Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w98 9/15 bf. 24-27
  • Gbãla Nii ni Sa Hiɛ ni Aaaye Naa

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Gbãla Nii ni Sa Hiɛ ni Aaaye Naa
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Biblia Shishitoo Mlai ni Sa
  • Namɔ Sɔ̃ Kã Enɔ Kɛha Naayeli Lɛ?
  • Ní Aaatsi He Kɛaajɛ Sui ni Jeee Kristofoi Asu He
  • Hiɛshikamɔ He Nɔkwɛmɔnii
  • Sɛɛnamɔi ni Jɛɔ Hiɛshikamɔ Mli Baa
  • Ani Ole?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2022
  • Gbala Nii—Te Esa Akɛ Kristofoi Abu lɛ Tɛŋŋ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • Hesaamɔ Kɛha Gbalashihilɛ Ni Yeɔ Omanye
    Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa
  • Yei Anitsumɔ ni Woo Yɔɔ Mli yɛ Mra Be Mli Nyɔŋmɔ Tsuji Ateŋ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1995
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1998
w98 9/15 bf. 24-27

Gbãla Nii ni Sa Hiɛ ni Aaaye Naa

TAAKƐ eji yɛ Biblia bei amli lɛ, ŋmɛnɛ lɛ, kusum nifeemɔi komɛi biɔ koni akɛ gbãla nii aha dani nuu ko anyɛ ekɛ yoo ko abote gbãlashihilɛ mli. Yakob kɛɛ Laban ni baatsɔ eshaanuu wɔsɛɛ ko lɛ akɛ: “Masɔmɔo afii kpawo yɛ Rahel, obi gbekɛ lɛ, hewɔ.” (1 Mose 29:18) Akɛni Yakob sumɔɔ Rahel waa hewɔ lɛ, ekɛ gbãla nii ni fa babaoo ha—nɔ ni shɛɔ afii kpawo nyɔmɔwoo! Laban kpɛlɛ gbãla nii ni akɛha lɛ lɛ nɔ, shi elaka Yakob ni eha ekɛ ebiyoo nukpa Lea klɛŋklɛŋ bote gbãlashihilɛ mli. Gbɛ̀i krokomɛi ni Laban tsɔ ekɛ Yakob ye ha lɛ tee nɔ efee shishiumɔ gbɛ. (1 Mose 31:41) Bɔ ni Laban kɛ ehiɛ fɔ̃ heloonaa nibii ni ebaaná lɛ anɔ sɔŋŋ hewɔ lɛ, ehaaa ebiyei lɛ abu lɛ. Amɛbi akɛ: “Ani jeee mɛi kpɔ̃ji ebuɔ wɔ? ejaakɛ ehɔ̃ɔ wɔ, ni eye wɔyinii lɛ hu.”—1 Mose 31:15.

Awerɛho sane ji akɛ, yɛ wɔŋmɛnɛŋmɛnɛ heloonaa nibii asɛɛtiumɔ jeŋ nɛɛ mli lɛ, fɔlɔi pii tamɔ Laban. Ni amɛteŋ mɛi komɛi ehiii kwraa. Taakɛ Afrika adafitswaa wolo ko tsɔɔ lɛ, ayeɔ gbãlashihilɛi komɛi anaa “bɔni afee ni tsɛmɛi hiɛjoolɔi aná he sɛɛ babaoo kɛkɛ.” Nɔ kroko hu ji shikahelɛtemɔ he naagba ni haa fɔlɔi komɛi naa akɛ amɛbiyei lɛ ji mɛi ni amɛbaanyɛ amɛtsɔ amɛnɔ koni amɛkɛha shika he naagba aba shi.a

Fɔlɔi komɛi haaa amɛbiyei abote gbãlashihilɛ mli ejaakɛ amɛmiimɛ mɔ ko ni kɛ yinii ni fa fe fɛɛ baaha. Enɛ baanyɛ ekɛ naagbai ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli aba. Adafitswaa woloŋmalɔ ko ni yɔɔ Afrika bokagbɛ lɛ ŋma akɛ: “Oblahii kɛ oblayei sumɔɔ ni amɛyabote gbãlashihilɛ mli nigii yɛ he ko koni amɛkɛjo yinii ni fa babaoo tsɔ ni shaahiimɛi kɛ shaayeimɛi ni feɔ shɛii biɔ shi lɛ naa foi.” Bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara ji naagbai ni jɛɔ gbãla nii ni fa babaoo ni abiɔ shi lɛ mli kɛbaa lɛ ateŋ ekome. Kɛfata he lɛ, oblahii komɛi bɔɔ mɔdɛŋ amɛheɔ ŋamɛi, shi sɛɛ mli lɛ amɛtsɔmɔɔ nyɔjiatsɛmɛi. Maŋ nitsulɔ ko ni yɔɔ South Africa lɛ wo hewalɛ akɛ, “Esa akɛ fɔlɔi kɛ hiɛshikamɔ atsu nii. Esaaa akɛ amɛbiɔ shika babaoo. Nibii he baahia gbãlashihilɛ mli hefatalɔi heei lɛ yɛ shihilɛ mli . . . No hewɔ lɛ mɛni hewɔ obaaha oblanyo lɛ atsɔ nyɔmɔtsɛ?”

Mɛɛ gbɛ nɔ fɔlɔi Kristofoi baanyɛ afee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ hiɛshikamɔ mli, yɛ be mli ni amɛyeɔ gbãla nii ni akɛhaa loo aheɔ lɛ naa lɛ? Sane ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli nɛ, ejaakɛ Biblia lɛ woɔ kita akɛ: “Nyɛhiɛshikamɔ lɛ, nyɛhaa gbɔmɛi fɛɛ alea.”—Filipibii 4:5, NW.

Biblia Shishitoo Mlai ni Sa

Ákɛ fɔlɔi Kristofoi aaakpɛ amɛyiŋ akɛ amɛaaye gbãla nii lɛ naa loo amɛfeŋ nakai lɛ ji amɛ diɛŋtsɛ amɛyiŋkpɛɛ. Kɛ amɛhala akɛ amɛaafee nakai lɛ, belɛ esa akɛ amɛha niianaayeli ni tamɔ nɛkɛ kɛ Biblia shishitoo mlai akpa gbee. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ: “Shika suɔmɔ akaba nyɛjeŋba mli.” (Hebribii 13:5) Kɛ anaaa shishitoo mla nɛɛ yɛ gbãlashihilɛ ni ayeɔ naa lɛ mli lɛ, belɛ fɔlɔ Kristofonyo lɛ miitsɔɔ akɛ efeee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa. Esa akɛ hii ni hiɛ gbɛhei yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ afee mɛi ni “hiɛ ka shi,” (NW) jeee ‘mɛi ni hiɛ kɔ̃ɔ shika nɔ,’ loo “hiɛjoolɔi.” (1 Timoteo 3:3, 8) Abaanyɛ ashwie Kristofonyo ko ni kɛ hiɛjoomɔ heɔ gbãla nii ni fa babaoo bɔ ni esaaa kwraa ni etsakeee etsui lɛ po kɛjɛ asafo lɛ mli.—1 Korintobii 5:11, 13; 6:9, 10.

Akɛni hiɛjoomɔ kɛ naagbai baa hewɔ lɛ, nɔyelɔi komɛi ewo mlai ni foɔ husu ewoɔ gbãla nii ni aheɔ lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mla ko ni awo yɛ Togo ni yɔɔ Afrika Anaigbɛ lɛ tsɔɔ akɛ, gbãla nii ni aheɔ lɛ “baanyɛ afee nibii aloo shika diɛŋtsɛ aloo enyɔ lɛ fɛɛ.” Mla lɛ kɛfataa he akɛ: “Ekaba lɛ kɔkɔɔkɔ akɛ shika lɛ baafa fe F CFA 10,000 (US$20.00).” Biblia lɛ woɔ kita shii abɔ akɛ Kristofoi afee maŋbii ni yeɔ mla nɔ. (Tito 3:1) Kɛji akɛ maŋ nɔyelɔi lɛ gbalaaa mɛi ni yeee mla lɛ nɔ lɛ atoi po lɛ, esa akɛ anɔkwa Kristofonyo asumɔ akɛ eeebo toi. No baaha ená henilee kpakpa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni etsɔŋ tɛmɔ tɛ ehaŋ mɛi krokomɛi.—Romabii 13:1, 5; 1 Korintobii 10:32, 33.

Namɔ Sɔ̃ Kã Enɔ Kɛha Naayeli Lɛ?

Yɛ kusumii komɛi amli lɛ, gbɛ ni atsɔɔ nɔ ayeɔ gbãla nii ni aheɔ lɛ naa lɛ baanyɛ ate shi awo shishitoo mla kroko ni he hiaa. Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, tsɛ lɛ ji mɔ ni sɔ̃ kã enɔ kɛha nibii ahe nitsumɔ yɛ shia lɛ. (1 Korintobii 11:3; Kolosebii 3:18, 20) No hewɔ lɛ esa akɛ mɛi ni gbɛnaa nii kã amɛnɔ yɛ asafo lɛ mli lɛ afee hii ni “yeɔ amɛbii kɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmɛi anɔ jogbaŋŋ.”—1 Timoteo 3:12.

Shi kɛlɛ, ekolɛ ebaafee nɔ ni afɔɔ feemɔ yɛ akutso lɛ mli akɛ abaashi gbãlashihilɛ mlibotemɔ lɛ naayeli ni he hiaa lɛ aha wekumɛi lɛ aweku yitso lɛ koni amɛtsu he nii. Ni nɛkɛ wekumɛi nɛɛ biɔ koni amɛná amɛ gbɛfaŋnɔ yɛ gbãla nii lɛ jaa mli. Enɛ kɛ kaa bafɔ̃ɔ Kristofoi anɔ. Yɛ kusum nifeemɔ hewɔ lɛ, weku yitsei komɛi ŋmɛɔ gbɛ ni wekumɛi ni heee yeee lɛ heɔ gbãla nii ni fa babaoo bɔ ni esaaa kwraa. Bei komɛi lɛ nɔ ni enɛ kɛbaa ji akɛ, gbekɛyoo Kristofonyo kɛ mɔ ni heee yeee boteɔ gbãlashihilɛ mli. Enɛ teɔ shi ewoɔ ŋaawoo akɛ Kristofoi abote gbãlashihilɛ mli “yɛ Nuntsɔ lɛ mli” lɛ. (1 Korintobii 7:39) Anyɛŋ awie weku yitso ni ŋmɛɔ gbɛ ni wekumɛi ni heee yeee ni kpɛɔ yiŋ ní baanyɛ aye ebii lɛ amumɔŋ shidaamɔ awui lɛ he akɛ “mɔ ni yeɔ lɛ diɛŋtsɛ ewe nɔ jogbaŋŋ.”—1 Timoteo 3:4.

Taakɛ eji yɛ blematsɛ Abraham ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ gbɛfaŋ lɛ, kɛ tsɛ Kristofonyo kɛ ehe wooo ebii lɛ ateŋ mɔ ko gbãlashihilɛ mlibotemɔ lɛ naayeli lɛ mli tɛ̃ɛ hu? (1 Mose 24:2-4) Kɛ́ ahala mɔ kroko koni efee enɛ lɛ, esa akɛ tsɛ Kristofonyo lɛ akwɛ koni mɔ ni yeɔ naa lɛ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni kɛ Bibilia shishitoo mlai ni sa lɛ kpaa gbee lɛ atsu nii. Kɛfata he lɛ, dani aaaje shishi kwraa akɛ aaaye gbãla nii ni aheɔ lɛ naa lɛ, esa akɛ fɔlɔi Kristofoi asusu saji ahe jogbaŋŋ, ni amɛkaŋmɛ gbɛ ni akɛ kusumii nifeemɔi loo nibimɔi ni esaaa lɛ yeɔ amɛnɔ kwraa.—Abɛi 22:3.

Ní Aaatsi He Kɛaajɛ Sui ni Jeee Kristofoi Asu He

Biblia lɛ wieɔ eshiɔ henɔwomɔ kɛ “shihilɛ lɛ mli hewoo lɛ.” (1 Yohane 2:16; Abɛi 21:4) Kɛlɛ, aŋkroaŋkroi komɛi ni kɛ Kristofoi asafo lɛ bɔɔ lɛ ejie sui nɛɛ akpo yɛ amɛgbãlashihilɛi anaayelii amli. Mɛi komɛi kaseɔ je lɛ kɛtsɔ gbãla nii babaoo ni amɛheɔ loo babaoo ni amɛhaa ni amɛkɛwoɔ amɛhe nɔ lɛ nɔ. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe niji ni yɔɔ Afrika lɛ ateŋ ekome bɔ amaniɛ akɛ: “Wumɛi komɛi ejieee bulɛ kpo amɛtsɔɔɔ kɛ́ weku lɛ kɛ hiɛshikamɔ tsu nii yɛ nibii ni amɛbiɔ lɛ amli, ni amɛnaa amɛŋamɛi lɛ akɛ mɛi ni ‘baa shi.’ ”

Gbãla nii babaoo shi ni abiɔ kɛ hiɛjoomɔ lɛ ebati Kristofoi komɛi ashi trukaa, ni ekɛ amɛ eyawo osharai amli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ susumɔ amaniɛbɔɔ nɛɛ ni jɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe nine kroko lɛ he okwɛ: “Bei pii lɛ ewa kɛha nyɛmimɛi hii oshijafoi lɛ akɛ amɛaabote gbãlashihilɛ mli aloo kɛha nyɛmimɛi yei lɛ akɛ amɛaana hefatalɔi. Nɔ ni ejɛ mli eba ji mɛi ni fáa be fɛɛ be ni ashwieɔ kɛjɛɔ asafo lɛ mli yɛ bɔlɛnamɔ mli jeŋba shara hewɔ. Nyɛmimɛi komɛi yaa hei ni atsaa shika tsuru aloo ojarawatɛi yɛ koni amɛyatao eko ni amɛnyɛ amɛhɔɔ bɔni afee ni amɛná nii ni fa bɔ ni sa ni amɛkɛbote gbãlashihilɛ mli. Enɛ baanyɛ ahe amɛ afi aloo afii enyɔ aloo nɔ ni fa fe nakai, ni ehaa amɛgbɔjɔɔ yɛ mumɔŋ yɛ be mli ni amɛtsiɔ amɛhe kɛjɛɔ nyɛmimɛi kɛ asafo lɛ he lɛ.”

Bɔni afee ni atsi he kɛjɛ naagbai ni yɔɔ awerɛho nɛɛ ahe lɛ, esa akɛ fɔlɔi Kristofoi anyiɛ mɛi ni edara yɛ mumɔŋ ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ anɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ. Eyɛ mli akɛ Paulo jeee fɔlɔ moŋ, shi emli jɔ yɛ be mli ni ekɛ nanemɛi heyelilɔi yeɔ lɛ. Ekwɛ ehe nɔ jogbaŋŋ koni ekɛ jatsu ni tsii akafɔ̃ mɔ ko mɔ ko nɔ. (Bɔfoi lɛ Asaji 20:33) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esa akɛ fɔlɔi Kristofoi asusu enɔkwɛmɔnɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli lɛ he, yɛ be mli ni amɛkɛ amɛhe woɔ gbãla nii ni ayeɔ naa lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Paulo jɛ mumɔ mli eŋma akɛ: “Anyɛmimɛi, nyɛfea minanemɛi kaselɔi, ni mɛi ni nyiɛɔ bɔ ni wɔtoɔ nyɛ okadi lɛ, nyɛkwɛa amɛ.”—Filipibii 3:17.

Hiɛshikamɔ He Nɔkwɛmɔnii

Kɛ aawie gbãlashihilɛ mlibotemɔ naa ni ayeɔ lɛ, fɔlɔi Kristofoi pii efee hiɛshikamɔ he nɔkwɛmɔnii kpakpai amɛfɔ̃ shi. Susumɔ Joseph kɛ eŋa Mae, ni sɔmɔɔ akɛ be fɛɛ sanekpakpa jajelɔi lɛ ahe okwɛ.b Amɛyɛ Solomon Islands lɛ ateŋ ekome nɔ, he ni gbãla nii ni ayeɔ naa lɛ bafeɔ naagba yɛ bei komɛi amli lɛ. Bɔni afee ni Joseph kɛ Mae atsi amɛhe kɛjɛ naagbai ni tamɔ enɛɛmɛi ahe lɛ, amɛto gbɛjianɔ koni amɛbiyoo Helen abote gbãlashihilɛ mli yɛ ŋshɔkpɔ ko ni bɛŋkɛ amɛ lɛ nɔ. Amɛfee nakai nɔŋŋ kɛha amɛbiyoo kroko ni atsɛɔ lɛ Esther lɛ hu. Joseph kpɛlɛ hu koni eshaanuu Peter kɛ gbãla nii ni baa shi bɔ ni sa ni abaanyɛ akpɛlɛ nɔ aha. Beni abi lɛ nɔ hewɔ ni efee nakai lɛ, Joseph kɛɛ akɛ: “Misumɔɔɔ ni mikɛ jatsu afɔ̃ mishaanuu ni ji gbɛgbalɔ lɛ nɔ.”

Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Afrika lɛ ateŋ mɛi babaoo hu efee hiɛshikamɔ he nɔkwɛmɔnɔ kpakpa amɛfɔ̃ shi. Yɛ hei komɛi lɛ, bei pii lɛ, mɛi ni yɔɔ weku lɛ sɛɛ lɛ kpaa gbɛ akɛ abaawo amɛ nyɔmɔ babaoo kɛtsɔ hiɛ dani aye gbãla nii lɛ diɛŋtsɛ naa. Ni bɔni afee ni ayemforowu lɛ nine ashɛ ayɛmforo lɛ nɔ lɛ, ekolɛ ebaakpa gbɛ akɛ ebaawo shi akɛ wɔsɛɛ ko lɛ, lɛ ji mɔ ni baawo yoo ni ebaakpee lɛ lɛ nyɛminuu fioo lɛ yoo he gbãla nii lɛ he nyɔmɔ.

Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, susumɔ Kossi kɛ eŋa Mara he okwɛ. Nyɛsɛɛ nɛɛ, amɛbiyoo Beboko kɛ Yehowa Odasefoi anɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko bote gbãlashihilɛ mli. Dani amɛaabote gbãlashihilɛ mli lɛ, wekumɛi lɛ kɛ nɔnyɛɛ ni naa wa fɔ̃ fɔlɔi lɛ anɔ kɛha amɛgbɛfaŋnɔ yɛ gbãla nii babaoo ni amɛheɔ lɛ mli. Shi kɛlɛ fɔlɔi lɛ damɔ shi shiŋŋ, ni amɛkɛ nibimɔi ni tamɔ nakai tsuuu nii. Yɛ no najiaŋ lɛ, amɛkɛ mɔ ni baatsɔ amɛshaanuu wɔsɛɛ ko lɛ ye naa tɛ̃ɛ, ni amɛhe amɛbiyoo lɛ he gbãla nii fioo ko pɛ, ni amɛkɛ emli fã ha mɛi enyɔ lɛ koni amɛkɛsaa amɛhe kɛha amɛ yookpeemɔ gbi lɛ.

Nɔkwɛmɔnɔ kroko hu ni yɔɔ nakai maŋ lɛ mli nɔŋŋ lɛ kɔɔ oblayoo Odasefonyo ko ni atsɛɔ lɛ Itongo lɛ he. Klɛŋklɛŋ lɛ eweku lɛ bi koni nuu lɛ kɛ gbãla nii ni faaa aba. Shi wekumɛi lɛ bi koni akɛ eko afata he. Ebafee naagba diɛŋtsɛ, ni etamɔ nɔ ni wekumɛi anine baashɛ nɔ ni amɛtaoɔ lɛ nɔ. Eyɛ mli akɛ yɛ bɔɔ su naa lɛ Itongo sheɔ gbeyei moŋ shi ete shi ni ekɛ bulɛ kɛɛ akɛ etswa efai shi akɛ ekɛ Kristofonyo ni yɔɔ ekãa ni atsɛɔ lɛ Sanze lɛ baabote gbãlashihilɛ mli, taakɛ ato he gbɛjianɔ lɛ. Kɛkɛ ni ekɛ ekãa kɛɛ akɛ, “Mbi ke” (eshishi ji, “Agbe sane lɛ naa”) ni eta shi. Enyɛ Sambeko, ni ji Kristofonyo lɛ fi esɛɛ. Sanegbaa ko baaa dɔŋŋ, ni mɛi lɛ bote gbãlashihilɛ mli taakɛ amɛto he gbɛjianɔ momo kɛtsɔ hiɛ lɛ.

Nibii yɛ ni gbaa fɔlɔi Kristofoi ni yɔɔ suɔmɔ lɛ anaa babaoo fe sɛɛnamɔ ni amɛaana yɛ gbãla nii lɛ hemɔ he. Wu ko ni yɔɔ Cameroon lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Mishaayoo lɛ kɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ tsu nii ni ekɛɛ mi akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni miisumɔ ni mikɛha lɛ akɛ gbãla nii lɛ, mikɛtsu ebiyoo lɛ hiamɔ nii ahe nii.” Fɔlɔi ni yɔɔ suɔmɔ lɛ susuɔ amɛbii lɛ amumɔŋ hilɛ-kɛhamɔ hu he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, susumɔ Farai kɛ Rudo, ni amɛyɔɔ Zimbabwe ni amɛkɛ amɛbe babaoo tsuɔ nii yɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ sanekpakpa lɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ he okwɛ. Eyɛ mli akɛ amɛjeee mɛi ni amɛnine shɛɔ nitsumɔ mli nyɔmɔwoo nɔ moŋ, shi amɛkɛ amɛbiyei enyɔ lɛ ha gbãla yɛ shika ni shɛɛɛ bɔ ni afɔɔ hemɔ lɛ naa. Mɛɛ jwɛŋmɔ amɛkɛfee enɛ? Amɛmiisumɔ ni amɛbiyei lɛ kɛ hii ni sumɔɔ Yehowa yɛ anɔkwale mli abote gbãlashihilɛ mli. Amɛtsɔɔ mli akɛ: “Nɔ ni he hiaa wɔ titri ji wɔbiyei lɛ kɛ wɔshaahiimɛi lɛ fɛɛ amumɔŋ hilɛ-kɛhamɔ.” Kwɛ miishɛɛ sane ni eji! Esa akɛ ajie shaahiimɛi kɛ shaayeimɛi ni susuɔ amɛbii ni ebote gbãlashihilɛ mli lɛ amumɔŋ kɛ heloonaa hilɛ-kɛhamɔ he lɛ yi waa diɛŋtsɛ.

Sɛɛnamɔi ni Jɛɔ Hiɛshikamɔ Mli Baa

Ajɔɔ Joseph kɛ Mae ni yɔɔ Solomon Islands lɛ nɔ yɛ mlijɔlɛ kɛ bɔ ni amɛtsu amɛbiyei lɛ agbãlashihilɛi amlibotemɔ lɛ he nii jogbaŋŋ lɛ hewɔ. Enɛ hewɔ lɛ amɛshaahiimɛi lɛ mɔɔ nyɔmɔ. Shi moŋ, gbãlashihilɛ mli hefatalɔi lɛ fɛɛ enyɛ amɛkɛ afii pii etsu nii yɛ be-fɛɛ nitsumɔ lɛ mli ni amɛkɛgbɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ amɛshwa. Kɛ Joseph susu nɔ ni efee lɛ he lɛ ekɛɔ akɛ: “Yiŋkpɛi ni mi kɛ miweku lɛ fee lɛ kɛ jɔɔmɔi babaoo eba. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bei komɛi lɛ, mɛi ni nuuu shishi lɛ kɛ nɔnyɛɛ babaoo baa, shi kɛ mina akɛ mibii lɛ bɛ deka, ni amɛyɛ ekãa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, mináa henilee kpakpa, ni mitsui nyɔɔ mimli. Amɛ hu amɛyɛ miishɛɛ, ni mi kɛ miŋa hu yɛ miishɛɛ waa diɛŋtsɛ.”

Sɛɛnamɔ kroko hu ji wekukpaa kpakpa ni bakãa shaahiimɛi kɛ shaayeimɛi lɛ ateŋ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Zondai kɛ Sibusiso sɔmɔɔ akɛ nitsulɔi ni ejɛ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhe eha, ni amɛkɛ amɛŋamɛi ni ji heloonaa nyɛmimɛi lɛ miisɔmɔ yɛ Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Zimbabwe lɛ. Amɛshaanuu, Dakarai ji be-fɛɛ sanekpakpa jajelɔ, ni náaa nitsumɔ mli nyɔmɔwoo ko. Beni ayeɔ gbãla nii lɛ naa lɛ, ekɛɛ akɛ ebaakpɛlɛ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛbaanyɛ amɛkɛha lɛ nɔ. Zondai kɛ Sibusiso kɛɔ akɛ, “Wɔsumɔɔ wɔshaanuu lɛ waa, ni wɔbaafee nɔ fɛɛ nɔ ni wɔɔnyɛ koni wɔkɛye wɔbua lɛ kɛ nɔ ko he miihia lɛ.”

Hɛɛ, hiɛshikamɔ ni akɛaatsu nii yɛ gbãla nii anaayelii amli lɛ haa weku lɛ naa miishɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ehaaa mɛi ni kpaako amɛbote gbãlashihilɛ mli lɛ amɔ nyɔmɔ, ni ehaa amɛshihilɛ tsakemɔ kɛ gbãlashihilɛ mlibotemɔ lɛ feɔ mlɛo. Enɛ eye ebua oblahii kɛ oblayei pii ni amɛtiu mumɔŋ jɔɔmɔi asɛɛ, tamɔ he ni akɛwoɔ be-fɛɛ shiɛmɔ kɛ kaselɔi afeemɔ nitsumɔ ni he hiaa lɛ mli. No feemɔ woɔ gbãlashihilɛ Shishitolɔ, Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ nyam.—Mateo 24:14; 28:19, 20.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Yɛ kusumii komɛi amli lɛ, shihilɛ lɛ tamɔɔɔ nakai. Shaahiimɛi kɛ shaayeimɛi lɛ taoɔ yinii kɛjɛɔ ayɛmforo lɛ fɔlɔi adɛŋ.

b Akɛ gbɛi krokomɛi etsu nii yɛ sane nɛɛ mli.

[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 27]

Amɛkɛ Gbãla Nii ni Akɛha Amɛ lɛ Ha

Yɛ hei komɛi lɛ, abuuu ayemforo lɛ kɛ efɔlɔi lɛ kɛji akɛ gbãla nii lɛ baa shi. Enɛ hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ henɔwomɔ kɛ shwelɛ ni anaa akɛ akɛ weku lɛ hegbɛ ashwã lɛ tsirɛɔ amɛ koni amɛye gbãla nii ni fa babaoo naa. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, weku ko ni yɔɔ Lagos, Nigeria lɛ, fee nɔ ko ni yɔɔ miishɛɛ. Amɛshaanuu, Dele tsɔɔ mli:

“Miŋa weku lɛ jie mi kɛjɛ shika babaoo ni afiteɔ yɛ kusumii nifeemɔ he gbãla nii ni ahaa lɛ mli, tamɔ mamai srɔtoi ni jara wa lɛ hemɔ. Beni miweku lɛ kɛ gbãla nii lɛ yaha amɛ po lɛ, amɛnaawielɔ lɛ bi akɛ: ‘Ani nyɛmiisumɔ ni nyɛŋɔ gbekɛyoo nɛɛ akɛ ŋa aloo akɛ biyoo?’ Miweku lɛ fɛɛ ha hetoo akɛ: ‘Wɔmiisumɔ ni wɔŋɔ lɛ akɛ biyoo.’ No sɛɛ lɛ, akɛ gbãla nii ni akɛha amɛ lɛ ha wɔ ekoŋŋ yɛ wolo kotoku lɛ nɔŋŋ mli.

“Kɛbashi ŋmɛnɛ lɛ, mihiɛ sɔɔ bɔ ni mishaahiimɛi kɛ mishaayeimɛi lɛ tsu wɔyookpeemɔ lɛ he nii lɛ. Eha mina bulɛ babaoo kɛha amɛ. Amɛmumɔŋ shidaamɔ kpakapa lɛ haa minaa amɛ akɛ wekumɛi ni bɛŋkɛ mi kpaakpa. Ésa bɔ ni mikwɛɔ miŋa lɛ hu mihaa lɛ he waa diɛŋtsɛ. Bɔ ni eweku lɛ kɛ mi ye ha lɛ eha mihiɛ esɔ lɛ waa diɛŋtsɛ. Kɛ gbeekpamɔ eyabaaa wɔteŋ lɛ, mihaaa no afee naagba. Kɛ mikai weku mli ni ejɛ pɛ kɛkɛ lɛ, gbeekpamɔ ni bɛ lɛ baa shi.

“Miweku lɛ kɛ eweku lɛ naanyobɔɔ lɛ efee gbagbalii. Bianɛ po, yɛ afii enyɔ yɛ wɔyookpeemɔ lɛ sɛɛ lɛ, mitsɛ kɛ nikeenii kɛ ŋmɔshi nibii majeɔ miŋa weku kɔkrɔɔ lɛ lolo.”

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje