“Ehã Oyiŋtoi Fɛɛ Aba Mli”
“Omii ashɛ Yehowa he, ni eeehão nii ni otsui taoɔ lɛ.”—LALA 37:4.
1. Mɛni esa akɛ oblahii kɛ oblayei akpɛ amɛyiŋ yɛ he? Shi mɛni hewɔ esaaa akɛ amɛsheɔ gbeyei? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ nikasemɔ lɛ shishijee lɛ.)
MƆ KO nyɛŋ afã gbɛ ní eleee he ni eyaa, ni oblahii kɛ oblayei le enɛ. Shihilɛ tamɔ gbɛfãa, ni amrɔ nɛɛ ni okã he oji oblanyo loo oblayoo lɛ, ji be ni esa akɛ okpɛ oyiŋ yɛ he ni otaoɔ oya, loo nɔ ni otaoɔ ofee yɛ shihilɛ mli lɛ he. Shi enɛ feemɔ kãaa shi akɔɔɔ. Nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Heather lɛ wie akɛ: “Eyɛ gbeyei waa, ejaakɛ ookpɛ oyiŋ yɛ nɔ ni okɛ owala gbii ni eshwɛ lɛ baafee lɛ he.” Ani bo hu onuɔ he nakai? Kɛ́ nakai lɛ, kaashe gbeyei. Yehowa kɛɛ: “Kaakwɛkwɛɛ ohe, shi mi ji o-Nyɔŋmɔ lɛ! Mawajeo, ni maye mabuao.”—Yes. 41:10.
2. Mɛni hãa onaa akɛ, Yehowa miisumɔ ni okpɛ oyiŋ yɛ nilee mli koni wɔsɛɛ lɛ, oná miishɛɛ?
2 Yehowa miisumɔ ni okpɛ oyiŋ yɛ nilee mli. (Jaj. 12:1; Mat. 6:20) Eesumɔ ni omii ashɛ ohe. Lɛ ebɔ nibii fɛfɛji ni onaa lɛ, gbɛɛmɔi srɔtoi ni onuɔ lɛ, kɛ niyenii ni ŋɔɔŋɔi ni oyeɔ lɛ fɛɛ, ni enɛ maa nɔ mi akɛ, esumɔɔ bo lɛɛlɛŋ. Kɛfata he lɛ, esusuɔ etsuji ahe, ni etsɔɔ amɛ gbɛ ni kɛ́ amɛkɔ lɛ, amɛbaaná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli. Kɛ́ mɛi ku amɛhiɛ amɛshwie ŋaawoo kpakpa ni Yehowa kɛhãa lɛ nɔ lɛ, edɔɔ lɛ waa. Nɔ ni ekɛɔ mɛi fɛɛ ni feɔ nakai lɛ ji: “Nyɛfee nɔ ni ji efɔŋ yɛ mihiɛ. . . . Naa, mitsuji lɛ aaanya, shi nyɛ lɛ, nyɛhiɛ aaagboi; naa, mitsuji lɛ aaalá kɛ tsuijurɔ.” (Yes. 65:12-14) Kɛ́ wɔkpɛ wɔyiŋ yɛ nilee mli lɛ, ewoɔ Yehowa hiɛ nyam.—Abɛi 27:11.
