Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w25 February bf. 14-19
  • Yehowa Kɛ Eshai Keɔ​—Te Wɔbaafee Tɛŋŋ Wɔkase Lɛ?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Yehowa Kɛ Eshai Keɔ​—Te Wɔbaafee Tɛŋŋ Wɔkase Lɛ?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2025
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • KAAKU OHIƐ OSHWIE BƆ NI ONUƆ HE OHÃA LƐ NƆ
  • NƆ NI BAAYE ABUA BO NI OJIE DƆLƐ LƐ YƐ OMLI
  • JWƐŊMƆ NIBII NI BAAYE ABUA BO NI OKƐKE LƐ AHE
  • OKƐ OJWƐŊMƆ AMA BƆ NI OBAANÁ HE SƐƐ LƐ NƆ
  • ‘Nyɛyaa nɔ Nyɛkɛfafaa Nyɛhe’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1997
  • Nyɛkɛfafaa Nyɛhe
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2012
  • Yehowa ‘Tsaa Mɛi Ni Tsuii Ekumɔ Lɛ’
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2024
  • Ehi Hã Wɔ Akɛ Wɔbaasumɔ Wɔnyɛmimɛi Lɛ Waa!
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2025
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2025
w25 February bf. 14-19

NIKASEMƆ 8

LALA 130 Okɛ Eshai Ake

Yehowa Kɛ Eshai Keɔ—Te Wɔbaafee Tɛŋŋ Wɔkase Lɛ?

“Bɔ ni Yehowa kɛke nyɛ tswaa lɛ, nyɛ hu nyɛfea nakai nɔŋŋ.”—KOL. 3:13.

NƆ NI WƆBAAKASE

Nikasemɔ nɛɛ baatsɔɔ wɔ nibii komɛi ni baaye abua wɔ ni wɔkɛ mɔ ko ni etɔ̃ wɔnɔ lɛ he eshai ake lɛ.

1-2. (a) Mɛɛ be ebaanyɛ ewa waa kɛhã wɔ akɛ wɔkɛ mɔ ko he eshai baake lɛ? (b) Mɛni Denise fee kɛtsɔɔ akɛ ekɛ nuu ko ni hã oshãra nina amɛweku lɛ tɔmɔ lɛ eke lɛ?

ANI ewa kɛhã bo akɛ okɛ mɛi atɔmɔi baake amɛ? Ewa kɛhã wɔteŋ mɛi pii, titri lɛ, kɛ́ mɔ lɛ wie nɔ ko loo efee nɔ ko ni dɔ wɔ waa. Shi nibii komɛi yɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee ni baaye abua wɔ ni wɔjie dɔlɛ lɛ yɛ wɔmli ni wɔkɛke. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɔ ko fee nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Denisea lɛ nɔ ko ni yɔɔ dɔlɛ waa, shi enyɛ ekɛke lɛ. Yɛ 2017 lɛ, Denise kɛ ewu kɛ ebii yashara shi yɛ Yehowa Odasefoi Anitsumɔhe Yitso ni agbele lɛ ehee lɛ. Be ni amɛnyiɛ gbɛ kɛmiiya shĩa lɛ, tsɔne ko bashi amɛtsɔne lɛ waa. Oshãra nɛɛ hã nɔ nyɔ Denise nɔ. Be ni ehiɛ tserɛ lɛ lɛ, ahã ele akɛ ebii lɛ epila waa ni ewu Brian egbo. Be fɛɛ be ni Denise baajwɛŋ nɔ ni ba lɛ he lɛ, ehaoɔ waa ni efeɔ basaa. Sɛɛ mli lɛ, ená ele akɛ oshãra kɛkɛ ni ba, shi jeee ni tsɔnekudɔlɔ lɛ enu dãa loo eenyɛmɔ efoŋ nɔ loo nɔ ko ni gbala ejwɛŋmɔ, no hewɔ lɛ, esɔle ebi Yehowa koni ehã lɛ tsui.

2 Akɛni nyɛmi yoo lɛ wu lɛ gbo yɛ oshãra lɛ mli hewɔ lɛ, akɛ tsɔnekudɔlɔ lɛ tee kɔɔtu. Kɛ́ ana akɛ eyeɔ fɔ lɛ, abaawo lɛ tsũŋ. Mɔ ko ni tsuɔ nii yɛ kɔɔtu lɛ hã Denise le akɛ, nɔ ni ebaawie lɛ nɔ titri abaadamɔ abu nuu lɛ fɔ. Denise wie akɛ: “Kɛ́ mijwɛŋ he akɛ miiba ni mibawie nibii ni yɔɔ dɔlɛ waa yɛ mishihilɛ mli nɛɛ fɛɛ he ekoŋŋ lɛ, ehãa enuɔ he tamɔ nɔ ni agbele mifala lɛ nɔ ni aatsɔ ŋoo oloŋka kome aawo mli.” Otsii fioo komɛi asɛɛ lɛ, be bashɛ ni Denise baawie yɛ kɔɔtu lɛ koni ana nɔ ni abaafee nuu lɛ ni ehã oshãra enina amɛweku lɛ. Mɛni Denise wie? Ekpa kojolɔ lɛ fai ni ena nuu lɛ mɔbɔ.b Be ni ewie etã lɛ, kojolɔ lɛ jwa yaafo. Ewie akɛ: “Afii 25 sɔŋŋ nɛ ni mibɔi kojomɔ, shi miyeko sane ni mɔ ko ewie nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ dã. Minuko ni mɔ ni aye lɛ sane fɔŋ lɛ wekumɛi miikpa fai amɛmiihã mɔ ni ye amɛ sane fɔŋ lɛ. Minuko pɛŋ ni mɔ ko ewie nɔ ko ni tsɔɔ akɛ eyɛ suɔmɔ ni eesumɔ ni ekɛ eshai ake.”

3. Mɛni ye ebua Denise ni ekɛ nuu lɛ tɔmɔ ke lɛ?

3 Mɛni ye ebua Denise ni ekɛ nuu lɛ tɔmɔ ke lɛ? Ejwɛŋ bɔ ni Yehowa kɛ eshai keɔ lɛ nɔ. (Mika 7:18) Kɛ́ wɔhiɛ sɔɔ bɔ ni Yehowa kɛ wɔhe eshai eke wɔ lɛ waa lɛ, no baatsirɛ wɔ koni wɔkɛ mɛi ahe eshai ake amɛ.

4. Mɛni Yehowa miisumɔ ni wɔfee? (Efesobii 4:32)

4 Yehowa miisumɔ ni wɔkɛ mɛi ahe eshai ake amɛ kwraa tamɔ bɔ ni lɛ hu ekɛ wɔnɔ lɛ eke wɔ lɛ. (Kanemɔ Efesobii 4:32.) Eesumɔ ni wɔkɛ mɛi ni efee wɔ nii ni edɔ wɔ lɛ ahe ake amɛ. (Lala 86:5; Luka 17:4) Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaana nibii etɛ ni baaye abua wɔ ni wɔsumɔ waa akɛ wɔkɛ mɛi ahe eshai ake amɛ.

KAAKU OHIƐ OSHWIE BƆ NI ONUƆ HE OHÃA LƐ NƆ

5. Tamɔ bɔ ni awie yɛ Abɛi 12:18 lɛ, kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko ni edɔ wɔ lɛ, te wɔnuɔ he wɔhãa tɛŋŋ?

5 Kɛ́ mɔ ko, titri lɛ, wɔnaanyo loo wɔwekunyo ko wie nɔ ko loo efee nɔ ko ni wɔsumɔɔɔ lɛ, edɔɔ wɔ waa. (Lala 55:​12-14) Bei komɛi lɛ, efeɔ tamɔ nɔ ni atsu wɔ kakla. (Kanemɔ Abɛi 12:18.) Ekolɛ wɔbaabɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaajie wɔjwɛŋmɔ yɛ bɔ ni edɔɔ wɔ ehãa lɛ nɔ, loo wɔku wɔhiɛ wɔshwie nɔ. Shi kɛ́ wɔfee nakai lɛ, ebaafee tamɔ nɔ ni atsu wɔ kakla ni wɔshi kakla lɛ yɛ fala lɛ mli. Bɔ ni ewaa wɔhe lɛ naa baŋ shi. Nakai nɔŋŋ, kɛ́ wɔku wɔhiɛ wɔshwie bɔ ni edɔɔ wɔ ehãa lɛ nɔ lɛ, dɔlɛ lɛ ejeŋ wɔmli.

6. Kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko ni edɔ wɔ lɛ, bei pii lɛ te wɔfeɔ wɔnii wɔhãa tɛŋŋ?

6 Kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko ni edɔ wɔ lɛ, bei pii lɛ, wɔmli fuɔ amrɔ nɔŋŋ. Biblia lɛ kɛɔ akɛ tɔmɔ bɛ he akɛ wɔmli baafu. Shi ebɔɔ wɔ kɔkɔ ni wɔkahã nakai henumɔ lɛ kudɔ wɔ. (Lala 4:4; Efe. 4:26) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ bei pii lɛ, bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa lɛ ni hãa wɔfeɔ wɔnii yɛ gbɛ ko nɔ. Ni bei pii lɛ, kɛ́ wɔmli fu lɛ, ehãaa wɔfee nibii kpakpai. (Yak. 1:20) Kaimɔ akɛ, kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko ni edɔ wɔ lɛ, wɔmli fuɔ, ni nɔ ko bɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ he. Shi kɛ́ wɔbaaya nɔ wɔhiɛ mlifu lɛ mli loo wɔŋmɛɛ he lɛ, no lɛ edamɔ wɔnɔ.

Kɛ́ wɔbaaya nɔ wɔhiɛ mlifu lɛ mli loo wɔŋmɛɛ he lɛ, no lɛ edamɔ wɔnɔ

7. Kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko ni edɔ wɔ waa lɛ, mɛɛ henumɔi krokomɛi wɔbaanyɛ wɔná?

7 Kɛ́ mɔ ko fee wɔ nɔ ko ni edɔ wɔ waa lɛ, ebaanyɛ ehã wɔná henumɔ krokomɛi ni esaaa hu. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Ann lɛ wie akɛ: “Be ni miji gbekɛ lɛ, mipapa shi mimami ni ekɛ yoo ko ni kwɛɔ mi kɛ́ amɛbɛ shĩa lɛ yahi shi. Minu he akɛ akpoo mi. Be ni amɛfɔ bii lɛ, minu he akɛ asumɔɔɔ mi dɔŋŋ. Be ni midaa lɛ, minu he akɛ jeee mɔ ko he sane ji mi.” Nyɛmi yoo ko hu ni atsɛɔ lɛ Georgette ni ewu je esɛɛ lɛ tsɔɔ bɔ ni enu he ehã, ewie akɛ: “Kɛjɛ wɔgbekɛbiiashi fɛɛ lɛ nanemɛi ji wɔ. Mikɛ lɛ fɛɛ tsu gbɛgbamɔ nitsumɔ lɛ! No hewɔ lɛ, mitsui kumɔ waa.” Nyɛmi yoo kroko ni atsɛɔ lɛ Naomi lɛ wie akɛ: “Misusuko pɛŋ akɛ miwu baafee mi nɔ ko ni baadɔ mi nɛkɛ. No hewɔ lɛ, be ni ekɛɛ mi akɛ ekwɛɔ ponografi lɛ, minu he akɛ eyeko mi anɔkwa, ni esumɔɔɔ mi.”

8. (a) Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ? (b) Mɛɛ sɛɛ wɔnáa kɛ́ wɔkɛ mɛi atɔmɔi ke amɛ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “Kɛ́ Nɔ Ni Mɔ Lɛ Fee Wɔ Lɛ Naa Wa Waa Hu?”)

8 Mɛi baanyɛ awie nibii loo amɛfee nibii ni baagba wɔnaa, ni nɔ ko bɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ no he. Shi wɔbaanyɛ wɔfee nɔ ko yɛ bɔ ni wɔbaafee wɔnii wɔhã yɛ he lɛ he. Ni nɔ ni hi fe fɛɛ ni wɔbaanyɛ wɔfee yɛ he ji, ni wɔkɛbaake amɛ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ wɔsumɔɔ Yehowa, ni eesumɔ ni wɔkɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ. Kɛ́ wɔtee nɔ wɔhiɛ mlifu mli ni wɔkɛkeee lɛ, nɔ ni baaba moŋ ji, wɔbaafee nii ni jwɛŋmɔ bɛ mli, ni ekolɛ wɔbaaye wɔ diɛŋtsɛ wɔhe awui. (Abɛi 14:​17, 29, 30) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmi yoo ko ni atsɛɔ lɛ Christine lɛ wie akɛ: “Kɛ́ mimli fu lɛ, mifɔɔɔ ŋmɔlɔ. Miyeɔ nɔ fɛɛ nɔ kɛkɛ ni mijwɛŋŋ he, ni minyɛɛɛ mawɔ jogbaŋŋ. Ni kɛ́ nɔŋŋ lɛ, mitsui eba, ni enɛ saa bɔ ni mikɛ miwu kɛ mɛi krokomɛi yeɔ mihãa lɛ he.”

Kɛ́ Nɔ Ni Mɔ Lɛ Fee Wɔ Lɛ Naa Wa Waa Hu?

Nɔ kome ni esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔŋ ji, kɛ́ wɔkɛ mɔ ko tɔmɔ ke lɛ lɛ, no etsɔɔɔ akɛ wɔnaa nɔ ni mɔ lɛ fee lɛ akɛ ebɛ hiɛdɔɔ loo wɔmiisumɔ ni eya nɔ efee wɔ nakai. Nɔ moŋ ni etsɔɔ ji, wɔmiisumɔ ni wɔjie mlifu lɛ yɛ wɔmli ni wɔkabɛ mɔ lɛ wɔwo wɔmli. Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, wɔhãaa mɔ lɛ aya nɔ eye wɔ awui. Kɛ́ wɔkɛ mɔ ko he ke lɛ lɛ, wɔmiifee wɔ diɛŋtsɛ wɔhe ejurɔ. Eyeɔ ebuaa wɔ ni fiofio lɛ dɔlɛ lɛ jeɔ wɔmli ni wɔnáa miishɛɛ ekoŋŋ. Esa akɛ wɔkai akɛ, kɛ́ wɔkɛke mɔ lɛ po lɛ, ebaabu ehe akɔntaa ehã Yehowa yɛ nɔ ni efee lɛ hewɔ. Kɛ́ wɔkɛke mɔ ko lɛ, yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, wɔkɛ ŋaa ni lalatsɛ lɛ wo lɛ miitsu nii. Ewie akɛ: “Shɛ ojatsu lɛ ofɔ̃ Yehowa nɔ.” (Lala 55:22) Wɔshiɔ sane lɛ wɔhãa Yehowa ni wɔheɔ wɔyeɔ akɛ ebaatsu he nii. Yehowa tsuɔ saji ahe nii jogbaŋŋ kwraa fe bɔ ni wɔ wɔfeɔ. Ni kɛ́ Yehowa tsu sane lɛ he nii lɛ, nɔ ni baajɛ mli aba lɛ hi kwraa fe kɛ́ wɔ wɔtsu he nii.

9. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔŋmɛɛ mlifu he?

9 Mɛni wɔbaanyɛ wɔfee kɛba dɔlɛ lɛ shi, kɛ́ mɔ ni tɔ̃ wɔnɔ lɛ ebakpaaa wɔ fai po? Georgette ni wɔwie ehe kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ: “Mikɛ miwu lɛ lɛ tse gbãla, shi ehe mi be kpalaŋŋ dani minyɛ miŋmɛɛ mimli ni efu lɛ lɛ he. Shi be ni miŋmɛɛ he lɛ, mitoiŋ jɔ mi waa.” Kɛ́ wɔŋmɛɛ mlifu he lɛ, ehãa wɔkɛ mɛi yeɔ jogbaŋŋ. Efeɔ nɔ kroko hu ehãa wɔ, no ji, ehãa wɔjieɔ sane lɛ kɛjeɔ wɔjwɛŋmɔ mli, ni enɛ hãa wɔnáa miishɛɛ ekoŋŋ. (Abɛi 11:17) Shi mɛni esa akɛ ofee kɛ́ ona akɛ ewa kɛhã bo akɛ okɛ tɔmɔ lɛ baake?

NƆ NI BAAYE ABUA BO NI OJIE DƆLƐ LƐ YƐ OMLI

10. Mɛni hewɔ ja wɔhã wɔhe be dani dɔlɛ ni yɔɔ wɔtsui mli lɛ baaje wɔmli? (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)

10 Mɛni baaye abua bo ni ojie dɔlɛ lɛ yɛ omli? Ja be eshwie mli dani dɔlɛ lɛ naa baaba shi, no hewɔ lɛ, hã ohe be. Bɔ ni kɛ́ mɔ ko pila ni akɛ lɛ tee helatsamɔhe lɛ eheɔ be dani fiofio lɛ ehe waa lɛ lɛ, nakai nɔŋŋ ebaahe be dani obaanyɛ ojie dɔlɛ lɛ kɛje otsui mli, ni onyɛ okɛ mɔ ni etɔ̃ onɔ lɛ he ake lɛ.—Jaj. 3:3; 1 Pet. 1:22.

Mfonirii: Nyɛmi nuu ko pila, ni fiofio lɛ, ehe ewa lɛ. 1. Akɛ lɛ miiwo ambolans mli. 2. Aaye aabua lɛ ni enyɛ enyiɛ ekoŋŋ. 3. Lɛ diɛŋtsɛ eenyiɛ ni mɔ ko waaa lɛ.

Bɔ ni kɛ́ mɔ ko pila ni akɛ lɛ tee helatsamɔhe lɛ eheɔ be dani fiofio lɛ ehe waa lɛ lɛ, nakai nɔŋŋ ebaahe be dani obaanyɛ ojie dɔlɛ lɛ kɛje otsui mli (Kwɛmɔ kuku 10)


11. Mɛni baaye abua wɔ koni wɔnyɛ wɔkɛ eshai ake? Tsɔɔmɔ mli.

11 Sɔlemɔ obi Yehowa ni eye ebua bo ni okɛ mɔ lɛ he ake lɛ.c Sɔlemɔ ye ebua Ann, ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ waa. Ewie akɛ: “Misɔle mibi Yehowa ni ekɛ wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ weku lɛ mli lɛ he ake lɛ yɛ nibii ni wɔwie loo wɔfee ni ehiii lɛ ahewɔ. No sɛɛ lɛ, miŋma wolo miyahã mipapa kɛ yoo lɛ ni ekɛhi shi lɛ, ni mikɛɛ amɛ akɛ mikɛ amɛhe eke amɛ.” Ann náaa enɛ feemɔ mlɛo. Shi ewie akɛ: “Miheɔ miyeɔ akɛ kɛ́ mikase bɔ ni Yehowa kɛ eshai keɔ lɛ, no baanyɛ atsirɛ mipapa kɛ eŋa lɛ koni amɛkase Yehowa he nii.”

12. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔfee nɔ ni Yehowa kɛɔ wɔ akɛ wɔfee lɛ, moŋ fe ni wɔbaadi bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa lɛ sɛɛ? (Abɛi 3:​5, 6)

12 Feemɔ nɔ ni Yehowa kɛɔ bo akɛ ofee lɛ, moŋ fe ni obaadi bɔ ni onuɔ he ohãa lɛ sɛɛ. (Kanemɔ Abɛi 3:​5, 6.) Be fɛɛ be lɛ, Yehowa le nɔ ni hi kɛhã wɔ. (Yes. 55:​8, 9) Ekɛŋ wɔ akɛ wɔfee nɔ ko ni baaye wɔ awui kɔkɔɔkɔ. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ ekɛɛ wɔkɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ lɛ, wɔbaanyɛ wɔhe wɔye akɛ wɔ wɔbaaná he sɛɛ kɛ́ wɔfee nakai. (Lala 40:4; Yes. 48:​17, 18) Shi kɛ́ wɔdi bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa lɛ sɛɛ lɛ, wɔnyɛŋ wɔkɛke kɔkɔɔkɔ. (Abɛi 14:12; Yer. 17:9) Naomi ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ: “Be ni miwu yakwɛ ponografi lɛ, shishijee lɛ minu he akɛ esaaa akɛ mikɛkeɔ lɛ. Miyashe gbeyei akɛ kɛ́ mikɛke lɛ lɛ, ebaasaa efee ekoŋŋ loo ebaanu he akɛ nɔ ni efee lɛ edɔɔɔ mi. Efee mi akɛ Yehowa nuɔ bɔ ni minuɔ he mihãa lɛ shishi. Shi miyɔse akɛ, kɛ́ Yehowa nuɔ shishi po lɛ, no etsɔɔɔ akɛ ekɛ mi kpãa gbee. Ele bɔ ni minuɔ he mihãa lɛ, ni ele akɛ ebaahe be dani dɔlɛ lɛ baaje mimli, shi eesumɔ ni mikɛke hu.”d

JWƐŊMƆ NIBII NI BAAYE ABUA BO NI OKƐKE LƐ AHE

13. Yɛ nɔ ni awie yɛ Romabii 12:​18-21 lɛ naa lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

13 Kɛ́ wɔkɛɛ wɔkɛ mɔ ko ni efee wɔ nɔ ko ni edɔ wɔ waa lɛ tɔmɔ eke lɛ lɛ, esaaa akɛ ebaa lɛ akɛ wɔmiiwie nakai koni afo sane lɛ sɛɛ kɛkɛ. Esa akɛ oti lɛ moŋ afee akɛ wɔbaahã toiŋjɔlɛ aba wɔ kɛ lɛ teŋ, titri lɛ kɛ́ mɔ lɛ ji wɔnyɛmi Kristofonyo. (Mat. 5:​23, 24) Nɔ najiaŋ ni wɔbaahiɛ ehe mlifu mli lɛ, esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ ni wɔna lɛ mɔbɔ ni wɔkɛke lɛ. (Kanemɔ Romabii 12:​18-21; 1 Pet. 3:9) Mɛni baaye abua wɔ ni wɔfee nakai?

14. Mɛni esa akɛ wɔbɔ mɔdɛŋ waa ni wɔfee? Ni mɛni hewɔ?

14 Esa akɛ wɔmia wɔhiɛ wɔna mɔ ni tɔ̃ wɔnɔ lɛ tamɔ bɔ ni Yehowa naa lɛ lɛ. Yehowa kɛ ejwɛŋmɔ maa sui kpakpai ni mɛi yɔɔ lɛ anɔ. (2 Kron. 16:9; Lala 130:3) Kɛ́ daa nɛɛ ohiɛ mɛi ahe jwɛŋmɔ gbonyo lɛ, sui gbohii pɛ obaana yɛ amɛhe, shi kɛ́ ohiɛ amɛhe jwɛŋmɔ kpakpa lɛ, obaana amɛsui kpakpai lɛ. Kɛ́ wɔnaa sui kpakpai ni mɛi yɔɔ lɛ, ewaŋ kɛhãŋ wɔ akɛ wɔkɛ amɛtɔmɔi baake amɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nyɛmi nuu ko ni atsɛɔ lɛ Jarrod lɛ wie akɛ, “Kɛ́ nyɛmi ko tɔ̃ minɔ ni mikɛ nibii kpakpai ni mile yɛ ehe lɛ to etɔmɔ lɛ he lɛ, ewaaa tsɔ kɛhãaa mi akɛ mikɛ etɔmɔ lɛ baake lɛ.”

15. Mɛni hewɔ ehi waa akɛ obaakɛɛ mɔ ko ni etɔ̃ onɔ lɛ akɛ okɛke lɛ?

15 Nɔ kroko ni he hiaa waa ni obaanyɛ ofee ji ni obaakɛɛ mɔ lɛ akɛ okɛke lɛ. Mɛni hewɔ? Naomi ni wɔwie ehe kɛtsɔ hiɛ lɛ wie akɛ: “Miwu lɛ bi mi akɛ, ‘Okɛke mi?’ Be ni migbele minaa ni makɛɛ lɛ akɛ, ‘Mikɛke bo’ lɛ, wiemɔ lɛ baaa. Enɛ hã mina akɛ yɛ mitsui mli lɛ, mikɛkeko lɛ. Be ni be shwie mli lɛ, minyɛ mikɛɛ lɛ agbɛnɛ akɛ, ‘Mikɛke bo.’ Be ni mikɛɛ lɛ akɛ mikɛke lɛ lɛ, emu fuaa ni ehiŋmɛiiaŋ kpala nu ni mi hu mitsui nyɔ mimli. Bianɛ lɛ, miheɔ lɛ miyeɔ waa, ni wɔbatsɔmɔ nanemɛi kpaakpai ekoŋŋ.”

16. Mɛni baaye abua bo ni onyɛ okɛ tɔmɔi ake?

16 Yehowa miisumɔ ni wɔkɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ. (Kol. 3:13) Bei komɛi lɛ, enɛ feemɔ wa kɛhã wɔ. Shi kɛ́ wɔkuuu wɔhiɛ wɔshwieee bɔ ni wɔnuɔ he wɔhãa lɛ nɔ, wɔbɔ mɔdɛŋ akɛ wɔbaajie dɔlɛ lɛ yɛ wɔmli, ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma nibii ni baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔkɛke lɛ anɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔkɛke.—Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “Nibii Etɛ Ni Baaye Abua Bo Ni Okɛke.”

Nibii Etɛ Ni Baaye Abua Bo Ni Okɛke

Nyɛmi yoo ko ni ehao miikwɛ agbo lɛ naa.

KAAKU OHIƐ OSHWIE BƆ NI ONUƆ HE OHÃA LƐ NƆ

  • Kɛ́ wɔku wɔhiɛ wɔshwie bɔ ni edɔɔ wɔ ehãa lɛ nɔ lɛ, dɔlɛ lɛ ejeŋ wɔmli.

Nyɛmi yoo lɛ nɔŋŋ miisɔle kɛ hiɛdɔɔ.

NƆ NI BAAYE ABUA BO NI OJIE DƆLƐ LƐ YƐ OMLI

  • Hã ohe be.

  • Sɔlemɔ ni Yehowa awa bo ni ojie yɛ omli.

  • Feemɔ nɔ ni Yehowa kɛɔ bo akɛ ofee lɛ, moŋ fe ni obaadi bɔ ni onuɔ he ohãa lɛ sɛɛ.

Nyɛmi yoo lɛ kɛ ewu efee ekome ni amɛná miishɛɛ.

JWƐŊMƆ NIBII NI BAAYE ABUA BO NI OKƐKE LƐ AHE

  • Bɔɔ mɔdɛŋ ni ona mɔ lɛ tamɔ bɔ ni Yehowa naa lɛ lɛ.

  • Sɔlemɔ obi Yehowa ni eye ebua bo ni okɛ tɔmɔ lɛ ake.

  • Kɛɛmɔ mɔ lɛ akɛ okɛke lɛ.

OKƐ OJWƐŊMƆ AMA BƆ NI OBAANÁ HE SƐƐ LƐ NƆ

17. Mɛni hewɔ esa akɛ wɔkɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ?

17 Wɔyɛ yiŋtoi babaoo ahewɔ ni esa akɛ wɔkɛ mɛi atɔmɔi ake amɛ. Naa fioo komɛi. Klɛŋklɛŋ lɛ, kɛ́ wɔkɛ tɔmɔi ke lɛ, etsɔɔ akɛ wɔmiikase Yehowa, wɔ-Tsɛ ni naa mɔbɔ lɛ, ni enɛ hãa enáa wɔhe miishɛɛ. (Luka 6:36) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, etsɔɔ akɛ wɔhiɛ sɔɔ bɔ ni Yehowa naa wɔ mɔbɔ ni ekɛ wɔtɔmɔi keɔ wɔ lɛ. (Mat. 6:12) Ni nɔ ni ji etɛ lɛ, ehãa wɔnáa gbɔmɔtsoŋ hewalɛ kpakpa, ni wɔ kɛ wɔnanemɛi ateŋ fiteee.

18-19. Kɛ́ wɔkɛ mɔ ko tɔmɔ ke lɛ lɛ, mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba?

18 Kɛ́ wɔkɛ tɔmɔi ke lɛ, wɔnáa jɔɔmɔi krokomɛi ni wɔkpaaa gbɛ hu. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, naa nɔ ni ba be ni Denise ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ kɛ nuu lɛ ni hã oshãra lɛ ba lɛ tɔmɔ lɛ ke lɛ lɛ. Asomoaŋ, nuu lɛ ekpɛ eyiŋ akɛ kɛ́ agbe sane lɛ naa yɛ kɔɔtu lɛ, ebaagbe ehe, shi Denise leee. Be ni Denise kɛke lɛ lɛ, eta etsuiŋ waa, ni enɛ hã ekpɛlɛ ni Yehowa Odasefoi kɛ lɛ bɔi Biblia lɛ kasemɔ.

19 Ekolɛ wɔbaanu he akɛ ewa waa kɛhã wɔ akɛ wɔkɛ mɔ ko ni etɔ̃ wɔnɔ lɛ he baake lɛ. Shi kɛ́ wɔkɛke lɛ, wɔbaaná he sɛɛ waa. (Mat. 5:7) Eba akɛ, wɔ fɛɛ wɔbaafee bɔ ni wɔbaanyɛ kɛkase Yehowa koni wɔkɛ eshai ake.

KƐ́ MƆ KO TƆ̃ ONƆ LƐ, . . .

  • mɛni hewɔ esaaa akɛ okuɔ ohiɛ oshwieɔ bɔ ni onuɔ he ohãa lɛ nɔ?

  • mɛni baaye abua bo ni ojie dɔlɛ lɛ yɛ omli?

  • mɛni hewɔ esa akɛ ojwɛŋ nibii ni baaye abua bo ni okɛke lɛ lɛ anɔ?

LALA 125 “Mɛi Ni Naa Mɔbɔ Lɛ Yɛ Miishɛɛ”

a Atsake gbɛ́i lɛ ekomɛi.

b Yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ amli lɛ, Kristofonyo fɛɛ Kristofonyo ni baakpɛ eyiŋ yɛ nɔ ni ebaafee he.

c Kwɛmɔ asafo lɛ lalai krokomɛi lɛ ahe vidioi ni ji, “Nyɛhãa Wɔkɛfafaa Wɔhe,” “Okɛke Ni Oŋmɛɛ He Kwraa,” kɛ “Wɔbaasaa Wɔteŋ” yɛ jw.org lɛ nɔ.

d Eyɛ mli akɛ kɛ́ mɔ ko ni ebote gbalashihilɛ mli lɛ kwɛɔ ponografi lɛ eefee esha ni eefee ehefatalɔ lɛ nidɔɔnii moŋ, shi anyɛŋ adamɔ no nɔ atse gbãla lɛ yɛ Ŋmalɛ naa.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje