Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w99 3/1 bf. 4-7
  • Banuma Wekui Baanyɛ Aye Omanye

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Banuma Wekui Baanyɛ Aye Omanye
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Shishijee Sui ni He Hiaa
  • Fɔlɔ Diɛŋtsɛ Lɛ
  • Tsɔsemɔ—Eji Sane ko ni Ehe Nitsumɔ Biɔ Ŋaa
  • Ehe Miihia ni Fɔlɔi Agba Sane
  • Weku Ekomefeemɔ lɛ Wajemɔ
  • Banuma Wekui Ahe Naagbai Krɛdɛɛi Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Ha Toiŋjɔlɛ Ahi Oweku Lɛ Mli Daa
    Nɔ Diɛŋtsɛ ni Kɛ Weku Miishɛɛ Baa
  • Nibii ni Haa Miishɛɛ Hiɔ Weku Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2013
  • Tsu Nii Waa Kɛha Owe lɛ Fɛɛ Yiwalaheremɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
w99 3/1 bf. 4-7

Banuma Wekui Baanyɛ Aye Omanye

ANI ABAANYƐ ANÁ BANUMA WEKUI NI YEƆ OMANYE? HƐƐ, TITRI LƐ KƐJI EMLI BII LƐ FƐƐ kai akɛ, “Ŋmalɛ fɛɛ ŋmalɛ ni jɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ lɛŋ lɛ ehi ha nitsɔɔmɔ kɛ hiɛkamɔ kɛ mɔ saamɔ kɛ tsɔsemɔ ni yɔɔ jalɛ mli lɛ.” (2 Timoteo 3:16) Kɛ mɔ fɛɛ mɔ kɛ Biblia mli shishitoo mlai tsu nii lɛ, no lɛ, eka shi faŋŋ akɛ, abaaye omanye.

Shishijee Sui ni He Hiaa

Biblia lɛ kɛ mlai fioo ni baakudɔ adesai ashihilɛi haa. Be pii lɛ, ewoɔ wɔ hewalɛ ni wɔná sui kɛ jeŋba kpakpai ni haa wɔfeɔ nii yɛ nilee mli. Sui kɛ jeŋba kpakpai ni tamɔ enɛɛmɛi ji shishijee nibii ni kɛ weku miishɛɛ shihilɛ baa.

Ekolɛ ebaafee tamɔ eyɛ faŋŋ tsɔ, shi kɛlɛ, ehi akɛ aaawie akɛ shishijee su ni hi ni he hiaa kɛha weku fɛɛ weku omanyeyeli ji suɔmɔ. Bɔfo Paulo kɛɛ akɛ: “Suɔmɔ lɛ osato akahi mli. . . . Nyɛkɛ nyɛmimɛi asuɔmɔ asumɔsumɔa nyɛhe.” (Romabii 12:9, 10) Bei pii lɛ akɛ wiemɔ “suɔmɔ” lɛ tsuuu nii jogbaŋŋ, shi su ni Paulo wie he yɛ biɛ lɛ ji nɔ ko ni yɔɔ srɔto kwraa. Eji suɔmɔ ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli, ni “esɛɛ efooo gbikogbiko.” (1 Korintobii 13:8) Biblia lɛ tsɔɔ akɛ, eji suɔmɔ ni pɛsɛmkunya bɛ mli, ni efee klalo kɛha sɔɔmɔ. Ekɛ ekãa tsuɔ nii kɛha mɛi krokomɛi ahilɛ-kɛ-hamɔ. Etoɔ etsui shi, emli hi, eyeee awuŋa, eshwãaa, ni asaŋ ewooo ehe nɔ. Efóoo lɛ diɛŋtsɛ enɔ mli. Be fɛɛ be nɛɛ lɛ, efee klalo akɛ, eeetsake ehe ewo shihilɛi ni ehiii lɛ amli koni ená hekɛnɔfɔɔ, hiɛnɔkamɔ, ni eŋmɛ etsui shi yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baaba lɛ mli.—1 Korintobii 13:4-7.

Anɔkwa suɔmɔ yeɔ ebuaa ni akɛbaa béi shi, ni akɛfeɔ gbɔmɛi ni atsɔse amɛ yɛ gbɛ̀i ni yɔɔ srɔtoi kwraa nɔ, ni amɛhiɛ sui srɔtoi kwraa lɛ ekome. Agbɛnɛ hu eyeɔ ebuaa ni adamɔɔ awui ni gbalamlitsemɔ aloo mɔ diɛŋtsɛ fɔlɔ gbele kɛbaa lɛ naa. Nuu ko ni batsɔ banuma tsɛ lɛ tsɔɔ naagbai diɛŋtsɛ ni ekɛkpeɔ lɛ mli akɛ: “Mifɔɔ mihenumɔi ahe susumɔ waa aahu akɛ, misusuuu mibanuma bii lɛ ahenumɔi ahe, aloo miŋa po nɔ he. Ehe bahia ni makase nii, ni mafee mɔ ni nuuu nii ahe tsɔ. Nɔ ni he hiaa fe fɛɛ lɛ, ehe bahia ni makase heshibaa.” Suɔmɔ ye ebua lɛ ni efee tsakemɔi ni he hiaa lɛ.

Fɔlɔ Diɛŋtsɛ Lɛ

Suɔmɔ baanyɛ aye abua koni atsu wekukpaa ni agbɛnɛ ebaakã gbekɛbii lɛ ateŋ lɛ he nii, akɛni amɛ fɔlɔ diɛŋtsɛ lɛ bɛ hewɔ. Banuma tsɛ ko wie yɛ teemɔ mli akɛ: “Miisumɔ ni mibanuma bii lɛ asumɔ mi waa. Kɛ amɛtee amɛyasara amɛ tsɛ diɛŋtsɛ lɛ, ewaa kɛhaa mi akɛ madamɔ kaa ni ji wiemɔ ni mawie mashi lɛ naa. Kɛ́ amɛku amɛsɛɛ amɛba kɛ miishɛɛ nakai gbi lɛ, kɛkɛ lɛ, mifee basaa. Shi minaa miishɛɛ kɛ́ amɛba kɛ mlifu. Yɛ anɔkwale mli lɛ misheɔ gbeyei akɛ amɛsumɔŋ misane. Nɔ kome ni wa waa ji ni makpɛlɛ gbɛhe ni he hiaa ni tsɛ diɛŋtsɛ lɛ tsuɔ he nii yɛ mibanuma bii lɛ ashihilɛ mli lɛ nɔ.”

Anɔkwa suɔmɔ ye ebua nɛkɛ banuma tsɛ nɛɛ ni ekpɛlɛ anɔkwale ni eji akɛ, ejeee nɔ ni fɔɔ kaa akɛ aaakpa suɔmɔ gbɛ “amrɔ nɔŋŋ” lɛ nɔ. Kɛ́ gbekɛbii lɛ ekpɛlɛɛɛ enɔ amrɔ nɔŋŋ lɛ, esaaa akɛ enuɔ he akɛ gbekɛbii lɛ ekpoo lɛ. Ebayɔse akɛ, enyɛŋ eye tsɛ diɛŋtsɛ lɛ najiaŋ kɔkɔɔkɔ yɛ ebii lɛ atsui mli. Gbekɛbii lɛ le nɛkɛ nuu nɛɛ kɛjɛ amɛgbekɛbiiashi tɔ̃ɔ, yɛ be mli ni banuma tsɛ lɛ ji mɔ hee ni esa akɛ etsu nii waa koni gbekɛbii lɛ asumɔ esane. Elizabeth Einstein ni taoɔ saji amli lɛ tsɔɔ niiashikpamɔ ni mɛi babaoo ená lɛ mli yɛ faŋŋ mli akɛ: “Anyɛŋ akɛ mɔ ko mɔ ko ato fɔlɔ diɛŋtsɛ lɛ najiaŋ—kɔkɔɔkɔ. Gbekɛbii naa bɔ ni amɛfɔlɔ ní egbo po, aloo eshi amɛ lɛ he hiaa ha yɛ amɛshihilɛ mli jogbaŋŋ.”

Tsɔsemɔ—Eji Sane ko ni Ehe Nitsumɔ Biɔ Ŋaa

Biblia lɛ tsɔɔ akɛ tsɔsemɔ ni suɔmɔ yɔɔ mli he hiaa oblahii kɛ oblayei, ní banuma bii hu fata he. (Abɛi 8:33) Nilelɔi babaoo kɛ nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ nɛɛ miikpã gbee agbɛnɛ. Nilelɔ Ceres Alves de Araújo kɛɛ akɛ: “Eji adebɔɔ su akɛ mɔ ko mɔ ko sumɔɔɔ naatsii, shi moŋ amɛhe hiaa. Wiemɔ ni ji ‘Dabi’ lɛ ji hebuu wiemɔ.”

Shi kɛlɛ, yɛ weku ni mɛi srɔtoi yɔɔ mli lɛ mli lɛ, bɔ ni asusuɔ tsɔsemɔ he ahaa lɛ baanyɛ ekɛ mligbalamɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli aba. Onukpa ko ni bɛ amrɔ nɛɛ ji mɔ ko ni kɛ be fioo ko etsɔse banuma bii. Eka shi faŋŋ akɛ amɛyɛ subaŋi kɛ nifeemɔi komɛi ni baagba banuma fɔlɔ lɛ naa. Ni ekolɛ amɛnuŋ banuma fɔlɔ lɛ shishi yɛ nɔ hewɔ ni enuɔ saji komɛi ahe waa nakai lɛ. Mɛɛ gbɛ nɔ aaatsɔ atsu sane lɛ he nii yɛ omanyeyeli mli? Paulo woɔ Kristofoi ŋaa akɛ: ‘Amɛnyiɛ . . . suɔmɔ, tsuishiŋmɛɛ, kɛ mlijɔlɛ sɛɛ.’ (1 Timoteo 6:11) Kristofoi asuɔmɔ yeɔ ebuaa banuma fɔlɔ kɛ gbekɛbii lɛ fɛɛ koni amɛmli ajɔ, ni amɛto amɛtsui shi yɛ be mli ni amɛkaseɔ ní amɛnu amɛhe shishi lɛ. Kɛ banuma fɔlɔ lɛ eŋmɛɛɛ etsui shi, ni ‘emli fuɔ, ebolɔɔ, ni ebɔɔ musu’ lɛ, no lɛ ebaanyɛ efite wekukpaa fɛɛ ni aná momo lɛ amrɔ nɔŋŋ.—Efesobii 4:31.

Gbalɔ Mika kɛ shishinumɔ ni yɔɔ enɛ mli, ni baaye abua lɛ ha. Ekɛɛ akɛ: “Gbɔmɔ, ajaje nɔ ni hi kɛ nɔ ni Yehowa biɔ yɛ odɛŋ atsɔɔ bo; no ji akɛ osumɔ ejurɔfeemɔ, ni okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ anyiɛ yɛ heshibaa mli.” (Mika 6:8) Jalɛ nifeemɔ he miihia kɛ́ akɛ tsɔsemɔ miiha. Ni mlijɔlɛ hu? Kristofonyo ni ji asafoŋ onukpa ko kɛɛ akɛ, bei pii lɛ, ewa akɛ eeeha ebanuma bii lɛ ate shi Hɔgbaa leebi koni amɛkɛ amɛhe awo asafo lɛ jamɔ mli. Yɛ nɔ najiaŋ ni emli aaafu amɛ moŋ lɛ, ebɔ mɔdɛŋ ni ekɛ mlihilɛ tsu nii. Eteɔ shi mra, ni ehoɔ leebi niyenii, kɛkɛ lɛ ewo eyaha amɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, amɛboɔ toi waa, kɛ́ ekɛɛ amɛ akɛ amɛte shi lɛ.

Nilelɔ Ana Luisa Vieira de Mattos wie miishɛɛ sane ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ: “Jeee bɔ ni weku lɛ yɔɔ ji nɔ ni he hiaa lɛ, shi moŋ wekukpaa ni yɔɔ mli lɛ ni. Yɛ minikasemɔi lɛ amli lɛ, miyɔse akɛ, bei pii lɛ, kɛ́ hoo lɛ oblahii kɛ oblayei fɛɛ ni yɔɔ jeŋba he naagbai lɛ jɛ wekui ni fɔlɔi akwɛmɔ ni yɔɔ mli lɛ mli waaa, ni mla ko kudɔɔɔ amɛ, ni sanegbaa hu bɛ mli lɛ mli.” Ewie hu akɛ: “Esa akɛ ama nɔ mi waa diɛŋtsɛ akɛ, gbekɛbii atsɔsemɔ biɔ ni akɛɛ dabi.” Datrɛfoi Emily kɛ John Visher kɛɛ akɛ: “Klɛŋklɛŋ lɛ, ja mɔ ni atsɔseɔ lɛ lɛ susuɔ mɔ ni kɛ tsɔsemɔ lɛ haa lɛ lɛ nifeemɔi kɛ wekukpaa ni kã ekɛ mɔ lɛ teŋ lɛ he dani tsɔsemɔ lɛ he baa sɛɛnamɔ.”

Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ gbalaa jwɛŋmɔ kɛbaa sanebimɔ ni kɔɔ mɔ ni esa akɛ ekɛ tsɔsemɔ aha yɛ banuma wekui amli lɛ nɔ. Namɔ esa akɛ ekɛɛ dabi lɛ? Beni áwie saji lɛ ahe agbe naa lɛ, fɔlɔi komɛi kpɛ amɛyiŋ akɛ, yɛ shishijee mli lɛ, esa akɛ fɔlɔ diɛŋtsɛ lɛ afee mɔ titri ni kɛ tsɔsemɔ baaha, bɔni afee ni aha banuma fɔlɔ lɛ be koni ekɛtswa wekukpaa ni yɔɔ gbagbalii ema ekɛ gbekɛbii lɛ ateŋ. Esa akɛ aha gbekɛbii akase koni amɛná banuma fɔlɔ lɛ suɔmɔ lɛ mli hekɛnɔfɔɔ dani ekɛ tsɔsemɔ abɔi hamɔ.

Ni kɛ banuma fɔlɔ lɛ ji tsɛ lɛ hu? Ani Biblia lɛ ekɛɛɛ akɛ tsɛ lɛ ji weku lɛ yitso? Hɛɛ. (Efesobii 5:22, 23; 6:1, 2) Shi kɛlɛ, ekolɛ banuma tsɛ lɛ baasumɔ ni eha atsu tsɔsemɔ he nii kɛyashi be ko, titri lɛ, kɛ ebiɔ ni akɛ toigbalamɔ aha. Ekolɛ ebaaŋmɛ gbekɛbii lɛ gbɛ koni amɛbo ‘amɛ nyɛ mla lɛ toi,’ yɛ be mli ni esaa amɛ koni ‘amɛbo amɛ tsɛ [hee] lɛ tsɔsemɔ toi lɛ.’ (Abɛi 1:8; 6:20; 31:1) Odaseyeli tsɔɔ akɛ, yɛ naagbee lɛ, enɛ haaa akpoo shishitoo mla ni kɔɔ yitsoyeli lɛ he lɛ. Kɛfata he lɛ banuma tsɛ ko wie akɛ: “Mikaiɔ akɛ, nɔ ni fataa tsɔsemɔ he ji ŋaawoo, jajemɔ, kɛ hiɛkamɔ. Bei pii lɛ, kɛ́ ajɛ jalɛ nifeemɔ, suɔmɔ, kɛ mɔbɔnalɛ mli afee enɛ, ní akɛ fɔlɔi anɔkwɛmɔnɔ fata he lɛ, eyeɔ omanye.”

Ehe Miihia ni Fɔlɔi Agba Sane

Abɛi 15:22 kɛɔ akɛ: “Kɛ́ ajinatoo bɛ lɛ, yiŋtooi feɔ yaka.” Yɛ banuma weku mli lɛ, tsuishitoo kɛ wiemɔ kɛ teemɔŋ sane he wiemɔ yɛ faŋŋ mli ni aaakã fɔlɔi ateŋ lɛ he hiaa. O Estado de S. Paulo adafitswaa wolo lɛ mli saji aŋmalɔ ko wie akɛ: “Gbekɛbii sumɔɔ ni be fɛɛ be lɛ amɛka naatsii ni fɔlɔi kɛfɔ̃ɔ amɛnɔ lɛ amɛkwɛ.” Enɛ baanyɛ afee anɔkwale waa yɛ banuma wekui amli. Enɛ hewɔ lɛ, ehe hiaa ni fɔlɔi lɛ aba gbeekpãmɔ yɛ saji ni yɔɔ srɔtoi amli, bɔni afee ni gbekɛbii lɛ ana akɛ amɛyɛ ekomefeemɔ. Shi kɛ banuma fɔlɔ lɛ fee nɔ ko ni fɔlɔ diɛŋtsɛ lɛ nuɔ he akɛ ejaaa lɛ hu? No lɛ, esa akɛ mɛi enyɔ lɛ atsu nibii ahe nii yɛ teemɔŋ, jeee yɛ gbekɛbii lɛ ahiɛ.

Nyɛ ko ni saa ebote gbalashihilɛ mli ekoŋŋ lɛ wie akɛ: “Nɔ ko ni wa waa diɛŋtsɛ kɛha awo ji ni eeena ni banuma tsɛ lɛ miigbala gbekɛbii lɛ atoi, titri lɛ, kɛ enuɔ he akɛ eefee amɛ gidigidi aloo eekwɛ hiɛaŋ. Ehaa etsui yeɔ, ni esumɔɔ akɛ efã ebii lɛ ahe. Yɛ nɛkɛ bei amli lɛ, ewa akɛ aaba he shi aha mɔ ko wu ni afĩ esɛɛ.

“Be ko lɛ mibi hii enyɔ ni amɛye afii 12 kɛ 14 lɛ bi amɛ banuma tsɛ lɛ gbɛ koni amɛfee nɔ ko. Ekpoo amrɔ nɔŋŋ, ni eshi tsũ lɛ mli etee ni ehaaa gbekɛbii hii lɛ hegbɛ koni amɛtsɔɔ nɔ hewɔ ni gbɛbimɔ lɛ he hiaa amɛ lɛ mli. Gbekɛbii hii lɛ efee klalo ni amɛbaafo, ni minyɛɛɛ nɔ ko makɛɛ. Gbekɛ nuu onukpa lɛ kwɛ mihiɛ ni ekɛɛ: ‘Awo, ona nɔ ni efee lɛ?’ Miha hetoo akɛ: ‘Hɛɛ, mina. Shi ekã he eji shia lɛ yitso, ni Biblia lɛ kɛɔ wɔ akɛ wɔkɛ bulɛ aha yitsoyeli lɛ.’ Gbekɛbii hii kpakpai ji amɛ, ni amɛkpɛlɛ enɛ nɔ, ni amɛhe jɔ fioo. Nakai gbi gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ lɛ, migbala nibii amli mitsɔɔ miwu lɛ, ni eyoo akɛ eyafee kpɛŋŋ tsɔ. Etee gbekɛbii lɛ atsũ lɛ mli tɛ̃ɛ, ni eyakpa amɛ fai.

“Wɔkase nibii babaoo yɛ nakai nɔ ni ba lɛ mli. Miwu kase akɛ, esa akɛ ebo toi dani ekpɛ eyiŋ. Mikase akɛ, esa akɛ mafĩ yitsoyeli shishitoo mla lɛ sɛɛ, kɛ eyeɔ awui po. Gbekɛbii lɛ kase bɔ ni heshiba he hiaa ha. (Kolosebii 3:18, 19) Ni miwu lɛ faikpamɔ ni jɛ tsui mli lɛ tsɔɔ wɔ fɛɛ akɛ heshibaa he miihia. (Abɛi 29:23) Ŋmɛnɛ, bihii enyɔ lɛ fɛɛ ji Kristofoi onukpai.”

Abaatɔ̃ tɔ̃mɔi. Gbekɛbii baawie wiemɔi, aloo amɛbaafee nibii ni yeɔ mɔ awui. Amrɔamrɔ nɛɛ nɔnyɛɛi lɛ baaha banuma fɔlɔi afee nii yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Shi kɛlɛ, nakai wiemɔi ni yɔɔ mlɛo, ni ji, “edɔ mi, ofainɛ kɛke mi,” lɛ baanyɛ atsu nii babaoo kɛtsa pilamɔi.

Weku Ekomefeemɔ lɛ Wajemɔ

Eheɔ be dani anyɛɔ atswaa wekukpaa ni suɔmɔ yɔɔ mli yɛ banuma weku mli. Kɛji akɛ banuma fɔlɔ ji bo lɛ, ehe miihia ni ojie mɔbɔnalɛ kpo otsɔɔ. Nu sane shishi, ni ofee klalo kɛná be oha obii lɛ. Okɛ gbekɛbii ni yɔɔ mli lɛ ashwɛ. Saamɔ ohe ni okɛ mɛi ni edara lɛ agba sane. Taomɔ bei ni nyɛkɛtsu nii kutuu—ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ha gbekɛbii lɛ aye abua yɛ shia nitsumɔi amli, tamɔ niyenii hoomɔ aloo kar he fɔmɔ. Tsɛ́ amɛ ni amɛyaye amɛbua bo yɛ jara lɛ nɔ. Kɛfata he lɛ, suɔmɔ bibioo kpojiemɔ baatsɔɔ suɔmɔ ni oyɔɔ. (Shi kɛlɛ, esa akɛ banuma tsɛmɛi akwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ koni amɛyɔse husui ni sa akɛ ekã amɛ kɛ amɛbanuma biyei lɛ ateŋ lɛ, ni ekaha amɛnu he akɛ amɛhe ejɔɔɔ amɛ. Ni esa akɛ banuma nyɛmɛi akai akɛ gbekɛbii hii hu yɛ amɛhusui.)

Banuma wekui baanyɛ aye omanye. Babaoo eye omanye. He ni ayeɔ omanye waa yɛ ji hei ni mɔ fɛɛ mɔ kɛ ehe woɔ mli yɛ lɛ, ni titri lɛ, kɛ fɔlɔi ba amɛjeŋ jogbaŋŋ, ni amɛhiɛ gbɛkpamɔi ni sa lɛ. Bɔfo Yohane ŋma akɛ: “Suɔmɔmɛi, nyɛhaa wɔsumɔsumɔa wɔhe; ejaakɛ suɔmɔ lɛ Nyɔŋmɔ mli ejɛ.” (1 Yohane 4:7) Hɛɛ, suɔmɔ ni jɛ tsuiŋ ji nɔ titri ni kɛ banuma weku ni yɔɔ miishɛɛ baa.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 7]

BANUMA WEKUI NI YƆƆ MIISHƐƐ

nyɛkasea Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kutuu . . .

nyɛfea nii kutuu . . .

nyɛfea ekome kɛgbaa sane. . .

nyɛfea ekome kɛtsua nii . . .

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje