Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w99 9/15 bf. 16-21
  • Ani Yehowa Biɔ Babaoo Tsɔ̃ Kɛjɛɔ Wɔdɛŋ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Yehowa Biɔ Babaoo Tsɔ̃ Kɛjɛɔ Wɔdɛŋ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Nɔ ni Yehowa Tao yɛ Be ni Eho lɛ Mli
  • Yehowa Mla ni Ekɛha Israel
  • Ani Yehowa Mla lɛ Tsii Waa?
  • Nɔ ni Yehowa Biɔ Diɛŋtsɛ
  • Ejeee Babaoo Tsɔ̃
  • NUU HENƆWOLƆ KO BA EHE SHI
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1985
  • Tatsɛ Lɛ Kɛ Gbekɛ Yoo Fioo Lɛ
    Kasemɔ Nii Kɛjɛ Biblia Lɛ Mli
  • Eesumɔ akɛ Eye Ebua
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2008
  • Gbekɛ Yoo Fioo ni kɛ Ekãa Wie
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1996
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
w99 9/15 bf. 16-21

Ani Yehowa Biɔ Babaoo Tsɔ̃ Kɛjɛɔ Wɔdɛŋ?

“Nɔ ni Yehowa biɔ yɛ odɛŋ ji akɛ, ofee nɔ ni ja gbɛ, ni osumɔ ejurɔfeemɔ, ni okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ anyiɛ yɛ heshibaa mli.”​​—MIKA 6:⁠8.

1. Mɛni ekolɛ eeenyɛ efee yiŋtoo hewɔ ni mɛi komɛi sɔmɔɔɔ Yehowa lɛ?

YEHOWA biɔ nɔ ko kɛjɛɔ ewebii adɛŋ. Shi beni okane wiemɔi ni yɔɔ yiteŋgbɛ ni jɛ Mika gbalɛ wiemɔi lɛ amli lɛ sɛɛ lɛ, ekolɛ obaamu sane naa akɛ Nyɔŋmɔ taomɔ nii lɛ waaa. Shi kɛlɛ, mɛi pii sɔmɔɔɔ wɔ-Bɔlɔ Kpeteŋkpele lɛ, ni mɛi komɛi ni tsutsu lɛ amɛsɔmɔɔ lɛ lɛ ekpa lɛ sɔɔmɔ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ Nyɔŋmɔ biɔ babaoo tsɔ̃ kɛjɛɔ wɔdɛŋ. Ani efeɔ nakai? Aloo ekolɛ naagba ko yɛ su ni mɔ lɛ jieɔ lɛ kpo yɛ Yehowa taomɔ nii ahe lɛ he? Yinɔsane mli sane ko ni ba haa wɔnaa sane lɛ naa.

2. Namɔ ji Naeman, ni mɛni Yehowa gbalɔ lɛ kɛɛ lɛ akɛ eyafee?

2 Siria asraafoiatsɛ Naeman miiye kpiti, shi awo lɛ ŋaa akɛ Yehowa gbalɔ ko yɛ Israel ni baanyɛ atsa ehela lɛ. No hewɔ lɛ Naeman kɛ ewebii lɛ fã gbɛ kɛtee Israel, ni yɛ naagbee lɛ amɛba Nyɔŋmɔ gbalɔ Elisha shia. Yɛ nɔ najiaŋ ni Elisha aaashi eshia ni ebaŋa egbɔ ni ehe gbɛi lɛ, etsu tsulɔ ko ni eyakɛɛ Naeman akɛ: “Yaa ni oyaju ohe shii kpawo yɛ Yordan mli, ni ohewolo aaahi ekoŋŋ, ni ohe aaatse!”​—⁠2 Maŋtsɛmɛi 5:⁠10.

3. Mɛni hewɔ klɛŋklɛŋ lɛ Naeman kpoo nɔ ni Yehowa kɛɛ eyafee lɛ?

3 Kɛji akɛ Naeman tsu taomɔ nii ni Nyɔŋmɔ gbalɔ lɛ jaje lɛ he nii lɛ, abaatsa lɛ kɛjɛ ehela ni anyaŋeɔ lɛ mli. No hewɔ lɛ, ani Yehowa miibi babaoo tsɔ̃ kɛmiijɛ edɛŋ? Jeee nakai tsɔ̃. Kɛlɛ, Naeman kɛɛ efeee nɔ ni Yehowa taoɔ lɛ. Ete shi ewo kɛ wiemɔ akɛ: “Ani Abana kɛ Farfar, Damasko faai lɛ, ehiii fe Israel nui lɛ fɛɛ, kɛ ka nakai lɛ? kulɛ mijuuu yɛ nomɛi amli ni mihe atse?” Kɛkɛ ni Naeman kɛ mlila tsɔ ehe kɛtee.​—⁠2 Maŋtsɛmɛi 5:⁠12.

4, 5. (a) Mɛni ji Naeman toiboo lɛ he nyɔmɔwoo, ni mɛni ekɛɛ beni enine shɛ nɔ lɛ? (b) Mɛni wɔbaasusu he agbɛnɛ?

4 Mɛni diɛŋtsɛ ji Naeman naagba lɛ? Ejeee akɛ taomɔ nii lɛ he nitsumɔ wa. Naeman tsuji lɛ kɛ ŋaa kɛɛ lɛ akɛ: “Nɔ ko wulu ko ni gbalɔ lɛ kɛɛ ofee kulɛ, aso ofeŋ? aahu moŋ ni ekɛɛo akɛ: Yaaju ohe, ni ohe atse?” (2 Maŋtsɛmɛi 5:​13) Naagba lɛ jɛ Naeman subaŋ. Enu he ákɛ akɛ woo ni sa lɛ lɛ haaa lɛ, ni ákɛ abi ni efee nɔ ko ni esusuɔ akɛ sɛɛnamɔ baŋ he ni baa lɛ shi hu. Shi kɛlɛ, Naeman kpɛlɛ ŋaa ni etsuji lɛ kɛ hiɛtɛɛ wo lɛ lɛ nɔ ni etu egbee Yordan Faa lɛ mli shii kpawo. Susumɔ miishɛɛ ni ebaaná beni “ehewolo hi ekoŋŋ tamɔ gbekɛ fioo hewolo, ni ehe tse” lɛ he okwɛ! Shidaa yi emli obɔ̃. Agbɛnɛ hu Naeman jaje akɛ, kɛjɛ nakai be lɛ mli kɛyaa lɛ, ejaŋ nyɔŋmɔ ko nyɔŋmɔ ko akɛ ja Yehowa.​—⁠2 Maŋtsɛmɛi 5:​14-⁠17.

5 Yɛ adesa yinɔsane be mli fɛɛ lɛ, Yehowa ebi ni gbɔmɛi aye mlai srɔtoi anɔ. Wɔmiifɔ̃ bo nine koni osusu enɛɛmɛi ekomɛi ahe. Yɛ be mli ni ofeɔ nakai lɛ, bi ohe akɛ, eji Yehowa bi ni ofee nibii ni tamɔ nɛkɛ kulɛ, te obaafee onii yɛ he oha tɛŋŋ? Yɛ sɛɛ mli lɛ, wɔbaapɛi nɔ ni Yehowa biɔ yɛ wɔdɛŋ ŋmɛnɛ lɛ mli.

Nɔ ni Yehowa Tao yɛ Be ni Eho lɛ Mli

6. Mɛni akɛɛ klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ akɛ amɛfee, ni kulɛ te obaatsu nɛkɛ famɔi nɛɛ ahe nii oha tɛŋŋ?

6 Yehowa fã Adam kɛ Hawa, klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ koni amɛtsɔse amɛbii, amɛye shikpɔŋ lɛ nɔ, ni amɛba kooloi lɛ ashi amɛwo amɛshishi. Akɛ shia ko ni da ni tamɔ abɔɔ hu jɔɔ nuu lɛ kɛ eŋa lɛ. (1 Mose 1:​27, 28; 2:​9-15) Shi naatsii ko yɛ. Esaaa akɛ amɛyeɔ tso ko nɔ yibii, ekome ni fata tsei babaoo ni woɔ yibii ni yɔɔ Eden trom lɛ mli lɛ ahe lɛ. (1 Mose 2:​16, 17) No etsɔɔɔ akɛ aabi babaoo tsɔ̃, aloo jeee nakai? Ani onaŋ nitsumɔ ni tamɔ nɛkɛ tsumɔ kɛ gbɛkpamɔ akɛ ooohi shi daa yɛ gbɔmɔtso ni yeɔ emuu mli kɛya naanɔ lɛ he miishɛɛ? Eyɛ amli akɛ kaalɔ ko pue yɛ abɔɔ lɛ mli moŋ, shi ani otswaŋ enaataomɔ lɛ oshɛŋ ofɔ̃? Ni ani okpɛlɛŋ nɔ akɛ Yehowa yɛ hegbɛ ni ekɛ naatsii kome ko ni waaa fɔ̃ɔ amɛnɔ?​—⁠1 Mose 3:​1-⁠5.

7. (a) Mɛɛ nitsumɔ akɛha Noa, ni mɛɛ shitee-kɛ-woo ekɛkpe? (b) Te osusuɔ nɔ ni Yehowa kɛɛ Noa akɛ etsu lɛ he ohaa tɛŋŋ?

7 Sɛɛ mli lɛ, Yehowa kɛɛ Noa akɛ ekpɛ adeka akɛ nɔ ni ebaatsɔ nɔ ebaa mɛi ayi kɛtsɔ jeŋ muu fɛɛ nu afua ko mli. Yɛ bɔ ni adeka lɛ da waa ha hewɔ lɛ, nitsumɔ lɛ bɛ mlɛo, ni ekolɛ atsu enɛ yɛ hefɛoyeli kɛ basabasafeemɔ babaoo shishi. Kɛlɛ, mɛɛ hegbɛ eji nɛkɛ kɛha Noa, akɛ enyɛ ehere eshiabii lɛ ayiwala, kɛ kooloi babaoo lɛ ni fata he lɛ hu! (1 Mose 6:​1-8, 14-​16; Hebribii 11:⁠7; 2 Petro 2:⁠5) Eji akɛ nitsumɔ ni tamɔ nɛkɛ wo odɛŋ kulɛ, ani obaatsu he nii waa koni ogbe naa? Aloo obaamu sane naa akɛ Yehowa miibi babaoo tsɔ̃ kɛmiijɛ odɛŋ?

8. Mɛni akɛɛ Abraham akɛ efee, ni mɛni afee he nɔkwɛmɔnɔ yɛ toiboo ni efee lɛ hewɔ?

8 Nyɔŋmɔ kɛɛ Abraham akɛ etsu nɔ ko ni wa waa, ekɛɛ lɛ akɛ: “Ŋɔɔ obi Isak ni ji obi koome ni odɔɔ ehe lɛ, ni oyiŋ oya Moria shikpɔŋ lɛ nɔ, ni okɛ lɛ ayashã shãa afɔle yɛ jɛi.” (1 Mose 22:⁠2) Akɛni Yehowa ewo shi akɛ Isak ni no mli lɛ ebɛ bi lɛ baaná bii hewɔ lɛ, aka hemɔkɛyeli ni Abraham yɔɔ yɛ Nyɔŋmɔ nyɛmɔ ni ekɛaaha Isak aku sɛɛ aba wala mli ekoŋŋ lɛ akwɛ. Beni Abraham ka akɛ ekɛ Isak aaashã afɔle lɛ, Nyɔŋmɔ baa oblanyo lɛ yi. Nɔ ni ba nɛɛ fee bɔ ni Nyɔŋmɔ kɛ lɛ diɛŋtsɛ e-Bi lɛ baashã afɔle aha adesai koni etee lɛ shi yɛ sɛɛ mli lɛ he mfoniri.​—1 Mose 17:​19; 22:​9-​18; Yohane 3:​16; Bɔfoi lɛ Asaji 2:​23, 24, 29-​32; Hebribii 11:​17-​19.

