‘Ani Otsui k[ Mitsui Ja?’
“Hã ni wɔtee, ni oyakwɛ miwuŋa ni miyeɔ mihãa Yehowa!”—2 MAŊTSƐMƐI 10:16.
1, 2. (a) Israel jamɔ mli shihilɛ ni yɔɔ lɛ tee nɔ efite kwraa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Yɛ afi 905 D.Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ mɛɛ tsakemɔi wuji komɛi heɔ aba yɛ Israel?
AFI 905 D.Ŋ.B. bafee be ni tsakemɔ kpele ko ba Israel. Aaafee afii 100 ni etsɔ hiɛ lɛ, Yehowa hã Israel maŋtsɛyeli ni efee ekome lɛ mli ja enyɔ yɛ Salomo hemɔkɛyeli kwamɔ lɛ hewɔ. (1 Maŋtsɛmɛi 11:9-13) Solomon binuu Rehabeam yeɔ wuoyigbɛ maŋtsɛyeli, ni ji Yuda nɔ maŋtsɛ yɛ nakai beaŋ, ni kooyigbɛ maŋtsɛyeli, ni ji Israel, baje Maŋtsɛ Yerobeam, Efraimnyo lɛ shishi. Dɔlɛ sane ji akɛ, kooyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ je shishi yɛ gbɛ fɔŋ nɔ. Yerobeam sumɔɔɔ ni eshishibii lɛ afã gbɛ kɛya wuoyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ mli tɔ̃ɔ ni amɛyaja yɛ sɔlemɔwe lɛ, ejaakɛ eeshe gbeyei akɛ no baaha amɛbɔi susumɔ akɛ amɛaaku amɛsɛɛ kɛya David we lɛ. No hewɔ lɛ, eto tsinabi jamɔ shishi yɛ Israel, ni ekɛ nakai feemɔ to wɔŋjamɔ he okadi ko ni hi shi aahu be saŋŋ yɛ kooyigbɛ maŋtsɛyeli lɛ yinɔsane be fɛɛ mli lɛ ema shi.—1 Maŋtsɛmɛi 12:26-33.
2 Shihilɛ lɛ mli bawo wu beni Omri binuu Ahab, batsɔ maŋtsɛ lɛ. Eŋa Izebel, ni ji maŋsɛɛ yoo lɛ, hã Baal jamɔ tee hiɛ ni egbe Yehowa gbalɔi lɛ. Yɛ gbalɔ Elia kɔkɔbɔi ni mli kã shi faŋŋ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Ahab efeee nɔ ko kwraa ni ekɛtsĩ enaa. Shi, yɛ afi 905 D.Ŋ.B. lɛ, no mli lɛ Ahab egbo, ni ebinuu Yehoram ji mɔ ni yeɔ maŋtsɛ. Agbɛnɛ be eshɛ ni abaatsuu shikpɔŋ lɛ he. Elia sɛɛyelɔ, Elisha, tswa asraafoiatsɛ Yehu adafi akɛ Yehowa miifɔ lɛ mu akɛ Israel maŋtsɛ ni nyiɛ sɛɛ. Mɛni ji enitsumɔ? Koni ekpata Ahab we eshafeelɔi lɛ ahiɛ kwraa, koni etɔ gbalɔi lɛ alá ni Izebel efɔse eshwie shi lɛ he owele!—2 Maŋtsɛmɛi 9:1-10.
3, 4. Yehonadab tsɔɔ akɛ etsui ‘kɛ Yehu tsui ja’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
3 Akɛni ebo Nyɔŋmɔ famɔ toi hewɔ lɛ, Yehu hã agbe Izebel mɔ fɔŋ lɛ, ni kɛjɛ no sɛɛ lɛ, eje shishi akɛ ebaatsuu Israel he kɛtsɔ Ahab we lɛ hiɛkpatamɔ nɔ. (2 Maŋtsɛmɛi 9:15–10:14, 17) Kɛkɛ ni ekɛ mɔ ko ni fiɔ esɛɛ kpe. “Ena Yehonadab, Rekab bi lɛ, ni eeba ekɛ lɛ abakpe; ni eŋã lɛ ni ekɛɛ lɛ akɛ: Ani otsui ja, taakɛ bɔ ni otsui kɛ mitsui yɔɔ lɛ? Ni Yehonadab kɛɛ: Eja!—Ni kɛji eja lɛ, taa midɛ! Ni eta edɛ; ni eŋɔ lɛ kɛba eŋɔɔ yɛ shwiili lɛ mli. Ni ekɛɛ: Hã ni wɔtee, ni oyakwɛ miwuŋa ni miyeɔ mihãa Yehowa! Kɛkɛ ni amɛha eta eshwiili lɛ mli.”—2 Maŋtsɛmɛi 10:15, 16.
4 Yehonadab (loo, Yonadab) jeee Israelnyo. Shi kɛlɛ, yɛ egbɛi lɛ (ni shishi ji “Yehowa Miisumɔ,” “Yehowa Je Agbo,” aloo “Yehowa Ji Ejurɔfeelɔ”) lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, eji Yehowa jálɔ. (Yeremia 35:6) Eka shi faŋŋ akɛ, eyɛ miishɛɛ ko ni ekaaa, ákɛ eeena ‘awuŋa ni Yehu yeɔ ehãa Yehowa’ lɛ. Te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ enɛ? Ojogbaŋŋ, kpe ni ekɛ Israel maŋtsɛ ni afɔ lɛ mu lɛ kpe lɛ baaa lɛ trukaa. No mli lɛ Yehonadab “[miiba] ekɛ lɛ abakpe,” ni efee enɛ beni Yehu egbe Izebel kɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ Ahab we lɛ momo. Yehonadab le nɔ ni yaa nɔ beni ekpɛlɛ Yehu ninefɔ̃ɔ lɛ nɔ akɛ ekwɔ kɛbata eshwiili lɛ mli lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ eyɛ Yehu—kɛ Yehowa—gbɛfaŋ yɛ nɛkɛ ta ni kã apasa kɛ anɔkwale jamɔ teŋ nɛɛ mli.
Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ Yehu kɛ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ Yehonadab
5. (a) Mɛɛ tsakemɔi etsɛŋ ni ebaaba kɛha adesai fɛɛ? (b) Namɔ ji Yehu Kpeteŋkpele lɛ, ni namɛi ji enajiaŋdamɔlɔi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ?
5 Etsɛŋ ni nibii baatsake kwraa kɛha adesai fɛɛ ŋmɛnɛ, taakɛ amɛtsake kɛha Israel yɛ afi 905 D.Ŋ.B. lɛ. Be ni Yehowa kɛbaatsuu shikpɔŋ lɛ he kɛjɛ nibii fɔji fɛɛ ni ejɛ Satan hewalɛ mli kɛba, ní apasa jamɔ fata he lɛ fɛɛ he lɛ ebɛŋkɛ kpaakpa amrɔ nɛɛ. Namɔ ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehu lɛ? Ejeee mɔ ko mɔ ko, fe Yesu Kristo, mɔ ni akɛwie nɛkɛ gbalɛ wiemɔi nɛɛ, akɛ: “Ekãalɔ, okɛ oklante aŋmɔ ohɛ, kɛ onunyam lɛ kɛ ogbojee lɛ fɛɛ! Anɔkwale kɛ mlijɔlɛ kɛ jalɛ hewɔ lɛ jee kpo ni oba yɛ ogbojee lɛ mli.” (Lala 45:4, 5) Mɛi ni damɔ Yesu najiaŋ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ ji “Nyɔŋmɔ Israel,” ni ji Kristofoi ni afɔ amɛ mu “ni yeɔ Nyɔŋmɔ kitai lɛ anɔ ni amɛhiɛ Yesu Kristo odase lɛ.” (Galatabii 6:16; Kpojiemɔ 12:17) Kɛjɛ afi 1922 kɛbaa nɛɛ, nɛkɛ Yesu nyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu nɛɛ kɛ ekãa ebɔ kɔkɔ yɛ Yehowa kojomɔ nifeemɔi ni baa lɛ ahe.—Yesaia 61:1, 2; Kpojiemɔ 8:7–9:21; 16:2-21.
6. Namɛi ejɛ jeŋmaji lɛ amli amɛba akɛ amɛbaafi Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ asɛɛ, ni kɛ́ wɔɔkɛɛ lɛ, amɛkwɔ kɛbote Yehu Kpeteŋkpele lɛ shwiili lɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
6 Jeee Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ kome pɛ feɔ enɛ. Taakɛ bɔ ni Yehonadab ba ní ekɛ Yehu abakpe lɛ, nakai nɔŋŋ mɛi babaoo ni jɛ jeŋmaji lɛ amli eba koni amɛbafi Yesu, ni ji Yehu Kpeteŋkpele lɛ, kɛ enajiaŋdamɔlɔi ni yɔɔ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ asɛɛ yɛ shidaamɔ ni amɛkɔ kɛha anɔkwa jamɔ lɛ mli. (Zakaria 8:23) Akɛni Yesu tsɛ amɛ akɛ ‘etooi krokomɛi’ hewɔ lɛ, yɛ afi 1932 mli lɛ abayoo amɛ akɛ amɛkɛ Yehonadab ni hi shi yɛ blema lɛ yeɔ egbɔ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ, ni afɔ̃ amɛ nine akɛ ‘amɛkwɔ kɛba’ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehu “shwiili lɛ mli.” (Yohane 10:16) Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ ‘Nyɔŋmɔ kitai lɛ anɔyeli’ kɛ gbɛfaŋnɔ ni amɛkɛ mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ náa yɛ “Yesu Kristo odase” ni amɛyeɔ lɛ mli lɛ nɔ. Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ, nɔ ni fata enɛ he ji Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni ato ama shi, ni Yesu yeɔ nɔ akɛ Maŋtsɛ lɛ he sanekpakpa lɛ shiɛmɔ. (Marko 13:10) Yɛ afi 1935 mli lɛ, abayoo nɛkɛ “Yonadab bii” nɛɛ akɛ “asafo babaoo” ni yɔɔ Kpojiemɔ 7:9-17 lɛ.
7. Kristofoi etsɔɔ ŋmɛnɛ akɛ ‘amɛtsui kɛ Yesu tsui ja’ lolo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
7 Kɛjɛ 1930 afii lɛ amli kɛbaa nɛɛ, asafo babaoo lɛ kɛ amɛnyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ kɛ ekãa eye bɔ ni amɛfiɔ anɔkwa jamɔ sɛɛ lɛ he odase. Amɛteŋ mɛi pii egboi yɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ hewɔ yɛ shikpɔji komɛi anɔ yɛ Europa Bokagbɛ kɛ Anaigbɛ, Bokagbɛ Shɔŋŋ, kɛ Afrika. (Luka 9:23, 24) Yɛ shikpɔji krokomɛi anɔ hu lɛ, awo amɛ tsuŋ, afee amɛ niseniianii, loo awa amɛ yi yɛ gbɛi krokomɛi anɔ. (2 Timoteo 3:12) Mɛɛ hemɔkɛyeli he okadi amɛfee amɛfɔ̃ shi nɛkɛ! Ni 1997 Sɔɔmɔ Afi Akɔntaabuu lɛ tsɔɔ akɛ amɛtswa amɛfai shi lolo akɛ amɛaasɔmɔ Nyɔŋmɔ, ní nɔ ni baaba amɛnɔ lɛ kɔɔɔ he eko. ‘Amɛtsui kã he eja’ lolo tamɔ bɔ ni Yesu tsui ja lɛ. Amɛjie enɛ kpo faŋŋ yɛ afi 1997 mli, beni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi 5,599,931, ní shwɛ fioo ni amɛ fɛɛ amɛfee “Yonadab bii” lɛ, kɛ ŋmɛlɛtswai ni naa shɛɔ 1,179,735,841 tsu nii yɛ Yesu he odaseyeli nitsumɔ lɛ mli lɛ.
Amɛmiishiɛ kɛ Ekãa Lolo
8. Yehowa Odasefoi jieɔ ekãa ni amɛyɔɔ kɛha anɔkwa jamɔ lɛ kpo yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8 Ale Yehu jogbaŋŋ akɛ mɔ ko ni woɔ eshwiili foi gidigidi—odaseyeli ni tsɔɔ ekãa ni eyɔɔ akɛ eeetsu nitsumɔ ni kã ehiɛ lɛ kɛgbe naa. (2 Maŋtsɛmɛi 9:20) Awie Yesu, ni ji Yehu Kpeteŋkpele lɛ he akɛ ekãa ‘eye lɛ.’ (Lala 69:10) Belɛ, ebɛ naakpɛɛ akɛ ale anɔkwa Kristofoi ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ yɛ ekãa ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ. “Dekã yɛ jio, dekã bɛ jio,” ‘amɛshiɛɔ wiemɔ lɛ’ yɛ asafo lɛ mli kɛ agbɛnɛ kɛha maŋbii hu fɛɛ. (2 Timoteo 4:2) Ekãa ni amɛyɔɔ lɛ je kpo yɛ 1997 afi lɛ shishijee gbɛ titri yɛ be mli ni sane ko ni aŋma yɛ Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ mli lɛ wo mɛi abɔ ni baanyɛ lɛ hewalɛ ni amɛkɛ amɛhe awo gbɛgbalɔi awalɔ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ. Yɛ maŋ fɛɛ maŋ mli lɛ, akɛ gbɛgbalɔi awalɔi ayibɔ krɛdɛɛ ko ni ataoɔ ni aná lɛ ma hiɛ. Te ahere nɔ aha tɛŋŋ? Esa kadimɔ waa diɛŋtsɛ! Nitsumɔhe niji pii teke yibɔ ni amɛkɛma amɛhiɛ lɛ. Ecuador kɛ yibɔ ni ji 4,000 ma ehiɛ, shi ebɔ gbɛgbalɔi awalɔi 6,936 he amaniɛ yɛ March mli. Japan bɔ mɛi ni naa shɛɔ 104,215 he amaniɛ kɛha nakai nyɔji etɛ lɛ fɛɛ. Yɛ Zambia, he ni yibɔ ni akɛma hiɛ ji 6,000 lɛ, gbɛgbalɔi awalɔi 6,414 bu akɔntaa yɛ March mli; 6,532 yɛ April mli; kɛ 7,695 yɛ May mli. Gbɛgbalɔi awalɔi kɛ daa gbɛgbalɔi fɛɛ ayifalɛ ni fe fɛɛ, ni aná yɛ je lɛŋ fɛɛ ji 1,110,251, ni ji oha mlijaa 34.2 nɔyaa ni tekeɔ 1996 yifalɛ lɛ!
9. Kɛfata shia-kɛ-shia nitsumɔ lɛ he lɛ, mɛɛ gbɛi krokomɛi anɔ Yehowa Odasefoi tsɔɔ amɛtaoɔ gbɔmɛi ni amɛgbaa amɛ sanekpakpa lɛ?
9 Bɔfo Paulo kɛɛ onukpai ni jɛ Efeso lɛ akɛ: “Mishiuuu nii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ hã nyɛ lɛ eko nɔ, ni mijaje mitsɔɔ nyɛ yɛ faŋŋ kɛ shia fɛɛ shia hu.” (Bɔfoi lɛ Asaji 20:20) Yehowa Odasefoi kaseɔ Paulo nɔkwɛmɔnɔ lɛ ŋmɛnɛ, ni amɛkɛ ekãa shiɛɔ sanekpakpa lɛ yɛ shia kɛ shia. Shi, ekolɛ efeŋ mlɛo akɛ amɛaanina gbɔmɛi lɛ yɛ amɛshiai amli. No hewɔ lɛ, “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ woɔ Maŋtsɛyeli shiɛlɔi lɛ hewalɛ ní amɛbɛŋkɛ gbɔmɛi lɛ yɛ amɛnitsumɔhei, yɛ gbɛjegbɛi anɔ, yɛ ŋshɔnaa, yɛ maŋ hiɛtserɛjiemɔhei—he fɛɛ he ni amɛbaana gbɔmɛi yɛ. (Mateo 24:45-47) Nɔ ni ejɛ mli kɛba lɛ hi jogbaŋŋ.
10, 11. Shiɛlɔi ni yɔɔ maji enyɔ komɛi anɔ lɛ eŋɔ hegbɛ lɛ ni amɛkɛtao mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ, ní afɔɔɔ amɛ namɔ yɛ shia lɛ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
10 Yɛ Copenhagen, yɛ Denmark lɛ, shiɛlɔi akuu bibioo ko yeɔ odase yɛ gbɛjegbɛi lɛ ahe, yɛ oketekei amaamɔhei lɛ asɛɛ. Kɛjɛ January kɛyashi June lɛ, amɛkɛ woji tɛtrɛbii 4,733 hã, ni amɛnyɛ amɛkɛ mɛi babaoo gba sane, ni amɛfee sɛɛsaramɔi babaoo. Shiɛlɔi babaoo ni yɔɔ nakai shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ ená mɛi komɛi yɛ shwapoi amli ni heɔ woji tɛtrɛbii lɛ daa. Maŋ kome ko woɔ jara wulu daa Sohaa, ni gbɔi akpei abɔ baa jɛmɛ amɛbayeɔ jara. No hewɔ lɛ asafo lɛ eto daa jara gbi nɔ odaseyeli he gbɛjianɔ. Yɛ kpokpaa ko nɔ lɛ, akɛ saji ni fa saŋŋ, ni ji woji ni sa jogbaŋŋ kɛha skul tsɔɔlɔi lɛ titri, yaa skul sɔrɔtoi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ amli.
11 Yɛ Hawaii hu lɛ, abɔ mɔdɛŋ koni nine ashɛ mɛi ni anaaa amɛ yɛ shia lɛ anɔ. Shikpɔŋkukuji krɛdɛɛi lɛ ekomɛi ji hei ni anaa maŋbii yɛ (gbɛjegbɛi ahe, shitaramɔhei, tsɔnei amaamɔhei, kɛ bɔs maamɔhei), maŋ lɛŋ hei ni yɔɔ shɔŋŋ, jarayelihei, kɛ kɔɔyɔŋ lɛji adaamɔhei, tɛlifoŋ nɔ odaseyeli, tsɔnei ni maŋbii taraa mli, (shiɛmɔ yɛ bɔs mli), kɛ kɔleji nikasemɔhei. Akwɛɔ jogbaŋŋ koni ahala Odasefoi ayifalɛ ni sa kɛha shikpɔŋkuku fɛɛ shikpɔŋkuku, ni akwɛɔ hu akɛ atsɔse mɛi ni ahala lɛ jogbaŋŋ. Abɔ mɔdɛŋbɔi ni tamɔ nɛkɛ, ni ato he gbɛjianɔ jogbaŋŋ he amaniɛ yɛ shikpɔji pii anɔ. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, nine eshɛ mɛi ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ, ni kulɛ ekolɛ nine shɛŋ amɛnɔ yɛ shia-kɛ-shia nitsumɔ lɛ mli lɛ anɔ.
Shi ni Aaadamɔ Shiŋŋ
12, 13. (a) Mɛɛ ŋaa gbɛ Satan kɛtsu nii ni ekɛte shi ewo Yehowa Odasefoi yɛ afi 1997 mli? (b) Naafolɔmɔ kɛ lakamɔ wiemɔi ni awie lɛ eko tsɔ sɛɛsɛɛ yɛ maŋ ko mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
12 Yɛ shikpɔji pii anɔ yɛ afi 1997 mli lɛ, afolɔ Yehowa Odasefoi lɛ anaa, kɛ lakamɔ wiemɔi fɔji babaoo kɛ yiŋtoo akɛ abaadamɔ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ anɔ ni kɛ eeehi lɛ akɛ amɛ aye yɛ mla naa. Shi amɛdamɔ shi shiŋŋ ni amɛgbugbãaa! (Lala 112:7, 8) Amɛkai lalatsɛ lɛ sɔlemɔ lɛ akɛ: “Hewolɔi folɔɔ apasa saji shwieɔ minɔ; shi mi lɛ mikɛ mitsui muu lɛ fɛɛ yeɔ okpɔi lɛ anɔ.” (Lala 119:69) Nɛkɛ naafolɔmɔ ni akɛgbalaa mɛi ajwɛŋmɔ nɛɛ ji odaseyeli ni tsɔɔ bɔ ni anyɛɔ anɔkwale Kristofoi taakɛ Yesu gba efɔ̃ shi lɛ. (Mateo 24:9) Ni bei komɛi lɛ, nibii tsɔɔ sɛɛsɛɛ kwraa. Nuu ko ni yɔɔ Belgium lɛ kane heguɔgbee sane ko ni aŋma yɛ Yehowa Odasefoi ahe yɛ adafitswaa wolo ko ni ale waa lɛ mli. Bɔ ni heguɔgbee wiemɔi lɛ hã ehe jɔ̃ ehe sɔŋŋ hewɔ lɛ, enɔ Hɔgbaa lɛ, etee kpee yɛ Maŋtsɛyeli Asa ko nɔ. Eto gbɛjianɔ koni Odasefoi kɛ lɛ akase Biblia lɛ, ni etee hiɛ oyayaayai. Tsutsu lɛ, kulɛ nuu nɛɛ fata kuu ko he. E-Biblia kasemɔ lɛ ye ebua lɛ ni ejaje eshihilɛ, ni gbɔmɛi ni yɔɔ emasɛi lɛ yɔse enɛ faŋŋ. Eka shi faŋŋ akɛ, mɔ ni ŋma nakai heguɔgbee sane lɛ susuuu akɛ nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ baajɛ nɔ ni eŋma lɛ mli kɛba!
13 Gbɔmɛi komɛi ni yɔɔ jalɛ tsuii yɛ Belguim lɛ ewie amɛshi amale wiemɔi ni awieɔ ni akɛlakaa mɛi lɛ. Amɛteŋ mɔ ko ji tsutsu maŋsɔɔlɔ nukpa ko ni kpɛlɛ nɔ akɛ ehiɛ sɔɔ nɔ ni Yehowa Odasefoi etsu lɛ waa lɛ. Ni esɛɛyelɔ ko ŋma akɛ: “Nɔ ni kɛ heguɔgbee wiemɔi ni awieɔ bei komɛi lɛ kpãaa gbee ji akɛ, minaaa [Yehowa Odasefoi] akɛ mɛi komɛi ni he yɔɔ oshara bibioo kwraa po kɛha Maŋ gbɛjianɔtoi. Amɛji maŋbii ni sumɔɔ toiŋjɔlɛ, amɛkɛ mɔdɛŋbɔɔ tsuɔ nii jogbaŋŋ, ni amɛjieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ hegbɛi ni yeɔ nɔ lɛ.” Nilee yɛ bɔfo Petro wiemɔi nɛɛ amli lɛɛlɛŋ, akɛ: “Nyɛbaa nyɛjeŋ jogbaŋŋ yɛ jeŋmajiaŋbii lɛ ateŋ, koni nɔ mli ni amɛwieɔ nyɛhe yɛ akɛ efɔŋfeelɔi lɛ, nyɛnitsumɔi kpakpai lɛ ni amɛnaa lɛ amɛkɛwo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, yɛ saramɔ gbi lɛ nɔ.”—1 Petro 2:12.
Kaimɔ lɛ He Gbijurɔyeli ni Sa Kadimɔ Jogbaŋŋ
14. Mɛni ji mɛi ayifalɛ ni tee Kaimɔ lɛ yɛ afi 1997 mli lɛ he amaniɛbɔi komɛi ni yɔɔ miishɛɛ?
14 Esa jogbaŋŋ akɛ mɛi ni yeɔ Yesu he odase lɛ aaabu egbele lɛ Kaimɔ lɛ he gbijurɔyeli lɛ akɛ gbi ni he hiaa fe fɛɛ yɛ amɛ afi lɛ mli. Yɛ afi 1997 mli lɛ, gbɔmɛi 14,322,226 ba nifeemɔ lɛ shishi yɛ March 23 kɛha gbijurɔyeli lɛ. Enɛ fa fe 1996 yibɔ lɛ kɛ mɛi ni fa fe 1,400,000. (Luka 22:14-20) Yɛ shikpɔji pii anɔ lɛ, mɛi ni ba Kaimɔ lɛ ayi fa kwraa fe Maŋtsɛyeli shiɛlɔi lɛ ayifalɛ, ni tsɔɔ gbɛkpamɔi kpakpai kɛha shweremɔ babaoo ni baanyɛ aba wɔsɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Haiti lɛ, amɛná shiɛlɔi ni fa fe fɛɛ, ni ji 10,621 yɛ afi 1997 mli, ni mɛi 67,259 ba Kaimɔ lɛ shishi. Obaanyɛ okwɛ daa afi akɔntaabuu ni yɔɔ baafai 18 kɛyashi 21 lɛ ni okwɛ maji krokomɛi hu ni ná mɛi babaoo ni ba nakai nɔŋŋ, kɛ akɛmiito amɛshiɛlɔi ayifalɛ lɛ he.
15. Yɛ shikpɔji komɛi anɔ lɛ, wɔnyɛmimɛi lɛ ye naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli anɔ kunim koni amɛnyɛ amɛfee Kaimɔ lɛ, yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
15 Yɛ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, Kaimɔ lɛ yaa efeee mlɛo. Yɛ Albania lɛ, awo mla akɛ ajeee kpo kɛjɛ gbɛkɛ 7:00 kɛyaa, yɛ maŋ basabasafeemɔi ahewɔ. Kaimɔ lɛ je shishi yɛ gbɛkɛnaashi 5:45 yɛ kui bibii 115 mli yɛ maŋ muu lɛ fɛɛ mli. Hulu lɛ yanyɔ shi aaafee gbɛkɛ 6:08, ni no bafee Nisan 14 shishijee. Akɛ okadi nibii lɛ hã aaafee gbɛkɛ 6:15. Yɛ hei pii lɛ, asɔle ni akpa aaafee gbɛkɛ 6:30, ni mɛi ni ba lɛ kɛ oyaiyeli tee shia dani naatsii be lɛ shɛ. Shi kɛlɛ, mɛi ni ba Kaimɔ lɛ ayifalɛ fee 3,154, kɛji akɛto shiɛlɔi ayifalɛ ni fe fɛɛ, ni ji 1,090 lɛ he. Yɛ Afrika maŋ ko mli lɛ, maŋ basabasafeemɔ hãaa anyɛ aya Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, no hewɔ lɛ onukpai enyɔ kpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaakpe yɛ onukpa ni ji etɛ lɛ shia, koni amɛto gbɛjianɔ ni amɛye gbi jurɔ lɛ yɛ kui bibii amli. Dani amɛbaashɛ shia lɛ mli lɛ, esa akɛ onukpai enyɔ lɛ atsɔ̃ nujɔɔ ko mli. Shi, aawu ta yɛ nakai akutso lɛ mli, ni mɛi ni eteetee amɛhe ni amɛkɛ amɛhe wuɔ ta lɛ tswaa mɔ fɛɛ mɔ ni kaa akɛ eeetsɔ nujɔɔ lɛ mli lɛ tu. Onukpa kome jo foi kɛtsɔ mli ni sane ko baaa. Mɔ ni ji enyɔ lɛ hu miitsɔ mli, kɛkɛ ni enu tu gbɛɛmɔ. Eho egbee shikpɔŋ oya ni ewamɔ kɛtee he ni yɔɔ shweshweeshwe beni tuŋtɛi lɛ hoɔ kɛ foi kɛtsɔɔ eyiteŋ lɛ. Onukpai lɛ fee amɛkpee lɛ yɛ omanyeyeli mli, ni amɛtsu asafo lɛ hiamɔ nii ahe nii.
‘Amɛjɛ Jeŋmaŋ Fɛɛ Jeŋmaŋ kɛ Akutsei kɛ Majianɔ Wiemɔi Amli’
16. Tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ kuu lɛ eto gbɛjianɔ koni ashiɛ sanekpakpa lɛ yɛ wiemɔ kui bibii amli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
16 Bɔfo Yohane wie akɛ asafo babaoo lɛ baaba “[kɛjɛ] jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ kɛ akutsei kɛ maji kɛ majianɔ wiemɔi amli.” (Kpojiemɔ 7:9) No hewɔ lɛ, Nɔyeli Kuu lɛ toɔ gbɛjianɔ koni nine ashɛ woji anɔ yɛ wiemɔi babaoo diɛŋtsɛ mli—ni wiemɔi ni akutsei ni yɔɔ shɔŋŋ kɛ wiemɔi ni gbɔmɛi akui bibii wieɔ lɛ fɛɛ fata he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Mozambique nɛkɛ lɛ, ajie Shihilɛ yɛ Toiŋjɔlɛ Jeŋ Hee ko Mli dɛhiɛmɔ wolo lɛ kpo yɛ wiemɔi krokomɛi enumɔ mli kɛfata wiemɔi ni eyɔɔ mli momo lɛ ahe. Yɛ Nicaragua lɛ, atsɔɔ Na Wala Mli Ŋɔɔmɔ yɛ Shikpɔŋ Nɔ Kɛya Naanɔ! wolo bibioo lɛ shishi kɛtee Miskito wiemɔ mli—no ji Buu Mɔɔ Asafo lɛ wolo ni je kpo klɛŋklɛŋ yɛ nakai wiemɔ lɛ mli. Miskito Indiabii pii kɛ miishɛɛ he wolo bibioo lɛ beni amɛna wolo ni afee yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛwiemɔ mli nɛɛ. Yɛ afi 1997 mli lɛ, Asafo lɛ kpɛlɛ ni afee woji yɛ wiemɔi krokomɛi 25 mli kɛfata he, ni ekala woji tɛtrɛbii ni fa fe akpekpei akpe kome.
17. Mɛɛ wiemɔ kuu ko aye abua amɛ yɛ Korea, ni vidio kpãai eye ebua nɛkɛ kuu nɛɛ waa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
17 Yɛ Korea lɛ, aye abua wiemɔ kuu kroko hu. Afi 1997 bafee afi ni afee klɛŋklɛŋ kpokpaa wulu nɔ kpee yɛ Korea mumuii awiemɔ mli. Ayɛ asafoi 15 ni wieɔ mumuii awiemɔ yɛ Korea, ni shiɛlɔi 543 yɔɔ mli, shi mɛi 1,174 ba kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ shishi, ni abaptisi mɛi 21. Bɔni afee ni aye abua mumuii ni nyɛɛɛ amɛnu wiemɔi ni awieɔ loo nɔ ni aŋmala lɛ shishi yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ lɛ, aafee woji yɛ vidio kpãa nɔ yɛ mumuii awiemɔi sɔrɔtoi 13 mli. Aatsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ aaye aabua mumuii lɛ koni “amɛkane” ni amɛkase sanekpakpa lɛ po, ni eewo yibii kpakpai. Yɛ United States lɛ, tsutsu lɛ, kulɛ enyɛɔ eheɔ aaafee afii enumɔ dani mumui nyɛɔ eyaa hiɛ kɛyashɛɔ baptisimɔ he. Amrɔ nɛɛ, akɛni afee vidioi babaoo yɛ Amerika Mumuii Awiemɔ mli hewɔ lɛ, yɛ mumuii lɛ ekomɛi agbɛfaŋ lɛ, atse be lɛ nɔ kwraa kɛba aaafee afi.
‘Shwiili lɛ Mli ni Aaahi’
18. Beni ekɛ Yehonadab kpe lɛ, no sɛɛ lɛ mɛni Yehu bɔi feemɔ?
18 Mra mli yɛ afi 905 D.Ŋ.B., beni Yehonadab bafata ehe lɛ, no sɛɛ lɛ Yehu bɔi apasa jamɔ fɛɛ hiɛkpatamɔ. Ekɛ ninefɔ̃ɔ ko hã Baal jalɔi fɛɛ akɛ: “Nyɛtoa gbi jurɔ wulu ko nyɛhaa Baal!” Kɛkɛ ni etsu kɛtee shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ nɔ koni akwɛ ni akashi Baal jálɔ ko kwraa yɛ sɛɛ. Beni gbɔmɛi asafo babaoo lɛ hoɔ yuu kɛboteɔ apasa nyɔŋmɔ lɛ sɔlemɔtsu kpeteŋkpele lɛ mli lɛ, akwɛ jogbaŋŋ koni Yehowa jálɔ ko akafata amɛhe yɛ jɛmɛ. Yɛ naagbee lɛ, Yehu kɛ esraafoi lɛ kpata Baal jálɔi lɛ fɛɛ ahiɛ. “Nɛkɛ Yehu kpata Baal hiɛ kɛjɛ Israel.”—2 Maŋtsɛmɛi 10:20-28.
19. Yɛ nɔ ni kã adesai ahiɛ lɛ hewɔ lɛ, mɛɛ mumɔ esa akɛ wɔjie lɛ kpo, ni mɛɛ nitsumɔ esa akɛ wɔkɛ ekãa kɛ mɔdɛŋbɔɔ atsu?
19 Ŋmɛnɛ, apasa jamɔi fɛɛ anaagbee kojomɔ kã wɔhiɛ kpaakpa. Kristofoi miijaje sanekpakpa lɛ amɛmiitsɔɔ adesai fɛɛ yɛ ŋwɛibɔfoi agbɛtsɔɔmɔ shishi, ni amɛmiiwo amɛ hewalɛ ni amɛshe Nyɔŋmɔ gbeyei ni amɛtsi amɛhe kwraa kɛjɛ apasa jamɔ he. (Kpojiemɔ 14:6-8; 18:2, 4) Aawo mɛi ni he jɔ lɛ hewalɛ ni amɛba amɛhe shi amɛha Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli ni yɔɔ Yehowa Maŋtsɛ, Yesu Kristo ni ekɛ lɛ eta maŋtsɛsɛi nɔ lɛ shishi lɛ. (Kpojiemɔ 12:10) Esaaa ni wɔŋmɛɔ gbɛ ni ekãa ni wɔyɔɔ yɛ jaramɔ bei nɛɛ amli lɛ naa baa shi beni wɔdamɔɔ shi shiŋŋ kɛhaa anɔkwale jamɔ lɛ.
20. Mɛni otswa ofai shi akɛ obaafee yɛ afi 1998 sɔɔmɔ afi lɛ mli?
20 Be ko, beni Maŋtsɛ David yɔɔ nɔnyɛɛ ni naa wa shishi lɛ, esɔle akɛ: “Mitsui efi shi shiŋŋ, Oo Nyɔŋmɔ, mitsui efi shi shiŋŋ. Mala ni matswa saŋku. Majie oyi yɛ majimaji ateŋ, Oo Yehowa.” (Lala 57:7, 9, NW) Eba akɛ wɔ hu wɔɔfi shi shiŋŋ nakai. Yɛ afi 1997 sɔɔmɔ afi lɛ mli lɛ, yɛ jaramɔ shihilɛi babaoo lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, awó yijiemɔ oshebɔɔ kpele nɔ kɛwo Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. Eba akɛ abaanu oshebɔɔ ni tamɔ nakai, loo nɔ ni naa wa fe nakai po he yɛ sɔɔmɔ afi nɛɛ hu mli. Ni eba akɛ enɛ aaafee anɔkwale, ni nɔ ni Satan baabɔ mɔdɛŋ akɛ eeefee ni ekɛje wɔnijiaŋ wui loo ni ekɛte shi ewo wɔ lɛ kɔɔɔ he eko. Kɛtsɔ nakai feemɔ nɔ lɛ, wɔbaatsɔɔ akɛ wɔtsui kã he ekɛ Yehu Kpeteŋkpele lɛ, ni ji Yesu Kristo tsui ja, ni wɔkɛ wɔsusuma muu fɛɛ baabo ŋaawoo ni jɛ mumɔŋ nɛɛ toi, akɛ: “Nyɛ jalɔi, nyɛmii ashɛa nyɛhe yɛ Yehowa mli, ni nyɛmli afilia nyɛ, ni nyɛbɔa oshe kɛ nyamɔ, nyɛ mɛi fɛɛ ni nyɛja yɛ nyɛtsuii amli lɛ.”—Lala 32:11.
Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?
◻ Mɛɛ tsakemɔi ba yɛ Israel yɛ afi 905 D.Ŋ.B.?
◻ Namɔ ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehu lɛ, ni “asafo babaoo” lɛ etsɔɔ akɛ ‘amɛtsui kɛ etsui ja’ yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
◻ Mɛɛ akɔntaabui ni jɛ daa afi amaniɛbɔɔ lɛ mli feɔ ekãa ni Yehowa Odasefoi jie lɛ kpo yɛ afi 1997 sɔɔmɔ afi lɛ mli lɛ he mfoniri?
◻ Nɔ fɛɛ nɔ ni Satan baafee eshi wɔ lɛ, mɛɛ mumɔ wɔbaajie lɛ kpo yɛ afi 1998 sɔɔmɔ afi lɛ mli?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 18-21]
1997 YEHOWA AJEŊ FƐƐ SƆƆMƆ AFI AKƆNTAABUU
(Kwɛmɔ “bound volume”)
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Mɛi ayifalɛ ni sa kadimɔ waa ni ba Kaimɔ lɛ tsɔɔ gbɛkpamɔi kpakpai kɛha shweremɔ ni baaba wɔsɛɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]
Taakɛ Yehonadab fi Yehu sɛɛ lɛ, nakai nɔŋŋ “asafo babaoo” lɛ hu fiɔ Yehu Kpeteŋkpele lɛ, ni ji Yesu Kristo, kɛ enyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ asɛɛ ŋmɛnɛ