Ani Osaa Ohe Kɛha Mumɔŋ Okpɔlɔŋmɛɛ?
1. Kɛ́ aato okpɔlɔŋmɛɛ he gbɛjianɔ lɛ, mɛni ebiɔ ni afee?
1 Dani abaaŋmɛ okpɔlɔ lɛ, ebiɔ ni ato gbɛjianɔ jogbaŋŋ. Esa akɛ ahé nibii ni akɛbaahoo nii lɛ, ni ahoo lɛ jogbaŋŋ ni eŋɔɔ, kɛkɛ lɛ no sɛɛ lɛ aŋmɛ okpɔlɔ lɛ. Esa akɛ ato bɔ ni akɛ niyenii lɛ baaha lɛ he gbɛjianɔ. Kɛfata he lɛ, esa akɛ asaa heni abaaye nii lɛ yɛ lɛ. Esa akɛ mɛi ni baa niyeli lɛ shishi lɛ hu ato gbɛjianɔ, titri lɛ kɛ́ amɛbaafã gbɛ kakadaŋŋ kɛba okpɔlɔŋmɛɛ lɛ shishi. Eyɛ mli akɛ ebiɔ nitsumɔ babaoo moŋ, shi kɛ́ nanemɛi kɛ wekumɛi fee ekome kɛye niyenii ni ŋɔɔŋɔi lɛ, ehaaa tɔlɛ lɛ afee efolo. Kɛjɛ May yɛ afi nɛɛ mli lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ bɔi amɛhe naa buamɔ akɛ kui wuji kɛ bibii kɛná mumɔŋ okpɔlɔŋmɛɛ ní amɛkpa gbɛ aahu lɛ mli ŋɔɔmɔ yɛ “Nyɛyaa Nɔ Nyɛsaraa!” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ shishi. Atsu nibii babaoo momo kɛto nifeemɔ lɛ he gbɛjianɔ. Aafɔ̃ wɔ fɛɛ nine. Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔya kpee nɛɛ ni wɔná he sɛɛ kɛmɔ shi lɛ, esa akɛ wɔ diɛŋtsɛ hu wɔto gbɛjianɔ jogbaŋŋ.—Abɛi 21:5.
2. Mɛni wɔmumɔŋ okpɔlɔŋmɛɛ lɛ fãi srɔtoi lɛ fɛɛ shishi ni wɔɔhi lɛ biɔ ni wɔfee?
2 Ná He Sɛɛ Kɛmɔ Shi: Ani oto gbɛjianɔ koni onyɛ oya mumɔŋ okpɔlɔŋmɛɛ nɛɛ shishi, koni oná nibii ni baaya nɔ lɛ fɛɛ he sɛɛ? Kɛ́ ebaahi lɛ, okɛ onitsumɔtsɛ lɛ awie akɛ obaaya kpee lɛ fãi srɔtoi lɛ fɛɛ, ní klɛŋklɛŋ gbi lɛ hu fata he. Ani oto tsɔne kɛ wɔɔhe he gbɛjianɔ momo? Esa akɛ asafoŋ onukpai lɛ ato gbɛjianɔ koni mɛi ni efɔ̃ nɔ yɛ afii amli kɛ mɛi ni bɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kɛ mɛi krokomɛi ni yelikɛbuamɔ he baahia amɛ lɛ anyɛ aya kpee lɛ.—Yer. 23:4; Gal. 6:10.
3. Mɛni hewɔ esaaa akɛ wɔyaa majimaji ateŋ kpee lɛ kɛ́ afɔ̃ko wɔ nine lɛ?
3 Abaafee majimaji ateŋ kpeei yɛ hei komɛi. Ha ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ afɔ̃ asafoi pɔtɛɛ komɛi, kɛ nyɛmimɛi komɛi ni jɛ maŋsɛɛ lɛ nine kɛha kpee nɛɛ. Beni nitsumɔhe nine lɛ toɔ gbɛjianɔ nɛɛ, ekwɛ sɛi abɔ ni yɔɔ kɛ mɛi afalɛ ni abaafɔ̃ amɛ nine lɛ. Kɛ́ shiɛlɔi tee majimaji ateŋ kpee ni afɔ̃ko amɛ nine lɛ, ekolɛ ebaaha mɛi lɛ ayi afá fe nine.
4. Mɛɛ kaimɔi baaye abua wɔ koni wɔsaa wɔhe kɛha kpee lɛ gbi fɛɛ gbi?
4 Too gbɛjianɔ koni oshɛ kpee lɛ shishi mra gbi fɛɛ gbi, ni otao heni obaata dani nifeemɔ lɛ aje shishi. Okɛ minitii fioo akwɛ kpee lɛ he gbɛjianɔtoo wolo lɛ mli dani aje nifeemɔ lɛ shishi. Enɛ baaye abua bo koni osaa otsui kɛha saji ni baaya nɔ lɛ. (Ezra 7:10) Kɛ́ kpee lɛ sɛinɔtalɔ lɛ kɛɛ abo lalai ni atswaa kɛtsɔɔ hiɛ lɛ toi lɛ, bó lalai lɛ toi koni ofee klalo akɛ okɛ ohe baawo shishijee lala kɛ sɔlemɔ lɛ mli.
5. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔweku lɛ baanyɛ aná kpee lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi?
5 Kɛ́ weku mlibii tá he kome beni kpee lɛ yaa nɔ lɛ, fɔlɔi baanyɛ aye abua amɛbii lɛ koni amɛbo wiemɔi ni baaya nɔ lɛ toi jogbaŋŋ. (5 Mose 31:12) Aawo mɛi fɛɛ hewalɛ koni beni akaneɔ ŋmalɛi lɛ, amɛnyiɛ sɛɛ yɛ amɛ-Biblia lɛ mli. Saji otii komɛi ní oooŋmala lɛ baaye abua koni obo wiemɔi lɛ fɛɛ toi jogbaŋŋ. Sɛɛ mli lɛ, nibii ni oŋmala lɛ baaye abua bo ní okai saji otii ni je kpo yɛ wiemɔi lɛ amli lɛ. Bɔɔ mɔdɛŋ ní okagba sane loo ote shi oyashara shi beni nifeemɔ lɛ yaa nɔ lɛ. Kɛ́ oyɛ mobail foŋ lɛ, too he gbɛjianɔ bɔ ni egbaŋ mɛi krokomɛi anaa beni nifeemɔ lɛ yaa nɔ lɛ. Mɛni hewɔ okɛ mɛi krokomɛi egbaaa nibii ni onya he yɛ kpee lɛ shishi lɛ he sane gbi fɛɛ gbi kɛ́ akpa kpee lɛ?
6. Mɛni ji wɔkpee lɛ fã ko ni sa kadimɔ waa, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔná mli gbɛfaŋnɔ kɛmɔ shi?
6 Wɔnáa hegbɛ yɛ kpee lɛ shishi ni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ shãraa bɔ ni mɛi ni yɔɔ je lɛ mli lɛ náaa eko. (Lala 133:1-3; Mar. 10:29, 30) Mɛni hewɔ okɛfeee oti ni ma ohiɛ akɛ obaajie ohe shi otsɔɔ mɛi ni tara omasɛi lɛ, ní okɛ amɛ agba sane yɛ shwane hejɔɔmɔ be lɛ mli? Enɛ ji sɛɛnamɔi ni yɔɔ niyenii ni etsiii ni akɛaaba kpee lɛ, kɛ kpee lɛ shishi ni ahiɔ moŋ fe ni aaaje kpo ayaye nii yɛ niyelihe ko lɛ he lɛ ateŋ ekome. Bɔɔ mɔdɛŋ ni okaha hegbɛ ni wɔbaanyɛ wɔkɛwowoo wɔhe hewalɛ nɛɛ miiŋmɛɛ bo.—Rom. 1:11, 12.
7. Mɛɛ gbɛjianɔ esa akɛ wɔto yɛ atadei ni wɔbaawo lɛ he?
7 Atadewoo: Esa kadimɔ akɛ Yehowa fã Israelbii lɛ ní amɛfee amãnyãi amɛwo amɛtadei lɛ anaa, ni amɛkɛ kpãa bluu afimɔ amãnyãi lɛ anɔ. (4 Mose 15:37-41) Enɛ ni amɛnaa lɛ kaiɔ amɛ akɛ amɛji mɛi ni Yehowa ehala koni amɛsɔmɔ lɛ. Ŋmɛnɛ lɛ, atadei ni sa ni bulɛ yɔɔ he ni wɔwoɔ kɛyaa kpee lɛ haa esoroɔ wɔ yɛ je lɛ he. Efeɔ odaseyeli kɛhaa mɛi ni naa wɔ lɛ, kɛ́ wɔyaaye nii yɛ niyelihei beni akpa kpee lɛ sɛɛ po lɛ. No hewɔ lɛ, bɔɔ mɔdɛŋ ni osusu atade ni obaawo lɛ he jogbaŋŋ kɛtsɔ hiɛ.
8, 9. Mɛɛ wɔjamɔ lɛ mli nifeemɔi komɛi esaaa akɛ wɔkuɔ wɔhiɛ wɔshwieɔ nɔ yɛ wɔhenaabuamɔi ashishi, ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔjie bulɛ kpo yɛ nifeemɔi nɛɛ amli?
8 Lala kɛ Sɔlemɔ: Yijiemɔ lalai ni wɔláa wɔhaa Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ ji nibii ni woɔ wɔjamɔ lɛ hiɛ nyam lɛ ateŋ ekome. Etamɔ nɔ ni klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli anɔkwa Kristojamɔ lɛ fã ko ni afɔɔ feemɔ ji lalai ní aláa. (1 Kor. 14:15) Shi kɛlɛ, mɛi komɛi ejieee bulɛ kpo yɛ wɔjamɔ lɛ fã ni he hiaa nɛɛ he. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ jɛmɛ ni amɛbashɛɔ beni aláa shishijee lala lɛ loo beni alá ni asɔle agbe naa sɛɛ lɛ nɔ. Mɛi komɛi shiɔ amɛshitaramɔhei lɛ ni mɛi krokomɛi hu gbaa sane beni aláa naagbee lala lɛ, loo dani asɔleɔ. Mɛni hewɔ?
9 Yɛ shihilɛi komɛi ni efɔɔɔ kaa lɛ amli lɛ, ebaanyɛ ebalɛ nakai yɛ yiŋtoo kpakpai komɛi ahewɔ. Shi ekolɛ mɛi komɛi baaŋmɛɛ hegbɛ ni wɔná akɛ wɔɔfata naagbee lala kɛ sɔlemɔ lɛ he lɛ he koni amɛkɛ mɛi agba sane, ni amɛshi oya kɛya amɛtsɔnei lɛ ahe, loo koni amɛ klɛŋklɛŋ amɛnine ashɛ woji ni abaajie lɛ kpo lɛ nɔ. Esa akɛ wɔkwɛ jogbaŋŋ koni wɔkaŋmɛ gbɛ ni ŋkomeŋfa su ni yɔɔ je lɛ mli, loo subaŋi gbohii tamɔ hiɛkɔ̃ɔ akafite wɔmumɔŋ hiɛyaa lɛ. Ákɛ mɛi ni tiuɔ anɔkwa jamɔ sɛɛ lɛ, wɔ bɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔjie bulɛ ni sa kpo yɛ wɔjamɔ lɛ fã ni nɔ kwɔ lɛ mli, kɛtsɔ lalai ni wɔláa kɛ sɔlemɔ ni wɔsɔleɔ kɛhaa Yehowa lɛ nɔ.
10, 11. Mɛni esaaa akɛ fɔlɔi feɔ, ni mɛɛ gbɛ nɔ amɛbaanyɛ amɛye amɛbua amɛbii lɛ koni amɛná gbɛjianɔtoo lɛ he sɛɛ kɛmɔ shi?
10 Fɔlɔi kɛ Gbekɛbii: Yɛ jeŋ ni oblahii kɛ oblayei babaoo bɛ jeŋba nɛɛ mli lɛ, anaa wɔbii lɛ akɛ esoro amɛ kwraa, ni enɛ kɛ yijiemɔ bahaa Yehowa kɛ egbɛjianɔtoo lɛ. Shi bei komɛi lɛ, kɛ́ akwɛɛɛ gbekɛbii lɛ anɔ jogbaŋŋ lɛ, ekɛ naagbai baa. (Abɛi 29:15) Esaaa akɛ fɔlɔi ŋmɛɔ amɛbii lɛ ahe kɛkɛ yɛ amɛwɔɔhei lɛ loo yɛ heni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ.
11 Fɔlɔi komɛi kɛ amɛbii lɛ susuɔ bɔ ni esa akɛ amɛba amɛjeŋ amɛha lɛ he dani kpee be lɛ shɛɔ. (Efe. 6:4) Amɛyeɔ amɛbuaa amɛbii lɛ ni amɛnuɔ shishi akɛ anɔkwa Kristofoi asuɔmɔ “efeee nii ni esaaa” loo “epeleee lɛ diɛŋtsɛ enɔ̃.” (1 Kor. 13:5) Kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ ji be ni ato ni Yehowa kɛtsɔɔ wɔ nii, ni gbekɛbii kɛ onukpai fɛɛ baanyɛ atsɔɔ akɛ amɛhiɛ sɔɔ gbɛjianɔtoo nɛɛ kɛtsɔ bɔ ni amɛbaa amɛjeŋ amɛhaa yɛ kpee lɛ shishi kɛ hei krokomɛi hu lɛ nɔ.—Yes. 54:13.
12. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔye mɛi odase beni wɔyɔɔ maŋ ni afeɔ kpee lɛ yɛ mli lɛ mli?
12 Ye Odase: Kɛ́ wɔto gbɛjianɔ kɛtsɔ hiɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔye mɛi odase yɛ maŋ ni afeɔ kpee lɛ yɛ mli lɛ mli. Nyɛmi nuu ko kɛ eŋa tee niyelihe ko beni akpá kpee lɛ sɛɛ, ni ekɛ etsitsinaatsɛɛnii lɛ tsɔɔ mɔ ni hɔɔ nii lɛ, ni ebi lɛ akɛ: “Ani ona mɛi babaoo ni tsɛ tsitsinaatsɛɛnii nɛɛ eko?” Nihɔɔlɔ lɛ to he eha lɛ akɛ, ena amɛ shi eleee nɔ̃ hewɔ ni amɛtsɛ tsitsinaatsɛɛnii nɛɛ. Enɛ ha amɛgba sane, ni nyɛmi nuu lɛ fɔ̃ lɛ nine kɛba kpee lɛ shishi.
13. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔjie hiɛsɔɔ kpo wɔha Yehowa, mɔ ni fɔ̃ wɔ nine lɛ?
13 Eyɛ mli akɛ wɔnyɛmimɛi hii lɛ ji mɛi ni baaha wiemɔi lɛ, amɛbaabibii mɛi saji, ni amɛbaafee nɔkwɛmɔnii moŋ, shi wɔŋwɛi Tsɛ Yehowa ji mɔ ni jɛɔ suɔmɔ mli etoɔ daa afi mumɔŋ okpɔlɔŋmɛɛ nɛɛ he gbɛjianɔ. (Yes. 65:13, 14.) Wɔtsɔɔ hiɛsɔɔ ni wɔyɔɔ kɛha Yehowa, mɔ ni fɔ̃ɔ wɔ nine lɛ kɛtsɔ kpee lɛ ni wɔɔya gbi fɛɛ gbi, kɛ mumɔŋ niyenii ni akɛbaaha lɛ fɛɛ ni wɔɔye lɛ jogbaŋŋ lɛ nɔ. Ani oto gbɛjianɔ ni baaha onyɛ ofee nakai?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 4]
Kpokpaa Wulu nɔ Kpee He Kaimɔi
◼ Nifeemɔ Bei: Abaaje kpee lɛ shishi leebi 9:20 gbii etɛ lɛ fɛɛ. Kɛ́ aje Maŋtsɛyeli lalai ni atswaa kɛtsɔɔ hiɛ lɛ ashishi pɛ lɛ, esa akɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ atao he ko ata bɔni afee ni aje kpee lɛ shishi yɛ gbɛ ni yɔɔ nyam nɔ. Sohaa kɛ Hɔɔ lɛ, abaakpa gbɛkɛ 4:55, ni Hɔgbaa lɛ, abaakpa gbɛkɛ 4:00. Kɛha majimaji ateŋ kpee lɛ, nifeemɔ lɛ baaje shishi Soo shwane 1:20, ni abaakpa shwane 4:45. Aawo mɔ fɛɛ hewalɛ ni efata he kɛlá lalai lɛ fɛɛ, ní naagbee lala ni abaala gbi fɛɛ gbi lɛ fata he.
◼ Tsɔji Amaamɔhe: Kɛ́ jeee wɔhe ni miiye loo naagba ko ni tamɔ nakai lɛ, no lɛ ebaahi akɛ be fɛɛ be lɛ wɔɔta heni wɔbaanu wiemɔ ni ahaa lɛ moŋ fe ni wɔbaayata tsɔne ni wɔkɛba lɛ mli, ejaakɛ kɛ wɔta tsɔne lɛ mli lɛ, wɔbaanyɛ wɔwɔ aloo nibii krokomɛi baanyɛ agbala wɔjwɛŋmɔ kɛjɛ wiemɔ ni ahaa lɛ nɔ. Kɛ́ wɔta mɛi lɛ ateŋ lɛ, wɔjwɛŋmɔ nyiɛɔ wiemɔ ni ahaa lɛ sɛɛ, ni wɔkɛ nakai feemɔ tsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ mumɔŋ niyenii kpakpa ni Yehowa eto he gbɛjianɔ eha wɔ lɛ. Akɛni bei pii lɛ hei ni akɛ tsɔji mamɔɔ lɛ edaaa hewɔ lɛ, esa akɛ mɛi ni yɔɔ kar lɛ ayafata mɛi krokomɛi ahe yɛ amɛ kar lɛ mli kɛ́ amɛbaanyɛ.
◼ Sɛi ni Ashiɔ Ahaa Mɛi: Mɛi ni kɛ bo ta tsɔne mli kɛba aloo amɛkɛ bo jɛ shĩa kɛba lɛ pɛ esa akɛ oshi sɛi ohã.
◼ Shwane Niyenii: Ofainɛ okɛ niyenii ni obaaye shwane ajɛ shĩa kɛba moŋ fe nɔ ni kɛ́ eshɛ shwane lɛ, obaashi kpee lɛ shishi akɛ oyaahé niyenii. Obaanyɛ okɛ nibii ni akɛ niyenii woɔ mli ní daraaa tsɔ ní baaya sɛi lɛ shishi aba. Ofainɛ, okɛ nibii ní dara ni akɛ mɛi pii aniyenii woɔ mli, nibii ni akɛ glase fee, loo dãa ni naa wa akaba kpee lɛ shishi.
◼ Woji ni Abaajie lɛ Kpo: Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ woɔ wɔ ŋaa koni ‘wɔfee wɔnii fɛɛ yɛ suɔmɔ mli.’ (1 Kor. 16:14) Kɛ́ ajie wolo ko kpo yɛ kpee lɛ shishi lɛ, suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha mɛi krokomɛi kɛ mɛi ahe ni wɔsusuɔ lɛ haŋ wɔwó foi gidigidi ni wɔtsirɛ mɛi bɔni afee ni wɔ klɛŋklɛŋ wɔnine ashɛ wolo lɛ nɔ. Kɛyashi abaalá naagbee lala ni asɔle lɛ, esaaa akɛ mɔ ko teɔ shi yɛ heni eta lɛ ní eyadamɔɔ shi akɛ eyaahé wolo lɛ eko. Kɛ́ asɔle ni akpa lɛ, esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ kɛ tsuishitoo anyiɛ kɛya heni ahaa wolo lɛ yɛ lɛ ni eyahé eko. Kɛ́ wɔkɛ henɔyeli tsu nii ni asaŋ wɔto wɔtsui shi yɛ gbɛ ni tamɔ nakai nɔ lɛ, no haa anaa akɛ wɔji Kristofoi ni edara yɛ Nyɔŋmɔ he nilee gbɛfaŋ, ni agbɛnɛ hu ehaa anaa akɛ wɔsumɔsumɔɔ wɔhe ákɛ nyɛmimɛi.—Yoh. 13:35.
◼ Oniatsumɔ: Afiteɔ shika saŋŋ kɛtoɔ kpokpaa wulu nɔ kpee he gbɛjianɔ. Wɔbaanyɛ wɔtsɔɔ bɔ ni wɔhiɛ sɔɔ kpee lɛ kɛtsɔ wɔsuɔmɔ mli ni wɔɔjɛ wɔtsu onia yɛ wɔ-Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ aloo yɛ kpee lɛ shishi kɛfĩ jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ sɛɛ. Kɛ́ mɔ ko kɛ tsɛk miitsu onia yɛ kpee lɛ shishi lɛ, no lɛ esa akɛ eŋma “Watch Tower” yɛ nɔ ákɛ mɛi ni esa akɛ awo shika lɛ aha.
◼ Osharai kɛ Hela loo Pilamɔ ní Baa Trukaa: Kɛ́ hela tswa mɔ ko trukaa yɛ kpee lɛ shishi lɛ, ofainɛ wo mɛi ni kwɛɔ shitaramɔ nɔ lɛ ateŋ mɔ ni bɛŋkɛ bo lɛ toi nɔ, ni lɛ hu ebaaha mɛi ni yɔɔ Tsofahemɔhe lɛ ale enɛ amrɔ nɔŋŋ koni mɛi ni yɔɔ tsofahemɔhe lɛ ni atsɔse amɛ lɛ abakwɛ yelikɛbuamɔ ni amɛbaanyɛ amɛkɛha mɔ lɛ.
◼ Falefalefeemɔ: Eji sɔ ni kã mɛi fɛɛ ni yaa kpee lɛ anɔ akɛ amɛbaasaa hei ni amɛtara lɛ kɛ́ amɛye nii amɛgbe naa. Akɛni akɛ jwɛinii baamamɔ kpee lɛ shishi hewɔ lɛ, nyɛfainɛ nyɛkwɛa ni nyɛkɛ woji, niyenii, nu rɔbai, kɛ nibii krokomɛi awo jwɛinii lɛ amli. Nakai feemɔ baatsɔɔ akɛ wɔhe tse.
◼ Mfonirishamɔ: Kɛ́ kpee lɛ miiya nɔ ni oosumɔ ni osha mfoniri lɛ, no lɛ okɛ mfonirishamɔ tsɔnei ni kpɛɔ la akɛfee nakai. Akɛni wɔsumɔɔɔ ni wɔkɛ jarayeli saji baa teokrase henaabuamɔi ashishi hewɔ lɛ, esaaa akɛ wɔshaa mfoniri ni wɔheɔ shika. Kɛfata he lɛ, esaaa akɛ wɔtsɛɔ mɛi ni shaa mfoniri ní amɛheɔ shika lɛ kɛbaa kpee lɛ shishi koni amɛbasha nyɛmimɛi mfoniri kɛye jara.—w84 7/1 bf. 25; kwɛmɔ Gbɛjianɔ wolo lɛ, baafa 142, kuku 3 lɛ hu.
◼ Ní Aata Shi Kutuu ákɛ Weku: Esa akɛ fɔlɔi kɛ amɛbii atara shi beni kpee lɛ yaa nɔ lɛ moŋ fe ni amɛaaha amɛbii lɛ kɛ gbekɛbii loo oblahii kɛ oblayei bibii krokomɛi sɔŋŋ aaayatara shi yɛ he kome. Enɛ baaha amɛwo gbekɛbii lɛ hewalɛ ni amɛŋmala nibii amɛshwie shi beni kpee lɛ yaa nɔ lɛ.
◼ Tokotai: Daa afi lɛ, mɛi babaoo pilaa yɛ tokotai ni amɛwo lɛ hewɔ. Ebaahi akɛ aaawo tokota ni sa ni baamɔ nane lɛ jogbaŋŋ, ni abaanyɛ akɛnyiɛ atrakpoi anɔ kɛ he fɛɛ he ni apilaaa.
◼ Wiemɔi ni Amɔmɔɔ loo Vidio Mfonirishamɔ: Esaaa ákɛ mɔ ko kɛ tsɔne ni akɛmɔmɔɔ wiemɔi loo vidio kpãa tsaa sarawa hewalɛ kpãa kɛ wiemɔ kpãai ni yɔɔ kpee lɛ shishi lɛ ahe, ni kɛ́ mɔ ko baamɔmɔ wiemɔ loo ebaasha vidio lɛ, esa akɛ efee nakai yɛ gbɛ ni gbaŋ mɛi krokomɛi ni eba kpee lɛ anaa lɛ nɔ.
◼ Please Follow Up Wolo Lɛ: Kɛ́ aye mɔ ko trukaa odase yɛ heni afeɔ kpee lɛ yɛ ni ejie miishɛɛ kpo lɛ, no lɛ esa akɛ aŋmala mɔ lɛ he saji yɛ Please Follow Up (S-43) wolo lɛ nɔ. Esa akɛ shiɛlɔi kɛ Please Follow Up wolo lɛ ekome loo enyɔ ko aba kpee lɛ shishi. Kɛ okɛ wolo nɛɛ eko tsu nii ni oŋmala nɔ nii ogbe naa lɛ, obaanyɛ oyashi oha mɛi ni yɔɔ Woji Ahemɔhe lɛ aloo okɛha nyɛsafoŋ woloŋmalɔ lɛ koni atsu he nii.—Kwɛmɔ March 2005 Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ lɛ bf. 4 lɛ mli.
◼ Wɔɔhe: (1) Kɛ́ oyahai heni owɔɔ lɛ, no lɛ ofainɛ okɛ mɛi ni fa fe bɔ ni akpaa gbɛ akawɔ jɛi. (2) Kɛ́ mɔ ko kɛ etsũ ha bo ni owɔ mli lɛ, feemɔ jɛmɛ falefale, ni okagbɛ nibii oshwã, ni ohiɛ asɔ nibii ni akɛha bo lɛ ni okɛtsɔɔ akɛ osusuɔ mɔ lɛ he. (3) Nyɛmimɛi yei kɛ nyɛmimɛi hii akawɔ tsũ kome mli ja amɛji wekumɛi. (4) Kɛ́ akpɛlɛɛɛ ni ahoɔ nii yɛ tsũ lɛ mli lɛ, no lɛ kaafee nakai. (5) Ákɛ mɔ ni baa ejeŋ jogbaŋŋ lɛ, kaayadamɔ agbo naa oju ohe. Kɛ́ hejuuhe bɛ jɛi lɛ, no lɛ obaanyɛ okɛ saa loo mama afee hejuuhe fioo ni oju ohe yɛ mli. (6) Ákɛ Kristofoi lɛ, esaaa akɛ wɔkɛ nibii ni atoɔ he gbɛjianɔ ahaa gbɔi lɛ tsuɔ nii bɔ ni esaaa. (7) Jiemɔ mumɔ lɛ yibii lɛ kpo otsɔɔ mɛi ni tsuɔ nii yɛ gbɔiatoohe ni oyɔɔ lɛ aloo weku ni oyato amɛ lɛ. (8) Kɛ́ oná naagba ko yɛ owɔɔhe loo gbɔi atoohe lɛ, ofainɛ ni oha nyɛmimɛi ni yɔɔ Rooming Department lɛ ale yɛ kpee lɛ shishi.