Nyɛboa Gbalɛ Wiemɔ Lɛ Toi
1 “Aha gbalɛ wiemɔ lɛ efee faŋŋ kɛha wɔ.” (2 Pet. 1:19) Mɛni hewɔ Petro wie enɛ? Ama Maŋtsɛyeli lɛ he gbalɛi ni yɔɔ Hebri Ŋmalɛi lɛ amli kɛ nɔ ni jɛ Yesu Kristo diɛŋtsɛ ŋɔɔ lɛ hu nɔ mi, loo “efee faŋŋ,” yɛ nɔ ni Petro kɛ kaselɔi krokomɛi enyɔ lɛ na ni amɛnu yɛ tsakemɔ be lɛ mli afii 32 ni eho lɛ. Nɛkɛ mfoniri-feemɔŋ ninaa nɛɛ ema nɔ mi kɛha amɛ akɛ Yesu Kristo baaba Maŋtsɛyeli hewalɛ mli lɛlɛŋ yɛ anunyam ni kpɛɔ kaŋkaŋ mli, kɛ e-Tsɛ lɛ sɛɛfimɔ babaoo. Kristofoi ni yɔɔ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ ‘miiŋɔ amɛhiɛ miifɔ gbalɛ wiemɔ lɛ nɔ akɛ la ni tsoɔ,’ ni tsɔɔ akɛ koni amɛtsuii amli akawo duŋ. Gbalɛ wiemɔ ni kpɛɔ lɛ toiboo baaha amɛhiɛ ahi amɛhe nɔ koni eha amɛná jetsɛremɔ hee lɛ he nilee, beni “toloo,” ni ji Kristo, baate shi yɛ Maŋtsɛyeli anunyam mli lɛ.—2 Pet. 1:16-19; Mat. 17:1-9.
2 Wɔbɛ jɛmɛ ni wɔkɛ Petro fɛɛ aaana anunyam tsakemɔ be lɛ. Kɛlɛ, nɛkɛ yinɔ nɛɛ mli Kristofoi ni ebo gbalɛ wiemɔ lɛ toi lɛ ena hegbɛ babaoo diɛŋtsɛ akɛ, jeee akɛ amɛna Kristo Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ he nɔ ko kɛtsɔ hiɛ kɛkɛ, shi moŋ amɛna odaseyelii babaoo ni tsɔɔ akɛ anunyam Maŋtsɛ lɛ miiye nɔ diɛŋtsɛ! Beni afi fɛɛ afi hoɔ kɛjɛ 1914 kɛbaa nɛɛ, aha gbalɛ wiemɔ lɛ efee faŋŋ, yɛ be mli ni wɔyeɔ “okadi” ni yɔɔ faŋŋ ni Yesu kɛha, ni kɔɔ “ba ni eba” yɛ maŋtsɛyeli mli lɛ he nibii sɔrɔtoi, ni baa mli lɛ he odase lɛ. Nɔ ni he hiaa yɛ okadi lɛ he ji akɛ, abaatswa enɔyeli, loo Maŋtsɛyeli lɛ he adafi yɛ majimaji fɛɛ mli, dani Maŋtsɛ lɛ kɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ baaba naagbee. Aatsu Maŋtsɛyeli-shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ Kristo gbɛtsɔɔmɔ shishi yɛ shikpɔji 231 nɔ bianɛ kɛmiiya hiɛ waa bɔ ni asusuko he pɛŋ. (Mat. 24:3-14) Kɛfata he lɛ, akɛni “amanehulu kpeteŋkpele lɛ” miibɛŋkɛ hewɔ lɛ, Maŋtsɛ ni awo lɛ miibua “asafo babaoo” ni banaa “Toobi lɛ la” ni kɛ kpɔmɔ baa lɛ mli hemɔkɛyeli lɛ anaa “[kɛmii]jɛ jeŋmaŋ fɛɛ jeŋmaŋ.”—Kpoj. 7:9, 10, 14.
3 Akɛni “toloo” lɛ ete shi, ni ji akɛ, Kristo eba Maŋtsɛyeli hewalɛ mli hewɔ lɛ, ani yiŋtoo ko yɛ lolo akɛ wɔɔbo gbalɛ wiemɔ lɛ toi? Hɛɛ! Yesu Kristo ni awo ehiɛ nyam lɛ kɛ ninaai sɔrɔtoi ni tsara nɔ ni feɔ Kpojiemɔ wolo lɛ ha bɔfo Yohane. Yɛ be mli ni enɛɛmɛi ji hewalɛwoo kɛ ŋaawoo kɛha mra be mli Kristofoi lɛ, amɛhe yɛ sɛɛnamɔ titri ko kɛha mɛi ni yɔɔ “Nuntsɔ lɛ gbi” lɛ mli yɛ he ni wɔnaa wɔhe yɛ amrɔ nɛɛ lɛ. (Kpoj. 1:10) No hewɔ ni Yehowa webii asafoi lɛ kɛ ekãa kaseɔ Kpojiemɔ Naagbee wolo lɛ.
4 “Miishɛɛ ji mɔ ni kaneɔ lɛ kɛ mɛi ni nuɔ gbalɛ wiemɔi nɛɛ, kɛ mɛi ni yeɔ nibii ni aŋmala yɛ mli lɛ anɔ lɛ; ejaakɛ be ni ato lɛ eshɛ eta.” (Kpoj. 1:3, NW) Kɛ wɔɔna miishɛɛ lɛ, no lɛ esa akɛ wɔnu shishi, hɛɛ, wɔna gbalɛ mli ninaai nɛɛ ahe shishinumɔ diɛŋtsɛ. Mɛni ji nɔ ni enɛ biɔ kɛjɛɔ wɔdɛŋ? Sane mlitii he miihia koni eha wɔtsuii anu bɔ ni Kpojiemɔ lɛ mli saji lɛ ahe hiaa ha lɛ shishinumɔ jogbaŋŋ. Bɔfo Petro, klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli nɔyeli kuu lɛ mlibii lɛ ateŋ mɔ kome lɛ yoo sɛɛnamɔ ni yɔɔ shishijee anɔkwalei lɛ amlitii he koni ‘ekɛtsiɛ’ enyɛmimɛi lɛ ‘ahiɛ’ yɛ mumɔŋ. (2 Pet. 1:12, 13) Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ hu yeɔ ebuaa wɔ nakai nɔŋŋ koni amɛha hiɛsɔɔ ni wɔnaa lɛ mli awa daa kɛtsɔ wɔjwɛŋmɔ ni egbalaa kɛyaa gbalɛ wiemɔ lɛ nɔ shii abɔ lɛ nɔ.—Mat. 24:45-47.
5 Bɔ ni Wɔɔfee ni Wɔbo Toi: Mɛɛ toiboo nɛkɛ sa gbalɛ wiemɔ ni yɔɔ Kpojiemɔ lɛ? Bɔfo Paulo kaiɔ wɔ akɛ jeee bɔfoi loo gbalɔi anɔ Nyɔŋmɔ tsɔ ni ekɛ Kristofoi wie tamɔ bɔ ni ekɛ esɔɔlɔi ni hi shi dani Kristofoi abe shɛ lɛ wie lɛ. Shi moŋ, Yehowa etsɔ e-Bi ni esumɔɔ lɛ fe fɛɛ, ni ehala lɛ akɛ “nibii fɛɛ yelɔ” lɛ nɔ ekɛ wɔ ewie. (Heb. 1:1, 2) “No hewɔ lɛ esa akɛ wɔmɔ nii ni wɔnu lɛ mli ni awa, koni wɔkakpalaŋ kɛjɛ he be ko.” (Heb. 2:1) Hɛɛ, esa akɛ wɔbo Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ toi, titri lɛ esa akɛ wɔbo gbalɛ wiemɔ ni baa kɛtsɔɔ Yesu Kristo nɔ lɛ toi. Te wɔɔfee tɛŋŋ ni wɔbo Kpojiemɔ lɛ kasemɔ toi jogbaŋŋ?
6 Klɛŋklɛŋ lɛ, ehe miihia waa akɛ wɔya Asafo Woloŋ Nikasemɔ lɛ shishi daa otsi. Lɛlɛŋ, kɛha mɛi fioo ni yɔɔ Blɔfo asafoi amli lɛ, enɛ baafee shii enyɔ ni amɛbaakase Kpojiemɔ Naagbee wolo lɛ. No hewɔ lɛ, mɛi komɛi aaanyɛ ana woloŋ nikasemɔ yaa lɛ he jwɛŋmɔ ko ni tsɔɔ akɛ nɔ ko kɔɔɔ amɛhe tsɔ̃, ni amɛaanu he akɛ, kɛ amɛyaaa kpee lɛ gbi kome po lɛ amɛle emli nikasemɔ lɛ mli saji lɛ he nɔ ko momo yɛ gbɛ ko nɔ. Shi kɛlɛ, be mli ni afi fɛɛ afi hoɔ eyaa lɛ, nɛkɛ gbalɛ mli sane nɛɛ he bahiaa babaoo be fɛɛ be, kɛ ebe naa hu fe bɔ ni eji beni wɔ nine shɛ Kpojiemɔ Naagbee wolo lɛ nɔ klɛŋklɛŋ kwraa yɛ 1988 lɛ. Ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ yɛ nibii ni baa ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ ni yaa hiɛ oyayaayai ni haa Kpojiemɔ lɛ mli gbalɛi lɛ baa mli lɛ ahe. Kɛkɛ lɛ wɔbaanyɛ wɔfee mɛi ni efee klalo akɛ wɔɔfee nii ni kɛ Yehowa suɔmɔnaa nii kpaa gbee. Ha efee oti ni ma ohiɛ akɛ ohaŋ wolo kasemɔ lɛ aje osɛɛ gbi kome po, kɛ ebaahi lɛ, be mli ni akɛ hehiamɔ kaseɔ Kpojiemɔ lɛ.
7 Nɔ ni ji enyɔ lɛ, kasemɔ onii lɛ jogbaŋŋ. Gbelemɔ ŋmalɛi ni atsɛ sɛɛ lɛ, ni osusu bɔ ni amɛfiɔ sane mlitsɔɔmɔ ni akɛhaa yɛ kukuji ni yɔɔ Kpojiemɔ lɛ ni akaseɔ lɛ sɛɛ amɛhaa lɛ he. Kɛtsɔ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ obaana sɛɛ babaoo fe hetooi kɛkɛ ni okɛaaha sanebimɔi lɛ. Kaaha eba lɛ akɛ ooona nilee lɛ kɛkɛ, shi moŋ ŋaalee kɛ saneshishinumɔ hu. (Abɛi. 4:7) Nɔ ni ji etɛ lɛ, okɛ ohe awo mli kɛ ekãa kɛtsɔ saji ahetoohamɔ kɛ ŋmalɛi lɛ akanemɔ nɔ. Ha efee oti ni ma ohiɛ akɛ kɛ hoo lɛ oooha hetoo shikome ni kɛ ebaahi lɛ oha hetoo shii abɔ yɛ nikasemɔ lɛ eko fɛɛ eko shishi. Enɛ feemɔ baaye ebua bo koni eha ojwɛŋmɔ ahi nikasemɔ lɛ nɔ.
8 Nɔ ni fata gbalɛ wiemɔ lɛ toiboo waa he fe bɔ ni eji daa lɛ ji wɔhe ni wɔɔsaa, ni wɔya, kɛ wɔhe ni wɔkɛaawo mli. Etsɔɔ hu akɛ yɛ nikasemɔ lɛ sɛɛ po lɛ, wɔyaa nɔ ‘wɔjwɛŋɔ saji nɛɛ anɔ, koni wɔkɛ wɔhe awo mli kwraa.’ (1 Tim. 4:15) Kɛ gbalɛ wiemɔ lɛ aaatamɔ la ni kpɛɔ yɛ wɔtsuii amli lɛ, no lɛ esa akɛ wɔŋmɛ gbɛ koni esa wɔmligbɛ gbɔmɔ lɛ he waa diɛŋtsɛ—wɔ susumɔi, nɔ ni wɔsumɔɔ, henumɔi, kanyamɔi, kɛ otii ni mamɔ wɔhiɛ. (2 Pet. 1:19) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔya nɔ wɔbibii wɔhe saji tamɔ: Mɛni ji nɔ ni sane nɛɛ tsɔɔ kɛhaa mi diɛŋtsɛ? Mɛni mi̇́kase yɛ Yehowa kɛ e-Bi, Yesu Kristo he? Mɛɛ shishitoo wiemɔi fiɔ nikasemɔ lɛ sɛɛ? Ani miinu nikasemɔ lɛ shishi yɛ mitsui mli? Mɛɛ gbɛ nɔ matsɔ ni mikɛ anɔkwalei nɛɛ atsu nii yɛ mishihilɛ mli? Yɛ miweku lɛ mli? Yɛ asafo lɛ mli? Wɔbaanyɛ wɔkɛɛ taakɛ lalatsɛ lɛ kɛɛ, kɛtsɔ nɔ ni wɔkaseɔ lɛ ni wɔkɛaatsu nii diɛŋtsɛ lɛ nɔ akɛ: “Owiemɔ lɛ ji kane ha minane, kɛ la hu yɛ mitempɔŋ lɛ nɔ.”—Lala 119:105; Hiob 29:3, 4.
9 Yaa nɔ Osara Yɛ Jaramɔ Bei Amli: Yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ, Yesu bɔ ekaselɔi lɛ kɔkɔ yɛ Yerusalem hiɛkpatamɔ ni baa lɛ kɛ shihilɛ ni baakadi be ni amɛkɛaajo foi kɛya he ni yɔɔ shweshweeshwe lɛ he. (Luka 19:41-44; 21:7-21) No sɛɛ lɛ, nɔ ni fe afii 30 baho. Kulɛ ebaanyɛ efee Yuda Kristofoi lɛ ekomɛi akɛ nɔ ko tsakeŋ yɛ wɔsɛɛ be ni ebɛŋkɛ lɛ mli. Kwɛ bɔ ni ŋaawoo ni suɔlɔ bɔfo Petro kɛha yɛ ewolo ni ji enyɔ lɛ mli, ni aŋma aaafee 64 Ŋ.B. mli akɛ ‘abo gbalɛ wiemɔ lɛ toi’ lɛ yɔɔ ebe naa pɛpɛɛpɛ ha! (2 Pet. 1:19) Afi 66 Ŋ.B. sɛɛ nɔŋŋ ni Roma asraafoi babɔle Yerusalem he kɛkpe. Be mli ni Roma asraafoi lɛ gbala amɛhe shi amrɔ nɔŋŋ ni jeee yɛ yiŋtoo ko hewɔ lɛ, Yudea Kristofoi ni saraa lɛ bo Yesu ŋaawoi lɛ atoi ni amɛjo foi. No sɛɛ yɛ afi 70 Ŋ.B. lɛ Roma asraafoi lɛ ku amɛ sɛɛ ni amɛkpata Yerusalem hiɛ kwraa. Kwɛ bɔ ni nakai Kristofoi lɛ amii baashɛ amɛhe amɛha akɛ amɛbo Yesu gbalɛ wiemɔ lɛ toi jogbaŋŋ kɛmɔ shi!
10 Mɛni ji nɔ ni wɔ mɛi ni ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Kristofoi lɛ buɔ ni wɔna lɛ? Yesu ha Kristofoi ni yɔɔ Nuntsɔ lɛ gbi lɛ mli amrɔ nɛɛ le nibii babaoo ni etsɛŋ ni baaba lɛ he nɔ ko yɛ Kpojiemɔ lɛ mli ninaai lɛ amli. Nɛkɛ nibii ni baa nɛɛ ateŋ babaoo eba mli momo yɛ afii 80 ni eho lɛ mli: Maŋtsɛyeli lɛ ni afɔ́; ta ni awuu yɛ ŋwɛi lɛ, kɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ anɔ kunimyeli ni ba yɛ no sɛɛ nɔŋŋ, kɛ amɛnaa ni atsi awo shikpɔŋ lɛ he lɛ ni nyiɛ sɛɛ kɛba lɛ; Babilon Kpeteŋkpele lɛ butumɔ; kɛ kooloo kakalɔ ni tsuɔ tamɔ muneele, ni no ji jeŋ hewalɛ ni ji kpaanyɔ lɛ puemɔ. Nɛkɛ Kpojiemɔ lɛ mli gbalɛ wiemɔi lɛ amlibaai sɔrɔtoi nɛɛ feɔ lɛ faŋŋ akɛ etsɛŋ ni wɔbaana saji ni baa tamɔ mfoniri-feemɔŋ nii nɛɛ: 144,000 lɛ ateŋ naagbee bii ni asɔoɔ amɛnaa lɛ, asafo babaoo lɛ anaa ni abuaa kɛgbeɔ naa, Babilon Kpeteŋkpele lɛ hiɛkpatamɔ, Harmagedon ta lɛ, Satan ni akɛ lɛ woɔ bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli, kɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ. Kwɛ bɔ ni ehe hiaa ha akɛ wɔɔbo Yesu kɔkɔbɔɔ lɛ toi akɛ: “Naa, miiba taakɛ julɔ. Ajɔɔ [miishɛɛ ji] mɔ ni saraa ni etoɔ etadei lɛ, koni ekanyiɛ yayai ni ana ehiɛgbele lɛ.”—Kpoj. 16:15.
11 Ani wɔmiisara? Te wɔkɛ hiɛdɔɔ buɔ gbalɛ wiemɔ lɛ wɔhaa tɛŋŋ? Kɛ wɔjɔɔ wɔ wala nɔ wɔha Yehowa nɛɛ afii 5 ni eho loo afii 50 ni eho nɛ jio, Paulo wiemɔi ni ekɛ Roma Kristofoi lɛ wie lɛ sa wɔ jogbaŋŋ, akɛ: “Akɛ nɔ ni wɔle be lɛ akɛ agbɛnɛ ŋmɛlɛtswaa ni wɔkɛaate shi kɛaajɛ wɔ mli lɛ eshɛ; ejaakɛ agbɛnɛ wɔyiwalaheremɔ lɛ ebɛŋkɛ fe tsutsu beni wɔhe wɔye lɛ. Nyɔɔŋ lɛ eho eta, ni jetsɛremɔ ebɛŋkɛ.” Kɛkɛ ni Paulo wo Kristofoi lɛ ŋaa koni ‘amɛjie duŋ mli nitsumɔi lɛ amɛshwie’ koni ‘amɛba amɛjeŋ fɛfɛo.’ (Rom. 13:11-13) Jeŋ ni mli ewo duŋ kabitii yɛ jeŋba gbɛfaŋ lɛ mli wɔyɔɔ lɛ. Jeŋba ni yɔɔ nyaŋemɔ afii 30 loo 40 pɛ ni eho mli lɛ etsɔ nɔ ni jeee nɔ ko kwraa yɛ je lɛŋ bii pii ahiɛ yɛ afii ohai 20 lɛ mli naagbee afii nyɔŋma nɛɛ mli. Nyɛmimɛi, nyɛkwɛa nyɛhe nɔ jogbaŋŋ, koni nyɛkaŋmɛ gbɛ ni akpala nyɛ awo je lɛŋ duŋ lɛ mli, ni nyɛfee mɛi ni nɔ ko kɔɔɔ amɛhe eko yɛ jeŋba gbɛfaŋ. Kɛ nyɛŋmɛ gbɛ ni nyɛfee mɛi ni ŋmɛɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ gbɛ loo nyɛkpɛlɛɔ nɔ fɛɛ nɔ feemɔ nɔ yɛ je nɛŋ susumɔi ni baa shi kɛ shihilɛ gbɛ lɛ he lɛ, no lɛ nyɛbaajie nyɛjwɛŋmɔ yɛ saji wuji ni wɔkɛkpeɔ ŋmɛnɛ ni etsɛŋ ni abaana naa kɛya naanɔ lɛ anɔ: Yehowa jeŋ muu fɛɛ nɔyeli lɛ bembuu kɛ egbɛi lɛ hetsemɔ. Mumɔŋ wɔdɔiwɔɔ kɛ mɔ yiwalaheremɔ ni ebɛŋkɛ amrɔ nɛɛ baawo oshara mli.
12 Ha Hiɛsɔɔ ni Oyɔɔ kɛha Gbalɛ Wiemɔ lɛ Ada yɛ Otsui Mli: Blema Hebri gbalɔi lɛ yɛ saji ni jɛ mumɔŋ ni kɔɔ Mesia lɛ he lɛ ni amɛkɛha lɛ mlibaa he miishɛɛ waa. “[Amɛ]tao” nɔ ni Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ baatsu lɛ “sɛɛgbɛ, ni amɛbi shi.” (1 Pet. 1:10, 11) Nakai nɔŋŋ hu kɛ nyɛbo gbalɛ wiemɔ ni yɔɔ Kpojiemɔ wolo lɛ mli lɛ toi lɛ, hiɛsɔɔ ni nyɛyɔɔ kɛha mumɔŋ nibii lɛ baada. Bɔ ni mumɔŋ niyenii baa nyɛtsine ehaa lɛ mli baawa, koni no akanya nyɛ ni nyɛtao “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ amli. (1 Kor. 2:10) Be mli ni nyɛkɛ hiɛsɔɔ kɛ suɔmɔ ni nyɛnaa yɛ gbalɛ wiemɔ lɛ he lɛ woɔ nyɛtsuii amli obɔ lɛ, ehe ebahiaŋ ni mɔ ko awo nyɛ hewalɛ ni nyɛya kpeei; nyɛbaana kanyamɔ ko ni baaha nyɛya koni nyɛkɛ nyɛhe awo mli daa. (Luka 6:45) Ni kɛ ‘wiemɔ lɛ yɛ nyɛ diɛŋtsɛ nyɛtsui mli lɛ,’ ebaakanya nyɛ koni ‘nyɛjaje nyɛtsɔɔ yɛ faŋŋ mli kɛha yiwalaheremɔ.’—Rom. 10:8-10.
13 Babaoo ni wɔboteɔ naagbee be lɛ mli vii lɛ, babaoo ni hefɛoyelɔi baaye wɔhe fɛo yɛ hemɔkɛyeli ni wɔyaa nɔ wɔjieɔ lɛ kpo yɛ Nyɔŋmɔ gbalɛ wiemɔi ni wɔjajeɔ lɛ hewɔ. (2 Pet. 3:3, 4) Kɛlɛ, wɔbaasara daa yɛ gbalɛ wiemɔ lɛ he. Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ he la ni tsoɔ lɛ tsɔɔ he ni wɔshɛ yɛ be ni hoɔ eyaa lɛ mli. Ehaa anɔkwale ni tsɔɔ akɛ wɔyɛ jeŋ ni ewo duŋ nɛɛ naagbee gbii lɛ amli lɛ kpɛɔ kaŋkaŋ. Toloo lɛ ete shi! Kristo yɛ Maŋtsɛyeli hewalɛ mli! Wɔtsɔ hiɛ wɔmiina jetsɛremɔ hee lɛ. Eba akɛ Nyɔŋmɔ jeŋ hee ni ewo shi yɛ he lɛ baaya nɔ afee nɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ kɛha wɔ taakɛ Maŋtsɛyeli lɛ ji kɛha bɔfoi etɛ ni ná hegbɛ akɛ amɛaana ehe nɔ ko fioo kɛtsɔ hiɛ yɛ Yesu tsakemɔ be lɛ he ninaa ni yɔɔ naakpɛɛ lɛ mli lɛ!