Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • wp21 No. 3 bf. 9-11
  • Kɛ́ Oba Ojeŋ Jogbaŋŋ Lɛ, Ani Nibii Baahi Ahã Bo Wɔsɛɛ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Kɛ́ Oba Ojeŋ Jogbaŋŋ Lɛ, Ani Nibii Baahi Ahã Bo Wɔsɛɛ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Maŋbii Anɔ)—2021
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • MƐI BABAOO FEƆ NAKAI
  • ANI EWAA AMƐ LƐƐLƐŊ?
  • Mɔ Fɛɛ Mɔ Miisumɔ Ni Nibii Ahi Ahã Lɛ Wɔsɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Maŋbii Anɔ)—2021
  • Nɔ Ni Baahã Nibii Ahi Ahã Bo Wɔsɛɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Maŋbii Anɔ)—2021
  • Hiɛkpamɔ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Maŋbii Anɔ)—2021
  • “Mɛi Ni He Jɔ Lɛ, Shikpɔŋ Lɛ Baatsɔ Amɛnɔ”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Maŋbii Anɔ)—2018
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Maŋbii Anɔ)—2021
wp21 No. 3 bf. 9-11
Yoo ko kɛ esɛi miiha yoo onukpa ko yɛ bɔs mli.

Kɛ́ Oba Ojeŋ Jogbaŋŋ Lɛ, Ani Nibii Baahi Ahã Bo Wɔsɛɛ?

Kɛjɛ blema tɔ̃ɔ lɛ, mɛi pii susuɔ akɛ, kɛ́ amɛba amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ, nibii baahi ahã amɛ wɔsɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Asiabii pii kɛ sane ko ni nilelɔ ko ni tsɔɔ nii, ni atsɛɔ lɛ Confucius (551-479 D.Ŋ.B.) lɛ wie lɛ tsuɔ nii. Ewie akɛ: “Nɔ ni osumɔɔɔ ni akɛfeɔ bo lɛ, okɛkafee mɛi.”a

MƐI BABAOO FEƆ NAKAI

Ŋmɛnɛ hu lɛ, mɛi pii susuɔ akɛ kɛ́ amɛba amɛjeŋ jogbaŋŋ lɛ, nibii baahi ahã amɛ wɔsɛɛ. Amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛjie bulɛ kpo amɛtsɔɔ mɛi, amɛtsu amɛgbɛnaa nii ahe nii, ni amɛhiɛ henilee kpakpa mli. Yoo ko ni yɔɔ Vietnam, ni atsɛɔ lɛ Linh lɛ wie akɛ, “Mihe miye akɛ, kɛ́ miye anɔkwa ni mihã mitsui mli tse lɛ, maná shihilɛ kpakpa.”

Nakai yoo lɛ nɔŋŋ miija niyenii eeha ohiafoi kɛ mɛi ni bɛ wɔɔhe.

Mɛi komɛi feɔ nibii kpakpai yɛ nibii ni atsɔɔ amɛ yɛ amɛjamɔ mli lɛ hewɔ. Nuu ko ni yɔɔ Taiwan, ni atsɛɔ lɛ Hsu-Yun lɛ wie akɛ, “Atsɔɔ mi akɛ, kɛ́ mɔ ko fee nibii kpakpai lɛ, kɛ́ egbo lɛ ebaaná miishɛɛ, shi kɛ́ efee nibii gbohii lɛ, kɛ́ egbo lɛ ebaapiŋ.”

ANI EWAA AMƐ LƐƐLƐŊ?

Nakai yoo lɛ nɔŋŋ ebashɛ shia; etɔ lɛ, enii efee mɔbɔ, ni ehiɛ ebinuu fioo.

Eji anɔkwale akɛ, kɛ́ wɔfee mɛi ejurɔ lɛ wɔnáa he sɛɛ pii. Shi mɛi babaoo ni feɔ ejurɔ lɛ ena akɛ, jeee be fɛɛ be mɛi feɔ amɛ ejurɔ kɛtoɔ najiaŋ. Yoo ko ni yɔɔ Hong Kong, ni atsɛɔ lɛ Shiu Ping lɛ wie akɛ, “Jeee be fɛɛ be kɛ́ ofee mɛi ejurɔ lɛ nibii baaya lɛ jogbaŋŋ ahã bo.” Ewie hu akɛ: “Mibɔ mɔdɛŋ waa akɛ makwɛ miweku lɛ jogbaŋŋ, ni mafee mɛi ekpakpa. Shi migbãla lɛ fite, ni miwu shi mi kɛ mibinuu lɛ.”

Mɛi pii ena akɛ, jeee mɛi fɛɛ ni hiɛ dɔɔ yɛ jamɔ he lɛ ji mɛi kpakpai. Yoo ko ni yɔɔ Japan, ni atsɛɔ lɛ Etsuko lɛ wie akɛ: “Mikɛ mihe yadɔmɔ jamɔ ko, ni mibatsɔ mɔ ni toɔ amɛblahii kɛ amɛblayei anifeemɔi lɛ ahe gbɛjianɔ.” Ekɛfata he akɛ: “Be ni mina akɛ jamɔ lɛ mli bii lɛ ekomɛi ajeŋba ekpɔtɔ, amɛpeleɔ hegbɛi ahe, ni amɛkɛ jamɔ lɛ mli shika lɛ tsuuu nii jogbaŋŋ lɛ, minaa kpɛ mihe waa.”

“Mibɔ mɔdɛŋ waa akɛ makwɛ miweku lɛ jogbaŋŋ, ni mafee mɛi ekpakpa. Shi migbãla lɛ fite, ni miwu shi mi kɛ mibinuu lɛ.”—SHIU PING, HONG KONG

Mɛi komɛi ni hiɛ dɔɔ jamɔ he, ni amɛbɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaafee nibii kpakpai lɛ anijiaŋ jeɔ wui kɛ́ nibii fɔji ba amɛnɔ. Nakai yoo ko ni jɛ Vietnam, ni atsɛɔ lɛ Van lɛ nu he. Ewie akɛ: “Daa gbi lɛ, mihéɔ aduawai, fɔfɔii, kɛ niyenii ni mikɛyashwieɔ okpɔlɔi ni mijáa miwekumɛi ni egboi lɛ yɛ hiɛ lɛ anɔ, kɛ gbɛkpamɔ lɛ akɛ, nibii baahi ahã mi wɔsɛɛ.” Ekɛfata he akɛ: “Yɛ nibii kpakpai kɛ jamɔŋ nifeemɔi ni mikɛ mihe wo mli afii pii lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, hela ko ni naa wa waa bamɔ miwu. No sɛɛ lɛ, be ni mibiyoo lɛ etee skul yɛ maŋsɛɛ lɛ, egbo be ni edako kwraa.”

NƆ HEWƆ NI JEŊBA KPAKPA KƐKƐ FAAA LƐ

Ehe miihia ni wɔba wɔjeŋ jogbaŋŋ, shi jeee no pɛ baahã nibii ahi ahã wɔ wɔsɛɛ. Mɛni hewɔ wɔkɛɔ nakai? Hã wɔkwɛ nɔ ni Ŋmalɛ Krɔŋkrɔŋ lɛ kɛɛ.

JEEE MƆ FƐƐ MƆ SUMƆƆ NI EFEE EKPAKPA

“Eshafeelɔ kome baanyɛ afite ekpakpa babaoo.”​—JAJELƆ 9:18.

Kɛ́ obɔ mɔdɛŋ waa akɛ obaaba ojeŋ jogbaŋŋ po lɛ, mɛi komɛi ni fóɔ amɛ pɛ amɛnɔ mli lɛ anifeemɔi baanyɛ aye bo awui. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ tsɛŋemɔ hela ba lɛ, ekolɛ obaabɔ mɔdɛŋ ni obo amralofoi lɛ toi ní okɛ mɛi krokomɛi akashãra. Shi kɛ́ mɛi komɛi booo amɛ toi hu? Amɛnifeemɔi lɛ baanyɛ ahã hela amɔmɔ mɛi ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛfee nɔ ni ja lɛ.

MƐI BAANYƐ AFEE NƆ KO NI AMƐSUSUƆ AKƐ EJA, SHI EJAAA

“Gbɛ ko yɛ ni ja yɛ gbɔmɔ hiɛ, shi yɛ naagbee lɛ, ekɛ mɔ yaa gbele mli.”—ABƐI 14:12.

Mɛi pii efee nibii ni amɛyasusu akɛ eja, shi sɛɛ mli lɛ, amɛna akɛ ejaaa. Eyɛ mli akɛ amɛyasusu akɛ nɔ ni amɛfeɔ lɛ hi moŋ, shi amɛna nɔ, ejaakɛ ehiii.

MƆ KO MƆ KO NYƐŊ ETSƆƆ NƆ NI BAABA WƆ́

“Nyɛleee nɔ ni baaba nyɛnɔ wɔ́.”—YAKOBO 4:14.

Ekɔɔɔ he eko bɔ ni mɔ ko baa ejeŋ jogbaŋŋ ehãa lɛ, ebaanyɛ egbo trukaa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi ni bɔ mɔdɛŋ akɛ amɛbaawa mɛi yɛ COVID-19 tsɛŋemɔ hela lɛ hewɔ lɛ ateŋ mɛi pii egboi. Ni yoo ko ni yɔɔ China, ni atsɛɔ lɛ Liting, ni papa gbo yɛ tsɔne oshãra ko mli lɛ sane lɛ maa enɛ nɔ mi. Ekɛɛ: “Minuuu nɔ hewɔ ni gbɔmɔ kpakpa ni tamɔ nɛkɛ gbo lɛ shishi. Mipapa hiɛ wa kɛ nitsumɔ, ebaa ehe shi, ni eyeɔ anɔkwa. Lɛ pɛ ji mɔ ni gbo.”

Kɛ́ jeee jeŋba kpakpa pɛ baanyɛ ahã nibii ahi ahã mɔ wɔsɛɛ lɛ, belɛ, mɛni eshwɛ? Ja wɔná wolo ko ni ŋaawoi kpakpai yɔɔ mli, ni baanyɛ awa wɔ ni wɔna nɔ ni esa akɛ wɔfee koni nibii ahi ahã wɔ wɔsɛɛ, dani wɔbaanyɛ wɔhã sanebimɔ nɛɛ hetoo. Ani wolo ko ni tamɔ nakai yɛ?

a Kɛ́ ootao ole Confucius he saji pii lɛ, kwɛmɔ wolo ni ji, Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ, ni Yehowa Odasefoi fee lɛ yitso 7, kuku 31-35 lɛ. Obaana wolo nɛɛ yɛ www.jw.org lɛ nɔ.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje