1991 “Mɛi Ni Sumɔɔ Heyeli” Kpokpaa Wulu Nɔ Kpee
1 Yɛ 1990 afi lɛ mli kɛ 1991 shishijee mli gbɛ lɛ, ajie Yehowa jɔɔmɔ kpo yɛ gbɛ ni ekaaa nɔ yɛ “Wiemɔ Krɔŋŋ” Kpokpai Wuji anɔ Kpeei ni afee yɛ je lɛŋ hei sɔrɔtoi fɛɛ lɛ ashishi. Yɛ United States, Amerika lɛ, yibɔ ni ba ni fa fe fɛɛ ji 1,373,825, ni abaptisi mɛi 17,673. Eyɛ mli akɛ wɔnyɛɛɛ wɔfee kpeei nɛɛ eko yɛ maŋ nɛɛ mli moŋ, shi mɛi fe 3,000 ni jɛ Ghana nyɛ amɛtee kpeei krɛdɛɛi ni ato he gbɛjianɔ yɛ maji ni bɛŋkɛ wɔ lɛ amli lɛ. Yɛ nɛkɛ yibɔ nɛɛ mli lɛ, abaptisi amɛteŋ mɛi 36. Ni amrɔ nɛɛ, susumɔ he okwɛ, akɛ be eshɛ ekoŋŋ ni esa akɛ wɔbɔi gbɛjianɔtoo kɛha 1991 “Mɛi ni Sumɔɔ Heyeli” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee ni akɛ gbii etɛ baafee lɛ yaa. Ani bo kɛ oweku lɛ baahi jɛmɛ?
2 Wiemɔi ni atoɔ he gbɛjianɔ kɛha kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ baawo wɔ hewalɛ ni ebaakanya wɔ waa. Ato emli ŋaawoi kɛ gbɛtsɔɔmɔ ni damɔ Biblia nɔ lɛ he gbɛjianɔ kɛha mɛi fɛɛ ni buɔ heyeli ni Nyɔŋmɔ webii naa mli ŋɔɔmɔ bianɛ lɛ akɛ nɔ ni jara wa waa lɛ kɛ mɛi fɛɛ ni kpaa gbɛ akɛ amɛaana heyeli yɛ emuuyeli mli yɛ Yehowa jeŋ hee ni ewo shi yɛ he lɛ mli ŋɔɔmɔ lɛ. (Rom. 8:20, 21) Kwɛmɔ koni okɛ sɔlemɔ ato okpee lɛ yaa he gbɛjianɔ jogbaŋŋ bɔni afee ni onyɛ ohi jɛmɛ ni ona gbii etɛ gbɛjianɔtoo ni yɔɔ miishɛɛ ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli yɛ mumɔŋ hu lɛ mli ŋɔɔmɔ kɛjɛ lala ni akɛbaaje shishi lɛ nɔ aahu kɛyashi naagbee sɔlemɔ lɛ nɔ. Yɛ be mli ni otoɔ ogbɛjianɔ lɛ, okɛ mɛi krokomɛi ni yelikɛbuamɔ he baahia amɛ lɛ afata ohe yɛ suɔmɔ mli. Esa akɛ osusu mɛi heei ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ ahe titri, koni amɛ hu amɛnyɛ amɛya kpee lɛ fɛɛ. (Gal. 6:10) Abaaje kpee lɛ shishi Sohaa leebi 9:50, ni abaagbe naagbee fa lɛ naa Hɔgbaa shwane 4:00. Akɛ adafitswaa ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ miiha koni eye ebua bo yɛ nibii ni obaaje shishi obɔi ohe saamɔ yɛ mli lɛ he.
3 Wɔhiɛ ka nɔ akɛ yɛ Yehowa diɛŋtsɛ be ni eto lɛ mli lɛ, abaajie naatsii ni yɔɔ wɔnɔ amrɔ nɛɛ lɛ yɛ jɛmɛ. Yɛ be mli ni wɔkpaa enɛ gbɛ lɛ, wɔto gbɛjianɔ akɛ abaafee kpokpai wuji anɔ kpeei lɛ yɛ hei ekpaa yɛ maŋ nɛɛ mli. Shi kɛlɛ, kɛji ebalɛ akɛ naatsii lɛ yɛ lolo yɛ kpee be lɛ mli lɛ, no lɛ gbɛjianɔtoo kroko ni yɔɔ ji akɛ abaafee kpeei enumɔ yɛ Benin kɛ Cóte d’Ivoire. No hewɔ lɛ, wɔmiiwo bo hewalɛ ni ojwɛŋmɔ anyiɛ gbɛjianɔtoo ni atsɔɔ yɛ nɔ ni aŋma ahɔ mli nɛɛ ma lɛ sɛɛ jogbaŋŋ.
4 HE NI OBAAYA YƐ: Ato—gbɛjianɔ ni kpokpaa fɛɛ kpokpaa, aloo kɛ ehe miihia lɛ, efa ko aya kpokpaa wulu nɔ kpee pɔtɛɛ ko, taakɛ otii ni yɔɔ baafa 6 lɛ efee lɛ faŋŋ lɛ. Bɔɔ mɔdɛŋ ni ole kpokpaa wulu nɔ kpee ni ato ni nyɛ asafo lɛ baaya lɛ koni eye ebua bo ni osaa ohe yɛ no naa pɛpɛɛpɛ.
5 Agbɛnɛ nyɛhaa wɔsusua kpee he gbɛjianɔtoo lɛ hé kɛji eba akɛ ajie naatsii lɛ. Wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔha kpokpaa fɛɛ kpokpaa aya kpee ni bɛŋkɛ lɛ. Aato gbɛjianɔ kɛha sɛii, woji, niyenii, kɛ nibii krokomɛi ni he baahia lɛ koni enyɛ etsu mɛi ayifalɛ ni akpaa gbɛ akɛ amɛbaaya kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ eko fɛɛ eko kɛjɛ kpokpai ni ato akɛ amɛya lɛ amli lɛ ahiamɔ nii ahe nii. No hewɔ lɛ aawo asafoi fɛɛ hewalɛ ni amɛnyiɛ gbɛjianɔtoo ni atsɔɔ lɛ sɛɛ pɛpɛɛpɛ. Enɛ kɔɔ asafoi ni yɔɔ maŋtiasei lɛ amli lɛ ahe titri. Kɛji ato kpeei enyɔ ahe gbɛjianɔ yɛ maŋtiase lɛ mli kɛha otsii anaagbee enyɔ ni tsara nɔ lɛ, nyɛmimɛi komɛi baasumɔ ni amɛya kpeei enyɔ lɛ fɛɛ. Eyɛ mli akɛ enɛ baaha amɛna hegbɛ ni amɛkɛwowoo amɛhe hewalɛ moŋ, shi ekɛ naagbai komɛi baa yɛ nibii ni akɛtsuɔ kpee lɛ he nii lɛ agbɛfaŋ ni no hewɔ Iɛ ehaaa yiŋtoo ni afee akɛ wɔyi akafa tsɔ fe nine yɛ kpee kome shishi koni kpee lɛ shishi nitsumɔ akafa tsɔ Iɛ aye omanye. Yɛ yiŋtoi nɛɛ ahewɔ lɛ, wɔmiibi ni nyɛmimɛi ni yɔɔ maŋtiasei lɛ amli lɛ aya kpeei ni ato ni amɛya yɛ nakai maŋtiase lɛ mli Iɛ pɛ. Shi, amɛbaanyɛ amɛya kpee ni ji enyɔ lɛ yɛ maŋtiase kroko mli kɛji amɛmiisumɔ. Yɛ nyɛmimɛi ni tsuɔ nibii ni he hiaa waa, ni no hewɔ lɛ, kpeei lɛ fai komɛi ŋmɛɛɔ amɛ Iɛ agbɛfaŋ lɛ, wɔmiijie amɛ yɛ mli yɛ enɛ hewɔ bɔni afee ni amɛnyɛ amɛya kpee ni ji enyɔ ni afeɔ yɛ nakai maŋtiase Iɛ mli lɛ. Mɛi komɛi hu sumɔɔ ni amɛya kpee ni afeɔ yɛ maŋtiase lɛ mli Iɛ moŋ fe ni amɛaaya kpee ni ato ni amɛ asafo lɛ aya lɛ yɛ wiemɔ he naagbai ahewɔ. Amɛ hu amɛyɛ hegbɛ.
6 Yɛ asafoi ni yɔɔ shɔŋŋ Iɛ ateŋ fioo komɛi agbɛfaŋ lɛ, ekolɛ ebaahi jogbaŋŋ kɛha amɛ akɛ amɛaaya kpee ni bɛ he ni ato he gbɛjianɔ aha amɛ lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Asankrangwa ni yɔɔ kpokpaa 31 lɛ baana akɛ ebaahi jogbaŋŋ akɛ amɛaaya kpee lɛ yɛ Takoradi moŋ fe ni amɛaaya Kumasi. No hewɔ lɛ kɛji yɛ be mli ni osusu nii ahe jogbaŋŋ sɛɛ lɛ ona akɛ enɛ baafee anɔkwale yɛ nyɛ asafo lɛ gbɛfaŋ lɛ, no lɛ eja gbɛ akɛ ohalaa kpee kroko ni oyaa no.
7 TSU HE GBƐJIANƆTOO: Wɔkɛ Room Request loo tsubimɔ he woji miimaje asafo fɛɛ asafo. Kɛji beni aaashɛ kpee be lɛ ajie naatsii lɛ, no lɛ nyɛmimɛi ni tsu he baahia amɛ kɛtsɔ kpee lɛ he gbɛjianɔtoo nɔ lɛ baanyɛ amɛŋmala Room Request loo tsubimɔ woji lɛ eko ni amɛkɛmaje kɛya kpee ni amɛbaaya lɛ, kɛtsɔ adrɛs ni akɛha yɛ baafa 6 lɛ mli nɔ ni sa lɛ nɔ. Esaaa ni akɛ nɛkɛ tsubimɔ woji ni aŋmala kɛha kpeei ni abaafee yɛ Ghana nɛɛ majeɔ kɛbaa nitsumɔ he nine lɛ yɛ Accra. Shi moŋ, taakɛ wɔkɛɛ momo lɛ, esa akɛ akɛ tsubimɔ woji lɛ amaje kɛya maŋtiasei ni abaafee kpeei lɛ yɛ lɛ yɛ adrɛs ni atsɔɔ yɛ baafa 6 Iɛ naa.
8 BOLGATANGA KPEE LƐ: Bɔni afee ni eye ebua nyɛmimɛi babaoo ni baajɛ wuoyigbɛ lɛ ni amɛnyɛ amɛfi Bolgatanga kpee lɛ sɛɛ koni eye ebua hu ni akɛtswa anɔkwale lɛ he adafi yɛ kooyigbɛ lɛ, wɔhiɛ ka nɔ akɛ wɔbaato bɔs he gbɛjianɔ krɛdɛɛ ko yɛ nakai kpee lɛ he. Wɔmiiwo nyɛ fɛɛ hewalɛ ni nyɛto gbɛjianɔ bianɛ koni nyɛnyɛ nyɛya. Wɔbaaha nyɛnu enɛ he saji krokomɛi kɛji ajie naatsii lɛ. Yɛ nakai be mli lɛ, wɔbaabi ni asafo fɛɛ asafo mli sɔɔmɔ ajinafoi akuu lɛ aha wɔ amɛ asafo lɛ mli onukpai fɛɛ ni ekpɛ amɛyiŋ jogbaŋŋ akɛ amɛbaaya Bolgatanga kpee lɛ agbɛi.
9 HEI NI ABAAFEE KPEEI LƐ YƐ LƐ SAAMƆ: Beni bɔfo Paulo ŋmɛ etsui shi yɛ yiwaa mli yɛ e-Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ ni ekɛ ekaa tsuɔ lɛ hewɔ lɛ, enyɛ ebɔ amaniɛ akɛ “saji ni ba minɔ lɛ eha sanekpakpa lɛ eshwere moŋ,” ni nɔ ni jɛ mli ba lɛ bafee odaseyeli yɛ “Pretorio (Kaisare asraafoi amɔɔ) lɛ mli fɛɛ kɛ mɛi ni eshwɛ lɛ fɛɛ ateŋ.” (Fil.1:12-14) Akɛni wɔnyɛmimɛi lɛ hu eŋmɛ amɛtsui shi hewɔ lɛ, shihilɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ maŋ nɛɛ mli amrɔ nɛɛ—atsɔ nɔ aye mɛi pii odase tɛɛ aloo yɛ gbɛi krokomɛi anɔ. Yɛ enɛ hewɔ Iɛ, wɔmiikpa gbɛ akɛ mɛi babaoo diɛŋtsɛ baaba klɛŋklɛŋ kpee ni wɔbaafee yɛ naatsii lɛ sɛɛ lɛ shishi. Enɛ baabi ni wɔmamɔ agbai ni dara waa, ni wɔtao tsui babaoo ni abaawɔ mli kɛ kpee lɛ he nitsumɔi krokomɛi hu ni wɔbaatsu dani aje shishi. No hewɔ lɛ wɔmiiwo nyɛ fɛɛ hewalɛ ni nyɛto gbɛjianɔ ni nyɛkɛ nyɛhe awo nitsumɔ ni he hiaa nɛɛ mli kɛmɔ shi, jeee yɛ otsii anaagbee pɛ kɛkɛ, shi moŋ yɛ otsi lɛ mli gbii lɛ ekomɛi hu amli. Volunteer loo nyɛmimɛi ni kɛ amɛhe eha hu ayelikɛbuamɔ he baahia yɛ be mli ni afeɔ kpeei lɛ. Ofainɛ too ogbɛjianɔ ni okɛ ohe awo enɛ hu mli.
10 NIYENII HE GBƐJIANƆTOO: Wɔbaaya nɔ wɔkɛ gbɛjianɔtoo ni haa wɔfeɔ nibii yɛ gbɛ ni yɔɔ mlɛo nɔ lɛ atsu nii lolo yɛ niyenii he gbɛjianɔtoo kɛha afi nɛɛ hu mli. Enɛ baaha ehe nitsumɔ nɔ agbɔ ni ebaaha mɛi fɛɛ ni etee kpeei lɛ, kɛ volunteers loo mɛi ni kɛ amɛhe eha lɛ ana mumɔŋ gbɛjianɔtoo lɛ he sɛɛ. Akpa shi ana yɛ nyɛsɛɛ be fioo ni eho lɛ mli akɛ nibii ni atsɔɔ gbɛ ni yɔɔ kuku nɔ afeɔ lɛ he gbɛjianɔtoo nɛɛ yeee omanye jogbaŋŋ yɛ kpeei komɛi ashishi ni ahoɔ niyenii ni ehe nitsumɔ heɔ be babaoo. Nɛkɛ niyenii nɛɛ kɛ ekrokomɛi ni amɛhe nitsumɔ biɔ deŋmegbomɔ babaoo lɛ esaaa nɛkɛ gbɛ kuku nɔ ni atsɔɔ afeɔ nii nɛɛ. No hewɔ lɛ nyɛhaa wɔ fɛɛ wɔfia niyenii fɛɛ niyenii ni aaana aha wɔ yɛ kpee lɛ shishi lɛ sɛɛ ni wɔha wɔjwɛŋmɔ ahi kpee lɛ fa ni he hiaa jogbaŋŋ, ni ji mumɔŋ niyenii kpakpai lɛ moŋ nɔ titri.
11 HIAMƆ NII KRƐDƐƐ: Esa akɛ asafoi ni nyɛmimɛi ni yɔɔ hiamɔ nii krɛdɛɛ yɔɔ mli lɛ ato gbɛjianɔ ni amɛye amɛbua nyɛmimɛi nɛɛ. Onukpai kɛ mɛi krokomɛi ni le aŋkroaŋkroi nɛɛ ashihilɛ lɛ baanyɛ amɛjɛ suɔmɔ mli amɛye amɛbua amɛ. Bei babaoo lɛ enɛ biɔ ni shiɛlɔi lɛ asusu mɛi ni yɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli, mɛi ni edara yɛ afii amli, mɛi ni egbɔjɔ, mɛi ni eshwila, mɛi ni nuuu nii kɛ ekolɛ mɛi krokomɛi tamɔ nakai lɛ ahiamɔ nii ahe. Shiɛlɔi lɛ baanyɛ aye abua amɛ kɛtsɔ fatamɔ ni amɛaaha amɛfata amɛkuu lɛ he kɛya lɛ nɔ. Gbɛi krokomɛi ni aaanyɛ atsɔ nɔ aye abua amɛ hu ji kɛtsɔ amɛ tsɔne nyɔmɔwoo loo niyeli shika ni aaawo aha amɛ lɛ nɔ. (Yak. 2:15-17; 1 Yoh. 3:17, 18) Kɛji ehe baahia ni nyɛmimɛi ni yɔɔ hiamɔ krɛdɛɛ nɛɛ ana wɔɔhei yɛ hei ni bɛŋkɛ kpee lɛ shishi lɛ, no lɛ esa akɛ atsɔɔ enɛ faŋŋ yɛ Room Request loo tsubimɔ woji lɛ anɔ. Wɔhiɛ ka nɔ akɛ wɔbaajɛ suɔmɔ mli wɔsusu mɛi fɛɛ ni wɔyelikɛbuamɔ he hiaa amɛ lɛ ahe.—2 Kor. 6:11-13; Yoh. 13:35; Gal. 6:10.
12 WIEMƆI AMƆƆMƆ LOO VIDEO MFONIRI-SHAMƆ: Asafo lɛ etoŋ gbɛjianɔ ko kɛhaŋ wiemɔi aloo drama lɛ mɔmɔ yɛ kpaa nɔ. Esa akɛ aŋkroaŋkroi ni baamɔmɔ wiemɔi lɛ yɛ kpaai anɔ kɛha amɛhe lɛ afee nakai yɛ gbɛ ni haŋ mɛi ni eba kpee lɛ shishi lɛ aloo egbalaŋ amɛjwɛŋmɔ lɛ nɔ. Titri lɛ, esaaa ni amɛtaa srawa hewalɛ kpaa aloo wiemɔ adekai lɛ asɛɛ kpaai lɛ ahe. Wɔhiɛ baasɔ ekome ni nyɛkɛ wɔ aaafee yɛ enɛ mli lɛ waa diɛŋtsɛ.
13 GBƐJIANƆTOO KROKO NI YƆƆ: Beni wɔkalaa wolo nɛɛ, no mli lɛ naatsii lɛ yɛ lolo. Kɛji etsa nɔ aahu kɛyashi kpee belɛ mli lɛ, no lɛ wɔkɛ gbɛjianɔ kroko ni wɔto kɛha kpeei lɛ feemɔ yɛ Cote d’Ivoire kɛ Benin lɛ baatsu nii. Wɔmiiwo nyɛ fɛɛ hewalɛ ni nyɛto gbɛjianɔ ni nyɛya kpeei nɛɛ ni nyɛkwɛ saji otii ni atsɔɔ mli faŋŋ yɛ baafa 6 lɛ jogbaŋŋ koni nyɛle kpee ni ato akɛ nyɛbaaya lɛ. Kɛ ebaahi lɛ, wɔmiiwo mɔ fɛɛ mɔ hewalɛ ni ebɔ mɔdɛŋ ni eya kpee ni ato akɛ amɛ asafo lɛ aloo nyɛmimɛi ni wieɔ nakai wiemɔ lɛ aya lɛ.
14 Kɛji naatsii lɛ yɛ lolo lɛ, no lɛ kɛjɛ September 1, 1991 kɛyaa lɛ, esa akɛ nyɛmimɛi ni baasumɔ ni aha amɛ wɔɔhei kɛtsɔ Asafo lɛ gbɛjianɔtoo nɔ lɛ kɛ amɛ Room Request loo tsubimɔ woji lɛ amaje wɔ koni wɔkɛtsu kɛya Asafo lɛ ɔfis ni yɔɔ Benin loo Cote d’Ivoire lɛ taakɛ kpee ni amɛbaaya lɛ baabi lɛ, ni amɛkaŋmala woji lɛ dani nɛkɛ be nɛɛ shɛ. Nyɛfainɛ nyɛkwɛa koni nyɛŋmalaa kpee ni nyɛbaaya lɛ kɛ gbii ni afeɔ lɛ jogbaŋŋ yɛ Room Request wolo lɛ nɔ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, kɛji obaaya kpee ni ji “A” lɛ, ŋmaa “BENIN-A,” kɛ gbii ni afeɔ lɛ, “DECEMBER 20-22, 1991,” yɛ niŋmaai wuji amli yɛ wolo lɛ ŋwɛi gbɛ. Kɛji ebalɛ akɛ, yɛ be mli ni okɛ otsubimɔ wolo kɛha Benin loo Cóte d‘Ivoire lɛ emaje sɛɛ ni ajie naatsii lɛ, no lɛ etsɔɔ akɛ belɛ wɔbaanyɛ wɔfee kpeei lɛ yɛ maŋ nɛɛ mli. No hewɔ lɛ, wɔkɛ otsubimɔ wolo lɛ baamaje kɛya maŋtiase ni abaafee kpee ni ato akɛ nyɛ asafo lɛ aya lɛ mli, ja otsake ojwɛŋmɔ.
15 Taakɛ wɔtsi ta yɛ nɔ ni aŋma ahɔ Vol. 33, No. 7 mli lɛ mli lɛ, wɔmiiwo mɔ fɛɛ mɔ ni toɔ gbɛjianɔ ni efa gbɛ kɛya kpeei ni abaafee yɛ maji ni bɛŋkɛ wɔ nɛɛ eko mli lɛ hewalɛ ni ena gbɛfaa he woji ni he hiaa lɛ fɛɛ eko aloo ekwɛ akɛ nɔ ni eyɔɔ lɛ be hoko. Nɔ ni fata enɛɛmɛi ahe ji passport aloo travel certificate ni be hoko kɛ health certificate wolo hu ni tsɔɔ akɛ egbu yellow fever kɛ cholera ni no hu be hoko. Akɛni nyɛmimɛi ni nyɛ amɛfa gbɛ kɛtee kpeei nɛɛ nyɛsɛɛ afi lɛ ena niiashikpamɔi komɛi ahewɔ lɛ, wɔhiɛ ka nɔ akɛ naagbai ni akɛkpeɔ yɛ nɛkɛ woji nɛɛ anamɔ mli lɛ anɔ baagbɔ kwraa afi nɛɛ.
16 Bɔni afee ni akɛjie naagbai kɛ haomɔi ni mɛi ni fa gbɛ nyɛsɛɛ afi lɛ ateŋ mɛi pii na lɛ kɛjɛ jɛmɛ lɛ, Asafo lɛ miisusu bɔs he gbɛjianɔtoo he kɛha nyɛmimɛi ni baafa gbɛ kɛya kpeei ni abaafee yɛ Benin kɛ Cote d’Ivoire lɛ. Akɛ nɛkɛ gbɛjianɔtoo krɛdɛɛ nɛɛ he adafitswaa krokomɛi baaha yɛ sɛɛ mli. Shi yɛ nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ, aawo wɔ fɛɛ hewalɛ ni wɔbɔi wɔgbɛjianɔtoo amrɔ nɔŋŋ bɔni afee ni kɛ be shɛ ni wɔbaaya kpee nɛɛ, no mli lɛ wɔfee klalo momo.
17 NAAGBEE: Yesu Kristo kɛɛ be ko akɛ: “Ni nyɛaale anɔkwale lɛ, ni anɔkwale lɛ aaaha nyɛye nyɛhe.” (Yoh. 8:32) Lɛlɛŋ, aha anɔkwa Kristofoi eye amɛhe kɛjɛ esha kɛ gbele apã ni tsii lɛ shishi kɛ agbɛnɛ hu gbɔmɔ he gbeyeishemɔ ni kumɔɔ mɔ, taakɛ wɔkadiɔ kɛjɛɔ Romabii 6:18, 22 lɛ. Akɛni Yehowa mumɔ lɛ miitsu nii hewɔ lɛ, anɔkwa heyeli yɛ amɛteŋ. (2 Kor. 3:17) Ni nɔ ni fiɔ enɛ sɛɛ waa ji heyeli kwraa kɛmiijɛ fitemɔ nyɔŋyeli mli lɛ he gbɛkpamɔ ni yɔɔ shiŋŋ, ni kɛ wɔ yaa “Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ mli” lɛ.—Rom. 8:21.
18 Ni wɔɔya nɔ wɔna nɛkɛ heyeli nɛɛ mli ŋɔɔmɔ lɛ biɔ mɔdɛŋbɔɔ babaoo yɛ Kristofoi ni ejɔɔ amɛhe nɔ lɛ fɛɛ agbɛfaŋ, yɛ hewalɛi ni kaa akɛ amɛaaha nakai heyeli lɛ aje wɔdɛŋ lɛ ahewɔ—Satan Abonsam, ejeŋ ni ekpɔtɔ lɛ kɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔsubaŋi ni haa wɔfeɔ esha lɛ. Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ yelikɛbuamɔ eha yɛ enɛ gbɛfaŋ kɛtsɔ e-Wiemɔ ni jɛ mumɔŋ lɛ, emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ, kɛ esafo ni anaa lɛ nɔ. (Luka 11:13) Afi nɛɛ kpokpai wuji anɔ kpeei ni yitso ji “Mɛi ni Sumɔɔ Heyeli” lɛ baafee hegbɛ fɛfɛo ni wɔɔna ni wɔmii kɛaashɛ wɔhe yɛ mumɔŋ ni akɛtswa wɔ ama shi bɔni afee ni wɔhiɛ wɔ heyeli lɛ mli. Eyɛ mli akɛ enɛ baabi ni wɔkɛ nibii komɛi asha afɔle moŋ, shi nyɔmɔwoo ni baajɛ mli aba lɛ fa babaoo. Nyɛhaa wɔfɛɛ wɔyaa nɔ wɔsɔlea ni Yehowa aha gbɛjianɔtoi ni wɔtsɔɔ yɛ yiteŋgbɛ nɛɛ aye omanye. Akɛ aŋkroaŋkroi lɛ, eba akɛ wɔkɛ wɔhe aaafɔ Yehowa nɔ ni eha gbɛjianɔ ni wɔtoɔ ni wɔya lɛ aye omanye bɔni afee ni wɔnyɛ wɔtsu wɔ mumɔŋ hiamɔ nii lɛ ahe nii.—Mat. 5:3.