Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w19 July bf. 20-24
  • Bɔ Ni Obaafee Oye Obua Mɛi Ni Nuuu He Akɛ Amɛjá Nyɔŋmɔ Lɛ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Bɔ Ni Obaafee Oye Obua Mɛi Ni Nuuu He Akɛ Amɛjá Nyɔŋmɔ Lɛ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2019
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • KAASUSU AKƐ AMƐBOŊ TOI
  • OKƐ MƐI ASUSU NIBII NI AMƐBAANYA HE LƐ AHE
  • BƆ NI OBAAFEE OYE MƐI NI JƐ ASIA LƐ ODASE
  • Wa Mɛi Ni Eyaaa Sɔlemɔ Lɛ Ni Amɛbale Amɛ-Bɔlɔ Lɛ
    Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Akɛ Kristofoi—Kpee Nifeemɔ Wolo—2023
  • Kaahã Nɔ Ko Nɔ Ko Je Onijiaŋ Wui Yɛ Shiɛmɔ Nitsumɔ Lɛ Mli
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2021
  • Bɔ ni Wɔɔfee Wɔye Wɔbua Mɛi ni Wɔnyɛŋ Wɔha Amɛ Biblia lɛ Tsɔɔ Wolo lɛ Amrɔ Nɔŋŋ Lɛ
    Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—2013
  • Oblahii kɛ Oblayei, Nyɛhãa Nyɛhemɔkɛyeli lɛ mli Awaa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2016
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2019
w19 July bf. 20-24

NIKASEMƆ 30

Bɔ Ni Obaafee Oye Obua Mɛi Ni Nuuu He Akɛ Amɛjá Nyɔŋmɔ Lɛ

“Mitsɔ mihe nɔ fɛɛ nɔ mihã mɛi srɔtoi fɛɛ, koni matsɔ gbɛ fɛɛ gbɛ ni baahi nɔ mahere mɛi komɛi ayiwala.”​—1 KOR. 9:22.

LALA 82 “Nyɛhãa Nyɛla Lɛ Atsoa”

NƆ NI ABAASUSU HEa

1. Nyɛsɛɛ nɛɛ, mɛɛ gbɛ nɔ nibii etsake yɛ je lɛŋ hei komɛi?

BE KO ni eho lɛ, etamɔ nɔ ni he fɛɛ he ni obaaya yɛ je lɛ mli lɛ, mɛi yɛ jamɔ ko mli kɛ̃. Shi nyɛsɛɛ nɛɛ, nibii etsake kwraa. Mɛi pii nuuu he akɛ amɛjá nyɔŋmɔ ko. Anɔkwa, yɛ maji komɛi po anɔ lɛ, mɛi ni eyaaa sɔlemɔ loo amɛbɛ jamɔ ko kwraa mli lɛ ayi fa kwraa fe mɛi ni kɛ amɛhe edɔmɔ jamɔ ko lɛ.b​—Mat. 24:12.

2. Mɛɛ nibii eeenyɛ efee akɛ nomɛi ahewɔ ŋmɛnɛ lɛ, mɛi pii nuuu he akɛ amɛjá nyɔŋmɔ ko lɛ?

2 Mɛni hewɔ ŋmɛnɛ lɛ mɛi ni nuuu he akɛ amɛjá nyɔŋmɔ ko lɛ ayi efa nakai?c Ŋmɛnɛ lɛ, ŋɔɔmɔyeli ehe mɛi ajwɛŋmɔ fɛɛ, ni je lɛŋ naagbai hu miisu mɛi atsui. (Luka 8:14) Agbɛnɛ hu, mɛi komɛi ni tsutsu ko lɛ amɛheɔ amɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ heee enɔ amɛyeee dɔŋŋ. Mɛi komɛi hu heɔ amɛyeɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ, shi amɛnuɔ he akɛ, he ni je lɛ eshɛ kɛ bɔ ni jeŋ shikpamɔ etee hiɛ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ ni susuɔ nii ahe kɛyaa shɔŋŋ lɛ baana akɛ nyɔŋmɔjamɔ he ehiaaa dɔŋŋ. Ekolɛ amɛnuɔ yɛ amɛnanemɛi loo amɛtsɔɔlɔi anaa, loo yɛ redio, TV, kɛ lntanɛt lɛ nɔ akɛ jeee mɔ ko ni bɔ je lɛ, shi ekpakpa ko dani amɛnuɔ ni mɔ ko miitsɔɔ nɔ hewɔ ni nilee yɔɔ mli akɛ wɔbaahe wɔye akɛ Nyɔŋmɔ yɛ. Mɛi krokomɛi hu yɛ ni bɔ ni osɔfoi lɛ ahiɛ kɔ̃ɔ shika nɔ kɛ bɔ ni amɛpeleɔ hegbɛi ahe lɛ woɔ amɛmli la. Yɛ hei komɛi po lɛ, amralofoi lɛ ewo mlai ni hãaa mɛi anyɛ amɛkɛ amɛhe awo nyɔŋmɔjamɔ nifeemɔi amli bɔ ni amɛshweɔ.

3. Mɛɛ gbɛ nɔ nikasemɔ nɛɛ baaye abua wɔ?

3 Yesu fã wɔ akɛ ‘wɔfee mɛi ni jɛ jeŋmaji lɛ fɛɛ amli lɛ kaselɔi,’ ni mɛi ni nuuu he akɛ amɛjá nyɔŋmɔ ko lɛ hu fata he. (Mat. 28:19) Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔye wɔbua mɛi ni tamɔ nakai lɛ ni amɛsumɔ Nyɔŋmɔ ni amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi? Nɔ kome ni esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ ji akɛ, he ni atsɔse mɔ ko yɛ lɛ baanyɛ asa bɔ ni efeɔ enii ehãa kɛ́ wɔyaashiɛ wɔhã lɛ lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ekolɛ ebaasoro bɔ ni mɔ ko ni da yɛ Yuropa lɛ baafee enii ehã lɛ yɛ bɔ ni mɔ ko ni da yɛ Asia lɛ baafee enii ehã lɛ he. Mɛni hewɔ? Mɛi ni yɔɔ Yuropa lɛ ateŋ mɛi pii le Biblia lɛ he nɔ ko, ni amɛkane loo amɛnu ni aawie akɛ Nyɔŋmɔ ni bɔ nibii fɛɛ. Shi nɔ ko fioo pɛ mɛi ni yɔɔ Asia lɛ ateŋ mɛi pii le yɛ Biblia lɛ he loo amɛleee he nɔ ko kwraa po, ni amɛteŋ mɛi komɛi hu heee amɛyeee akɛ mɔ ko ni bɔ nibii fɛɛ. Nikasemɔ nɛɛ baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔshɛ mɛi fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ atsui he, ekɔɔɔ he eko he ni amɛjɛ.

KAASUSU AKƐ AMƐBOŊ TOI

4. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔná mɛi ni nuuu he akɛ amɛjá Nyɔŋmɔ lɛ ahe jwɛŋmɔ kpakpa lɛ?

4 Ná Amɛhe Jwɛŋmɔ Kpakpa. Daa afi lɛ, mɛi pii ni nuuu he akɛ amɛjá Nyɔŋmɔ lɛ batsɔmɔɔ Yehowa Odasefoi. Amɛteŋ mɛi pii yɛ ni no mli lɛ amɛbaa amɛjeŋ jogbaŋŋ, shi nibii ni jamɔi lɛ feɔ lɛ gbaa amɛnaa. Amɛteŋ mɛi pii hu yɛ ni no mli lɛ, amɛjeŋba ekpɔtɔ, ni no hewɔ lɛ, ehe bahia ni amɛtsake amɛsubaŋ kwraa ni amɛkpa nibii gbohii feemɔ. Wɔbaanyɛ wɔná nɔmimaa akɛ, Yehowa baawa wɔ ni wɔnine ashɛ ‘mɛi ni yɔɔ anɔkwale lɛ he tsui kpakpa lɛ’ anɔ.​—Bɔf. 13:48; 1 Tim. 2:3, 4.

Nyɛmi nuu ko miiye mɔ ko ni ekɛ lɛ fɛɛ tsuɔ nii yɛ helatsamɔhe kome lɛ odase; sɛɛ mli lɛ, mɔ lɛ etee wɔwɛbsaiti lɛ, ni ji jw.org lɛ nɔ

Kɛ́ okɛ mɛi ni heee amɛyeee akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ miigba sane lɛ, tsakemɔ gbɛ ni otsɔɔ nɔ oshiɛɔ lɛ (Kwɛmɔ kuku 5-6)d