9. Mɛni hewɔ ejeee akɛ Yehowa miibi babaoo tsɔ̃ kɛmiijɛ Abraham dɛŋ lɛ?

9 Mɛi komɛi baasusu akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ miibi babaoo tsɔ̃ kɛmiijɛ Abraham dɛŋ. Shi ani nakai efeɔ lɛ? Ani eji nɔ ni suɔmɔ bɛ mli diɛŋtsɛ yɛ wɔ-Bɔlɔ lɛ ni baanyɛ atee gbohii ashi lɛ gbɛfaŋ, akɛ eeebi ni wɔfee toiboo wɔha lɛ, kɛji akɛ nɔ ni baajɛ enɛ mli aba lɛ po ha wɔyawɔ fioo yɛ gbele mli? Yesu Kristo kɛ emra be mli sɛɛnyiɛlɔi lɛ susuuu he nakai. Amɛmiisumɔ ni amɛna nɔ̃ yɛ heloo mli, kɛ gbele diɛŋtsɛ po, koni amɛfee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii. (Yohane 10:​11, 17, 18; Bɔfoi lɛ Asaji 5:​40-42; 21:​13) Kɛji akɛ shihilɛi biɔ ni afee enɛ lɛ, ani obaasumɔ ni ofee nakai nɔŋŋ? Susumɔ nibii ni Yehowa tao kɛjɛ mɛi ni kpɛlɛ nɔ akɛ amɛaafee ewebii lɛ adɛŋ lɛ ekomɛi ahe okwɛ.

Yehowa Mla ni Ekɛha Israel

10. Namɛi wo shi akɛ amɛbaafee nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa biɔ lɛ, ni mɛni ekɛha amɛ?

10 Abraham seshibii kɛtsɔ ebinuu Isak kɛ enabi Yakob loo Israel nɔ lɛ da ni amɛbatsɔ Israel maŋ lɛ. Yehowa jie Israelbii lɛ kɛjɛ Mizraim nyɔŋyeli mli. (1 Mose 32:​28; 46:​1-⁠3; 2 Samuel 7:​23, 24) Yɛ no sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, amɛwo shi akɛ amɛbaafee nɔ fɛɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ baakɛɛ akɛ amɛfee. Amɛkɛɛ: “Nibii fɛɛ ni Yehowa ewie lɛ wɔɔfee.” (2 Mose 19:⁠8) Akɛni Israelbii lɛ miisumɔ ni Yehowa aye amɛnɔ hewɔ lɛ, ekɛ mlai fe 600 ha amɛ, ni Kitai Nyɔŋma lɛ fata he. Yɛ be ni sa mli lɛ, abale Nyɔŋmɔ mlai ni atsɔ Mose nɔ akɛha nɛɛ kɛkɛ akɛ Mla lɛ.​—⁠Ezra 7:⁠6; Luka 10:​25-27; Yohane 1:⁠17.

11. Mɛni ji Mla lɛ yiŋtoo kome, ni mɛɛ mlai krokomɛi akɛha ni ye ebua ni anyɛ atsu enɛ he nii?

11 Mla lɛ yiŋtoo kome ji ni ebaa Israelbii lɛ ayi kɛtsɔ mlai kpakpai ni kɔɔ saji tamɔ bɔlɛnamɔ jeŋba kpakpa, nitsumɔ mli gbɛnaa nii, kɛ gbekɛbii akwɛmɔ he lɛ anɔ. (2 Mose 20:​14; 3 Mose 18:​6-​18, 22-​24; 19:​35, 36; 5 Mose 6:​6-⁠9) Akɛ mlai ha yɛ gbɛ ni esa ákɛ akɛ nanemɛi adesai aye aha lɛ he, kɛ agbɛnɛ kooloi hu. (3 Mose 19:​18; 5 Mose 22:​4, 10) Taomɔ nii ni kɔɔ daa afi gbii juji kɛ kpee kutuu kɛha jamɔ he lɛ ye ebua ni ebaa gbɔmɛi lɛ ayi yɛ mumɔŋ.​—⁠3 Mose 23:​1-​43; 5 Mose 31:​10-​13.

12. Mɛni ji Mla lɛ yiŋtoo titri?

12 Bɔfo Paulo yɔse Mla lɛ yiŋtoo titri, ni eŋma akɛ: “Nɔtɔmɔi lɛ ahewɔ aŋɔfata he, kɛbashi beyinɔ ni seshi [Kristo] ni awo shi aha lɛ aaaba.” (Galatabii 3:​19) Mla lɛ kai Israelbii lɛ akɛ amɛyeee emuu. Belɛ, yɛ sane naatsɔɔmɔ ni ja naa lɛ, afɔleshaa ni yeɔ emuu ni baanyɛ ajie amɛhe eshai lɛ kɛya kwraa he miihia amɛ. (Hebribii 10:​1-⁠4) No hewɔ lɛ, Mla lɛ yiŋtoo ji ni esaa gbɔmɛi lɛ koni amɛkpɛlɛ Yesu, ni ji Mesia loo Kristo lɛ nɔ. Paulo ŋma akɛ: “Mla lɛ etsɔ wɔtsɔselɔ kɛmiiya Kristo ŋɔɔ, koni hemɔkɛyeli mli abu wɔ bem yɛ.”​—⁠Galatabii 3:⁠24.

Ani Yehowa Mla lɛ Tsii Waa?

13. (a) Mɛni adesai ni yeee emuu susu yɛ Mla lɛ he, ni mɛni hewɔ? (b) Ani Mla lɛ tsii ni ewa lɛɛlɛŋ?

13 Eyɛ mli akɛ Mla lɛ “yɛ krɔŋkrɔŋ, ni eja ni ehi hu” moŋ, shi mɛi pii bu enɛ akɛ etsii waa. (Romabii 7:​12) Akɛni Mla lɛ yeɔ emuu hewɔ lɛ, Israelbii lɛ nyɛɛɛ ashɛ etaomɔ nii ni nɔ kwɔlɔ lɛ ahe. (Lala 19:⁠8Ga Bible) No hewɔ ni bɔfo Petro tsɛ́ lɛ akɛ “kɔŋtso ni wɔ kɛ wɔtsɛmɛi lɛ fɛɛ nyɛɛɛ atere” lɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:​10) Shi, Mla lɛ diɛŋtsɛ etsiii, ni enɔyeli he baa sɛɛnamɔ kɛhaa gbɔmɛi lɛ.

14. Mɛni ji nɔkwɛmɔnii fioo komɛi ni tsɔɔ akɛ Mla lɛ tsu yiŋtoo ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa he nii kɛha Israelbii lɛ?

14 Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Mla lɛ shishi lɛ, awooo julɔ tsuŋ, shi ahaa etsuɔ nii koni ekɛwo nɔ ni eju lɛ he nyɔmɔ toi enyɔ loo nɔ ni fe nakai. No hewɔ lɛ, mɔ ni aju enii lɛ elaajeee nɔ ko, ni asaŋ akɛ jatsu ko efɔ̃ɔɔ mɛi ni tsuɔ nii waa lɛ anɔ yɛ tsuŋwoo he gbɛjianɔtoo sɛɛfimɔ mli. (2 Mose 22:​1, 3, 4, 7) Agu niyenii ni ehiii lɛ yeli. Kɛji akɛ ahooo kpolotoo loo jogbaŋŋ lɛ ekɛ hela ni atsɛɔ lɛ trichinosis ni tamɔ atridii baa, ni kpɛŋkpɛlɛ hu kɛ hela ni atsɛɔ lɛ tularemia ni no hu tamɔ atridii baa. (3 Mose 11:​4-12) Nakai nɔŋŋ Mla lɛ ji hebuunɔ̃ ejaakɛ egu gbohii ní aaata amɛhe. Kɛji akɛ mɔ ko ta gbonyo ko he lɛ, esa akɛ eju ehe ni efɔ etadei hu ahe. (3 Mose 11:​31-36; 4 Mose 19:​11-22) Esa akɛ afũ sɛbo, koni akɛbu gbɔmɛi lɛ ahe kɛjɛ muawai ni gbɛɔ helai amɛshwãa lɛ ahe, nii ni yɔɔ momo ni nyɛsɛɛ afii ohai nɛɛ amli jeŋ nilelɔi kpa shi amɛna lɛ.​—⁠5 Mose 23:⁠13.

15. Mɛni batsɔ jatsu ni tsii kɛha Israelbii lɛ?

15 Mla lɛ biii babaoo tsɔ̃ kɛjɛɛɛ gbɔmɛi lɛ adɛŋ. Shi anyɛŋ awie nakai nɔŋŋ yɛ gbɔmɛi ni kɔ fɔ̃ amɛnɔ akɛ amɛaatsɔɔ Mla lɛ shishi lɛ ahe. A Dictionary of the Bible ni James Hastings tsɔɔ mli lɛ wie mlai ni akɛfɔ̃ gbɔmɛi lɛ anɔ lɛ he akɛ: “Akɛ mlai bibii pii bɔle Biblia mli kita fɛɛ kita he. . . . No hewɔ lɛ, abɔ mɔdɛŋ koni akɛ sane fɛɛ sane ni aaanyɛ asusu he lɛ abahɔ Mla lɛ shishi, koni akɛ sane naatsɔɔmɔ ni mɔbɔnalɛ bɛ mli akudɔ adesa jeŋba fɛɛ jeŋba kɛtsɔ mla ni yɔɔ keketee ni amɛsusuɔ akɛ eja lɛ nɔyeli nɔ. . . . Anyɛ henilee ni akɛtsuɔ nii lɛ nɔ; aha Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ mli hewalɛ ni hiɛ kã lɛ fee nɔ ni hewalɛ ko bɛ mli, ni akɛ mlai krokomɛi pii ni jɛ sɛɛ baha nɔ.”

16. Mɛni Yesu wie yɛ jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ amlai kɛ blemasaji ni tsii lɛ ahe?

16 Yesu Kristo wie eshi jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi ni kɛ mlai babaoo nɛɛ shwieɔ gbɔmɛi lɛ anɔ lɛ akɛ: “Amɛfimɔɔ jatsui kɛ tsiimɔ ni teremɔ jaraa amɛkɛshwieɔ mɛi akɔji anɔ; shi amɛ diɛŋtsɛ lɛ, amɛsumɔɔɔ akɛ amɛkɛ amɛwao kome tsiɔ.” (Mateo 23:​2, 4) Etsɔɔ akɛ amɛ mlai ni gbɔmɛi wo lɛ kɛ blemasaji ni tsii waa, ni hetsuumɔ babaoo lɛ fata he lɛ ‘egu Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ.’ (Marko 7:​1-13; Mateo 23:​13, 24-26) Shi, dani Yesu aaaba shikpɔŋ nɛɛ nɔ po lɛ, no mli lɛ jamɔ he tsɔɔlɔi ni yɔɔ Israel lɛ miitsake nɔ ni Yehowa taoɔ diɛŋtsɛ lɛ hiɛ.

Nɔ ni Yehowa Biɔ Diɛŋtsɛ

17. Mɛni hewɔ Yehowa hiɛ esɔɔɔ Israelbii ni yeee anɔkwa lɛ afɔleshaai lɛ?

17 Yehowa tsɔ gbalɔ Yesaia nɔ ekɛɛ akɛ: “Shãa afɔlei ni akɛ tooi agboi shãa lɛ kɛ lɛɛ-kooloi afɔ lɛ eje mitsine, ni tsinai kɛ too gwantɛŋi kɛ too kpakpoi alá lɛ esaaa mihiɛ.” (Yesaia 1:​10, 11) Mɛni hewɔ afɔlei ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ bi ni ashã yɛ Mla lɛ naa lɛ esaaa ehiɛ lɛ? (3 Mose 1:​1–4:​35) Ejaakɛ gbɔmɛi lɛ kɛ bulɛ haaa lɛ. No hewɔ lɛ awo amɛ ŋaa akɛ: “Nyɛjua nyɛhe, nyɛtsumɔa nyɛhe! Nyɛjiea nyɛnifeemɔ nii fɔji lɛ kɛjea mihiɛ! Nyɛfɔ̃a efɔŋfeemɔ! Nyɛkasea ekpakpafeemɔ! Nyɛtaoa jalɛsaneyeli sɛɛgbɛ! Nyɛkãa amimyelɔ! Nyɛyea awusa sane nyɛhaa lɛ! Nyɛfãa okulafo he!” (Yesaia 1:​16, 17) Ani enɛ yeee ebuaaa wɔ koni wɔhiɛ asɔ nɔ ni Yehowa taoɔ kɛjɛɔ etsuji adɛŋ lɛ?

18. Mɛni Yehowa biɔ diɛŋtsɛ kɛjɛɔ Israelbii lɛ adɛŋ?

18 Yesu tsɔɔ nɔ ni Nyɔŋmɔ taoɔ diɛŋtsɛ. Efee nakai beni abi lɛ sane nɛɛ akɛ: “Te nɔ ni ji mla lɛ mli kita wuluŋ?” Yesu ha hetoo akɛ: “Suɔmɔ [Yehowa, NW ] o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui muu lɛ fɛɛ kɛ osusuma muu lɛ fɛɛ kɛ ojwɛŋmɔ muu lɛ fɛɛ. Kitai lɛ amli otu kɛ ewulu nɛ. Ni nɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ tamɔ no, akɛ: Suɔmɔ onaanyo tamɔ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe. Kitai enyɔ nɛɛ mla lɛ kɛ gbalɔi lɛ fɛɛ tsotsoro.” (Mateo 22:​36-​40; 3 Mose 19:​18; 5 Mose 6:​4-⁠6) Gbalɔ Mose ma sane oti nɛɛ nɔŋŋ nɔ mi beni ebi akɛ: “Mɛni Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, taoɔ yɛ odɛŋ dɔŋŋ, akɛ ja oshe Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ gbeyei, ni onyiɛ egbɛ̀i lɛ fɛɛ nɔ, ni osumɔ lɛ, ni osɔmɔ Yehowa, o-Nyɔŋmɔ lɛ, kɛ otsui fɛɛ kɛ osusuma fɛɛ, ni oye Yehowa kitai kɛ ekpɔi ni miwoɔo ŋmɛnɛ gbi nɛɛ nɔ?”​—⁠5 Mose 10:​12, 13; 15:​7, 8.

19. Mɛɛ mɔdɛŋ Israelbii lɛ bɔ koni abu amɛ mɛi krɔŋkrɔŋi, shi mɛni Yehowa kɛɛ amɛ?

19 Yɛ amɛ nɔ fɔŋ feemɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, Israelbii lɛ miisumɔ ni ana amɛ akɛ mɛi ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ. Eyɛ mli akɛ Mla lɛ bi ni ahi ŋmãa yɛ daa afi Kpatamɔ Gbi lɛ pɛ nɔ moŋ, shi amɛbɔi ŋmãahilɛ kpitiokpitio. (3 Mose 16:​30, 31) Shi Yehowa kã amɛhiɛ akɛ: “Ani jeee enɛ ji ŋmãahilɛ ni sa mihiɛ, akɛ nyɛfɛne efɔŋfeemɔ kpãai lɛ, ni nyɛkpɔlɔ gboklɛi lɛ, ni nyɛha mɛi ni awaa amɛyi lɛ aye amɛhe, ni nyɛku apã fɛɛ apã? Ani jeee no ji akɛ okɛ oboloo akuma mɔ ni hɔmɔ yeɔ lɛ, ni oŋɔ ohiafoi ni bɛ shihilɛhe lɛ kɛba owe, ni kɛ ona mɔ ko ni nyiɛ yayai lɛ, oha lɛ mama, ni okɛ ohe akatee bo diɛŋtsɛ oheloo?”​—⁠Yesaia 58:​3-⁠7.

20. Mɛni ha Yesu kã jamɔ mli osatofoi lɛ ahiɛ lɛ?

20 Nakai Israelbii ni buɔ amɛhe jalɔi lɛ yɛ naagba ko ni tamɔ jamɔ mli osatofoi ni Yesu kɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛhaa kowɛ kɛ anisi kɛ kumino mlijaa nyɔŋmanyɔŋma, shi mla lɛ mli nii ni he jaraa ni ji kojomɔ kɛ mɔbɔnalɛ kɛ hemɔkɛyeli lɛ moŋ lɛ nyɛshiɔ; shi kulɛ eja akɛ nyɛfeɔ enɛɛmɛi, ni nyɛkashi eko lɛ hu.” (Mateo 23:​23; 3 Mose 27:​30) Ani Yesu wiemɔi lɛ yeee ebuaaa wɔ koni wɔyoo nɔ ni Yehowa taoɔ kɛjɛɔ wɔdɛŋ diɛŋtsɛ lɛ?

21. Te gbalɔ Mika mu nɔ ni Yehowa biɔ kɛjɛɔ wɔdɛŋ kɛ nɔ ni ebiii lɛ naa eha tɛŋŋ?

21 Bɔni afee ni eha nɔ ni Yehowa taoɔ kɛjɛɔ wɔdɛŋ kɛ nɔ ni etaooo lɛ mli afee faŋŋ lɛ, Nyɔŋmɔ gbalɔ Mika bi akɛ: “Mɛni mikɛaaba Yehowa hiɛ, ni makoto shi yɛ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ ŋwɛi shɔŋŋ lɛ hiɛ? Ani mikɛ shãa afɔlei kɛ tsinabii ni eye afifi aba ehiɛ? Ani Yehowa aaana tooi agboi akpei abɔ loo mu faai akpei nyɔŋmai abɔ he tsui? Aso miŋɔ mikromɔ bi miha yɛ mimlatɔmɔ lɛ hewɔ, aloo mikɛ mimusuŋbii aha yɛ misusuma he esha lɛ hewɔ? Gbɔmɔ, ajaje nɔ ni hi kɛ nɔ ni Yehowa biɔ yɛ odɛŋ atsɔɔo: no ji akɛ ofee nɔ ni ja gbɛ, ni osumɔ ejurɔfeemɔ, ni okɛ o-Nyɔŋmɔ lɛ anyiɛ yɛ heshibaa mli.”​—⁠Mika 6:​6-⁠8.

22. Mɛni Yehowa tao diɛŋtsɛ kɛjɛ mɛi ni yɔɔ Mla lɛ shishi lɛ adɛŋ?

22 No hewɔ lɛ, mɛni pɔtɛɛ Yehowa tao kɛjɛ mɛi ni hi shi yɛ Mla lɛ shishi lɛ adɛŋ? Esa akɛ amɛsumɔ Yehowa Nyɔŋmɔ. Agbɛnɛ hu, bɔfo Paulo kɛɛ: “Mla muu lɛ fɛɛ nɔyeli yɛ wiemɔ kome nɛɛ mli akɛ: ‘Suɔmɔ onaanyo taakɛ bɔ ni osumɔɔ bo diɛŋtsɛ ohe.’ ” (Galatabii 5:​14) Nakai nɔŋŋ Paulo kɛɛ Kristofoi ni yɔɔ Roma lɛ akɛ: “Mɔ ni sumɔɔ enaanyo lɛ, eye mla lɛ nɔ pɛ; . . . Suɔmɔ pɛ ji mla lɛ nɔyeli.”​—⁠Romabii 13:​8-⁠10.

Ejeee Babaoo Tsɔ̃

23, 24. (a) Mɛni hewɔ esaaa akɛ nɔ ni Yehowa biɔ akɛ wɔfee lɛ feɔ babaoo tsɔ̃ kɛhaa wɔ lɛ? (b) Mɛni wɔbaasusu he yɛ enɛ sɛɛ?

23 Ani wɔtsuiŋ etaaa wɔ yɛ nɔ̃ Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ, ni susuɔ mɔ he, ni naa mɔbɔ ni Yehowa ji lɛ he? E-Bi koome Yesu Kristo ba shikpɔŋ nɔ koni ebakafo Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ​—⁠koni eha gbɔmɛi ale bɔ ni amɛjara wa ha kɛha Yehowa. Beni Yesu feɔ Nyɔŋmɔ suɔmɔ lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ewie yɛ afilimatai ahe akɛ: “Amɛteŋ ekome folo enyɔŋ shikpɔŋ, ja ejɛ nyɛtsɛ lɛ dɛŋ.” No hewɔ lɛ emu sane naa akɛ: “Nyɛkashea gbeyei; nyɛjara wa aahu fe afilimatai babaoo.” (Mateo 10:​29-31) Yɛ anɔkwale mli lɛ, esaaa akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ ni yɔɔ suɔmɔ ni tamɔ nɛkɛ lɛ aaabi akɛ wɔfee lɛ feɔ nɔ ni yɔɔ babaoo tsɔ̃ kɛha wɔ!

24 Shi kɛlɛ, mɛni Yehowa biɔ kɛjɛɔ wɔdɛŋ ŋmɛnɛ? Ni mɛni hewɔ etamɔ nɔ ni mɛi komɛi susuɔ akɛ Nyɔŋmɔ biɔ babaoo tsɔ̃ lɛ? Esa akɛ wɔnyɛ wɔna nɔ hewɔ ni eji hegbɛ ni yɔɔ naakpɛɛ akɛ wɔɔfee nɔ fɛɛ nɔ ni Yehowa biɔ lɛ kɛtsɔ nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ amlipɛimɔ nɔ.

Ani Obaanyɛ Oha Hetoo?

◻ Mɛni hewɔ ekolɛ mɛi komɛi baakpoo Yehowa ni amɛaasɔmɔ lɛ lɛ?

◻ Yehowa taomɔ nii lɛ efee srɔtoi yɛ afii abɔ lɛ fɛɛ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

◻ Mla lɛ tsu mɛɛ yiŋtoi ahe nii?

◻ Mɛni hewɔ nɔ ni Yehowa biɔ yɛ wɔdɛŋ lɛ jeee babaoo tsɔ̃ lɛ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 18]

Mlai ni gbɔmɛi efee, tamɔ hetsuumɔi babaoo lɛ eha jamɔ etsɔ jatsu ni tsii

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje