Wala Shihilɛ He Sane
Afɔleshãai Fioo Kɛ Jɔɔmɔi Babaoo Baha Wɔ
TAAKƐ GEORGE KƐ ANN ALJIAN GBA
Mikɛ miŋa susuko he pɛŋ akɛ be ko baashɛ ni wɔbaatsɛ́ wiemɔ ni ji “tsɔɔlɔ” lɛ akɛ “kwakwe.” Be ko bako ni wɔsusu akɛ kɛ́ wɔye afii 60 kɛyaa lɛ wɔbaajwɛŋ niŋmaa okadii ni yɔɔ srɔto kwraa ko he, ni wɔkɛbɔ mɔdɛŋ ni wɔkɛ gbɔmɛi ni jɛ Bokagbɛ Shɔŋŋ lɛ agba sane. Kɛlɛ, nakai ji nɔ ni mikɛ Ann fee yɛ afi 1980 lɛ naagbee gbɛ. Nyɛhaa wɔgbaa nyɛ bɔ ni afɔlei fioo ni wɔsha yɛ afii abɔ ni eho lɛ amli lɛ kɛ jɔɔmɔi babaoo ebaha wɔ lɛ he sane.
MIJƐ weku ko ni jɛ Armenia seshi mli, ni miji Armenia Sɔlemɔ lɛ mlinyo. Ann ji Roma Katoliknyo. Wɔyi enyɔ lɛ fɛɛ wɔŋmɛɛ wɔjamɔ mli hemɔkɛyelii lɛ ahe beni wɔbote gbalashihilɛ mli yɛ afi 1950 lɛ. No mli lɛ miye afii 27, ni Ann eye afii 24. Wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaahi tsũ ko ni yɔɔ miniiahefɔmɔ nitsumɔ tsũ lɛ yiteŋ yɛ Jersey City, New Jersey, U.S.A. lɛ mli. Yɛ nakai beaŋ lɛ mikɛ afii ejwɛ etsu nitsumɔ nɛɛ.
Yɛ afi 1955 lɛ, wɔhé shia fɛfɛo ko ni tsũi etɛ yɔɔ mli yɛ Middletown, New Jersey. Nakai shia lɛ kɛ minitsumɔhe ni mikɛ gbii ekpaa tsuɔ nii yɛ otsi mli lɛ jɛkɛmɔ aaafee kilomitai 60. Mikpeɔ sɛɛ kɛbaa shia be fɛɛ be. Be ni mikɛ Yehowa Odasefoi lɛ shara pɛ ji be mli ni amɛba mishwapo lɛ mli amɛkɛ Biblia kasemɔ woji baha mi lɛ. Mikɛ miishɛɛ babaoo kane wolo lɛ. Eyɛ mli akɛ minitsumɔ lɛ heɔ mibe kɛ mijwɛŋmɔ babaoo moŋ, shi miná bulɛ ni mli kwɔ kɛha Biblia lɛ.
Shi etsɛɛɛ ni miyoo akɛ Buu-Mɔɔ redio nitsumɔhe, ni ji WBBR lɛ miitswa Biblia mli wiemɔi ahe adafi yɛ be mli ni mikudɔɔ tsɔne kɛyaa mishwapo lɛ naa kɛ be mli ni mishi jɛmɛ kɛyaa lɛ. Miboɔ wiemɔi nɛɛ atoi jogbaŋŋ, ni mimiishɛɛ lɛ bada kɛshɛ he ko akɛ mibi ni Odasefoi lɛ abasara mi. Yɛ November afi 1957 lɛ, George Blanton ba mishia lɛ ni ekɛmi baje Biblia mli nikasemɔ shishi.
Wɔweku lɛ Fee Ekome yɛ Jamɔ Krɔŋŋ Mli
Te Ann nu enɛɛmɛi fɛɛ ahe eha tɛŋŋ? Nyɛhaa egbaa nyɛ.
“Shishijee nii ni mifee yɛ nikasemɔ nɛɛ he ji ni mate shi waa mawo. Mifo nikasemɔ lɛ mli shiiabɔ beni George kaseɔ Biblia lɛ aahu akɛ ekpɛ eyiŋ akɛ ebaakase nii lɛ yɛ he kroko, ni ekɛ nyɔji kpaanyɔ fee nakai. George bɔi nikasemɔ yaa Hɔgbaa yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, yɛ nakai beaŋ. Mile yɛ nakai beaŋ akɛ ehiɛ edɔ yɛ e-Biblia nikasemɔ lɛ he, ejaakɛ gbi nɛɛ ji gbi ni ekɛjɔɔ ehe ni etsuuu nii. Kɛlɛ etee nɔ efee ehe wu kɛ tsɛ kpakpa—aahu po fe tsutsu lɛ—kɛkɛ ni misubaŋ bɔi tsakemɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, bei komɛi kɛji akɛ miitsumɔ asa lɛ nɔ okpɔlɔ ni kwɔɔɔ lɛ nɔ beni mɔ ko kwɛɛɛ mi lɛ, mikɔɔ Awake! wolo tɛtrɛɛ ni George shiɔ efɔɔ jɛmɛ daa lɛ, ni mikaneɔ. Bei komɛi amli lɛ, George kaneɔ Awake! lɛ mli saji ni kɔɔɔ hemɔkɛyeli tsɔɔmɔ lɛ he tɛɛ shi ewieɔ Bɔlɔ lɛ he babaoo lɛ ehaa mi.
“Be ko gbɛkɛ beni George etee ekɛ Nyɛminuu Blanton miifee e-Biblia mli nikasemɔ lɛ, mikɔ wolo ni wɔbinuu ni eye afii enyɔ, ni ji George, kɛfɔ okpɔlɔ ni ma misaatso lɛ masɛi lɛ. Ewieɔ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ kɛha gbohii lɛ he. Eyɛ mli akɛ etɔ mi moŋ, shi mibɔi kanemɔ ejaakɛ etsɛko tsɔ ni minyɛ awo gbo, ni minijiaŋ eje wui waa diɛŋtsɛ. Etsɛɛɛ kwraa ni mina Biblia mli anɔkwale lɛ, ni mihiɛ sɔ akɛ gbohii lɛ enaaa amanehulu yɛ he ko, ni ákɛ amɛbaaku sɛɛ amɛba wala mli yɛ wɔsɛɛ be mli gbohiiashitee lɛ mli. Oya nɔŋŋ ni mite shi mita shi yɛ saatso lɛ nɔ, ni mibɔi kanemɔ jogbaŋŋ ni mifolɔ otii ni masumɔ akɛ mikɛtsɔɔ George kɛji akɛ ejɛ e-Biblia lɛ kasemɔ eba shia lɛ ashishi.
“Miwu naa kpɛ ehe kɛji akɛ mi nɔŋŋ enaa lɛ. Beni eshiɔ shia lɛ no mli lɛ miite shi miiwo, ni amrɔ nɛɛ miná Biblia mli anɔkwalei ni yɔɔ naakpɛɛ ni mikase lɛ ahe miishɛɛ! Wɔshi kpe kɛwie Biblia lɛ he kɛyashi leebi. George tsɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ mli. Nakai gbɛkɛ lɛ nɔŋŋ mibi lɛ kɛji ebaanyɛ ekase enii lɛ yɛ shia bɔni afee ni manyɛ mafata he.
“Nyɛminuu Blanton jie yi akɛ gbekɛbii lɛ abafata wɔhe kɛkase wɔ nii lɛ. Wɔsusu akɛ amɛdarako, akɛni amɛye afii enyɔ kɛ afii ejwɛ pɛ lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, Nyɛminuu Blanton tsɔɔ wɔ 5 Mose 31:12 lɛ, ni kɛɔ akɛ: ‘Ha ni maŋ lɛ, hii kɛ yei kɛ gbekɛbii lɛ abua amɛhe naa . . . koni amɛnu, ni amɛkase.’ Wɔhiɛ sɔ nakai gbɛtsɔɔmɔ lɛ ni wɔto gbɛjianɔ po akɛ gbekɛbii lɛ aha saji ahetoo beni wɔkaseɔ Biblia lɛ. Wɔfeɔ ekome kɛsaa nɔ ni wɔbaawie lɛ ahe, shi wɔkɛɛɛ amɛ nɔ ni amɛwie kɔkɔɔkɔ. Wɔnu he akɛ enɛ ye ebua kɛkudɔ wɔbii lɛ koni amɛha anɔkwale lɛ afee amɛnɔ́. Wɔbaaya nɔ wɔda shi yɛ gbɛtsɔɔmɔ ni Nyɛminuu Blanton kɛha wɔ ni ha wɔweku lɛ tee hiɛ yɛ mumɔŋ lɛ he daa.”
Kaai ni Biɔ He-kɛ-Afɔleshaa
Amrɔ nɛɛ ni wɔfee ekome kɛmiikase Biblia lɛ nɛɛ, wɔyɛ kaai heei ni wɔkɛbaakpe. Akɛni mishwapo lɛ kɛ shia teŋ jɛkɛ hewɔ lɛ, bei babaoo lɛ mibashɛɛɛ mra ja atswa gbɛkɛ ŋmɛji nɛɛhu. Enɛ hewɔ lɛ minyɛɛɛ maya kpeei yɛ otsii lɛ amli, eyɛ mli akɛ minyɛɔ miyaa Hɔgbaa. Yɛ nakai beaŋ lɛ, Ann yaa kpeei lɛ fɛɛ ni eeya ehiɛ. Mihu miisumɔ ni maya kpeei lɛ fɛɛ ní mafee weku nikasemɔ ni mɔɔ shi jogbaŋŋ. Mile akɛ esa akɛ mikɛ nibii komɛi asha afɔle. No hewɔ lɛ mikpɛ miyiŋ akɛ matse ŋmɛlɛtswai abɔ ni mikɛtsuɔ nii lɛ anɔ, kɛji no baatsɔɔ akɛ maŋmɛɛ mijarayelɔi lɛ ekomɛi po.
Nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ ye omanye jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Wɔna weku nikasemɔ lɛ akɛ eji nɔ ni hiɛdɔɔ yɔɔ he waa tamɔ kpeei krokomɛi enumɔ ni wɔyaa yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ lɛ nɔŋŋ. Wɔtsɛɔ no wɔkpee ni ji ekpaa. No hewɔ lɛ wɔto gbi kɛ be pɔtɛɛ—daa Shɔ gbɛkɛ ŋmɛji 8:00. Bei komɛi yɛ gbɛkɛnaashi niyeli sɛɛ, beni wɔkɛ naagbee tsɛŋsi maa kpata lɛ shi lɛ, wɔteŋ mɔkome baakɛɛ akɛ, “be eshɛ kɛha ‘kpee’ lɛ!” Kɛji mikpe sɛɛ lɛ Ann jeɔ nikasemɔ lɛ shishi, ni kɛ mibashɛ shi nɔŋŋ lɛ mitsáa nɔ.
Nɔ kroko ni ha wɔná hewalɛ ni efee wɔ ekome hu ákɛ aweku ji ekome ni wɔfeɔ kɛkaneɔ daa gbi ŋmalɛ lɛ daa leebi lɛ. Shi kɛlɛ, naagba yɛ enɛ he gbɛjianɔtoo mli. Mɔ fɛɛ mɔ teɔ shi yɛ be srɔto mli. Wɔsusu enɛ he ni wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔ fɛɛ wɔbaate shi yɛ be kome too mli, ni wɔye leebi niyenii ŋmɛji 6:30, koni wɔfee ekome kɛsusu daa gbi ŋmalɛ lɛ he. Enɛ he ba sɛɛnamɔ jogbaŋŋ. Wɔbii lɛ hala akɛ amɛkɛ amɛhe baawo Betel sɔɔmɔ mli beni amɛdara lɛ. Wɔnu he akɛ nɛkɛ daa gbi niiahesusumɔ nɛɛ ye ebua amɛmumɔŋ nɔyaa.
Sɔɔmɔ Hegbɛi ni Wɔná yɛ Baptisimɔ Sɛɛ lɛ Bi ní Wɔkɛ Wɔhe Asha Afɔle Babaoo
Abaptisi mi yɛ afi 1962 mli, ni beni mikɛ afii 21 etsu minitsumɔ lɛ sɛɛ lɛ, mihɔɔ ni mitao nitsumɔ yɛ heni wɔyɔɔ lɛ bɔni afee ni mabɛŋkɛ miweku lɛ ni wɔnyɛ wɔfee ekome kɛsɔmɔ Yehowa. Enɛ gbele gbɛ kɛha jɔɔmɔi babaoo. Wɔkɛ oti ma wɔhiɛ akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ ehe baawo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Enɛ je shishi yɛ afi 1970 lɛ mli beni wɔbinuu nukpa lɛ, Edward batsɔ be-fɛɛ sɔɔlɔ, loo daa gbɛgbalɔ beni egbe nɔtsamɔ skul lɛ naa sɛɛ nɔŋŋ lɛ. Be fioo ko sɛɛ lɛ, wɔbinuu George kɛ ehe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli, ni etsɛɛɛ ni Ann hu kɛ ehe wo mli. Amɛyi etɛ lɛ fɛɛ amɛwo mi hewalɛ, be mli ni amɛgbaa mi niiashikpamɔi ni amɛná yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mi lɛ. Ákɛ weku lɛ wɔsusu bɔ ni wɔɔfee wɔha wɔshihilɛ afee mlɛo bɔni afee ni wɔ fɛɛ wɔnyɛ wɔkɛ wɔhe awo be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ he. Wɔkpɛ wɔyiŋ akɛ wɔbaahɔɔ shia lɛ. Wɔkɛ afii 18 ehi nakai shia lɛ mli, ni wɔtsɔse wɔbii lɛ yɛ jɛmɛ. Wɔsumɔɔ wɔshia lɛ waa diɛŋtsɛ, shi Yehowa jɔɔ wɔyiŋ ni wɔkpɛ akɛ wɔbaahɔɔ lɛ nɔ.
Átsɛ Edward kɛtee Betel yɛ afi 1972 lɛ mli, kɛ George hu yɛ afi 1974 mli. Eyɛ mli akɛ mikɛ Ann hiɛ tseɔ amɛ moŋ, shi wɔsusuuu bɔ ni ebaafee nɔ ni yɔɔ fɛo akɛ amɛaahi akutso ni wɔyɔɔ mli lɛ mli, amɛbote gbalashihilɛ mli, ni amɛfɔ. Yɛ no najiaŋ lɛ, wɔná miishɛɛ akɛ wɔbihii lɛ miisɔmɔ Yehowa yɛ Betel.a Wɔkɛ wiemɔi ni yɔɔ Abɛi 23:15 lɛ kpãa gbee, nɔ ni kɛɔ akɛ: “Mibi, kɛji otsui le nii lɛ, mi hu mitsui aaanyɔ mimli.”
Wɔkɛ Wɔhe Wo Gbɛgbamɔ Krɛdɛɛ Sɔɔmɔ lɛ Mli
Akɛni wɔbihii enyɔ lɛ fɛɛ yɛ Betel hewɔ lɛ, wɔtee nɔ wɔsɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi. Kɛkɛ ni gbi ko yɛ afi 1975 mli lɛ, wɔnine shɛ ninefɔɔ wolo nɔ akɛ wɔkɛ wɔhe awo gbɛgbalɔ krɛdɛɛ nitsumɔ lɛ mli yɛ shikpɔŋkuku ni akɛhãko mɔ ko lɛ mli yɛ Clinton Counry, Illinois. Mɛɛ naakpɛɛ sane eji nɛkɛ! Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔshi New Jersey, heni wɔbɛŋkɛ wɔbihii lɛ yɛ New York daa lɛ kɛ heni wɔyɔɔ nanemɛi kɛ wekumɛi yɛ lɛ. Shi kɛlɛ, wɔbu lɛ akɛ eji nitsumɔ ko ni jɛ Yehowa ŋɔɔ, ni wɔkɛ wɔhe sha afɔle, ni amrɔ nɛɛ jɔɔmɔi hee ejɛ mli kɛba.
Beni wɔkɛ nyɔji babaoo tsu nii yɛ shikpɔŋkuku ni akɛwoko mɔ ko dɛŋ lɛ mli nii sɛɛ lɛ, wɔbɔi kpeei feemɔ yɛ asa ko ni mɛi babuaa amɛhe naa yɛ jɛmɛ yɛ Carlyle, Illinois. Shi wɔmiitao he ko ni wɔbaakpe yɛ daa. Nyɛminuu ko ni yɔɔ maŋ lɛ mli lɛ ná shikpɔŋ ko ni tsũ ko ni edaaa yɔɔ nɔ ni wɔyahai. Wɔsaa tsũ lɛ mli fɛɛ kɛ kpo lɛ nɔ—ni wɔtsake tsũ lɛ kɛfee kpee asa bibioo. Wɔkaiɔ okpɔŋɔ ko ni he yɔɔ miishɛɛ ni sumɔɔ akɛ ekwɛ wɔ lɛ. Ekɛ eyitso tsɔɔ samfɛlɛ lɛ mli yɛ be kɛ beaŋ koni ekwɛ nɔ ni yaa nɔ yɛ kpee lɛ shishi!
Yɛ be ni sa mli lɛ, ato Carlyle Asafo lɛ shishi, ni wɔmii shɛ wɔhe akɛ wɔná emli gbɛfaŋnɔ. Steve kɛ Karil Thompson, ni ji gbalashihilɛ mli hefatalɔi gbɛgbalɔi ni darako tsɔ, ni amɛhu amɛba koni amɛbatsu nii yɛ shikpɔŋkuku lɛ mli lɛ ye amɛbua wɔ. Nyɛminuu kɛ nyɛmiyoo Thompson kɛ afii babaoo hi jɛmɛ ni sɛɛ mli lɛ amɛtee Buu-Mɔɔ Biblia Gilead Skul lɛ, ni amɛshi kɛtee maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli yɛ Afrika Bokagbɛ, heni amɛsɔmɔ yɛ gbɛfaa nitsumɔ lɛ mli yɛ lɛ.
Etsɛɛɛ kɛkɛ ni wɔ kpeehe lɛ bɔi yimɔ, ni asa wulu he bahia wɔ. Shikome ekoŋŋ lɛ, nakai nyɛminuu lɛ kɛ eŋa lɛ nɔŋŋ batsu naagba lɛ he nii ni amɛhé shikpɔŋ ko ni sa jogbaŋŋ kɛha Maŋtsɛyeli Asa. Kwɛ bɔ ni wɔná miishɛɛ beni yɛ afii fioo komɛi asɛɛ lɛ, afɔ wɔ nine kɛtee Maŋtsɛyeli Asa hee ni ama yɛ Carlyle lɛ nɔjɔɔmɔ lɛ shishi lɛ! Miná hegbɛ akɛ maha nɔjɔɔmɔ wiemɔ lɛ. Wɔnitsumɔ yɛ jɛmɛ lɛ ji niiashikpamɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ kɛha wɔ, kɛ jɔɔmɔ ni jɛ Yehowa ŋɔɔ.
Wɔnine Shɛ Nitsumɔ Hee ko Nɔ
Yɛ afi 1979 mli lɛ, aha wɔ nitsumɔ hee yɛ Harrison, New Jersey. Wɔkɛ aaafee afii 12 sɔmɔ yɛ jɛmɛ. Wɔkɛ Chinayoo ko je Biblia mli nikasemɔ shishi yɛ nakai beaŋ, ni enɛ ha wɔkɛ Chinabii fee nikasemɔi krokomɛi babaoo. Dani nakai be lɛ aaashɛ lɛ, wɔná wɔle akɛ China skulbii kɛ wekui akpekpei babaoo yɛ wɔ akutso lɛ mli. Enɛ wo wɔ hewalɛ koni wɔkase Chinabii awiemɔ lɛ. Eyɛ mli akɛ enɛ biɔ ni wɔfite be babaoo daa gbi kɛkase wiemɔ lɛ moŋ, shi eha wɔkɛ Chinabii ni yɔɔ wɔ akutso lɛ mli lɛ fee Biblia nikasemɔi babaoo ni yɔɔ miishɛɛ.
Wɔkɛ shihilɛi babaoo ni yɔɔ ŋmɔlɔ kpe yɛ nakai afii lɛ amli, titrii lɛ beni wɔbɔɔ mɔdɛŋ koni wɔwie Chinese wiemɔ lɛ. Gbi ko lɛ Ann jie ehe shi etsɔɔ akɛ eji Biblia “kwakwe” yɛ nɔ najiaŋ ni eeekɛɛ akɛ eji Biblia “tsɔɔlɔ” lɛ. Wiemɔi lɛ je amɛhe. Shiatsɛ lɛ ŋmɔ ni ekɛɛ akɛ: “Ofainɛ ba mli. Mikɛ Biblia kwake ko ewieko pɛŋ.” Wiemɔ lɛ kasemɔ miitɔ wɔ lolo.
Kɛkɛ ni aha wɔ nitsumɔ yɛ he kroko yɛ New Jersey heni wɔnyɛ wɔtee nɔ wɔtsu nii yɛ Chinese shikpɔŋ lɛ mli yɛ. Sɛɛ mli lɛ afɔ wɔnine koni wɔshi kɛya Boston, Massachusetts, ni aatse Chinese kuu ko yɛ jɛmɛ aaafee afii etɛ eho nɛ lɛ. Ebafee hegbɛ ni wɔná akɛ wɔɔye wɔbua kuu nɛɛ yɛ afii kpawo ni eho lɛ mli ni wɔná miishɛɛ akɛ wɔɔna ni ebatsɔ asafo yɛ January 1, 2003 lɛ.
Jɔɔmɔi ni Jɛ He-kɛ-Afɔleshaa Shihilɛ ko Mli Ba
Wɔkaneɔ ninefɔɔ ni Yehowa kɛha ewebii lɛ yɛ Maleaki 3:10 lɛ, koni amɛkɛ amɛnikeenii kɛ afɔleshaai aba bɔni afee ni efɔte ejɔɔmɔ eshwie amɛnɔ ni eteke nɔ lɛ. Wɔŋmɛɛ nitsumɔ ko ni mináa he miishɛɛ waa lɛ he. Wɔhɔɔ wɔshia ni wɔsumɔɔ waa lɛ. Ni wɔŋmɛɛ nibii krokomɛi ahe. Ni kɛlɛ, kɛji wɔkɛto jɔɔmɔi lɛ ahe lɛ, afɔlei ni wɔsha lɛ jeee nɔ ko.
Mɛɛ jɔɔmɔi kpele po Yehowa efɔte eshwie wɔnɔ yɛ anɔkwale mli nɛkɛ! Wɔtsui nyɔ wɔmli akɛ wɔɔna akɛ wɔbii lɛ miikpɛlɛ anɔkwale lɛ nɔ, wɔná miishɛɛ akɛ wɔkɛ wɔhe miiwo be-fɛɛ yiwalaheremɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli, ni wɔna akɛ Yehowa etsu wɔhiamɔ nii lɛ ahe nii. Eji anɔkwale akɛ, afɔleshaa fioo lɛ kɛ jɔɔmɔi babaoo ebaha wɔ!
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Amɛkɛ anɔkwayeli miisɔmɔ lolo yɛ Betel—Edward kɛ eŋa Connie, yɛ Patterson ni George kɛ eŋa Grace, yɛ Brooklyn.
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 25]
Louise kɛ George Blanton kɛ Ann, yɛ afi 1991
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Maŋtsɛyeli Asa ni yɔɔ Carlyle, ni ajɔɔ nɔ yɛ June 4, afi 1983 lɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 27]
Wɔkɛ Chinese kuu hee ni ato shishi yɛ Boston lɛ, ni amrɔ nɛɛ etsɔ asafo lɛ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]
Wɔkɛ Edward, Connie, George, kɛ Grace