NƆ NI BAAHÃ ONÁ MIISHƐƐ YƐ SHIHILƐ MLI
3. Mɛni Yehowa miisumɔ ni okɛ owala atsu?
3 Mɛni Yehowa miisumɔ ni okɛ owala atsu? Kɛ́ ootao oná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli lɛ, esa akɛ okase Yehowa he nii ni osɔmɔ lɛ daa. Nakai ebɔ wɔ. (Lala 128:1; Mat. 5:3) Ehã esoro wɔ kwraa yɛ kooloi ahe. Biblia lɛ kɛɔ akɛ ebɔ wɔ yɛ “esubaŋ lɛ nɔ.” (1 Mose 1:27) Nɔ pɛ ni kooloi feɔ yɛ shihilɛ mli ji, amɛyeɔ nii, amɛnuɔ nii, ni amɛfɔɔ. Shi wɔ lɛ, nibii krokomɛi yɛ ni Nyɔŋmɔ miisumɔ ni wɔfee yɛ shihilɛ mli. No hewɔ lɛ, kɛ́ ootao otsui anyɔ omli lɛ, belɛ esa akɛ osusu nibii nɛɛ ahe be ni okpɛɔ oyiŋ yɛ nɔ ni obaatsu wɔsɛɛ lɛ he. Kɛ́ okase Yehowa lɛ, obaaná miishɛɛ, ejaakɛ Yehowa lɛ, suɔmɔ kɛ “miishɛɛ Nyɔŋmɔ” ji lɛ. (2 Kor. 13:11; 1 Tim. 1:11) Biblia lɛ kɛɔ akɛ: “Nɔhãmɔ hãa mɔ náa miishɛɛ fe nɔhemɔ.” (Bɔf. 20:35) Mɔ ko mɔ ko nyɛŋ aje anɔkwa sane nɛɛ he ŋwane, ni ekã shi faŋŋ akɛ, bo diɛŋtsɛ hu okpa shi ona nakai. Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa miisumɔ ni okɛ owala atsu nɔ ko ni baatsɔɔ akɛ osumɔɔ lɛ kɛ onaanyo gbɔmɔ.—Kanemɔ Mateo 22:36-39.
4, 5. Mɛni hã Yesu ná miishɛɛ?
4 Yesu fee nɔkwɛmɔnɔ ni nɔ bɛ ehã oblahii kɛ oblayei. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, be ni eji gbekɛ lɛ, eshwɛ ni ená ehewɔŋ miishɛɛ. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛɔ akɛ, “ŋmɔlɔ be yɛ . . . ni joo be yɛ.” (Jaj. 3:4) Shi Yesu kase Ŋmalɛi lɛ hu, ni no hã wekukpãa ni yɔɔ ekɛ Yehowa teŋ lɛ mli wa. Be ni eye afii 12, ní ekɛ tsɔɔlɔi ni yɔɔ sɔlemɔwe lɛ gbaa Ŋmalɛi lɛ amli sane lɛ, amɛnaa kpɛ amɛhe “yɛ eniiashishinumɔ kɛ hetoi ni ehãa lɛ ahewɔ.”—Luka 2:42, 46, 47.
5 Be ni Yesu da lɛ, etee nɔ efee nɔ ni Nyɔŋmɔ sumɔɔ, ni no hã ená miishɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Nyɔŋmɔ shwe akɛ Yesu ‘ajaje sane kpakpa etsɔɔ ohiafoi . . . ni ehã shwilafoi ale akɛ amɛbaana nii,’ ni nakai pɛpɛɛpɛ Yesu fee. (Luka 4:18) Lala 40:9 lɛ tsɔɔ wɔ bɔ ni Yesu nu he ehã. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: “Mi-Nyɔŋmɔ, eŋɔɔ minaa akɛ mafee osuɔmɔnaa nii.” Yesu ná he miishɛɛ waa akɛ ebaatsɔɔ mɛi e-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ he nii. (Kanemɔ Luka 10:21.) Be ko lɛ, etsɔɔ yoo ko bɔ ni esa akɛ ajá Nyɔŋmɔ ahã, ni no sɛɛ lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Miniyenii ji akɛ mafee mɔ ni tsu mi lɛ suɔmɔnaa nii ni magbe enitsumɔ lɛ naa.” (Yoh. 4:31-34) Yesu ná miishɛɛ yɛ shihilɛ mli ejaakɛ esumɔɔ Nyɔŋmɔ kɛ enaanyo gbɔmɔ. Kɛ́ bo hu ofee nakai lɛ, obaaná miishɛɛ.
6. Mɛni hewɔ ehi akɛ okɛ nyɛmimɛi ni edara yɛ mumɔŋ lɛ baagba nɔ ni obaasumɔ ni otsu wɔsɛɛ lɛ he sane?
6 Nyɛmimɛi babaoo tsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ yɛ amɛblahiiaŋ kɛ amɛblayeiaŋ, ni no hã amɛná miishɛɛ waa. Obaanyɛ okɛ amɛteŋ mɛi komɛi agba nɔ ni otaoɔ otsu wɔsɛɛ lɛ he sane. “Kɛ́ ajinatoo bɛ lɛ, yiŋtoi feɔ yaka; shi kɛ́ ŋaawolɔi pii yɛ lɛ, amɛdamɔɔ shi shiŋŋ.” (Abɛi 15:22) Kɛ́ okɛ mɛi ni tamɔ nakai gba sane lɛ, amɛbaakɛɛ bo akɛ nibii ni obaakase yɛ be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ baaye abua bo owala gbii abɔ fɛɛ. Yesu kase nibii pii yɛ e-Tsɛ dɛŋ be ni eyɔɔ ŋwɛi lɛ, ni be ni eba shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ etee nɔ ekase nii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekase akɛ kɛ́ etsɔɔ mɛi nii ni eshɛ amɛtsui he, ni etee nɔ eye anɔkwa yɛ shihilɛi ni jaraa amli lɛ, ebaaná miishɛɛ. (Kanemɔ Yesaia 50:4; Heb. 5:8; 12:2) Nyɛhãa wɔkwɛa nɔ hewɔ ni be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ hãa mɔ náa miishɛɛ lɛ.
NƆ HEWƆ NI MƐI NI TSUƆ KASELƆFEEMƆ NITSUMƆ LƐ YƆƆ MIISHƐƐ
7. Mɛni hewɔ oblahii kɛ oblayei pii sumɔɔ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ?
7 Yesu kɛɛ ‘wɔya ni wɔyafee mɛi kaselɔi ni wɔtsɔɔ amɛ nii.’ (Mat. 28:19, 20) Kɛ́ okpɛ oyiŋ akɛ kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ obaatsu lɛ, belɛ, ohala nitsumɔ kpakpa ni woɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, ni otsui baanyɔ omli waa. Shi tamɔ bɔ ni eji yɛ nitsumɔ fɛɛ nitsumɔ mli lɛ, ebaahe be dani ohe baasa. Nyɛsɛɛ nɛɛ, nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Timothy ni bɔi gbɛgbamɔ be ni eye afii 19 lɛ wie akɛ: “Miisumɔ ni mikɛ mibe fɛɛ asɔmɔ Yehowa, ejaakɛ no hãa enaa akɛ misumɔɔ lɛ. Tsutsu ko lɛ, minyɛɛɛ maje Biblia mli nikasemɔi ashishi, shi sɛɛ mli lɛ, mifã kɛtee he kroko, ni yɛ nyɔɔŋ kome mli lɛ, miná Biblia mli nikaselɔi babaoo. Amɛteŋ mɔ kome bɔi asafoŋ kpeei baa. Kɛkɛ ni mitee Biblia Skul Kɛhã Nyɛmimɛi Hii Oshijafoi lɛ.a Skul lɛ he nyɔji enyɔ, ni be ni migbe naa lɛ, ahã miyasɔmɔ yɛ he kroko. Miná Biblia mli nikaselɔi ejwɛ yɛ jɛmɛ. Misumɔɔ ni matsɔɔ mɛi nii, ejaakɛ ehãa minaa bɔ ni mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nyɛɔ etsakeɔ mɛi ehãa.”—1 Tes. 2:19.
8. Mɛni nyɛmimɛi oblahii kɛ oblayei komɛi efee koni amɛnyɛ amɛshiɛ amɛhã mɛi babaoo?
8 Nyɛmimɛi oblahii kɛ oblayei komɛi ekase wiemɔ kroko. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmi nuu ko ni jɛ United States ni atsɛɔ lɛ Jacob lɛ wie akɛ: “Be ni miye afii kpawo lɛ, mɛi ni mikɛyɔɔ klas lɛ ateŋ mɛi pii jɛ Vietnam. Mishwe akɛ magba amɛ Yehowa he sane, no hewɔ lɛ, be fioo sɛɛ lɛ, mito gbɛjianɔ koni makase amɛwiemɔ lɛ. Gbɛ titri ni mitsɔ nɔ mifee nakai ji, mikɛ Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ to Vietnam nɔ lɛ he. Kɛfata he lɛ, mikɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Vietnam wiemɔ asafo ko ni bɛŋkɛ wɔ lɛ mli lɛ bɔ naanyo. Be ni miye afii 18 lɛ, mije gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ shishi. Sɛɛ mli lɛ, miná hegbɛ mitee Biblia Skul Kɛhã Nyɛmimɛi Hii Oshijafoi lɛ. Amrɔ nɛɛ, miisɔmɔ yɛ Vietnam wiemɔ kuu ko mli. Mi pɛ ji asafoŋ onukpa ni yɔɔ jɛmɛ, ni nibii ni mikase yɛ skul lɛ miiye eebua mi. Vietnambii pii anaa kpɛɔ amɛhe akɛ mikase amɛwiemɔ lɛ. Kɛ́ mitee amɛŋɔɔ lɛ, amɛhereɔ mi hiɛmɛɛ, ni bei pii lɛ, minyɛɔ mikɛ amɛ kaseɔ Biblia lɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi etee amɛhiɛ ni abaptisi amɛ.”—Okɛto Bɔfoi 2:7, 8 lɛ he.
9. Kɛ́ otsu kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ, mɛni obaakase?
9 Kɛ́ otsu kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ, obaakase nibii pii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ebaahã ole bɔ ni akɛ hiɛdɔɔ tsuɔ nii, kɛ bɔ ni akɛ mɛi wieɔ. Agbɛnɛ hu, ebaahã ofee ekãa, ni ohiɛ akã shi. (Abɛi 21:5; 2 Tim. 2:24, sh. niŋ.) Shi nɔ titri ni baahã oná miishɛɛ yɛ nitsumɔ nɛɛ mli ji akɛ, ebaahã ole Ŋmalɛi lɛ amli jogbaŋŋ, ni ona bɔ ni amɛfiɔ nibii ni oheɔ oyeɔ lɛ asɛɛ. Kɛfata he, ebaahã ole bɔ ni akɛ Yehowa feɔ ekome kɛtsuɔ nii.—1 Kor. 3:9.
10. Mɛni baaye abua bo ni oná miishɛɛ kɛ́ onáaa mɛi pii yɛ oshikpɔŋkuku lɛ mli po?
10 Kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ baahã oná miishɛɛ ekɔɔɔ he eko mɛi abɔ ni baabo bo toi. Ekolɛ, mɛi ni yɔɔ oshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ ateŋ mɛi fioo ko pɛ baahã okɛ amɛ akase nii, shi kaimɔ akɛ, kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ jeee mɔ kome nitsumɔ. Kɛ́ nyɛmimɛi enyɔoo ko pɛ nyɛ amɛye amɛbua mɛi kɛba anɔkwale lɛ mli po lɛ, asafo muu lɛ fɛɛ baanyɛ aná miishɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfata he ni ayatao mɛi ni hiɛ tsui krɔŋŋ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Brandon lɛ kɛ afii nɛɛhu shiɛ yɛ shikpɔŋkuku ko mli, shi enáaa mɛi ekɛkase Biblia lɛ. Ewie akɛ: “Misumɔɔ ni mashiɛ sane kpakpa lɛ, ejaakɛ Yehowa ni kɛɛ wɔshiɛ. Migbe skul naa etsɛɛɛ ni mibɔi gbɛgbamɔ. Miwoɔ oblahii ni yɔɔ wɔsafo lɛ mli lɛ hewalɛ, ni kɛ́ mina bɔ ni amɛyaa amɛhiɛ lɛ, mimii shɛɔ mihe waa. Be ni mitee Biblia Skul Kɛhã Nyɛmimɛi Hii Oshijafoi lɛ migbe naa lɛ, akɛ mi tee he kroko. Eyɛ mli akɛ mɛi ni miná yɛ shikpɔŋkuku hee nɛɛ mli lɛ ateŋ mɔ ko mɔ ko eyako ehiɛ ni abaabaptisi lɛ moŋ, shi nyɛmimɛi krokomɛi a-Biblia mli nikaselɔi etee amɛhiɛ kɛshɛ oti nɛɛ he. Eŋɔɔ minaa waa akɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ mikɛ mibe kɛ mihewalɛ fɛɛ baawo kaselɔfeemɔ nitsumɔ lɛ mli.”—Jaj. 11:6.
HEGBƐI KROKOMƐI NI OBAANYƐ ONÁ
11. Mɛɛ nitsumɔ oblahii kɛ oblayei babaoo ená hegbɛ amɛtsu yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli?
11 Nitsumɔi babaoo yɛ ni wɔbaanyɛ wɔtsu yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, oblahii kɛ oblayei komɛi kɛ amɛhe ewo tsũmaa nitsumɔ lɛ mli. Maŋtsɛyeli Asai babaoo ahe miihia. Kɛ́ wɔye wɔbua kɛmamɔ asai nɛɛ, ewoɔ Nyɔŋmɔ hiɛ nyam, ni ehãa wɔnáa miishɛɛ. Kɛfata he lɛ, ehãa wɔnáa hegbɛ wɔkɛ wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ feɔ ekome kɛtsuɔ nii kɛ miishɛɛ, ni wɔkaseɔ nibii pii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, wɔkaseɔ bɔ ni atsuɔ nii yɛ gbɛ ni hãŋ wɔye wɔ diɛŋtsɛ wɔhe loo mɛi krokomɛi awui, bɔ ni atsuɔ nii kɛ hiɛdɔɔ, kɛ bɔ ni abaa he shi ahãa nɔkwɛlɔi.
Mɛi ni kɛ amɛhe woɔ be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ baaná jɔɔmɔi babaoo (Kwɛmɔ kuku 11-13)
12. Kɛ́ wɔkɛ wɔhe wo gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, mɛɛ hegbɛi krokomɛi ekolɛ wɔbaaná?
12 Nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Kevin lɛ wie akɛ: “Kɛjɛ migbekɛbiiashi tɔ̃ɔ lɛ, mishwe waa akɛ mikɛ mibe fɛɛ asɔmɔ Yehowa kɛ́ mida. Mishɛ oti nɛɛ he be ni mibɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. No mli lɛ, miye afii 19. Mikɛ nyɛmi nuu ko ni mamɔɔ tsũi lɛ tsu nii gbii komɛi yɛ otsi lɛ mli koni maná nɔ ko kɛkwɛ mihe. Mikase bɔ ni awoɔ tsũ yiteŋ, kɛ bɔ ni awoɔ samfɛji kɛ shinai. Sɛɛ mli lɛ, mikɛ afii enyɔ ye ebua nyɛmimɛi ni waa mɛi ni adebɔɔ naa osharai enina amɛ lɛ, ni wɔmamɔ Maŋtsɛyeli Asai kɛ tsũi wɔhã nyɛmimɛi lɛ. Be ni minu akɛ aatao mɛi kɛhã tsũmaa nitsumɔ yɛ South Africa lɛ, mikɛ mihe hã. Tsũmaa kuu ni mikɛsɔmɔɔ yɛ Afrika lɛ ebatsɔ miweku. Wɔyamamɔɔ Maŋtsɛyeli Asai yɛ hei srɔtoi, ni eko fɛɛ eko heɔ otsii fioo ko. Wɔfeɔ ekome kɛkaseɔ Biblia lɛ, ni wɔfeɔ ekome kɛtsuɔ nii. Kɛfata he lɛ, daa otsi lɛ, mináa hegbɛ mikɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ he ni wɔtee lɛ yaa shiɛmɔ. Nɔ ni mikpɛ miyiŋ akɛ matsu kɛ́ mida lɛ ehã mimii eshɛ mihe fe bɔ ni mikpa gbɛ po.”
13. Mɛni hewɔ oblahii kɛ oblayei ni sɔmɔɔ yɛ Betel lɛ yɔɔ miishɛɛ lɛ?
13 Mɛi komɛi ni kɛ amɛhe wo be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ miisɔmɔ yɛ Betel amrɔ nɛɛ. Mɛi ni sɔmɔɔ yɛ Betel lɛ yɛ miishɛɛ, ejaakɛ nɔ fɛɛ nɔ ni amɛfeɔ yɛ jɛmɛ lɛ, Yehowa amɛfeɔ amɛhãa. Betel weku lɛ yeɔ amɛbuaa ni afeɔ woji, vidioi, kɛ nibii krokomɛi ni akɛkaseɔ Biblia lɛ. Nyɛmi nuu ko ni sɔmɔɔ yɛ Betel, ni atsɛɔ lɛ Dustin lɛ wie akɛ: “Be ni miye afii nɛɛhu lɛ, mikpɛ miyiŋ akɛ kɛ́ mida lɛ, mikɛ mihe baawo be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli. Be ni migbe sɛkɛndre skul naa lɛ, mibɔi gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. Afi kome kɛ nyɔji ekpaa sɛɛ lɛ, atsɛ mi Betel. Yɛ Betel lɛ, atsɔɔ mi bɔ ni akɛ tsɔne ni akɛkalaa woji lɛ tsuɔ nii ahãa, ni sɛɛ mli lɛ, atsɔɔ mi kɔmpiuta he nitsumɔ (computer programming). Akɛni miyɛ Betel hewɔ lɛ, minuɔ bɔ ni shiɛmɔ nitsumɔ lɛ shwereɔ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ he amaniɛbɔɔ dani ejeɔ kpo po. Misumɔɔ Betel sɔɔmɔ, ejaakɛ nitsumɔ ni wɔtsuɔ yɛ biɛ lɛ yeɔ ebuaa mɛi koni amɛkɛ Yehowa abɔ naanyo.”
MƐNI OBAATSU WƆSƐƐ?
14. Mɛni kɛ́ ofee lɛ, ebaaye ebua bo ni onyɛ otsu be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ?
14 Mɛni kɛ́ ofee lɛ, ebaaye ebua bo ni onyɛ okɛ ohe awo be fɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli? Nɔ ni fe fɛɛ ni baaye abua bo ni osɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ ji, ni obaajie Kristofoi asui akpo. No hewɔ lɛ, okɛ hiɛdɔɔ akase Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ, jwɛŋmɔ nɔ jogbaŋŋ, ni obɔ mɔdɛŋ ojie ohemɔkɛyeli lɛ kpo yɛ asafoŋ kpeei ashishi. Be ni oyaa skul lɛ, obaanyɛ oná niiashikpamɔi kɛ hesai ni baaye abua bo yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli. Hã mɛi ana akɛ osusuɔ amɛhe. Gbɛ kome ni obaanyɛ otsɔ nɔ ofee nakai ji, ni obaajɛ hiɛshikamɔ mli obi amɛ saji ni obo amɛ toi jogbaŋŋ be ni amɛhãa hetoo lɛ. Agbɛnɛ hu, obaanyɛ okɛ ohe ahã kɛhã nitsumɔi srɔtoi yɛ osafo lɛ mli, tamɔ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ saamɔ kɛ ekwramɔ. Mɛi ni baa amɛhe shi ni amɛjɛɔ amɛsuɔmɔ mli amɛkɛ amɛhe hãa lɛ, amɛ Yehowa sumɔɔ ni ekɛtsu nii. (Kanemɔ Lala 110:3; Bɔf. 6:1-3) Bɔfo Paulo hã Timoteo bafata ehe kɛtsu maŋsɛɛ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, ejaakɛ nyɛmimɛi lɛ “wieɔ ehe ekpakpa.”—Bɔf. 16:1-5.
15. Mɛni obaanyɛ ofee koni oná nɔ ko otsu kɛkwɛ ohe?
15 Mɛi ni yɔɔ be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ ateŋ mɛi babaoo tsuɔ nii kɛkwɛɔ amɛhe. (Bɔf. 18:2, 3) Ekolɛ obaanyɛ okɛ be kukuoo ko akase hesaa ko ni baaye abua bo ni oná nitsumɔ yɛ he ni nyɛyɔɔ lɛ; nɔ ni heŋ obe fɛɛ. Obaanyɛ obi okpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ kɛ gbɛgbalɔi ni yɔɔ okpokpaa lɛ mli lɛ ŋaawoo be ni osusuɔ enɛ he lɛ. Bi amɛ nitsumɔi ni baanyɛ aye abua bo ni onyɛ otsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ. No sɛɛ lɛ, tamɔ bɔ ni Biblia lɛ kɛɔ lɛ, “tuu onitsumɔi lɛ owo Yehowa dɛŋ, ni ojwɛŋmɔi lɛ aaadamɔ shi shiŋŋ.”—Abɛi 16:3; 20:18.
16. Kɛ́ okɛ obe fɛɛ sɔmɔ Yehowa yɛ oblahiiaŋ loo oblayeiaŋ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaasaa bo kɛhã sɔ̃i krokomɛi wɔsɛɛ?
16 Ná nɔmimaa akɛ, Yehowa miisumɔ ni oná miishɛɛ wɔsɛɛ. (Kanemɔ 1 Timoteo 6:18, 19.) Kɛ́ okɛ ohe wo be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, okɛ mɛi krokomɛi ni yɔɔ be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli lɛ baabɔ ni no baaye abua bo ni oda yɛ mumɔŋ. Kɛfata he lɛ, nyɛmimɛi pii ekpa shi amɛna akɛ, be fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli ni amɛkɛ amɛhe wo be ni amɛji oblahii kɛ oblayei lɛ eye ebua amɛ ni amɛná gbalashihilɛ kpakpa. Bei pii lɛ, mɛi ni sɔmɔɔ akɛ gbɛgbalɔi dani amɛboteɔ gbalashihilɛ mli lɛ kɛ amɛhefatalɔi lɛ yaa nɔ amɛsɔmɔɔ akɛ gbɛgbalɔi.—Rom. 16:3, 4.
17, 18. Mɛɛ tsakpãa yɔɔ nɔ ni obaasumɔ ni otsu wɔsɛɛ lɛ kɛ nibii ni oshweɔ yɛ otsui mli lɛ teŋ?
17 Lala 20:5 lɛ kɛɔ yɛ Yehowa he akɛ: “Ehão nii ni otsui shweɔ lɛ, ní ehã oyiŋtoi fɛɛ aba mli.” Nɔ ni okpɛɔ oyiŋ akɛ okɛ owala baafee lɛ damɔ nibii ni oshweɔ yɛ otsui mli lɛ anɔ. No hewɔ lɛ, mɛni obaasumɔ ni okɛ owala atsu? Susumɔ nɔ ni Yehowa tsuɔ yɛ wɔbe nɛɛ mli lɛ he, ni okwɛ nɔ ni obaanyɛ ofee koni oná mli gbɛfaŋnɔ. No sɛɛ lɛ, okɛ otii ni baaye abua bo ni ofee nɔ ni sa ehiɛ lɛ amamɔ ohiɛ.
18 Kɛ́ okɛ obe kɛ ohewalɛ fɛɛ sɔmɔ Yehowa lɛ, otsui baanyɔ omli waa, ejaakɛ oowo Nyɔŋmɔ hiɛ nyam. “Omii ashɛ Yehowa he, ni eeehão nii ni otsui taoɔ lɛ.”—Lala 37:4.
a Akɛ Skul Kɛhã Maŋtsɛyeli Sane Kpakpa Jajelɔi lɛ eye skul nɛɛ najiaŋ.