5. Bei pii lɛ, mɛni hãa mɛi boɔ wɔsane lɛ toi?

5 Omli Ahi Ni Okɛ Hiɛshikamɔ Atsu Nii. Bei pii lɛ, jeee sane ni wɔshiɛɔ lɛ titri ni hãa mɛi nyaa anɔkwale lɛ he, shi moŋ bɔ ni wɔwieɔ lɛ wɔhãa lɛ. Kɛ́ wɔjie mlihilɛ kpo, wɔkɛ hiɛshikamɔ tsu nii, ni wɔhã mɛi lɛ na akɛ wɔsusuɔ amɛhe lɛ, etaa amɛtsuiŋ. No hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔnyɛɔ amɛnɔ ni amɛbo wɔsane lɛ toi. Moŋ lɛ, esa akɛ wɔbo amɛ toi ni wɔkwɛ akɛ wɔbaana nɔ hewɔ ni amɛsumɔɔɔ ni wɔkɛ amɛ gbaa Nyɔŋmɔ kɛ Biblia lɛ he sane lɛ lo. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, ani le ni amɛleee wɔ lɛ hewɔ amɛsumɔɔɔ ni amɛkɛ wɔ gbaa nakai nibii lɛ ahe sane lɛ? Ani ekolɛ amɛnuɔ he akɛ bulɛ bɛ he akɛ wɔbaabi amɛ nɔ ni amɛheɔ amɛyeɔ yɛ Nyɔŋmɔ he? Ani eeenyɛ efee akɛ, efeɔ amɛ hiɛgbele akɛ abaana amɛ ni amɛmiikane Biblia lɛ, loo ni amɛkɛ Yehowa Odasefonyo ko miigba sane? Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔhe awo amɛshihilɛ mli.​—2 Tim. 2:24, shn.

6. Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa bɔfo Paulo fee? Ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase lɛ?

6 Kɛ́ wɔkɛ mɔ ko miigba sane, ni wɔyɔse akɛ etamɔ nɔ ni kɛ́ wɔkɛ wiemɔi tamɔ “Biblia,” “adebɔɔ,” “Nyɔŋmɔ,” loo “nyɔŋmɔjamɔ” tsu nii lɛ enyaaa he lɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee? Wɔbaanyɛ wɔkase bɔfo Paulo. Be ni Paulo kɛ Yudafoi lɛ gbaa sane lɛ, ekɛ amɛ susu nii ahe kɛjɛ Ŋmalɛ lɛ mli tɛ̃ɛ. Shi be ni ekɛ Greek nilelɔi lɛ wieɔ yɛ Areopago lɛ, efeee nakai, eyɛ mli akɛ ekɛ Ŋmalɛ lɛ mli saji tsu nii. (Bɔf. 17:2, 3, 22-31) Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase lɛ lɛ? Kɛ́ wɔkɛ mɔ ko ni heee eyeee akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ miigba sane lɛ, ekolɛ ebaahi akɛ wɔbaafee nakai ni wɔhãaa ele akɛ sane ni wɔkɛ lɛ gbaa lɛ jɛ Biblia lɛ mli. Kɛ́ wɔkɛ mɔ ko miigba sane, ni wɔna akɛ eefee lɛ hiɛgbele akɛ abaana ni ekɛ wɔ miigba Biblia lɛ he sane lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ lɛ akane ŋmalɛi lɛ yɛ wɔfoŋ loo tablɛti nɔ, loo yɛ gbɛ kroko ni hãŋ mɛi ajwɛŋmɔ aba nɔ akɛ Biblia lɛ he sane wɔkɛ lɛ gbaa lɛ nɔ.

7. Dani wɔbaanyɛ wɔfee nɔ ni Paulo fee ni abɔ he amaniɛ yɛ 1 Korintobii 9:20-23 lɛ, mɛni ebaabi ni wɔfee?

7 Le Oshikpɔŋkuku Lɛ Mli Bii Lɛ Jogbaŋŋ Ni Obo Amɛ Toi. Esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔle nɔ hewɔ ni mɛi ni wɔkɛkpeɔ lɛ hiɛ susumɔi ni amɛhiɛ lɛ. (Abɛi 20:5) Susumɔ bɔfo Paulo he ekoŋŋ okwɛ. Atsɔse Paulo yɛ Yudafoi ateŋ, ni Yudafoi lɛ le Yehowa kɛ Ŋmalɛ lɛ. Shi nɔ ko fioo pɛ Jeŋmajiaŋbii lɛ le yɛ Yehowa kɛ Ŋmalɛ lɛ he, no ji kɛ́ amɛle he nɔ ko po. Enɛ hewɔ lɛ, Paulo tsake eshiɛmɔ wiemɔ lɛ mli be ni ekɛ amɛ gbaa sane lɛ. Kɛ́ wɔmiitao wɔle mɛi ni yɔɔ wɔshikpɔŋkuku lɛ mli lɛ jogbaŋŋ koni wɔnyɛ wɔkɛ wɔhe awo amɛshihilɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔtao nii amli fioo yɛ amɛhe loo wɔbi nyɛmimɛi ni yɔɔ wɔsafo lɛ mli ni le amɛ jogbaŋŋ lɛ.​—Kanemɔ 1 Korintobii 9:20-23.

8. Mɛni ji gbɛ kome ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔkɛ mɛi agba Biblia lɛ he sane?

8 Oti ni ma wɔhiɛ ji ni wɔtao ‘mɛi ni sa.’ (Mat. 10:11) No hewɔ lɛ, kɛ́ wɔtee mɛi aŋɔɔ lɛ, esa akɛ wɔbi amɛ amɛsusumɔ yɛ saji ahe, ni wɔbo amɛ toi jogbaŋŋ be ni amɛwieɔ lɛ. Naa nɔ ni nyɛmi nuu ko ni yɔɔ England lɛ feɔ kɛ́ eetao ekɛ mɔ ko agba Biblia lɛ mli sane. Ebiɔ mɔ lɛ saji tamɔ, ‘Mɛni kɛ́ gbalashihilɛ mli bii fee lɛ, amɛbaaná miishɛɛ yɛ amɛgbãla lɛ mli?,’ aloo ‘Te fɔlɔi baafee tɛŋŋ amɛtsɔse amɛbii jogbaŋŋ?,’ aloo ‘Mɛni baaye abua wɔ ni wɔná miishɛɛ ekɔɔɔ he eko naagbai ni wɔkɛkpeɔ?’ Kɛ́ mɔ lɛ miihã hetoo lɛ, eboɔ lɛ toi jogbaŋŋ, kɛkɛ lɛ ekɛɛ lɛ akɛ, “Ofainɛ, makane gbɛtsɔɔmɔ ko ni akɛhã yɛ sane nɛɛ he aaafee afii 2,000 ni eho nɛ lɛ matsɔɔ bo, koni otsɔɔ mi osusumɔ yɛ he.” No sɛɛ lɛ, ekaneɔ ŋmalɛi komɛi ni etsɔ hiɛ ehala ni kɔɔ sane lɛ he lɛ etsɔɔ mɔ lɛ yɛ efoŋ lɛ nɔ, shi ehãaa mɔ lɛ ale akɛ Biblia lɛ mli ekaneɔ kɛjɛɔ lɛ.

OKƐ MƐI ASUSU NIBII NI AMƐBAANYA HE LƐ AHE

9. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔye mɛi ni sumɔɔɔ ni akɛ amɛ gbaa Nyɔŋmɔ he sane lɛ odase?

9 Kɛ́ wɔkɛ mɛi ni sumɔɔɔ ni akɛ amɛ gbaa Nyɔŋmɔ he sane lɛ kpe lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛ amɛ asusu nɔ ko ni amɛnyaa he lɛ he. Nakai ni wɔbaafee lɛ baanyɛ ahã amɛnya wɔsane lɛ he. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi pii nyaa jeŋ shikpamɔ he. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔje wɔsane lɛ shishi akɛ: “Etamɔ nɔ ni jeŋ shikpalɔi kwɛɔ kooloi kɛ nibii krokomɛi ni ebɔle wɔ yɛ je lɛ mli lɛ anɔ ni amɛkɛfeɔ nibii ni amɛfeɔ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi ni feɔ maikrofoŋ lɛ kaseɔ bɔ ni kooloi komɛi atoii tsuɔ nii ehãa, ni mɛi ni feɔ kamera lɛ hu kwɛɔ bɔ ni kooloi komɛi ahiŋmɛii tsuɔ nii ehãa. Te osusuɔ tɛŋŋ? Ani kooloi nɛɛ ni amɛkaseɔ amɛhe nii lɛ ba kɛkɛ, aloo mɔ ko ni bɔ amɛ?” Be ni ehãa sanebimɔ nɛɛ hetoo lɛ, esa akɛ wɔbo lɛ toi jogbaŋŋ. No sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛɛ akɛ: “Kɛ́ maikrofoŋ kɛ kamera baaa kɛkɛ, shi mɛi ni feɔ lɛ, belɛ kooloi ni akwɛɔ amɛtoii kɛ amɛhiŋmɛii anɔ kɛfeɔ lɛ hu baaa kɛkɛ, aloo jeee nakai? Minya nɔ ko ni awie yɛ blema lala wiemɔ ko mli lɛ he waa. Awie akɛ: ‘Mɔ ni fee toi lɛ, ani enuŋ nii? Mɔ ni bɔ hiŋmɛi lɛ, ani enaŋ nii? . . . Lɛ ehãa mɛi nilee!’ Jeŋ shikpalɔi komɛi hu eyɔse akɛ mɔ ko ni bɔ je lɛ.” (Lala 94:9, 10) No sɛɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔgbele jw.org®, ni wɔya fã ni ji, “Niiashikpamɔi Kɛ Saji Ni Abibii Mɛi,” ni wɔjie vidioi ni yɔɔ he ni aŋma, “Bɔ Ni Fee Ni Wala Ba​—Susumɔi Ni Mɛi Hiɛ Yɛ He” lɛ eko wɔhã lɛ. (Kwɛmɔ WOJI KƐ NIBII > VIDIOI.) Aloo wɔbaanyɛ wɔhã lɛ broshuɔ ni ji, Was Life Created? loo The Origin of Life​—Five Questions Worth Asking lɛ.

10. Mɛni he sane wɔbaanyɛ wɔkɛ mɛi ni sumɔɔɔ ni akɛ amɛ gbaa Nyɔŋmɔ he sane lɛ agba? Ni te wɔbaanyɛ wɔfee lɛ tɛŋŋ?

10 Mɛi pii miishwe ni je lɛŋ shihilɛ ahi fe bɔ ni eji bianɛ lɛ. Shi amɛteŋ mɛi pii sheɔ gbeyei akɛ bɔ ni nibii yaa lɛ lɛ, shikpɔŋ lɛ hiɛ baakpãtã kwraa, loo ebaafite bɔ ni adesai nyɛŋ ahi nɔ dɔŋŋ. Kpokpaa nɔkwɛlɔ ko ni yɔɔ Norway lɛ wie akɛ, mɛi pii yɛ ni kɛ́ owó sane ko ni kɔɔ Nyɔŋmɔ he lɛ nɔ lɛ, amɛboŋ bo toi, shi kɛ́ okɛ amɛ gba bɔ ni je lɛŋ shihilɛ yaa lɛ lɛ he sane lɛ, amɛbaabo toi. No hewɔ lɛ, kɛ́ ekɛ mɔ ko kpe yɛ shiɛmɔ mli lɛ, eŋaa lɛ, kɛkɛ lɛ ebi lɛ akɛ: “Kɛ́ okwɛ lɛ, namɛi baanyɛ ahã naagbai ni wɔkɛkpeɔ yɛ je lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ sɛɛ afo? Maŋkwralɔi, jeŋ shikpalɔi, loo mɛi krokomɛi?” Eboɔ mɔ lɛ toi jogbaŋŋ be ni ehãa hetoo lɛ, ni no sɛɛ lɛ, ekaneɔ Biblia mli shiwoo ko ni tsɔɔ bɔ ni shikpɔŋ lɛ nɔ shihilɛ baafee wɔsɛɛ lɛ etsɔɔ mɔ lɛ loo ewieɔ he etsɔɔ lɛ. Mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ amɛnu akɛ shikpɔŋ lɛ hiɛ kpãtãŋ, shi moŋ mɛi kpakpai baahi nɔ kɛya naanɔ lɛ, amɛmii shɛɔ amɛhe waa.​—Lala 37:29; Jaj. 1:4.

11. Mɛni hewɔ ehi akɛ wɔbaasaa wɔhe kɛ shiɛmɔ wiemɔi srɔtoi? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Paulo fee ni awie he yɛ Romabii 1:14-16 lɛ?

11 Ehi akɛ wɔbaasaa wɔhe kɛ shiɛmɔ wiemɔi srɔtoi. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ esoro mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ ni enyaa he. Mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ okɛ amɛ tee Biblia lɛ mli tɛ̃ɛ, loo okɛ amɛ bɔi Nyɔŋmɔ he sane gbaa tɛ̃ɛ lɛ, amɛboɔ toi, shi mɛi komɛi hu yɛ ni kɛ́ otee lɛ tɛ̃ɛ lɛ, amɛbooo toi. Wɔtee lɛ tɛ̃ɛ jio, wɔyaaa lɛ tɛ̃ɛ jio lɛ, oti ni ma wɔhiɛ ji ni wɔshiɛ wɔhã mɛi srɔtoi fɛɛ. (Kanemɔ Romabii 1:14-16.) Esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli hu akɛ, Yehowa ji mɔ ni hãa anɔkwale lɛ woɔ yibii yɛ mɛi ni yɔɔ tsui kpakpa lɛ atsui mli.​—1 Kor. 3:6, 7.

BƆ NI OBAAFEE OYE MƐI NI JƐ ASIA LƐ ODASE

Yehowa Odasefonyo ko kɛ yoo ko ni jɛ maji ni jamɔi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ bɛ jɛmɛ lɛ eko nɔ lɛ miisusu bɔ ni Biblia lɛ baanyɛ aye abua lɛ yɛ eshihilɛ mli lɛ he

Shiɛlɔi babaoo kɛ mɛi ni jɛ maji ni jamɔi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi lɛ bɛ jɛmɛ lɛ anɔ lɛ gbaa sane ni amɛkɛ amɛ susuɔ bɔ ni Biblia lɛ baanyɛ aye abua amɛ yɛ amɛshihilɛ mli lɛ he (Kwɛmɔ kuku 12-13)

12. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkɛ mɛi ni jɛ Asia ni nuko pɛŋ akɛ mɔ ko ni bɔ je lɛ aje Biblia mli sanegbaa shishi?

12 Ŋmɛnɛ lɛ, shiɛlɔi pii kɛ mɛi ni jɛ Asia lɛ miikpe yɛ je lɛŋ hei srɔtoisrɔtoi. Yɛ maji ni mɛi nɛɛ ateŋ mɛi komɛi jɛ lɛ anɔ lɛ, nɔyeli lɛ ewo mlai ni hãaa mɛi aná heyeli kɛjá Nyɔŋmɔ. Mɛi ni jɛ Asia lɛ ateŋ mɛi pii yɛ ni kɛ́ amɛnu akɛ Nyɔŋmɔ yɛ, ni akɛ, lɛ ebɔ nibii fɛɛ lɛ, efeɔ nɔ ko hee kɛhãa amɛ. Amɛteŋ mɛi komɛi yɛ ni kɛ́ okɛɛ amɛ tɛ̃ɛ akɛ obaasumɔ ni okɛ amɛ akase Biblia lɛ, amɛkpɛlɛɔ nɔ, ejaakɛ amɛmiisumɔ ni amɛkase nibii hei. Shi amɛteŋ mɛi komɛi hu yɛ ni kɛ́ otee lɛ tɛ̃ɛ lɛ, amɛnyaaa he. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔye wɔbua mɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ? Shiɛlɔi komɛi ena akɛ, kɛ́ amɛkɛ amɛ bɔi sanegbaa tamɔ nanemɛi, amɛwie nibii ni tsɔɔ akɛ amɛsusuɔ amɛhe, ni yɛ be ni sa mli lɛ amɛtsɔɔ amɛ bɔ ni Biblia mli shishitoo mlai eye ebua amɛ lɛ, bei pii lɛ ewoɔ yibii kpakpai.

13. Mɛni baanyɛ ahã mɛi aná Biblia lɛ he miishɛɛ? (Kwɛmɔ mfoniri ni yɔɔ wolo lɛ hiɛ lɛ.)

13 Mɛi pii náa Biblia lɛ he miishɛɛ kɛ́ amɛyɔse bɔ ni emli ŋaawoi lɛ ahe yɔɔ sɛɛnamɔ yɛ shihilɛ mli lɛ. (Jaj. 7:12) Nyɛmi yoo ko ni kɛ gbɔi ni yɔɔ New York ni wieɔ Chinese lɛ fɔɔ sanegbaa lɛ wie akɛ: “Mifeɔ nibii ni baahã amɛna akɛ misusuɔ amɛhe, ni kɛ́ amɛmiiwie lɛ, miboɔ amɛ toi jogbaŋŋ. Kɛ́ mina akɛ amɛba maŋ lɛ mli etsɛko lɛ, bei komɛi lɛ mibiɔ amɛ akɛ: ‘Te biɛ shihilɛ kɛ bo yeɔ ehãa tɛŋŋ? Ani oná nɔ ko ootsu? Ani maŋbii lɛ kɛ bo yeɔ jogbaŋŋ?’” Bei komɛi lɛ, enɛ hãa mináa hegbɛ mikɛ amɛ gbaa Biblia lɛ mli sane. Kɛ́ shihilɛ lɛ ŋmɛ gbɛ lɛ, nyɛmi yoo lɛ kɛfataa he akɛ: “Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ, béi baŋ wɔ kɛ mɛi ateŋ? Ofainɛ, hã makane abɛ ko matsɔɔ bo yɛ Biblia lɛ mli. Ekaneɔ akɛ: ‘Nɔmɔ shishijee tamɔ nu ni agbele naa; no hewɔ lɛ, shi dani béi lɛ aje shishi.’ Te osusuɔ tɛŋŋ? Kɛ́ wɔkɛ ŋaa ni awo yɛ abɛ nɛɛ mli lɛ tsu nii lɛ, ani béi baaba wɔ kɛ mɛi ateŋ?” (Abɛi 17:14) Kɛ́ wɔkɛ mɛi gba sane nɛkɛ lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔna mɛi ni baasumɔ ni akɛ amɛ akase Biblia lɛ.

14. Te nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Asia bokãgbɛ maji lɛ eko nɔ lɛ feɔ tɛŋŋ eyeɔ ebuaa mɛi ni kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ?

14 Ni mɛi ni kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ hu? Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔkɛ amɛ agba Nyɔŋmɔ he sane? Nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Asia bokãgbɛ maji lɛ eko nɔ, ni kɛ afii pii eshiɛ ehã mɛi ni kɛɔ akɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ wie akɛ: “Bei pii lɛ, kɛ́ mɔ ko kɛɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ, nɔ moŋ ni etsɔɔ ji, ejáaa nyɔŋmɔi ni mɛi pii jáa yɛ he ni eyɔɔ lɛ. No hewɔ lɛ, bei pii lɛ, mikɛ amɛ kpãa gbee akɛ nyɔŋmɔi ni mɛi pii jáa lɛ jeee nyɔŋmɔi diɛŋtsɛ shi gbɔmɛi aninenaa nitsumɔi ni. Bei pii lɛ, mikɛ amɛ kaneɔ Yeremia 16:20 lɛ. Jɛmɛ kɛɔ akɛ: ‘Ani gbɔmɔ baanyɛ afee nyɔŋmɔi ahã ehe? Ani nɔ ni ebaafee lɛ baafee nyɔŋmɔi lɛɛlɛŋ?’ No sɛɛ lɛ, mibiɔ akɛ: ‘Kɛ́ anɔkwa Nyɔŋmɔ ko yɛ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaasoro lɛ yɛ nyɔŋmɔi ni gbɔmɛi fee lɛ ahe?’ Miboɔ amɛ toi jogbaŋŋ, kɛkɛ lɛ mikane Yesaia 41:23 lɛ. Ekɛɔ akɛ: ‘Nyɛkɛa wɔ nɔ ni baaba wɔsɛɛ, koni wɔná wɔle akɛ nyɔŋmɔi ji nyɛ.’ Kɛ́ mikane migbe naa lɛ, mitsɔɔ amɛ nɔ ko ni tsɔɔ akɛ Yehowa nyɛɔ egbaa nɔ ni baaba wɔsɛɛ.”

15. Mɛni wɔkaseɔ yɛ nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Asia bokãgbɛ maji lɛ eko nɔ lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ mli?

15 Naa nɔ ni nyɛmi nuu ko ni yɔɔ Asia bokãgbɛ maji lɛ eko nɔ lɛ feɔ kɛ́ eku esɛɛ eyaasara mɔ ko ni kɛɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ. Ekɛɛ akɛ: “Mikɛ amɛ susuɔ Biblia mli ŋaawoi, Biblia mli gbalɛi ni eba mli, kɛ adebɔɔ mli mlai lɛ ahe. Miyeɔ mibuaa amɛ ni amɛnaa akɛ, nibii nɛɛ fɛɛ tsɔɔ akɛ mɔ ko ni bɔ je lɛ, ni akɛ, nakai mɔ lɛ yɛ ni ehiɛ kã shi. Kɛji mɔ lɛ kpɛlɛ nɔ akɛ, eeenyɛ efee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ, mitsɔɔ lɛ Yehowa he nii kɛjɛɔ Biblia lɛ mli.”

16. Yɛ nɔ ni awie yɛ Hebribii 11:6 lɛ naa lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ wɔye wɔbua wɔ-Biblia mli nikaselɔi lɛ ni amɛna akɛ Nyɔŋmɔ yɛ ni Biblia lɛ ji e-Wiemɔ lɛ? Ni te wɔbaafee tɛŋŋ wɔfee nakai?

16 Kɛ́ wɔkɛ mɛi ni kɛɛ Nyɔŋmɔ bɛ lɛ miikase Biblia lɛ, be fɛɛ be lɛ, esa akɛ wɔtsɔɔ amɛ nibii ni baahã hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ mli awa. (Kanemɔ Hebribii 11:6.) Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔye wɔbua amɛ ni amɛhe amɛye akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ. Ekolɛ enɛ baabi ni wɔtĩ nibii komɛi ni wɔtsɔɔ amɛ lɛ amli shii abɔ. Be fɛɛ be ni wɔkɛ amɛ baakase nii lɛ, ekolɛ ehe baahia ni wɔkɛ amɛ asusu nibii komɛi ni tsɔɔ akɛ Biblia lɛ ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ ahe. Ekolɛ wɔbaanyɛ wɔkɛ amɛ asusu Biblia mli gbalɛi komɛi ni eba mli, nibii ni tsɔɔ akɛ nɔ ni Biblia lɛ wieɔ yɛ jeŋ shikpamɔ kɛ yinɔsane he lɛ ja, loo ŋaawoi kpakpai ni yɔɔ mli lɛ ahe.

17. Kɛ́ wɔjie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ mɛi lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ ebaanyɛ ená amɛnɔ hewalɛ?

17 Kɛ́ mɔ ko sumɔɔɔ nyɔŋmɔjamɔ jio, esumɔɔ nyɔŋmɔjamɔ jio lɛ, wɔbaanyɛ wɔye wɔbua lɛ ni ebatsɔ Kristo kaselɔ kɛji wɔjie suɔmɔ kpo wɔtsɔɔ lɛ. (1 Kor. 13:1) Kɛ́ wɔkɛ mɛi miikase nii lɛ, oti ni esa akɛ wɔkɛma wɔhiɛ ji, ni wɔye wɔbua amɛ ni amɛna akɛ Nyɔŋmɔ sumɔɔ amɛ ni eesumɔ ni amɛ hu amɛsumɔ lɛ. Daa afi lɛ, abaptisiɔ mɛi akpei abɔ ni tsutsu ko lɛ amɛsumɔɔɔ nyɔŋmɔjamɔ lɛ, ejaakɛ aye abua amɛ ni amɛbasumɔ Nyɔŋmɔ. No hewɔ lɛ, ná mɛi ahe jwɛŋmɔ kpakpa. Jiemɔ suɔmɔ kpo otsɔɔ mɛi srɔtoi fɛɛ, ni ohã amɛna akɛ osusuɔ amɛhe. Bo amɛ toi, ni obɔ mɔdɛŋ onu amɛ shishi. Okɛ onɔkwɛmɔnɔ kpakpa lɛ aye abua amɛ ni amɛbatsɔmɔ Kristo kaselɔi.

TE OBAAHÃ HETOO OHÃ TƐŊŊ?

  • Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ no baatsɔɔ akɛ wɔyɛ mɛi ni wɔshiɛɔ wɔhãa lɛ ahe jwɛŋmɔ kpakpa?

  • Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛye wɔbua mɛi ni sumɔɔɔ ni akɛ amɛ gbaa Nyɔŋmɔ he sane lɛ koni amɛbo wɔ toi?

  • Mɛni hewɔ esa akɛ wɔshiɛ wɔhã mɛi srɔtoi fɛɛ ni wɔkɛkpeɔ lɛ?

LALA 76 Obaaná Miishɛɛ Waa!

a Gbii etɛ nɛɛ, etamɔ nɔ ni wɔkɛ mɛi ni nuuu he akɛ amɛjá nyɔŋmɔ ko lɛ fɔɔ kpee waa. Nikasemɔ nɛɛ baatsɔɔ wɔ gbɛi komɛi ni wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ wɔshiɛ wɔtsɔɔ mɛi ni tamɔ nakai lɛ, ni wɔye wɔbua amɛ ni amɛhe Yehowa Nyɔŋmɔ nɔ amɛye ni amɛkɛ saji ni awie yɛ Biblia lɛ mli lɛ atsu nii.

b Niiamlitaomɔ ko ni afee lɛ tsɔɔ akɛ, maji nɛɛ ekomɛi ji, yɛ Yuropa lɛ: Albania, Austria, Azerbaijan, Czech Republic, Denmark, France, Germany, Ireland, Netherlands, Norway, Spain, Sweden, Switzerland, kɛ United Kingdom. Yɛ Asia lɛ: China, Hong Kong, Israel, Japan, South Korea, kɛ Vietnam. Australia kɛ Canada hu fata he.

c WIEMƆ NI ATSƆƆ MLI: Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wiemɔ ni ji “mɛi ni nuuu he akɛ amɛjá nyɔŋmɔ ko” lɛ kɔɔ mɛi ni kɛ amɛhe dɔmɔko jamɔ ko kwraa loo mɛi ni heee amɛyeee akɛ Nyɔŋmɔ yɛ lɛ ahe.

d MFONIRI LƐ HE SANE: Nyɛmi nuu ko miiye mɔ ko ni ekɛ lɛ fɛɛ tsuɔ nii yɛ helatsamɔhe kome lɛ odase. Sɛɛ mli lɛ, mɔ lɛ etee wɔwɛbsaiti lɛ, ni ji jw.org lɛ nɔ.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje