Wɔkpokpaa Wulu nɔ Kpeei lɛ Yeɔ Anɔkwale lɛ He Odase Jogbaŋŋ
1. Gbii juji ni Israelbii lɛ ye daa lɛ ha amɛná hegbɛ kɛsusu mɛɛ anɔkwalei ni he hiaa lɛ ahe?
1 Blema Israelbii lɛ bua amɛhe naa shii etɛ daa afi kɛha gbii juji ayeli. Eyɛ mli akɛ mla lɛ bi ní hii pɛ aya gbii juji nɛɛ ashishi moŋ, shi bei pii lɛ Israelbii lɛ awekui fɛɛ fãa gbɛ kɛyaa Yerusalem ni amɛyayeɔ gbii juji ni yɔɔ miishɛɛ nɛɛ. (5 Mose 16:15, 16) Nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ haa amɛnáa hegbɛ kɛsusuɔ anɔkwalei ni he hiaa lɛ ahe, ni amɛjwɛŋɔ nɔ. Mɛni ji anɔkwalei nɛɛ ekomɛi? Ekome ji akɛ, Yehowa mli hi, ni ejɛɔ suɔmɔ mli ekɛ nibii keɔ faa. (5 Mose 15:4, 5) Ekroko hu ji akɛ, amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛhe afɔ̃ enɔ kɛha gbɛtsɔɔmɔ kɛ hebuu. (5 Mose 32:9, 10) Agbɛnɛ hu, Israelbii lɛ náa hegbɛ kɛsusuɔ bɔ ni ehe hiaa ni amɛhi shi yɛ Yehowa jalɛ gbɛi lɛ anaa lɛ he ejaakɛ Yehowa gbɛ́i kã amɛnɔ. (5 Mose 7:6, 11) Nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ lɛ, wɔ hu wɔnáa wɔkpokpaa wulu nɔ kpeei lɛ ahe sɛɛ waa.
2. Mɛɛ gbɛ nɔ kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ baaye abua wɔ ni wɔnu Biblia mli anɔkwalei lɛ ashishi jogbaŋŋ?
2 Kpeei lɛ Haa Wɔnuɔ Anɔkwalei lɛ Ashishi Jogbaŋŋ: Kɛ wɔtee wɔkpokpaa wulu nɔ kpeei lɛ, ahaa wɔ wiemɔi, wɔkwɛɔ drama srɔtoi, afeɔ nɔkwɛmɔnii, ni abibiɔ mɛi saji, ni enɛɛmɛi yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ Biblia mli anɔkwalei lɛ ashishi jogbaŋŋ, ni wɔkɛtsuɔ nii. (Yoh. 17:17) Amrɔ nɛɛ atsu kpokpaa wulu nɔ kpee ni kã wɔhiɛ lɛ he nibii babaoo momo. Yehowa asafo lɛ miito nifeemɔ pɔtɛɛ ko ní akɛbaatsu amrɔmrɔ nɛɛ hiamɔ nii komɛi ahe nii yɛ je lɛŋ fɛɛ lɛ he gbɛjianɔ. (Mat. 24:45-47) Ani ooshwe akɛ ona ni onu nɔ ni baaya nɔ yɛ kpee lɛ shishi lɛ?
3. Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔná kpee lɛ he sɛɛ jogbaŋŋ?
3 Yɛ anɔkwale mli lɛ, wɔbaaná kpee lɛ he sɛɛ jogbaŋŋ kɛ́ wɔtee gbii etɛ lɛ fɛɛ ni wɔbo sane toi jogbaŋŋ. Bi onitsumɔtsɛ lɛ koni kɛ́ shɛ be lɛ eŋmɛ bo gbɛ ní oya, kɛ́ otsɔko hiɛ ofeko nakai. Bɔɔ mɔdɛŋ ní oná wɔɔ kpakpa owɔ daa gbɛkɛ koni okawɔ wɔdɔi beni kpee lɛ yaa nɔ lɛ. Mɛi babaoo ena akɛ kɛ́ amɛkwɛ wielɔ lɛ hiɛ, ni amɛŋmala otii fioo komɛi beni ewieɔ lɛ, ehaa amɛjwɛŋmɔ hiɔ wiemɔ lɛ nɔ. Kaaha omobail fon loo o-pager lɛ gba bo loo mɛi krokomɛi anaa. Be mli ni kpee lɛ yaa nɔ lɛ, esaaa akɛ okɛ mɛi gbaa sane, oŋmaa tɛs-mɛsegii, oyeɔ nii, loo onuɔ nii.
4. Te fɔlɔi aaafee tɛŋŋ aye abua amɛbii koni beni kpee lɛ yaa nɔ lɛ amɛná he sɛɛ?
4 Kɛ́ afii ni ayeɔ Hejɔɔmɔ Gbi lɛ shɛ lɛ, Israelbii awekui kɛ ‘amɛbii bibii’ buaa amɛhe naa “koni amɛnu, ni amɛkase” Mla lɛ ní akaneɔ yɛ Asesei Agbijurɔ lɛ shishi lɛ. (5 Mose 31:12) Kwɛ bɔ ni ehi jogbaŋŋ akɛ aaana wekui ni efee ekome kɛtara shi beni kpee lɛ yaa nɔ lɛ, ní gbekɛbii lɛ wɔɔɔ, shi moŋ amɛmiibo sane toi! Mɛni hewɔ daa gbɛkɛ kɛ́ akpa kpee lɛ, nyɛsusuuu otii ní nyɛŋmala nyɛshwie shi lɛ ateŋ nɔ ni nyɛnya he waa lɛ ahe? Akpa shi ana akɛ kɛ́ shɛ be ní abaafee drama lɛ, fɔlɔi komɛi ŋmɛɔ amɛbii agbɛ ni amɛkɛ gbekɛbii krokomɛi yataraa hiɛ. Nilee bɛ mli akɛ aaafee nakai. “Buulufeemɔ kpɛtɛ gbekɛ tsui he,” no hewɔ lɛ, esa akɛ fɔlɔi ahiŋmɛi ahi amɛbii ahe be fɛɛ be, ní amɛteaŋ mɛi ni ená kɛjɛ afii 13 kɛyaa lɛ po fata he. Esa akɛ fɔlɔi afee nakai hu be mli ni akpa leebi kpee lɛ, kɛ agbɛnɛ hu yɛ he fɛɛ he ni amɛbaayato beni akpa kpee lɛ, moŋ fe ni ‘aaakpoo gbekɛbii lɛ ajeŋ afɔ̃ amɛnɔ.’—Abɛi 22:15; 29:15.
5. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔjeŋ ni wɔbaa jogbaŋŋ beni wɔyɔɔ maŋ mli ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ wulaa anɔkwale lɛ?
5 Wɔjeŋba Kpakpa lɛ Wulaa Anɔkwale Lɛ: Wɔjeŋ ni wɔbaa jogbaŋŋ beni wɔyɔɔ maŋ mli ní afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ wulaa anɔkwale lɛ. (Tito 2:10) Kɛ́ kuu ko toɔ amɛtsui shi, ni amɛkɛ mɛi yeɔ jogbaŋŋ beni amɛtee akutso ko mli lɛ, maŋbii lɛ yɔseɔ enɛ. (Kol. 4:6) Nyɛsɛɛ afi lɛ, beni Betel najiaŋdamɔlɔi komɛi yana gbɔiatoohe ko nɔkwɛlɔ kɛha wɔɔhei lɛ, nɔkwɛlɔ lɛ kɛɛ amɛ akɛ: “Wɔsumɔɔ waa akɛ nyɛwebii lɛ aaabahi wɔgbɔiatoohe lɛ yɛ nɔ̃ gbɔmɛi ni amɛji lɛ hewɔ. Amɛbaa amɛjeŋ jogbaŋŋ, amɛmli hi, ni be fɛɛ be lɛ amɛjieɔ bulɛ kpo amɛtsɔɔ wɔnitsulɔi lɛ, ni amɛfeee wɔnibii lɛ hu basabasa.”
6. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔtsɔ wɔhesaamɔ nɔ wɔwula anɔkwale lɛ beni wɔyɔɔ maŋ mli ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ?
6 Kɛ́ wɔtsɛ wɔtsitsinaatsɛɛnii lɛ, etswaa kpee lɛ he adafi, ehaa mɛi krokomɛi ni eba kpee lɛ yɔseɔ wɔ, ni agbɛnɛ eyeɔ mɛi ni naa wɔ lɛ hu odase. Mɛi ni yɔɔ maŋ mli ní afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ baayɔse akɛ mɛi ni etsɛ tsitsinaatsɛɛnii lɛ fɛɛ ahesaamɔ sa, ni eyɛ hiŋmɛi nɔ, jeee tamɔ je lɛŋ bii lɛ ahesaamɔ ni bɛ hiŋmɛi nɔ, ni teɔ bɔlɛnamɔ henumɔi ashi lɛ. (1 Tim. 2:9, 10) No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔtsɛ wɔtsitsinaatsɛɛnii lɛ be fɛɛ be, ní wɔkwɛ wɔtadewoo kɛ wɔhesaamɔ hu jogbaŋŋ beni wɔyaa maŋ mli ní afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ, kɛ beni wɔkuɔ wɔsɛɛ lɛ. Kɛ́ wɔwo nika kɛ T-shɛɛti kɛtee maŋ mli ní afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ, no etsɔŋ bulɛ. Kɛji aafee kpee lɛ yɛ kpee asa ko ní awoko yiteŋ po lɛ, esa akɛ wɔwo atadei ní tsɔɔ bulɛ be fɛɛ be. Kɛ́ akpa kpee lɛ, ni wɔmiisumɔ ni wɔtsake wɔhe koni wɔyasara mɛi, loo wɔje kpo wɔyaye nii lɛ, esa akɛ wɔkai akɛ wɔji kpeebii lolo, ni no hewɔ lɛ esaaa akɛ wɔsaa wɔhe eko kɛ eko kɛkɛ.
7. Mɛni ji gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ wɔná wɔ-Kristofoi anyɛmifeemɔ lɛ he sɛɛ yɛ kpee lɛ shishi?
7 Israelbii lɛ ná amɛnyɛmimɛi krokomɛi ni jɛ Israel maŋ lɛŋ hei srɔtoi kɛ maji krokomɛi anɔ ní amɛkɛbɔ yɛ gbijurɔyelii lɛ ashishi lɛ he miishɛɛ waa, ni enɛ ha ekomefeemɔ hi amɛteŋ. (Bɔf. 2:1, 5) Anaa wɔ-Kristofoi anyɛmifeemɔ ni nɔ bɛ lɛ faŋŋ yɛ kpokpaa wulu nɔ kpeei ashishi. Wɔmumɔŋ paradeiso shihilɛ nɛɛ feɔ mɛi fɛo waa. (Lala 133:1) Yɛ nɔ najiaŋ ni wɔɔje kpo wɔyahe niyenii beni akpa leebi kpee lɛ, ehi jogbaŋŋ akɛ wɔkɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ shwane niyenii fioo ko aaaba koni wɔná hegbɛ ni wɔkɛ wɔnyɛmimɛi hii kɛ yei ni tara wɔmasɛi lɛ agba sane!
8. Mɛɛ yiŋtoi ahewɔ esa akɛ wɔkɛ wɔhe aha kɛtsu nii kɛ́ wɔshihilɛ baaŋmɛ wɔ gbɛ lɛ?
8 Bei pii lɛ, bɔ ni atoɔ wɔkpeei ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ ní nɔ fɛɛ nɔ yaa nɔ pɛpɛɛpɛ lɛ taa mɛi ní naa lɛ amli waa, titri lɛ kɛ́ amɛná amɛle akɛ nitsulɔi lɛ fɛɛ kɛ amɛhe faa ní awooo amɛ nyɔmɔ. Ani obaanyɛ ‘ojɛ osuɔmɔ mli’ okɛ ohe aha kɛtsu nii yɛ kpee lɛ shishi? (Lala 110:3) Bei pii lɛ, fɔlɔi kɛ amɛbii fɛɛ kɛ amɛhe haa kɛtsuɔ nii, koni amɛkɛtsɔse amɛbii lɛ ní amɛle bɔ ni akɛ he haa faa kɛha nitsumɔ. Kɛ́ oji mɔ ko ní hiɛ gboɔ lɛ, kpeei ashishi nitsumɔ baaye abua bo koni onyɛ okɛ kpeebii krokomɛi lɛ ashãra. Nyɛmi yoo ko wie akɛ: “No mli lɛ mileee mɛi babaoo yɛ kpee lɛ shishi, akɛ ja miwekumɛi kɛ minanemɛi fioo ko pɛ. Shi beni miye mibua kɛsaa kpee lɛ shishi lɛ, mikɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei babaoo bɔ. Enɛ ha miná miishɛɛ waa!” Kɛ́ wɔná nanemɛi hei beni wɔkɛ wɔhe haa kɛtsuɔ nii yɛ kpee lɛ shishi lɛ, wɔmii baashɛ wɔhe waa. (2 Kor. 6:12, 13) Kɛ́ okɛ ohe hako pɛŋ lɛ, bi asafoŋ onukpai lɛ ní amɛtsɔɔ bo bɔ ni ooofee oshɛ taomɔ nii lɛ ahe.
9. Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔfɔ̃ mɛi nine kɛya kpee lɛ?
9 Fɔ̃ɔ Mɛi Nine Koni Amɛbanu Anɔkwale Lɛ: Kɛ́ eshwɛ otsii etɛ ni wɔbaaya kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ, wɔbaajara woji kɛfɔ̃ mɛi anine kɛya kpee lɛ. Esa akɛ asafoi lɛ abɔ mɔdɛŋ amɛjara ninefɔɔ woji lɛ yɛ amɛshikpɔŋkuku lɛ mli fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ. (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji “Te Wɔɔfee Tɛŋŋ Wɔkɛ Ninefɔɔ Wolo lɛ Aha?”) Kɛ́ ninefɔɔ woji lɛ eko shwɛ lɛ, esa akɛ akɛya kpee lɛ shishi. Mɛi ni eba kpee lɛ kɛ ninefɔɔ woji nɛɛ baaye odase yɛ maŋ mli ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ beni amɛnyiɛɛɛ shiɛmɔ nɔ.
10. Gbaa niiashikpamɔi ni tsɔɔ akɛ nine ní afɔ̃ɔ daa afi lɛ woɔ yibii.
10 Ani mɛi hereɔ nine ni afɔ̃ɔ daa afi nɛɛ anɔ? Yɛ kpeei lɛ eko shishi lɛ, mɛi ni kwɛɔ shitaramɔ nɔ lɛ eko ha nuu ko kɛ eŋa sɛi. Amɛha ele akɛ amɛnine shɛ ninefɔɔ wolo lɛ eko nɔ, ni “amɛna akɛ ebaafee miishɛɛ waa.” No hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛtsɔne fã gbɛ fe kilomitai 320 kɛba kpee lɛ! Yɛ shihilɛ kroko mli lɛ, nyɛmi yoo ko ní miishiɛ yɛ shĩa kɛ shĩa lɛ ha nuu ko ní etamɔ nɔ ni eetao ele kpee lɛ he nɔ ko lɛ ninefɔɔ wolo lɛ eko. Nyɛmi yoo lɛ ná tsui ni ekɛ lɛ susu ninefɔɔ wolo lɛ mli sane lɛ he. Gbii fioo komɛi asɛɛ lɛ, nyɛmi yoo lɛ na nuu lɛ kɛ enaanyo ko yɛ kpee lɛ shishi, ní amɛhiɛ woji hei ní ajie lɛ kpo yɛ kpee lɛ shishi lɛ eko!
11. Mɛni hewɔ ehe hiaa akɛ wɔya wɔdaa afi kpokpaa wulu nɔ kpeei lɛ?
11 Gbii juji ní Israelbii lɛ ye daa lɛ ji gbɛjianɔ ní Yehowa jɛ suɔmɔ mli eto koni eha amɛnyɛ ‘amɛjie amɛyitsoŋ kɛsɔmɔ lɛ yɛ anɔkwale mli.’ (Yosh. 24:14) Nakai nɔŋŋ hu wɔdaa afi kpokpaa wulu nɔ kpeei lɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔyaa nɔ ‘wɔnyiɛɔ anɔkwale lɛ mli,’ ni eji wɔjamɔ lɛ fã ní he hiaa waa. (3 Yoh. 3) Eba akɛ Yehowa aaajɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni mɛi ni sumɔɔ anɔkwale lɛ bɔɔ lɛ nɔ koni amɛnyɛ amɛya kpee lɛ, ní amɛná he sɛɛ jogbaŋŋ!
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 5]
Wɔjeŋ ni wɔbaa jogbaŋŋ beni wɔyɔɔ maŋ mli ní afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ wulaa anɔkwale lɛ
[Wiemɔ ni akɔ ni akɛmiitsu nii ni yɔɔ baafa 6]
Kɛ́ eshwɛ otsii etɛ ni wɔbaaya kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ, wɔbaajara woji kɛfɔ̃ mɛi anine kɛya kpee lɛ
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 6]
Te Wɔɔfee Tɛŋŋ Wɔkɛ Ninefɔɔ Wolo lɛ Aha?
Bɔni afee ni wɔnyɛ wɔtsu wɔshikpɔŋkuku lɛ fɛɛ mli nii lɛ, ebaabi ni wɔha wɔwiemɔ lɛ afee kuku. Wɔbaanyɛ wɔkɛɛ nɔ ko tamɔ nɛkɛ: “Hɛloo. Wɔmiijara ninefɔɔ wolo nɛɛ yɛ jeŋ fɛɛ. Onɔ̃ nɛ. Obaana ninefɔɔ nɛɛ he saji babaoo yɛ wolo lɛ nɔ.” Wiemɔ kɛ miishɛɛ. Kɛ́ ooja ninefɔɔ wolo lɛ yɛ otsi naagbee lɛ, esa akɛ okɛ woji tɛtrɛbii lɛ afata he kɛ́ eeehi.