Ani Obaanyɛ Oyasɔmɔ yɛ He ni Maŋtsɛyeli Shiɛlɔi Babaoo Ahe Hiaa Waa Yɛ?
“Wɔhi ogbɔjɔ shihilɛ mli yɛ United States, shi wɔsusu bɔ ni heloonaa nibii babaoo asɛɛ ní mɛi tiuɔ yɛ jɛmɛ lɛ baanyɛ aná wɔ kɛ wɔbihii enyɔ lɛ anɔ hewalɛ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ lɛ he. Be ko ni eho lɛ, mi kɛ miŋa sɔmɔ akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi, ni wɔmiisumɔ akɛ wɔná nakai shihilɛ ni yɔɔ mlɛo ni miishɛɛ yɔɔ mli lɛ ekoŋŋ.”
SHWELƐ ni tamɔ nɛkɛ ní Ralph kɛ Pam ná lɛ tsirɛ amɛ, ni yɛ afi 1991 lɛ, amɛŋmala woji kɛmaje nitsumɔhe niji srɔtoi lɛ akɛ amɛmiisumɔ ni amɛyasɔmɔ yɛ he ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi babaoo ahe hiaa yɛ. Nitsumɔhe nine ni yɔɔ Mexico lɛ ha amɛ hetoo akɛ, Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ní baanyɛ awie Blɔfo lɛ ahe miihia waa koni amɛshiɛ amɛha mɛi ni wieɔ Blɔfo yɛ nakai maŋ lɛ mli. Yɛ anɔkwale mli lɛ, nitsumɔhe nine lɛ tsɔɔ mli akɛ, nakai shikpɔŋkuku lɛ ‘egba futaa kɛha kpamɔ.’ (Yoh. 4:35) Ralph kɛ Pam kɛ amɛbihii enyɔ ni mɔ kome eye afii 8 ni mɔ kroko lɛ eye afii 12 lɛ kpɛlɛ ninefɔ̃ɔ lɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ, ni amɛbɔi amɛhesaamɔ kɛha gbɛfãa lɛ.
Shikpɔŋkuku ni Da
Ralph tsɔɔ mli akɛ: “Dani wɔbaashi United States lɛ, nyɛmimɛi hii kɛ yei komɛi ní ehiɛɛɛ jwɛŋmɔ gbonyo lɛ kɛɛ wɔ akɛ: ‘Oshara yɛ he waa akɛ nyɛaafã gbɛ kɛya maŋsɛɛ!’ ‘Te nyɛaafee tɛŋŋ kɛ́ hela mɔ nyɛteŋ mɔ ko lɛ?’ ‘Mɛni hewɔ esa akɛ nyɛfã kɛyashiɛ yɛ shikpɔŋkuku ni mɛi wieɔ Blɔfo yɛ mli? Mɛi ni wieɔ Blɔfo ni yɔɔ jɛmɛ lɛ naŋ anɔkwale lɛ he miishɛɛ!’ Shi wɔkpɛ wɔyiŋ momo. Nɔ̃ hewɔ ji akɛ, wɔsusu nibii ahe jogbaŋŋ dani wɔkpɛ yiŋ nɛɛ. Afii babaoo nɛ ní wɔbɔi enɛ he gbɛjianɔtoo. Wɔbɔ mɔdɛŋ koni wɔkahiɛ nyɔmɔ ni baahé wɔ be babaoo kɛwo, wɔbua shika naa wɔto, ni wɔweku lɛ susu naagbai ni wɔbaanyɛ wɔkɛkpe lɛ ahe.”
Klɛŋklɛŋ lɛ, Ralph kɛ eweku lɛ yasara nitsumɔhe nine ni yɔɔ Mexico lɛ. Nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ kɛ maŋ muu lɛ fɛɛ he shikpɔŋ he mfoniri tsɔɔ amɛ ni amɛkɛɛ amɛ akɛ, “Nyɛshikpɔŋkuku lɛ nɛ!” Weku lɛ yato San Miguel de Allende ni ji maŋ ko ni maŋsɛɛbii saŋŋ yɔɔ mli ní kã Mexico City kooyi-anaigbɛ aaafee kilomitai 240 lɛ. Beni amɛyashɛ maŋ nɛɛ mli afii etɛ sɛɛ lɛ, atse Blɔfo asafo kɛ emli shiɛlɔi 19 yɛ nakai maŋ lɛ mli. No ji klɛŋklɛŋ Blɔfo asafo ni atse yɛ Mexico, shi jeee enɛ pɛ ji nitsumɔ ni atsu.
Akɔntaabuu tsɔɔ akɛ, United States bii aaafee akpekpe kome yɛ Mexico. Kɛfata he lɛ, Mexicobii ni ji nitsulɔi woloŋlelɔi kɛ skulbii lɛ ateŋ mɛi babaoo wieɔ Blɔfo amɛfataa amɛmaŋ wiemɔ he. Ralph tsɔɔ mli akɛ: “Wɔsɔle koni nitsulɔi babaoo abafata wɔhe. Be fɛɛ be lɛ, wɔshiɔ tsu kome wɔhaa nyɛmimɛi hii kɛ yei ni kɛ́ wɔɔwie lɛ amɛbaa he ni wɔyɔɔ lɛ ‘amɛbasaraa shikpɔŋ lɛ.’”—4 Mose 13:2.
Amɛha Amɛshihilɛ Fee Mlɛo Koni Amɛnyɛ Amɛlɛɛ Amɛsɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Mli
Etsɛɛɛ ni nyɛmimɛi hii kɛ yei krokomɛi ni miisumɔ ni amɛlɛɛ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ ba. Amɛteŋ mɛi komɛi ji Bill kɛ Kathy ni jɛ United States lɛ. No mli lɛ, amɛkɛ afii 25 esɔmɔ momo yɛ hei ni shiɛlɔi babaoo ahe hiaa yɛ. Kulɛ, amɛtao ni amɛkase Spain wiemɔ, shi amɛtsake amɛjwɛŋmɔ beni amɛfã kɛtee maŋ ni ji Ajijic ni yɔɔ Chapala Kpaakpo lɛ naa ni United States bii ni eba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ lɛ fɔɔ jɛmɛ hii lɛ. Bill tsɔɔ mli akɛ, “Yɛ Ajijic lɛ, nɔ ni wɔtsu titrii ji akɛ, wɔtao mɛi ni wieɔ Blɔfo wiemɔ ni miisumɔ ni amɛkase anɔkwale lɛ.” Beni Bill kɛ Kathy shɛ maŋ nɛɛ mli lɛ, yɛ afii enyɔ mli lɛ atse asafo yɛ jɛmɛ, ni no ji Blɔfo asafo ni ji enyɔ ni atse yɛ Mexico, ni enɛ ha amɛná miishɛɛ waa.
Ken kɛ Joanne ni jɛ Canada lɛ miisumɔ ni amɛha amɛshihilɛ afee mlɛo koni amɛná bei babaoo kɛtsu Maŋtsɛyeli nitsumɔi. Amɛ hu amɛfã kɛtee Mexico. Ken kɛɛ akɛ, “Ehé wɔ bei saŋŋ dani wɔhe mɔ shi yɛ he ko ni ahiɔ shi gbii pii ni anáaa nula, srawa hewalɛ, ni tɛlifon hu tsuuu nii lɛ.” Shi shiɛmɔ nitsumɔ lɛ ni amɛkɛ amɛhe wo mli lɛ ha amɛná miishɛɛ. Etsɛɛɛ ni awo Ken asafoŋ sɔɔlɔ ni no sɛɛ afii enyɔ lɛ awo lɛ asafoŋ onukpa. Yɛ shishijee mli lɛ, ewa kɛha amɛbiyoo ni atsɛɔ lɛ Britanny lɛ akɛ ekɛ asafo bibioo ni awieɔ Blɔfo yɛ mli ni oblahii kɛ oblayei fioo pɛ yɔɔ mli lɛ aaabɔ. Shi beni ekɛ mɛi ni mamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai lɛ yabɔi nitsumɔ lɛ, ená nanemɛi kpakpai babaoo yɛ Mexico maŋ lɛ mli fɛɛ.
Beni Patrick kɛ Roxanne ni jɛ Texas yɛ United States lɛ nu akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ahe miihia yɛ he ko ni kɛ amɛteŋ jɛkɛɛɛ ni awieɔ Blɔfo yɛ jɛmɛ lɛ, amɛná miishɛɛ waa. Patrick kɛɛ akɛ: “Beni wɔyasara Monterrey ni ji maŋ ko ni yɔɔ Mexico kooyi-bokagbɛ lɛ, wɔnu he akɛ Yehowa miitsirɛ wɔ koni wɔyaye wɔbua yɛ jɛmɛ.” Amɛnyɛ amɛhɔɔ amɛshia ni yɔɔ Texas lɛ yɛ gbii enumɔ pɛ mli, ni kɛ wɔɔkɛɛ lɛ, ‘amɛtee Makedonia.’ (Bɔf. 16:9) Ejeee nɔ ko ni yɔɔ mlɛo akɛ amɛaatsu nii kɛkwɛ amɛhe yɛ Mexico, shi yɛ afii enyɔ pɛ mli lɛ, amɛmii shɛ amɛhe waa beni kuu bibioo ni Odasefoi 17 yɔɔ mli lɛ da kɛbatsɔ asafo ni shiɛlɔi 40 yɔɔ mli lɛ.
Gbalashihilɛ mli hefatalɔi krokomɛi ni ha amɛshihilɛ fee mlɛo koni amɛnyɛ amɛlɛɛ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli ji Jeff kɛ Deb. Amɛhɔɔ amɛshia agbo ni yɔɔ United States lɛ, ni amɛfã kɛyahi tsu bibioo ko mli yɛ shĩa wulu ko ni tsũi pii yɔɔ mli ni yɔɔ Cancún ni ji maŋ ko ni yɔɔ Mexico boka ŋshɔnaa gbɛ lɛ mli. Tsutsu ko lɛ, amɛyaa kpeei bibii kɛ kpeei wuji yɛ tsũi ni bɛŋkɛ amɛshia ni tsɔnei ni haa tsu mli jɔɔ ŋanii yɔɔ amɛmli lɛ amli. Shi agbɛnɛ, ehe baahia ni amɛfã gbɛ ŋmɛlɛtswai kpaanyɔ kɛya kpee ni afeɔ yɛ Blɔfo mli ni bɛŋkɛ amɛ fe fɛɛ lɛ yɛ shwɛmɔhe ko ni ahako yiteŋ. Shi akɛni beni amɛsɔmɔɔ yɛ Cancún lɛ, atse asafo ni shiɛlɔi aaafee 50 yɔɔ mli hewɔ lɛ, amɛtsui nyɔ amɛmli waa.
Nyɛmimɛi hii kɛ yei ni ji Mexicobii lɛ ateŋ mɛi komɛi hu kɛ amɛhe wo shiɛmɔ ni ashiɛɔ ahaa mɛi ni wieɔ Blɔfo lɛ mli. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, beni Rubén kɛ eweku lɛ nu akɛ atse klɛŋklɛŋ Blɔfo asafo yɛ San Miguel de Allende ni asafo nɛɛ shikpɔŋkuku ji Mexico maŋ muu lɛ fɛɛ lɛ, amɛkpɛ amɛyiŋ amrɔ nɔŋŋ akɛ amɛbaaye amɛbua. Enɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ amɛkase Blɔfo, amɛkase bɔ ni amɛ kɛ mɛi ni esoro amɛkusumii baahi shi, ni agbɛnɛ amɛfã gbɛ kakadaŋŋ—kilomitai 800 daa otsi—kɛya asafoŋ kpeei. Rubén kɛɛ akɛ: “Wɔná miishɛɛ waa akɛ wɔye maŋsɛɛbii ni kɛ afii babaoo ehi Mexico shi amɛnuko sanekpakpa lɛ yɛ amɛmaŋ wiemɔ mli dã lɛ odase. Amɛteŋ mɛi komɛi ahiŋmɛiiaŋ kpala nu kɛtsɔɔ bɔ ni amɛhiɛ esɔ wɔ eha.” Rubén kɛ eweku lɛ sɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔi yɛ Guanajuato yɛ Mexico teŋgbɛ, ni amɛye amɛbua ni atse Blɔfo asafo ko kɛ emli shiɛlɔi ni fa fe 30. Amrɔ nɛɛ, amɛmiisɔmɔ yɛ Blɔfo wiemɔ kuu ko mli yɛ Irapuato ni bɛŋkɛ Guanajuato lɛ.
Mɛi ni Amɛnamɔ Wa ni Aaashiɛ Atsɔɔ Amɛ
Yɛ maŋsɛɛbii lɛ asɛɛ lɛ, Mexicobii lɛ ateŋ mɛi pii yɛ ni wieɔ Blɔfo. Bei pii lɛ ewa akɛ aaashiɛ Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ atsɔɔ amɛ, ejaakɛ amɛyɛ akutsei ni niiatsɛmɛi ji mɛi titri ni yɔɔ jɛmɛ amli, ni kɛ atswa amɛshinaai lɛ, abaawai ji mɛi ni hereɔ nɔ. Aloo kɛ́ shiatsɛmɛi lɛ diɛŋtsɛ here nɔ lɛ, ekolɛ amɛsumɔŋ ni amɛbo wɔshɛɛ sane lɛ toi, ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ Yehowa Odasefoi ji kuu bibioo ko kɛkɛ ni yɔɔ akutso lɛ mli. Kɛlɛ, kɛ́ Odasefoi ni jɛ maŋsɛɛ lɛ tee shiatsɛmɛi nɛɛ aŋɔɔ lɛ, amɛteŋ mɛi komɛi boɔ toi.
Susumɔ Gloria ni yɔɔ Querétaro yɛ Mexico teŋgbɛ lɛ niiashikpamɔ lɛ he okwɛ. Yoo nɛɛ tsɔɔ mli akɛ: “Odasefoi ni wieɔ Spain wiemɔ eba miŋɔɔ pɛŋ shi mibooo amɛ toi. Shi, beni miweku lɛ kɛ minanemɛi bɔi naagba namɔ lɛ, eha mihao ni mitsi mibɛŋkɛ Nyɔŋmɔ yɛ sɔlemɔ mli, ni mikpa lɛ fai koni etsɔɔ mi naagbai lɛ anaa tsabaa. No sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, yoo ko ni wieɔ Blɔfo batswa mishinaa lɛ. Ebi mi kɛji mɛi ni yɔɔ shĩa lɛ mli lɛ ateŋ mɔ ko nuɔ Blɔfo. Akɛni maŋsɛɛnyo ji lɛ hewɔ lɛ, mitao akɛ male nɔ ni etaoɔ, ni mikɛɛ lɛ akɛ miwieɔ Blɔfo. Beni ewieɔ lɛ, mikɛ mihe wie yɛ mijwɛŋmɔŋ akɛ, ‘Mɛni kwraa Amerikanyo nɛɛ taoɔ yɛ mikutso lɛ mli?’ Shi no mli lɛ mibi Nyɔŋmɔ momo ni eye ebua mi. No hewɔ lɛ, ekolɛ Nyɔŋmɔ miiha misɔlemɔ lɛ hetoo kɛtsɔ maŋsɛɛnyo nɛɛ nɔ.” Gloria kpɛlɛ ní akɛ lɛ akase Biblia lɛ ni etee ehiɛ oyayaayai ni abaptisi lɛ yɛ shiteekɛwoo ni eweku lɛ kɛba enɔ lɛ fɛɛ sɛɛ. Amrɔ nɛɛ, Gloria miisɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ, ni ewu kɛ ebinuu hu miisɔmɔ Yehowa.
Jɔɔmɔi ni Mɛi ni Lɛɔ Amɛsɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Mli lɛ Náa
Eji anɔkwale akɛ, mɛi ni sɔmɔɔ yɛ hei ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi babaoo ahe hiaa yɛ lɛ kɛ naagbai kpeɔ moŋ nɛ, shi amɛnáa jɔɔmɔi babaoo. Ralph ni atsĩ etã yɛ sane nɛɛ shishijee mli lɛ kɛɛ akɛ: “Wɔkɛ mɛi ni jɛ Britain, China, Jamaica, Sweden, kɛ hiɛnaanɔbii po ni jɛ Ghana kase Biblia lɛ. Biblia kaselɔi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ amɛhe wo be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Yɛ afii ni eho lɛ amli lɛ, wɔweku lɛ ena ni atse Blɔfo asafoi kpawo sɔŋŋ. Wɔbihii enyɔ lɛ fɛɛ bafata wɔhe yɛ daa gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli, ni amrɔ nɛɛ amɛmiisɔmɔ yɛ United States Betel.”
Amrɔ nɛɛ, ayɛ Blɔfo asafoi 88 kɛ kui babaoo yɛ Mexico. Mɛni ha shweremɔ nɛɛ ba oyayaayai lɛ? Mɛi ni wieɔ Blɔfo ni yɔɔ Mexico lɛ ateŋ mɛi babaoo kɛ Odasefoi egbako sane dã. Amɛteŋ mɛi komɛi bo shɛɛ sane lɛ toi, ejaakɛ amɛkɛ tipɛŋfoi anɔnyɛɛ ni kulɛ ebaanyɛ etsi amɛnaa kɛji amɛ yɛ amɛjakumaŋ lɛ ekpeee. Mɛi krokomɛi hu kpɛlɛ ni akɛ amɛ akase Biblia lɛ ejaakɛ amɛba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ ni amɛyɛ be ni amɛkɛaatiu mumɔŋ nibii asɛɛ. Kɛfata he lɛ, shiɛlɔi ni yɔɔ Blɔfo asafoi lɛ amli lɛ ateŋ mɛi ni fa fe etɛ mlijaa ekome sɔmɔɔ akɛ daa gbɛgbalɔi, ni enɛ haa amɛsafoi lɛ amlibii lɛ feɔ ekãa, ni ehaa asafoi nɛɛ shwereɔ.
Onine Baanyɛ Ashɛ Jɔɔmɔi Anɔ
Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, mɛi babaoo ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ baabo Maŋtsɛyeli shɛɛ sane lɛ toi kɛ́ ashiɛ aha amɛ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛmaŋ wiemɔ mli. No hewɔ lɛ, eji nɔ ni woɔ mɔ hewalɛ waa akɛ aaana akɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei babaoo—gbekɛbii kɛ onukpai, oshijafoi kɛ mɛi ni ebote gbalashihilɛ mli—ni hiɛ dɔɔ mumɔŋ nibii ahe lɛ yɛ he miishɛɛ akɛ amɛaafã kɛya hei ni Maŋtsɛyeli jajelɔi babaoo ahe hiaa waa yɛ lɛ. Eji anɔkwale akɛ, ekolɛ amɛkɛ naagbai kpeɔ moŋ, shi nomɛi jeee nɔ ko kwraa kɛ́ akɛto miishɛɛ ni amɛnáa kɛ́ amɛkɛ aŋkroaŋkroi ni yɔɔ tsui kpakpa kpe ni mɛi nɛɛ kpɛlɛ Biblia mli anɔkwalei lɛ anɔ lɛ. Ani obaanyɛ ofee tsakemɔi ni baaha onyɛ ofã kɛya omaŋ lɛŋ he ko loo maŋsɛɛ he ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi babaoo ahe hiaa yɛ lɛ?a (Luka 14:28-30; 1 Kor. 16:9) Kɛ́ nakai ni lɛ, obaanyɛ oná nɔmimaa akɛ onine baashɛ jɔɔmɔi babaoo anɔ.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a Kɛ́ ootao saji babaoo ni kɔɔ hei ni hiamɔ lɛ da yɛ ni aaasɔmɔ yɛ jɛmɛ lɛ he lɛ, kwɛmɔ Ato Wɔhe Gbɛjianɔ Koni Wɔfee Yehowa Suɔmɔnaa Nii wolo lɛ baafa 111-112 lɛ mli.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 21]
Amɛmiishɛɛ Gbala Mɛi Krokomɛi Ajwɛŋmɔ
Beryl fã kɛjɛ Britain ni eyahi Canada. Etsu nii akɛ nɔkwɛlɔ kɛha nitsumɔi srɔtoi ni yɔɔ gbeji yɛ maji srɔtoi anɔ. Agbɛnɛ hu ebatsɔ yoo ni he esa jogbaŋŋ kɛ okpɔŋɔ tamɔ, ni ahala lɛ po koni eyadamɔ shi eha Canada kɛshi akaŋ yɛ afi 1980 Olympic akaŋshii lɛ mli. Beni Beryl kɛ ewu ba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ ni amɛfã kɛyahi Chapala yɛ Mexico lɛ, ekɛ ewu lɛ fɔɔ kpojee kɛyayeɔ nii yɛ niyelihei ni yɔɔ amɛkutso lɛ mli lɛ. Kɛ́ Beryl na mɛi komɛi ni amɛba nitsumɔ mli hejɔɔmɔ ni wieɔ Blɔfo ni etamɔ nɔ ni amɛyɛ miishɛɛ lɛ, ejieɔ ehe shi etsɔɔ amɛ ni ebiɔ amɛ nɔ ni amɛbafeemɔ yɛ Mexico. Bei pii lɛ, eyabaa lɛ akɛ mɛi ni eba niyeli ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ ni ekɛ amɛ gbaa sane lɛ yafeɔ Yehowa Odasefoi. Beryl kɛ ewu susu amɛyiŋ akɛ, kɛji le ni mɔ le Nyɔŋmɔ lɛ ji nɔ ni haa mɔ náa miishɛɛ ni eshihilɛ feɔ nɔ ni sɛɛnamɔ yɔɔ he lɛ, no lɛ amɛ hu amɛbaasumɔ ni amɛle Nyɔŋmɔ. Beni Beryl tee Kristofoi akpeei nyɔji komɛi asɛɛ lɛ, ekpɛlɛ koni akɛ lɛ akase Biblia lɛ ni ebatsɔ Odasefonyo. Beryl nyɛ ekɛ afii komɛi sɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 22]
“Eji Jɔɔmɔ akɛ Amɛ kɛ Wɔ Miisɔmɔ”
Nyɛmimɛi ni yɔɔ hei ni Maŋtsɛyeli shiɛlɔi ahe hiaa waa yɛ lɛ ahiɛ sɔɔ mɛi ni fãa kɛbaa jɛmɛ lɛ waa. Nitsumɔhe nine ko ni yɔɔ Caribbean lɛ ŋma akɛ: “Kɛ́ maŋsɛɛbii ohai abɔ ni sɔmɔɔ yɛ biɛ lɛ shi lɛ, ebaagba asafoi lɛ anaa waa. Eji jɔɔmɔ akɛ amɛ kɛ wɔ miisɔmɔ.”
Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ, “yei ni shiɛɔ kunimyeli lɛ fa babaoo.” (Lala 68:12) No hewɔ lɛ, ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ nyɛmimɛi yei oshijafoi babaoo fata mɛi ni sɔmɔɔ yɛ maŋsɛɛ lɛ ahe. Yei ni kɛ amɛhe shãa afɔle nɛɛ yeɔ amɛbuaa babaoo. Nitsumɔhe nine ko ni yɔɔ Europa Boka lɛ bɔ amaniɛ akɛ: “Yei ayi fa waa yɛ wɔsafoi lɛ babaoo amli, ni bei komɛi lɛ amɛyifalɛ shɛɔ 100 mlijaa 70 sɔŋŋ. Amɛteŋ mɛi babaoo ji mɛi ni ba anɔkwale lɛ mli etsɛko, shi nyɛmimɛi yei ni ji daa gbɛgbalɔi ni jɛ maji krokomɛi anɔ ni yɔɔ biɛ lɛ yeɔ buaa waa kɛtsɔseɔ mɛi heei nɛɛ. Nyɛmimɛi yei ni jɛ maŋsɛɛ nɛɛ ajara wa waa kɛha wɔ!”
Te nyɛmimɛi yei nɛɛ susuɔ sɔɔmɔ ni amɛsɔmɔɔ yɛ maŋsɛɛ lɛ he amɛhaa tɛŋŋ? Angelica ni ji nyɛmi yoo oshijafo ko ni eye aaafee afii 35 ni kɛ afii pii sɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ yɛ maŋsɛɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Naagbai lɛ fa babaoo. Yɛ he ko ni misɔmɔ yɛ lɛ, minyiɛɔ gbɛ̀i ni nɔ ewo ŋmɔtɔ anɔ daa gbi ni minaa mɛi babaoo ni miina nɔ, ni enɛ haa mihaoɔ. Shi mɛi ni miyeɔ mibuaa yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ haa mitsui nyɔɔ mimli. Nyɛmimɛi yei ni yɔɔ he ni misɔmɔɔ yɛ lɛ daa mi shi daa akɛ miba ni mibaye mabua amɛ, ni enɛ taa mitsuiŋ waa. Nyɛmi yoo ko kɛɛ mi akɛ, nɔkwɛmɔnɔ ni mifee akɛ mishi mimaŋ tɔŋŋ kɛba amɛmaŋ ni mibasɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ lɛ ji nɔ ni tsirɛ lɛ ni lɛ hu ekɛ ehe wo be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli.”
Sue ni ji nyɛmi yoo daa gbɛgbalɔ ko ni eye aaafee afii 51 lɛ kɛɛ akɛ: “Bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, okɛ naagbai baakpe, shi kɛ́ akɛto jɔɔmɔi ni onine shɛɔ nɔ lɛ ahe lɛ amɛjeee nɔ ko kwraa. Sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ haa mɔ náa miishɛɛ waa! Akɛni mifɔɔ oblayei kɛ nyiɛmɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli hewɔ lɛ, mikɛ amɛ gbaa nibii ni mikase kɛjɛ Biblia lɛ kɛ wɔwoji lɛ amli ni kɔɔ bɔ ni aaafee akpee naagbai anaa lɛ he saji. Bei pii lɛ, amɛkɛɔ mi akɛ, bɔ ni mikɛ afii pii enyɛ edamɔ naagbai anaa kɛsɔmɔ akɛ daa gbɛgbalɔ oshijafo lɛ haa amɛnaa akɛ amɛ hu amɛbaanyɛ amɛdamɔ naagbai ni amɛkɛkpeɔ yɛ amɛshihilɛi amli lɛ anaa. Yelikɛbuamɔ ni mikɛhaa nyɛmimɛi yei nɛɛ haa mitsui nyɔɔ mimli waa.”
[Shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ baafa 20]
(Kɛ́ ootao ona bɔ ni saji nɛɛ ji diɛŋtsɛ lɛ, no lɛ kwɛmɔ wolo lɛ mli)
MEXICO
Monterrey
Guanajuato
Irapuato
Ajijic
Chapala
Chapala Kpaakpo
San Miguel de Allende
Querétaro
MEXICO CITY
Cancún
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]
Mɛi komɛi náa miishɛɛ waa kɛ́ amɛye maŋsɛɛbii ni nuko sanekpakpa lɛ dã lɛ odase