Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w99 6/1 bf. 20-23
  • Mishiwoo Akɛ Masɔmɔ Nyɔŋmɔ Lɛ Mli Hiɛmɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Mishiwoo Akɛ Masɔmɔ Nyɔŋmɔ Lɛ Mli Hiɛmɔ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Midalɛ Beaŋ yɛ Lithuania
  • Mishiwoo lɛ Nɔyeli
  • Shishijee Hemɔkɛyeli He Kaai
  • Nitsumɔ lɛ Guu kɛ Tsũŋwoo Ekoŋŋ
  • Hemɔkɛyeli Mlihiɛmɔ yɛ Tsũŋwoo Mli
  • Sɛɛkuu Kɛmiiya Be-Fɛɛ Sɔɔmɔ lɛ Mli
  • Hiamɔ Nii lɛ Atsakemɔ
  • Mikɛ Tsuishiŋmɛɛ Mɛ Yehowa Kɛjɛ Mibalahiaŋ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Mɔdɛŋ Ni Wɔbɔ Koni wɔfi Shi Shiŋŋ Yɛ Hemɔkɛyeli Lɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2006
  • Nyɔŋmɔ Ji Mibobaahe kɛ Mihewalɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • ‘Miishɛɛ Ji Mɛi Fɛɛ Ni Yaa Nɔ Amɛkwɛɔ Yehowa Gbɛ Lɛ’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
w99 6/1 bf. 20-23

Mishiwoo Akɛ Masɔmɔ Nyɔŋmɔ Lɛ Mli Hiɛmɔ

TAAKƐ FRANZ GUDLIKIES GBA

Asraafoi ni fa fe oha ni fata mihe lɛ ateŋ mɛi ejwɛ pɛ yi ná wala. Akɛni mikɛ gbele kpe hiɛ kɛ hiɛ hewɔ lɛ, mikula shi ni miwo Nyɔŋmɔ shi akɛ, ‘Kɛ migbooo yɛ ta lɛ mli lɛ, masɔmɔ lɛ daa.’

AFII 54 ni eho nɛ ni mikɛ nakai shiwoo lɛ ha yɛ April 1945, beni miji Germany asraafoi ateŋ mɔ kome lɛ. No mli lɛ, eshwɛ fioo ni Jeŋ Ta II lɛ baaba naagbee, ni Soviet asraafoi lɛ kɛ ekãa miibɛŋkɛ Berlin. Wɔ webii lɛ yɛ Seelow maŋ lɛ masɛi yɛ Oder Faa lɛ naa, he ni kɛ Berlin jɛkɛmɔ miihe ashɛ kilomitai 65. Atswia wɔ okplɛmii babaoo nyɔŋ kɛ shwane, ni akpata mi kuu lɛ mli bii babaoo ahiɛ yɛ jɛmɛ.

Nakai gbi lɛ ji gbi klɛŋklɛŋ yɛ mishihilɛ mli ni mijwa yaafo ni misɔle miha Nyɔŋmɔ. Mikai Bilbia mli ŋmalɛ ni minyɛ ni yɔɔ suɔmɔ lɛ fɔɔ yisɛɛ tsɛmɔ lɛ: “Otsɛ mi yɛ fimɔ gbi lɛ nɔ: majieo, ni ooowo mihiɛ nyam!” (Lala 50:15) Beni miyɔɔ nujɔɔi lɛ mli ni miishe gbeyei akɛ magbo lɛ mli ni mikɛ shiwoo ni atsɔɔ yɛ yiteŋgbɛ lɛ ha Nyɔŋmɔ. Ni mɛɛ gbɛ nɔ mitsɔ minyɛ mitsu he nii? Ni te fee tɛŋŋ mibatsɔ Germany asraafoi lɛ ateŋ mɔ kome hu?

Midalɛ Beaŋ yɛ Lithuania

Lithuania jaje heyeli ni ena lɛ, ni etswa dɛmokrase nɔyeli he gbɛjianɔtoo ema shi yɛ afi 1918, be ni awuɔ Jeŋ Ta I lɛ. Afɔ́ mi afi 1925 yɛ Memel kpokpaa lɛ nɔ (Klaipėda) he ni bɛŋkɛ Baltic Ŋshɔ lɛ. Afi ni tsɔ hiɛ dani afɔ́ mi lɛ mli nɔŋŋ ni akɛ kpokpaa lɛ wo Lithuania mli.

Mi kɛ minyɛmimɛi yei enumɔ lɛ náa miishɛɛ waa beni wɔji gbekɛbii. Ataa fee tamɔ naanyo ko ni bɛŋkɛ wɔ kpaakpa, ni ekɛ wɔ feɔ ekome kɛtsuɔ nii be fɛɛ be. No mli lɛ wɔfɔlɔi ji Evangelical Sɔlemɔ lɛ mli bii, shi amɛyaaa sɔlemɔ, ejaakɛ osato ni osɔfo lɛ feɔ lɛ eha Awo mli efu. Shi kɛlɛ, esumɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ e-Wiemɔ ni ji Biblia lɛ, ni ekɛ ekãa kaneɔ.

Germanybii lɛ baŋɔ he ni wɔyɔɔ yɛ Lithuania lɛ yɛ afi 1939 mli. Kɛkɛ ni yɛ afi 1943 shishijee mli lɛ atsɛ mi koni mibafata Germany asraafoi ahe kɛtsu nii. Mipila yɛ tai ni awuɔ lɛ ateŋ ekome mli, shi miná hewalɛ ekoŋŋ, ni miku sɛɛ kɛtee Bokagbɛ He ni Awuɔ ta lɛ yɛ lɛ. Yɛ nɛkɛ beaŋ lɛ tawuu lɛ tsake, ni Germanybii lɛ miijo foi yɛ Soviet asraafoi lɛ anaa. Nakai be lɛ mli ni miye mihe kɛjɛ gbele mli taakɛ mitsɔɔ yɛ hiɛkpamɔ wiemɔ lɛ mli lɛ.

Mishiwoo lɛ Nɔyeli

Mifɔlɔi fã kɛtee Oschatz, Germany, yɛ Leipzig wuoyi-bokagbɛ yɛ be mli ni awuɔ ta lɛ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, yɛ ta lɛ sɛɛ lɛ, ebawa akɛ wɔɔle he ni amɛyɔɔ. Shi, kwɛ bɔ ni wɔná miishɛɛ wɔha, beni yɛ naagbee lɛ wɔsaa wɔfee ekome ekoŋŋ lɛ! No sɛɛ lɛ, etsɛɛɛ ni yɛ April 1947 mli lɛ, mifata Awo he kɛyabo maŋshiɛmɔ ko ni Max Schuber, ni ji Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ha lɛ toi. Awo he eye akɛ ena anɔkwa jamɔ lɛ, ni no sɛɛ lɛ, etee kpeei fioo komɛi, ni mibahe ehemɔkɛyeli lɛ miye.

No sɛɛ etsɛɛɛ ni Awo jɛ atswere ko nɔ egbee shi ni epila, ni etsɔ mli egbo yɛ nyɔji komɛi asɛɛ. Be mli ni eyɔɔ helatsamɔhe lɛ dani ebaagbo lɛ, ekɛ miishɛɛ wo mi hewalɛ akɛ: “Mifɔɔ sɔlemɔ akɛ, kɛ hoo lɛ mibii lɛ ateŋ mɔ kome ale Nyɔŋmɔ gbɛ lɛ. Amrɔ nɛɛ, efeɔ mi akɛ, aha misɔlemɔi lɛ hetoo, hewɔ lɛ manyɛ magbo yɛ hejɔlɛ mli.” Kwɛ bɔ ni mikpaa be ni abaatee Awo shi kɛjɛ gbele mli lɛ gbɛ ni ebana akɛ atsu esɔlemɔi lɛ ahe nii!​—⁠Yohane 5:​28.

Yɛ August 8, 1947, yɛ nyɔji ejwɛ pɛ sɛɛ beni miyabo Nyɛminuu Schuber wiemɔ lɛ toi lɛ, mifee mihenɔjɔɔmɔ kɛha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ he okadi, ni abaptisi mi yɛ Leipzig kpee lɛ shishi. Agbɛnɛ lɛ miitsu nii koni maye shi ni miwo Nyɔŋmɔ lɛ nɔ. Etsɛɛɛ ni mibatsɔ gbɛgbalɔ, taakɛ atsɛɔ Yehowa Odasefoi ni kɛ amɛbe fɛɛ sɔmɔɔ lɛ. Yɛ nakai beaŋ lɛ, gbɛgbalɔi aaafee 400 yɔɔ he ni sɛɛ mli lɛ abale jɛmɛ akɛ German Democratic Republic lɛ, aloo East Germany lɛ.

Shishijee Hemɔkɛyeli He Kaai

Naanyo ko ni yɔɔ Oschatz bɔ mɔdɛŋ akɛ eeeha mikɛ mihe awo Marx nifeemɔi lɛ amli, ni ekɛɛ kɛji akɛ mafata Socialist Unity Party of Germany (SED) gbɛjianɔtoo lɛ he lɛ, no lɛ ebaaha mafata mɛi ni Maŋ lɛ kwɛɔ amɛ kɛyaa univɛsiti lɛ ahe. Mikpoo, taakɛ Yesu kpoo nii ni Satan ha lɛ lɛ.​—⁠Mateo 4:​8-​10.

Gbi ko yɛ April 1949 mli lɛ, polisifoi enyɔ ba minitsumɔhe lɛ ni amɛbi koni mifata amɛhe kɛya. Amɛkɛ mi tee Sovietbii lɛ anitsumɔhe ni yɔɔ jɛmɛ ni amɛkɛtaoɔ saji amli lɛ, ni afolɔ minaa akɛ miitsu nii miiha adesai ni bɔɔ jwetri amɛhaa amɛhe ni yɔɔ Anaigbɛ lɛ. Amɛkɛɛ manyɛ matsɔɔ akɛ misane ja, kɛji akɛ mitee nɔ mitsu shia-kɛ-shia nitsumɔ lɛ, ni mibɔ amɛ amaniɛ ni tsɔɔ mɔ fɛɛ mɔ ni wieɔ Soviet Union aloo SED gbɛjianɔtoo lɛ he efɔŋ, aloo mɔ fɛɛ mɔ ni baa Yehowa Odasefoi lɛ akpee lɛ eko lɛ. Awo mi tsũŋ, beni mikpoo akɛ mifeee nakai lɛ. Yɛ sɛɛ mli lɛ, akɛ mi tee he ko ni tamɔ asraafoi asaneyelihe. Mifɔbuu kojomɔ lɛ ji: Tsũŋwoo afii 15 kɛ nitsumɔ dɛŋdɛŋ yɛ Siberia!

Mifee kpoo, ni enɛ sa asraafoi onukpai lɛ ahiɛ waa. Kɛkɛ ni amɛkɛɛ mi akɛ amɛbaakã he amɛbaatsu fɔbuu kojomɔ lɛ he nii lolo, shi ebaahi akɛ mababɔ amaniɛ shikome yɛ otsi fɛɛ otsi mli aahu kɛyashi beni mafee klalo akɛ mikɛ amɛ baafee ekome. Akɛni miitao ŋaawoo babaoo yɛ Odasefoi ni eda yɛ mumɔŋ lɛ adɛŋ hewɔ lɛ, mifã gbɛ kɛtee Magdeburg, he ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔhe nine lɛ yɔɔ yɛ nakai be lɛ mli lɛ. Akɛni aagbɔbi mi hewɔ lɛ, migbɛfãa lɛ eyafeee mlɛo. Ernst Wauer ni tsuɔ nii yɛ Mlayeli Nitsumɔhe lɛ yɛ Magdeburg lɛ kɛɛ mi akɛ: “Wuumɔ ni obaaye kunim. Ŋmɛɛmɔ saji ahe ni okɛsaa, ni abaaye onɔ kunim. No ji nɔ ni wɔkase yɛ yiwalɛ nsra lɛ mli.”a Nakai ŋaawoo lɛ ye ebua mi ni mitsu shi ni miwo Nyɔŋmɔ lɛ he nii.

Nitsumɔ lɛ Guu kɛ Tsũŋwoo Ekoŋŋ

Yɛ July 1950 lɛ, aha mi nitsumɔ akɛ nɔkwɛlɔ gbɛfalɔ. Shi yɛ August 30 lɛ, polisifoi lɛ batutua wɔ yɛ wɔshia lɛ yɛ Magdeburg, ni amɛgu wɔshiɛmɔ nitsumɔ lɛ. No hewɔ lɛ, atsake nitsumɔ lɛ aha mi. Aha mi kɛ Paul Hirschberger sɔmɔ asafoi aaafee 50, ni wɔkɛ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ yeɔ gbii enyɔ loo etɛ, ni wɔyeɔ wɔbuaa nyɛmimɛi lɛ koni amɛto amɛhe gbɛjianɔ ni amɛnyɛ amɛtsu amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii yɛ nitsumɔ ní agu lɛ shishi. Mije polisifoi lɛ adɛŋ shii ekpaa yɛ nyɔji ni nyiɛ sɛɛ ba lɛ amli!

Mɔ ko ju shi kɛbote asafoi lɛ ateŋ ekome mli, ni eyatsɔɔ wɔsɛɛ gbɛ eha Stasi, ni ji Maŋ Shweshweeshwefeemɔ Nitsumɔhe lɛ. Enɛ hewɔ lɛ, yɛ July 1951 mli lɛ, hii enumɔ ni hiɛ tui mɔ mi kɛ Paul yɛ gbɛjegbɛ lɛ nɔ. Kɛ wɔsusu he lɛ, wɔnaa akɛ wɔkɛ wɔhe efɔ̃ɔɔ Yehowa gbɛjianɔtoo lɛ nɔ bɔ ni sa ni wɔɔnyɛ. Wɔnyɛmimɛi onukpai lɛ ewo wɔ ŋaa akɛ, esaaa akɛ wɔfeɔ ekome kɛfãa gbɛ. Ekãa ni wɔná fe nine lɛ ha heyeli ni wɔyɔɔ lɛ je wɔdɛŋ! Kɛfata he lɛ, wɔtsɔko hiɛ wɔsusuko nɔ ni wɔbaakɛɛ kɛ amɔ wɔ lɛ he.

Beni mikome too miyɔɔ tsũŋwoo lɛ mli lɛ, mikɛ yaafonui kpa Yehowa fai koni eye ebua mi ni mikatsɔɔ minyɛmimɛi lɛ asɛɛ gbɛ aloo miŋmɛɛ mihemɔkɛyeli lɛ he ni mikɛsaa. Beni wɔ tsɔ mihiɛ lɛ, minaanyo Paulo gbee tsiɛ mihiɛ trukaa. Tsũ ko ni yɔɔ he ni awo mi tsũŋ yɛ lɛ yiteŋ lɛ nɔŋŋ mli ji he ni Stasi lɛ biɔ lɛ saji yɛ lɛ. Akɛni jeŋ edɔ fioo nakai gbɛkɛ lɛ hewɔ lɛ, agbele shinaa ni kwɛɔ ablanaa lɛ nɔ lɛ, ni minyɛ minu nibii lɛ fɛɛ he fioo ko. Sɛɛ mli beni abi mi saji lɛ, mikɛ nakai hetoo lɛ nɔŋŋ ha, ni efee asraafoi onukpai lɛ naakpɛɛ. Mitee nɔ mikai Awo Biblia mli ŋmalɛ ni esumɔɔ ni ji, “Otsɛ mi yɛ fimɔ gbi lɛ nɔ: majieo” lɛ, ni ewo mi hewalɛ waa diɛŋtsɛ.​—⁠Lala 50:⁠15.

Yɛ be mli ni abibii wɔ saji lɛ sɛɛ lɛ, awo mi kɛ Paul tsũŋ nyɔji enumɔ yɛ Stasi tsũŋwoohe ni yɔɔ Halle lɛ, kɛ yɛ sɛɛ mli lɛ, Magdeburg dani aye wɔsane lɛ. Beni miyɔɔ Magdeburg lɛ, bei komɛi lɛ mikaiɔ wɔnitsumɔhe nine ni atsĩ naa lɛ he nibii komɛi. Ni miná ni kulɛ miitsu nii yɛ jɛmɛ moŋ fe tsũŋwoo mli ni miyɔɔ nɛɛ! Yɛ February 1952 lɛ, atswa wɔfɔbuu kojomɔ lɛ he adafi: “Afii 10 yɛ tsũŋwoo mli, kɛ maŋ hegbɛ ni wɔyɔɔ lɛ ni aaaje wɔdɛŋ afii 20.”

Hemɔkɛyeli Mlihiɛmɔ yɛ Tsũŋwoo Mli

Yehowa Odasefoi ní kɛ hoo lɛ akɛ afii nyɔŋma ewo amɛ tsũŋ lɛ woɔ kadimɔ nii krɛdɛɛi komɛi yɛ bei komɛi amli yɛ tsũŋwoohe lɛ mli. Akpɛɔ kpãa tsuru ko akpɛtɛɔ wɔtrɔsa lɛ nane kome he, ni akpɛɔ eko hu akpɛtɛɔ wɔkootu lɛ nine kome he. Agbɛnɛ hu, akɛ kaadi tsuru kokoroo bibioo ko kpɛtɛɔ wɔtsũ lɛ shinaa lɛ naa, bɔni afee ni akɛha bulɔi lɛ ale akɛ wɔji mlatɔlɔi ni he yɔɔ gbeyei.

Yɛ anɔkwale mli lɛ, nɔyelɔi lɛ buɔ wɔ akɛ wɔji mlatɔlɔi ni ehiii kwraa. Aŋmɛɛɛ wɔ gbɛ ni wɔhiɛ Biblia, ejaakɛ taakɛ bulɔ lɛ eko kɛɛ lɛ: “Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome ni hiɛ Biblia lɛ tamɔ awuiyelɔ ko ni hiɛ tu yɛ edɛŋ.” Bɔni afee ni wɔnine ashɛ Biblia lɛ fãi komɛi anɔ lɛ, wɔkaneɔ Russia niŋmalɔ, Leo Tolstoy, mɔ ni fɔɔ Biblia ŋmalɛi lɛ ayisɛɛ tsɛmɔ yɛ ewoji lɛ amli lɛ. Wɔkase Biblia ŋmalɛi nɛɛ wɔwo wɔyitseiaŋ.

Dani aaamɔ mi yɛ afi 1951 lɛ, no mli lɛ miwo Elsa Riemer shi kɛha gbalashihilɛ mlibotemɔ. Efɔɔ mi saramɔ bɔ ni eeenyɛ yɛ tsũŋwoohe lɛ, ni emajeɔ mi niyenii shikome yɛ nyɔŋ kome mli. Ekɛ mumɔŋ niyenii hu toɔ majemɔ nibii lɛ amli. Be ko lɛ ekɛ Buu-Mɔɔ lɛ mli saji ni akaseɔ lɛ eko wo bodobodo ni awo mli nibii mli. Bei pii lɛ, bulɔi lɛ folɔɔ bodobodo ni awo mli nibii lɛ amli ni amɛkɛkwɛɔ akɛ akɛ nɔ ko eto mli lo, shi yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ, majemɔ nii lɛ bashɛ shi etsɛɛɛ nɔŋŋ ni wɔkpa nitsumɔ, no hewɔ lɛ, akwɛɛɛ mli.

Yɛ be ko mli lɛ, mi kɛ Karl Heinz Kleber hi tsũ bibioo kome mli, ni mɛi etɛ ni amɛjeee Odasefoi fata wɔhe. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkane Buu-Mɔɔ lɛ yɛ teemɔŋ? Ojogbaŋŋ, wɔkwa wɔfee tamɔ wɔmiikane wolo ko ni wɔkɛ Buu-Mɔɔ saji lɛ ehɔlɔ mli. Wɔkɛ nɛkɛ mumɔŋ niyenii ni he hiaa nɛɛ yahaa nanemɛi Odasefoi ni yɔɔ tsũŋwoohe lɛ.

Beni wɔyɔɔ tsũŋwoo mli lɛ, wɔŋɔ hegbɛ lɛ ni wɔkɛ mɛi krokomɛi gbaa Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he sane. Miná miishɛɛ waa beni mina akɛ mɛi ni mikɛyɔɔ tsũŋwoohe lɛ mli lɛ ateŋ mɔ kome ebatsɔ heyelilɔ kɛtsɔ no nɔ lɛ.​—⁠Mateo 24:⁠14.

Sɛɛkuu Kɛmiiya Be-Fɛɛ Sɔɔmɔ lɛ Mli

Ajie mi yɛ April 1, 1957, beni mikɛ afii ekpaa ehi tsũwoo mli lɛ. Yɛ nɔ ni shɛɛɛ otsii enyɔ sɛɛ lɛ, mikɛ Elsa bote gbalashihilɛ mli. Beni Stasi lɛ nu akɛ ajie mi lɛ, amɛkɛɛkɛɛ nibii komɛi koni awo mi tsũŋ ekoŋŋ. Bɔni afee ni wɔtsi wɔhe kɛjɛ nɔ ko ni tamɔ nakai ni aaanyɛ aba lɛ he lɛ, mi kɛ Elsa fo mli kɛtee West Berlin ni wɔyahi jɛmɛ.

Beni wɔyashɛ West Berlin lɛ, Asafo lɛ miisumɔ akɛ ele wɔgbɛjianɔtoi. Wɔtsɔɔ mli akɛ, wɔteŋ mɔ kome kɛ ehe baawo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli, ni mɔ kroko baatsu heloonaa nitsumɔ.

Abi wɔ akɛ: “Ani nyɛbaasumɔ ni nyɛyi enyɔ lɛ fɛɛ nyɛtsɔmɔ gbɛgbalɔi?”

Wɔha hetoo akɛ: “Kɛ wɔbaanyɛ wɔfee nakai lɛ, no lɛ wɔbaaje shishi amrɔ nɔŋŋ.”

Enɛ hewɔ lɛ, awo wɔ nyɔmɔ fioo ko daa nyɔŋ koni wɔkɛye wɔbua wɔhe, ni wɔje gbɛgbamɔ krɛdɛɛ nitsumɔ lɛ shishi yɛ afi 1958 mli. Kwɛ bɔ ni wɔnáa miishɛɛ, kɛji wɔna akɛ aŋkroaŋkroi ni wɔkɛ amɛ kase Biblia lɛ etsake amɛshihilɛ ni amɛbatsɔmɔ Yehowa tsuji lɛ! Afii nyɔŋma ni wɔkɛsɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi krɛdɛɛi lɛ tsɔɔ wɔ bɔni afeɔ ekome kɛtsuɔ nii akɛ wu kɛ ŋa. Be fɛɛ be nɛɛ, Elsa yɛ mimasɛi, kɛ miisaa wɔ kar lɛ po. Wɔfeɔ ekome kɛkaneɔ nii, kɛkaseɔ nii, kɛsɔleɔ hu.

Yɛ afi 1969 mli lɛ, akɛ gbɛfãa nitsumɔ lɛ wo wɔdɛŋ, ni wɔyasaraa asafoi srɔtoi daa otsi ni wɔsɔmɔɔ amɛ kɛtsuɔ amɛmli bii ahiamɔ nii ahe nii. Josef Barth, ni ji nuu ko ni yɔɔ gbɛfãa nitsumɔ lɛ mli niiashikpamɔ lɛ kɛ ŋaawoo nɛɛ ha mi: “Kɛ oosumɔ ni oye omanye yɛ onitsumɔ lɛ mli lɛ no lɛ, okɛ nyɛmimɛi lɛ afee onyɛmimɛi.” Mibɔ mɔdɛŋ mikɛ nakai ŋaawoo lɛ tsu nii. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, wɔkɛ nanemɛi Odasefoi lɛ ná wekukpaa ni yɔɔ miishɛɛ waa diɛŋtsɛ, ni eha ŋaawoo kɛhamɔ fee mlɛo kɛ ehe miihia.

Yɛ afi 1972 mli lɛ, ana akɛ Elsa yɛ kansa ni afee lɛ opireshɛn. Sɛɛ mli lɛ eye tswetsweetswe hu. Eyɛ mli akɛ epiŋɔ lɛ moŋ, shi kɛlɛ efataa mihe daa otsi kɛyasɔmɔɔ asafoi lɛ, ni ekɛ nyɛmimɛi yei lɛ tsuɔ nii yɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli bɔ ni ebaanyɛ.

Hiamɔ Nii lɛ Atsakemɔ

Yɛ afi 1984 mli lɛ, ehe bahia ni wɔyakwɛ mishaanuu kɛ mishaayoo daa gbi, no hewɔ lɛ wɔshi gbɛfãa nitsumɔ lɛ ni wɔyaye wɔbua amɛ aahu kɛyashi amɛgbo yɛ afii ejwɛ sɛɛ. (1 Timoteo 5:8) Kɛkɛ ni yɛ afi 1989 mli lɛ, Elsa he baye waa diɛŋtsɛ. Miishɛɛ sane ji akɛ ebaná hewalɛ fioo, shi ehe bahia ni matsu shia mli nibii lɛ fɛɛ. Miikase bɔ ni afeɔ akɛ mɔ ni miipiŋ daa gbi lɛ hiɔ shi lolo. Kɛlɛ, yɛ jwɛŋmɔŋ kɛ henumɔŋ nɔnyɛɛ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, wɔhiɔ shi lolo akɛ mɛi ni sumɔɔ mumɔŋ nibii.

Ŋmɛnɛ, wɔmiida shi akɛ wɔfata gbɛgbalɔi lɛ ahe lolo. Shi kɛlɛ wɔbale akɛ, jeee hegbɛ ni wɔyɔɔ loo nii abɔ ni wɔnyɛɔ wɔtsuɔ lɛ ji nɔ ni he hiaa, shi moŋ ákɛ wɔbaahi shi yɛ anɔkwale mli daa. Jeee afii fioo ko kɛkɛ wɔsumɔɔ ni wɔkɛsɔmɔ Yehowa, wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, shi moŋ kɛya naanɔ. Niiashikpamɔ ni wɔná lɛ ji tsɔsemɔ ni yɔɔ naakpɛɛ kɛha wɔsɛɛ shihilɛ. Ni Yehowa eha wɔ hewalɛ ni wɔkɛjie eyi yɛ shihilɛi ni mli wa waa lɛ ashishi po.​—⁠Filipibii 4:⁠13.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Ernst Wauer wala shihilɛ mli sane je kpo yɛ August 1, 1991 Buu-Mɔɔ lɛ baafa 25 kɛyashi 29 lɛ mli.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Awo mi tsũŋ yɛ biɛ yɛ Magdeburg

[He ni Sane lɛ Jɛ]

Gedenkstätte Moritzplatz Magdeburg für die Opfer politischer Gewalt; Foto: Fredi Fröschki, Magdeburg

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Beni wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1957 mli lɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Mi kɛ Elsa ŋmɛnɛ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje