ ko.a (2 Mose 34:27) Afii ohai babaoo sɛɛ lɛ, Farisifoi lɛ ji Yuda jamɔ kuu ni yɔɔ ni tee nɛkɛ mla nɛɛ shi ni amɛha eshwere. Yɛ klɛŋklɛŋ afii oha Ŋ.B. lɛ, Sadukifoi lɛ kɛ Yudafoi krokomɛi te shi wo tsɔ̃ɔmɔ ni jɛɛɛ Biblia mli nɛɛ. Shi kɛlɛ, shii abɔ ni sɔlemɔwe ni yɔɔ Yerusalem lɛ ji Yudafoi ajamɔ shikwɛ̃ɛhe lɛ, mla ko ni akɛ naabu jajeɔ lɛ he naataomɔ sane lɛ ji nii ni ji enyɔ. Jamɔ ni tee nɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ ha Yudafonyo fɛɛ Yudafonyo shihilɛ fee nɔ ni ato he gbɛjianɔ ni ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ hu yɛ gbɛ ko nɔ.

Shi yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ, Yudafoi amaŋ lɛ kɛ jamɔ mli naagbai sɔrɔtoi ni anuuu shishi kpe. Roma asraafoi akui kpata Yerusalem hiɛ, ni agbe Yudafoi ni fa fe akpeiakpe. Sɔlemɔwe lɛ, ni ji amɛmumɔŋ shihilɛi lɛ ashikwɛ̃ɛhe lɛ, bɛ dɔŋŋ. Mose Mla lɛ ni ahiɔ shi yɛ naa, ni biɔ afɔleshaa kɛ osɔfoi asɔɔmɔ nitsumɔ yɛ sɔlemɔwe lɛ, bafee nɔ ko ni anyɛŋ akɛtsu nii. Yuda jamɔ shishitoo tɛ lɛ bɛ dɔŋŋ. Talmud woloŋlelɔ Adin Steinsaltz ŋma akɛ: “Hiɛkpatamɔ ni ba . . . yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ eha nibii fɛɛ ni hiɛ jamɔŋ nifeemɔ lɛ ni aaatswa ama shi ekoŋŋ lɛ ebafee nɔ ko ni ehe hiaa ni atsu he nii amrɔ nɔŋŋ.” Ni amɛsaa amɛtswa amɛma shi ekoŋŋ lɛɛlɛŋ.

Dani abaakpata sɔlemɔwe lɛ hiɛ po lɛ, Yohanan Ben Zakkai, Farisifonyo hiɛnyiɛlɔ Hillel lɛ kaselɔ ko ni abuɔ lɛ waa lɛ ná gbɛŋmɛɛ kɛjɛ Vespasian (ni etsɛŋ ni ebaatsɔ nɔyelɔ) lɛ ŋɔɔ koni ejie Yuda jamɔ mumɔŋ shikwɛ̃ɛhe lɛ kɛ Sanhedrin lɛ kɛjɛ Yerusalem kɛya Yavneh. Taakɛ Steinsaltz tsɔɔ mli lɛ, yɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ sɛɛ lɛ, Yohanan Ben Zakkai “kɛ he kroko ni ebaato ema shi kɛha gbɔmɛi lɛ koni eye ebua ni amɛtsake amɛshihilɛ ni ekɛ shihilɛi heei lɛ akpã gbee yɛ be mli ni esa akɛ atsake jamɔŋ hiɛdɔɔ lɛ kɛya nɔ kroko nɔ, akɛni Sɔlemɔwe lɛ bɛ dɔŋŋ hewɔ lɛ he kaa kpe.” Nakai nɔ̃ kroko ni ji nɔ̃ hee lɛ ji mla ni akɛ naabu jaje lɛ.

Akɛni sɔlemɔwe lɛ ekumɔ hewɔ lɛ, Sadukifoi lɛ kɛ Yudafoi akui krokomɛi lɛ kɛ sane kroko ni kɔneɔ mɔ yiŋ haaa. Farisifoi lɛ batsɔmɔ mɛi ni náa Yudafoi lɛ anɔ hewalɛ, ni mɛi ni teɔ shi woɔ amɛ lɛ kɛ amɛ fee ekome. Beni rabifoi ahiɛnyiɛlɔi lɛ maa ekomefeemɔ nɔ mi lɛ, amɛkpa amɛhe tsɛmɔ akɛ Farisifoi, wiemɔ ni eyi obɔ kɛ susumɔi ni tsɔɔ teemɔŋ kuu, kɛ kuu ni teeɔ nyɛ̃ɛ shi. Abale amɛ kɛkɛ akɛ rabifoi, “nilelɔi ni yɔɔ Israel.” Nɛkɛ nilelɔi nɛɛ baato hemɔkɛyelii ahe gbɛjianɔ ko, ni mla ni akɛ naabu jajeɔ lɛ baahi mli. Ebaafee mumɔŋ gbɛjianɔtoo ko ni adesa nyɛŋ afite lɛ oya tamɔ sɔlemɔwe lɛ.

Mla ni Akɛ Naabu Jajeɔ lɛ ni Aaaha Emli Awa

Eyɛ mli akɛ rabifoi anikasemɔhe wulu ni yɔɔ Yavneh (kɛmiiya Yerusalem anaigbɛ kilomitai 40) lɛ ji shikwɛ̃ɛhe wulu amrɔ nɛɛ moŋ, shi nikasemɔhei wuji krokomɛi ni tsɔɔ mla ni akɛ naabu jajeɔ lɛ bɔi shitee yɛ Israel fɛɛ, ni etee nɔ aahu kɛyashi eyashɛ Babilon kɛ Roma tɔ̃ɔ po. Shi, enɛ kɛ naagba ba. Steinsaltz tsɔɔ mli akɛ: “Shii abɔ ni abua nilelɔi lɛ fɛɛ anaa afee amɛ ekome ni hii [ni yɔɔ Yerusalem] lɛ akuu ko tsu woloŋlee nitsumɔ titri lɛ he nii lɛ, anyɛ abaa pɛpɛɛpɛ ni kusum nifeemɔ lɛ aaaŋmɛ lɛ yi. Shi tsɔ̃ɔlɔi ayi ni babɔi famɔ waa kɛ skul sɔrɔtoi ni etse ehe lɛ ashishitoo lɛ kɛ . . . wiemɔi babaoo kɛ gbɛi sɔrɔtoi ni atsɔɔ nɔ awieɔ ba.”

Atsɛɔ tsɔ̃ɔlɔi ni tsɔɔ mla ni akɛ naabu jajeɔ lɛ akɛ Tannaim, wiemɔ ko ni aná kɛjɛ Aramaik wiemɔ shishifã ko mli ni eshishi ji “aaakase,” loo “aaatĩ mli,” loo “atsɔɔ nii,” lɛ mli. Enɛ maa gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛkaseɔ mla ni akɛ naabu jajeɔ ni amɛtsɔɔ kɛtsɔ emlitĩi nɔ kɛ bɔ ni amɛkaseɔ amɛwoɔ amɛyitsoŋ waa lɛ nɔ mi. Bɔni afee ni aha kusumii ni akɛ naabu jajeɔ ni akaseɔ awoɔ yitsoŋ lɛ aya nɔ jogbaŋŋ lɛ aha mla fɛɛ mla loo kusum fɛɛ kusum ni akɛ naabu jajeɔ lɛ bafee wiemɔ kuku, ni faaa. Kɛ wiemɔi lɛ faaa lɛ, ehiɔ. Ato nifeemɔ gbɛ ni afee lɛ tamɔ kusum nɔ̃ ni tamɔ lalafoo wiemɔ lɛ he gbɛjianɔ, ni bei pii lɛ ashiɔ sɛŋ kɛláa wiemɔi kukuji lɛ loo akɛ gbee láa. Ni kɛlɛ, afite nɛkɛ mlai nɛɛ, ni bɔ ni tsɔ̃ɔlɔ fɛɛ tsɔ̃ɔlɔ kɛtsuɔ nii ehaa lɛ yɛ sɔrɔto kwraa.

Klɛŋklɛŋ rabi ni ha nifeemɔ gbɛ pɔtɛɛ kɛ kusumii sɔrɔtoi babaoo ni akɛ naabu jajeɔ lɛ ni ato he gbɛjianɔ ji Akiba ben Joseph (aaafee afi 50-135 Ŋ.B.). Steinsaltz ŋma yɛ ehe akɛ: “Mɛi ni yɔɔ yɛ ebeaŋ lɛ kɛ enitsumɔ lɛ to apaafonyo ni yaa ŋmɔ mli ni elóɔ nɔ fɛɛ nɔ ni enine shɛɔ nɔ kɛkɛ lɛ ewoɔ ekɛŋtɛŋ mli, ni sɛɛ mli lɛ ekuɔ esɛɛ eyaa shia ni eyatoɔ eko fɛɛ eko kɛ ehenɔ lɛ ewoɔ he ko lɛ nitsumɔ lɛ he. Akiba ekase nibii babaoo ni gbɛjianɔtoo bɛ he, ni eto amɛnaa ewo kui sɔrɔtoisɔrɔtoi amli.”

Yɛ afii ohai enyɔ Ŋ.B. lɛ—nɔ ni fe afii 60 yɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ sɛɛ lɛ—Bar Kokhba ji mɔ ni nyiɛ tutuamɔ wulu ni ji enyɔ ni Yudafoi lɛ kɛba Roma nɔ lɛ hiɛ. Shikome ekoŋŋ lɛ, atuatsemɔ tee nibii ahiɛkpatamɔ shi. Akiba kɛ ekaselɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo fata Yudafoi ni shɛɔ akpeiakpei kome ni akpata amɛhiɛ lɛ ahe. Hiɛnɔkamɔi fɛɛ ni ayɔɔ akɛ abaama sɔlemɔwe lɛ ekoŋŋ lɛ fite beni Roma Nɔyelɔ Hadrian jaje akɛ Yudafoi akabote Yerusalem lɛ, akɛ ja yɛ be mli ni ayeɔ sɔlemɔwe lɛ hiɛkpatamɔ afiyeli he gbi jurɔ lɛ.

Tannaim lɛ ni hi shi yɛ Akiba sɛɛ lɛ enako sɔlemɔwe ni yɔɔ Yerusalem lɛ pɛŋ. Shi nii ni akaseɔ yɛ mla ni akɛ naabu jajeɔ lɛ mli lɛ kusumii amli lɛ he nifeemɔ gbɛ ni ato he gbɛjianɔ lɛ batsɔ “sɔlemɔwe,” loo jamɔ shikwɛ̃ɛhe. Tannaim lɛ naagbee mɔ̃, Judah ha-Nasi ji mɔ ni tsa nitsumɔ ni Akiba kɛ ekaselɔi lɛ je shishi yɛ mla ni akɛ naabu jajeɔ lɛ he gbɛjianɔtoo lɛ ni ahaa emli waa lɛ nɔ.

Nibii ni Akɛfee Mishnah Lɛ

Judah ha-Nasi ji Hillel kɛ Gamaliel seshinyo.b Akɛni afɔ lɛ yɛ Bar Kokhba atuatsemɔ be lɛ mli hewɔ lɛ, ebatsɔ Yudafoi akutso lɛ nɔ yitso yɛ Israel kɛmiiya afii ohai enyɔ lɛ naagbee gbɛ kɛ afii ohai etɛ Ŋ.B. shishijee mli. Sablã ni ji ha-Nasi shishi ji “maŋtsɛ bi lɛ,” ni tsɔɔ gbɛhe ni ehiɛ yɛ enanemɛi Yudafoi lɛ ahiɛ. Bei pii lɛ atsɛɔ lɛ kɛkɛ akɛ Rabi. Judah ha-Nasi fee lɛ diɛŋtsɛ enikasemɔhe wulu kɛ Sanhedrin lɛ nɔ onukpa, klɛŋklɛŋ lɛ yɛ Bet She’arim kɛ sɛɛ mli lɛ yɛ Sepphoris yɛ Galilee.

Akɛni Judah ha-Nasi yɔse akɛ wɔsɛɛ be mli béi ni akɛ Roma baaná lɛ baanyɛ ekɛ oshara aba mla ni akɛ naabu jajeɔ lɛ kɛhamɔ lɛ nɔ lɛ hewɔ lɛ, etswa efai shi akɛ ebaato gbɛjianɔ bɔ ni aaaha abaa yi. Ebua woloŋlelɔi ni bɔɔ mɔdɛŋ waa yɛ egbii lɛ amli lɛ anaa yɛ enikasemɔhe wulu lɛ. Apɛiɔ sane oti fɛɛ oti kɛ kusum mla fɛɛ mla ni akɛ naabu jajeɔ lɛ mli jogbaŋŋ. Abua saji ni agba nɛɛ mli wiemɔi lɛ fɛɛ naa awo wiemɔi kukuji ni faaa ni ewa akɛ aaahe aye lɛ mli, yɛ Hebri wiemɔ ni afee lɛ lalafoo wiemɔ lɛ he gbɛjianɔtoo ni yɔɔ kpɛŋŋ lɛ sɛɛnyiɛmɔ mli.

Ato wiemɔi nɛɛ fɛɛ naa awo kui wuji ekpaa, loo Mlai amli, yɛ saji titrii ni agbaa he sane lɛ kɛ gbeekpamɔ naa. Judah jara kui nɛɛ amli ekoŋŋ ewo fãi 63, loo saji bibii amli. Mumɔŋ gbɛjianɔtoo lɛ eye emuu agbɛnɛ. Kɛbashi nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, akɛ kusumii ni tamɔ nɛkɛ lɛ eha be fɛɛ be kɛtsɔ naabu nɔ. Shi ákɛ hebuu lolo lɛ, atsu naagbee tsakemɔ lɛ he nii—no ji nɔ fɛɛ nɔ ni aŋmaa afɔ̃ɔ shi lɛ. Atsɛ́ nɛkɛ niŋmaa he gbɛjianɔtoo hee ni fa ni mla ni akɛ naabu jajeɔ yɔɔ mli nɛɛ akɛ Mishnah. Gbɛi Mishnah lɛ jɛ Hebri wiemɔ shishifã sha·nahʹ ni shishinumɔ ji “aaati mli,” “aaakase nii,” loo “aaatsɔɔ nii” lɛ mli. Etamɔ Aramaik tenaʼʹ, ni ana kɛjɛ tan·na·ʼimʹ, ni ji wiemɔ ni akɛtsuɔ nii kɛkɔɔ mɛi ni ji Mishnah lɛ tsɔ̃ɔlɔi ahe lɛ jɛ mli lɛ pɛpɛɛpɛ.

Jeee Mishnah lɛ yiŋtoo ji akɛ eto mla gbɛjianɔtoo pɔtɛɛ ko shishi. Nɔ ni etsuɔ he nii babaoo ji nibii ni kɔɔɔ he lɛ, kɛ susumɔ lɛ akɛ nikanelɔ lɛ le shishitoo mlai bibii lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, efee nɔ ni agba he sane ni atsɔɔ yɛ rabifoi anikasemɔhei wuji amli lɛ kuku yɛ Judah ha-Nasi be lɛ mli. Afee Mishnah lɛ koni efee mla ni akɛ naabu jajeɔ lɛ he gbɛjianɔtoo kɛha sane naataamɔ babaoo shishitoo nɔ̃, loo nɔ ko ni aaadamɔ nɔ atswa nɔ ko ama nɔ.

Yɛ nɔ najiaŋ ni eeejie nɔ fɛɛ nɔ ni akɛha Mose lɛ kpo yɛ Sinai Gɔŋ lɛ nɔ lɛ, Mishnah lɛ kɛ mla ni akɛ naabu jajeɔ lɛ feemɔ, ni ji shishitoo mla ni Farisifoi lɛ bɔi kɛ nitsumɔ lɛ he shishinumɔ haa. Saji ni aŋmala awo Mishnah lɛ mli lɛ, kɛ saji ni yɔɔ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ, kɛ sanegbaai komɛi ni tee nɔ yɛ Yesu Kristo kɛ Farisifoi lɛ ateŋ lɛ he shishinumɔ ko haa. Shi ehe miihia ni akwɛ he nɔ jogbaŋŋ ejaakɛ saji ni ana yɛ Mishnah lɛ mli lɛ jieɔ susumɔi ni Yudafoi hiɛ kɛjɛ afii ohai enyɔ Ŋ.B. lɛ kpo etsɔɔ. Mishnah lɛ ji nɔ ni tsaa sɔlemɔwe ni ji enyɔ lɛ be lɛ kɛ Talmud lɛ.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Kɛha saji krokomɛi babaoo lɛ, kwɛmɔ Will There Ever Be a World Without War? wolo bibioo lɛ baafai 8-11 ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. fee lɛ mli.

b Kwɛmɔ nikasemɔ ni ji “Gamaliel—Etsɔɔ Saulo ni Jɛ Tarso lɛ Nii,” ni yɔɔ July 15, 1996 Buu-Mɔɔ lɛ mli lɛ mli.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 26]

Mishnah lɛ Mlijaramɔi

Ajara Mishnah lɛ mli awo Mlai ekpaa mli. Enɛɛmɛi feɔ woji bibii 63, loo saji, ni ajara mli awo yitsei kɛ mishnayot mli loo mlijaai amli (jeee kukuji amli).

1. ZERAIM (Okwaayeli he Mlai)

Nɔ ni fata saji nɛɛ ahe ji sɔlemɔi ni asɔleɔ ashwieɔ niyenii nɔ kɛ nɔ ni kɔɔ okwaayeli he lɛ he sanegbaai. Nɔ ni fata he hu ji mlai ni kɔɔ mlijaa nyɔŋma mli ekome, osɔfoyeli gbɛnaa nibii, kpɛkpɛoyeli, kɛ Hejɔɔmɔ Gbi afii lɛ ahe lɛ he.

2. MOED (Bei Krɔŋkrɔŋi, Gbii Juji)

Saji ni yɔɔ Mla nɛɛ mli lɛ gbaa mlai ni kɔɔ Hejɔɔmɔ Gbi, Kpatamɔ Gbi, kɛ gbii juji krokomɛi ahe lɛ he.

3. NASHIM (Yei, a-Gbalashihilɛ he Mla)

Enɛɛmɛi ji saji ni gbaa gbalashihilɛ kɛ gbalamlitsemɔ, kitakãmɔi, Nazirmɛi, kɛ gbalafitemɔi ni asusuɔ akɛ etee nɔ lɛ he saji.

4. NEZIKIN (Nifitemɔi kɛ Maŋ Mla)

Saji ni yɔɔ Mla nɛɛ mli lɛ wieɔ saji ni kɔɔ maŋ mla kɛ nibii ahe mla, saneyelihei kɛ toigbalamɔi, Sanhedrin lɛ nitsumɔ, wɔŋjamɔ, kitakamɔi, kɛ Tsɛmɛi lɛ Ajeŋba he Mlai ahe (Avot).

5. KODASHIM (Afɔleshaai)

Nɛkɛ saji nɛɛ gbaa mlai ni kɔɔ kooloo kɛ abele he afɔleshaai kɛ sɔlemɔwe lɛ hei sɔrɔtoi asusumɔi hu he.

6. TOHAROT (Jamɔŋ Hetsuumɔi)

Nɔ ni feɔ Mla nɛɛ ji saji ni gbaa jamɔŋ hetsuumɔ, hejuu, niji ahe fɔmɔ, hewolonɔ tsɛŋemɔ helai, kɛ nibii sɔrɔtoi ni he tseee lɛ ahe sane.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 28]

Mishnah lɛ kɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi Lɛ

Mateo 12:1, 2: “No be lɛ mli lɛ Yesu tsɔ abele ŋmɔji amli yɛ hejɔɔmɔgbi lɛ nɔ; ni hɔmɔ miiye ekaselɔi lɛ, ni amɛbɔi abeletsei lɛ kuumɔ kɛ kpemɔ. Shi beni Farisifoi lɛ na lɛ, amɛkɛɛ lɛ akɛ: Naa, okaselɔi lɛ miifee nɔ ni ahaaa hegbɛ akɛ afeɔ yɛ hejɔɔmɔgbi lɛ nɔ.” Hebri Ŋmalɛi lɛ eguuu nɔ ni Yesu kaselɔi lɛ fee lɛ. Shi wɔnaa nifeemɔi 39 ni rabifoi lɛ egu yɛ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ nɔ ni ato naa yɛ Mishnah lɛ mli.—Shabbat 7:2.

Mateo 15:3: “[Yesu] here nɔ ekɛɛ amɛ akɛ: Mɛɛ hewɔ ni nyɛ hu nyɛkɛ nyɛblemasaji lɛ tɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ kitã lɛ nɔ lɛ?” Mishnah lɛ maa subaŋ nɛɛ nɔ mi. (Sanhedrin 11:3) Wɔkaneɔ akɛ: “Ahaa Woloŋmalɔi lɛ awiemɔi lɛ [anɔyeli lɛ] feɔ kpɛŋŋ tsɔ̃ fe bɔ ni afeɔ yɛ Mla [ni aŋma] lɛ mli wiemɔi lɛ [anɔyeli lɛ] he. Kɛ mɔ ko kɛɛ, ‘Gbɛnaa nii ko kãaa mɔ nɔ akɛ ewo sɛbɛ’ koni ekafee esha eshi Mla lɛ mli wiemɔi lɛ, etɔ̃ko; [shi kɛ ekɛɛ], ‘Esa akɛ afee mlijaai enumɔ awo mli’, ni no ha ekɛ wiemɔi komɛi fata Woloŋmalɔi lɛ awiemɔi ahe lɛ, etɔ̃.”—The Mishnah, ni Herbert Danby fee, baafa 400.

Efesobii 2:14: “[Yesu] ji wɔhejɔlɛ lɛ, mɔ ni ŋɔ wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ efee ekome, ni ekumɔ gbogbo afabaŋ ni yɔɔ teŋ ni ji nyɛɛ lɛ.” Mishnah lɛ kɛɛ: “Afabaŋ ko ni akɛ nibii ebelebelei mli yɛ Sɔlemɔwe Gɔŋ lɛ mligbɛ (Soreg lɛ), nine kɛlɛmɔi nyɔŋma nɔkwɔlɛ.” (Middot 2:3) Agu Jeŋmajiaŋbii lɛ akɛ amɛkatsɔ̃ nɛkɛ hé nɛɛ kɛho kɛbote agbo lɛ mligbɛ. Ekolɛ bɔfo Paulo ewie gbogbo nɛɛ he yɛ mfonirifeemɔŋ gbɛ nɔ yɛ be mli ni eŋmaa wolo kɛyaha Efesobii lɛ yɛ afi 60 loo 61 Ŋ.B. beni ema shi lolo lɛ. Okadifeemɔŋ gbogbo lɛ ji Mla kpaŋmɔ lɛ ni kɛ be kakadaŋŋ egbala Yudafoi kɛ Jeŋmajiaŋbii ateŋ lɛ. Shi yɛ Kristo gbele lɛ yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ nɔdaamɔnɔ lɛ hewɔ lɛ, agu nakai gbogbo lɛ.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje