NIKASEMƆ 24
LALA 98 Ŋmalɛi Lɛ Jɛ Nyɔŋmɔ Mumɔ Lɛŋ
Nɔ Ni Wɔkaseɔ Yɛ Yakob Naagbee Wiemɔi Lɛ Amli—Fã 1
“Nyɛbuaa nyɛhe naa kutuu koni matsɔɔ nyɛ nɔ ni baaba nyɛnɔ yɛ gbii lɛ anaagbee lɛ mli.”—1 MO. 49:1.
NƆ NI WƆBAAKASE
Wɔbaakwɛ nɔ ni Yakob wie yɛ Ruben, Simeon, Levi, kɛ Yuda he be ni eshwɛ fioo ni ebaagbo lɛ kɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ mli.
1-2. Be ni Yakob na akɛ eshwɛ fioo ni ebaagbo lɛ, mɛni efee? Ni mɛni hewɔ? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
NUUMO Yakob kɛ eweku lɛ efã kɛjɛ Kanaan kɛba Ejipt, ni amrɔ nɛɛ, ekɛ afii 17 sɔŋŋ esɔmɔ Yehowa yɛ biɛ. (1 Mo. 47:28) Be ni eba lɛ, ebana ebi Yosef ekoŋŋ ni enɛ hã ená miishɛɛ, ejaakɛ eyasusu akɛ ebi lɛ egbo ni enaŋ lɛ dɔŋŋ. Yakob weku lɛ yi eshɛ agbɛnɛ, ejaakɛ ekɛ ebihii lɛ fɛɛ ebaje he kome. Shi bianɛ lɛ, nuumo lɛ miina akɛ etsɛŋ ebaagbo. No hewɔ lɛ, etsɛ ebihii lɛ fɛɛ kɛba eŋɔɔ koni ekɛɛ amɛ nɔ ko ni he hiaa waa.—1 Mo. 49:28.
2 Yɛ blema lɛ, kɛ́ wekuyitso ko yaagbo lɛ, bei pii lɛ, ebuaa eweku lɛ mli bii lɛ anaa ni ekɛ gbɛtsɔɔmɔi hãa amɛ. (Yes. 38:1) Bei komɛi lɛ, yɛ nakai kpee lɛ shishi lɛ, etsɔɔ mɔ ni baaye esɛɛ akɛ wekuyitso.
Yakob kã saa nɔ ni eshwɛ fioo ni ebaagbo, ni ekɛ ebihii 12 lɛ miiwie (Kwɛmɔ kuku 1-2)
3. Mɛni 1 Mose 49:1, 2 lɛ hãa wɔleɔ yɛ Yakob naagbee wiemɔi lɛ ahe?
3 Kanemɔ 1 Mose 49:1, 2. Shi kpee ni Yakob tsɛ nɛɛ yɛ srɔto kwraa, ejaakɛ Yakob lɛ, gbalɔ ji lɛ. Yɛ kpee nɛɛ shishi lɛ, Yehowa tsirɛ lɛ ni egba nibii komɛi ni he hiaa waa ni kɔɔ ebihii lɛ kɛ amɛseshibii lɛ ahe.
4. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “Yakob Weku Lɛ” hu.)
4 Yɛ nikasemɔ nɛɛ mli lɛ, wɔbaasusu nɔ ni Yakob kɛɛ ebihii ejwɛ, ni ji: Ruben, Simeon, Levi, kɛ Yuda lɛ he. Ni yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu nɔ ni ekɛɛ ebihii kpaanyɔ ni eshwɛ lɛ he. Be ni wɔsusuɔ Yakob naagbee wiemɔi lɛ ahe lɛ, wɔbaana akɛ jeee ebihii lɛ pɛ ahe ewiemɔi lɛ kɔɔ, shi moŋ ekɔɔ amɛseshibii lɛ, ni sɛɛ mli lɛ amɛbatsɔ Israel maŋ lɛ hu he. Blema Israel maŋ lɛ yinɔsane hãa wɔnaa akɛ, nibii ni Yakob wie lɛ fɛɛ ba mli. Kɛ́ wɔsusu ewiemɔi lɛ ahe lɛ, wɔbaakase nibii kpakpai pii yɛ mli, ni no baaye abua wɔ ni wɔnyɛ wɔsɔmɔ Yehowa, wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ, jogbaŋŋ.
RUBEN
5. Mɛɛ hegbɛ ekolɛ Ruben yasusu akɛ ebaaná?
5 Yakob kɛ ebinuu Ruben wie klɛŋklɛŋ. Ekɛɛ lɛ akɛ: “Bo ji mikromɔbi.” (1 Mo. 49:3) Ekolɛ Ruben yasusu akɛ akɛni lɛ ji kromɔbi hewɔ lɛ, etsɛ baahã lɛ egboshinii lɛ pii fe enyɛmimɛi krokomɛi lɛ. Ekolɛ eyasusu hu akɛ, kɛ́ etsɛ gbo lɛ, lɛ ebaaye esɛɛ, ni akɛ, be fɛɛ be lɛ, eweku lɛ mli abaajɛ ahala wekuyitso.
6. Mɛni hewɔ Yakob kɛ kromɔbi gbɛnaa lɛ hãaa Ruben lɛ? (1 Mose 49:3, 4)
6 Shi Yakob kɛ kromɔbi gbɛnaa lɛ hãaa Ruben. (1 Kro. 5:1) Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ lɛ ji, Rahel gbele sɛɛ lɛ, Ruben kɛ Rahel tsulɔ yoo Bilha yawɔ. (1 Mo. 35:19, 22) Nakai beiaŋ lɛ, Rahel kɛ Bilha ehã Yakob momo akɛ eŋa. Mɛni hewɔ Ruben fee nɔ ko ni tamɔ nakai? Rahel nyɛmi yoo Lea bi ji Ruben. Eeenyɛ efee akɛ, Ruben yasusu akɛ kɛ́ ekɛ Bilha wɔ ni ebule lɛ lɛ, no baahã Yakob kɛ ejwɛŋmɔ fɛɛ ama emami Lea nɔ. Aloo ekolɛ eyaná Bilha he akɔnɔ ni enyɛɛɛ ehe nɔ eye. Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, nɔ ni efee lɛ eyaŋɔɔɔ Yehowa kɛ epapa naa kwraa.—Kanemɔ 1 Mose 49:3, 4.
7. Mɛni ba Ruben kɛ eseshibii lɛ anɔ? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “Yakob Naagbee Wiemɔi” lɛ hu.)
7 Yakob kɛɛ Ruben akɛ: “Onɔ kwɔŋ fe onyɛmimɛi lɛ.” Wiemɔi nɛɛ ba mli. Kɛ́ okwɛ Biblia lɛ mli fɛɛ lɛ, obaana akɛ Ruben seshinyo ko ebatsɔɔɔ maŋtsɛ, osɔfo, loo gbalɔ. Shi Yakob shiii Ruben efolo. Ehã lɛ gboshinii, ni abu Ruben weku lɛ afata Israel wekui lɛ ahe. (Yos. 12:6) Ruben fee nibii kpakpai pii, ni nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ eyabɔ ajwamaŋ ekoŋŋ.—1 Mo. 37:20-22; 42:37.
8. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Ruben sane lɛ mli?
8 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Esa akɛ wɔmia wɔhiɛ waa ni wɔye wɔhe nɔ, ni agbɛnɛ hu, wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔbɔŋ ajwamaŋ kɔkɔɔkɔ. Kɛ́ wɔnu he akɛ wɔyafee esha ko lɛ, esa akɛ wɔsusu bɔ ni nɔ ni wɔyaafee lɛ baadɔ Yehowa, wɔweku lɛ, kɛ mɛi krokomɛi waa ehã lɛ he. Agbɛnɛ hu, esaaa akɛ wɔhiɛ kpaa nɔ kɔkɔɔkɔ akɛ, “nɔ fɛɛ nɔ ni gbɔmɔ duɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu.” (Gal. 6:7) Shi Ruben sane lɛ kaiɔ wɔ nɔ kroko hu; ekaiɔ wɔ akɛ Yehowa naa mɔbɔ waa. Kɛ́ wɔfee esha lɛ, wɔbaaná naagbai, shi kɛ́ wɔtsake wɔtsui yɛ naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ fɛɛ sɛɛ, ni wɔmia wɔhiɛ wɔfee nɔ ni ja lɛ, Yehowa kɛbaake wɔ ni ebaajɔɔ wɔ.
SIMEON KƐ LEVI
9. Mɛni Simeon kɛ Levi fee ni hãaa Yakob aná amɛhe miishɛɛ kwraa? (1 Mose 49:5-7)
9 Kanemɔ 1 Mose 49:5-7. Agbɛnɛ, Yakob kɛ Simeon kɛ Levi wie, ni nɔ ni ewie lɛ hãa wɔnaa akɛ, enáaa amɛhe miishɛɛ kwraa yɛ nɔ ko ni amɛfee lɛ hewɔ. Be ko lɛ, Kanaannyo ko ni atsɛɔ lɛ Shekem lɛ to Yakob biyoo Dina kabonaa. Be ni Yakob bihii lɛ nu nɔ ni afee amɛnyɛmi yoo lɛ, amɛ fɛɛ amɛmli fu waa, shi Simeon kɛ Levi eyanyɛɛɛ amɛmlifu lɛ nɔ amɛye. Yakob bihii lɛ laka Shekem kɛ ewebii lɛ akɛ kɛ́ amɛhã afolɔ amɛ fɛɛ ketia lɛ, amɛkɛ amɛ baahi shi yɛ toiŋjɔlɛ mli. Sane lɛ ŋɔɔ Shekem kɛ ewebii lɛ anaa ni amɛhã afolɔ amɛ ketia. Shi be ni ketia lɛ miiwa amɛhe lolo lɛ, Simeon kɛ Levi ‘kɔ klante ni amɛtee maŋ lɛ mli be ni mɛi lɛ ahiɛ bɛ amɛhe nɔ ni amɛyagbe hii lɛ fɛɛ.’—1 Mo. 34:25-29.
10. Mɛɛ gbɛ nɔ Yakob gbalɛ ni kɔɔ Simeon kɛ Levi he lɛ ba mli? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “Yakob Naagbee Wiemɔi” lɛ hu.)
10 Nɔ ni Yakob bihii enyɔ lɛ fee lɛ gba enaa waa. No hewɔ lɛ, egba akɛ abaagbɛ amɛ ashwã Israel fɛɛ. Yakob gbele sɛɛ nɔ ni fe afii 200 dani Israelbii lɛ yashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ ni gbalɛ nɛɛ ba mli. Be ni ajaa shikpɔŋ lɛ ahãa Israel wekui lɛ akɛ amɛgboshinii lɛ, ahãaa Simeon weku lɛ shikpɔŋ lɛ eko. Moŋ lɛ, ahã amɛ maji komɛi yɛ Yuda weku lɛ gbɛfaŋnɔ lɛ mli akɛ amɛgboshinii. (Yos. 19:1) Levi weku lɛ hu nakai nɔŋŋ. Ahã amɛ maji 48 yɛ Israel maŋ lɛ hei srɔtoisrɔtoi akɛ amɛgboshinii.—Yos. 21:41.
11. Mɛɛ nibii kpakpai Simeon kɛ Levi seshibii lɛ fee?
11 Simeon kɛ Levi seshibii lɛ efeee amɛnii tamɔ amɛtsɛmɛi lɛ. Levi weku lɛ mli bii lɛ ateŋ mɛi pii já Yehowa ni amɛye lɛ anɔkwa. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, be ni Mose kwɔ Sinai Gɔŋ lɛ koni Yehowa kɛ Mla lɛ ahã lɛ lɛ, Israelbii lɛ ateŋ mɛi pii bɔi tsinabi amaga jamɔ, shi Levibii lɛ efeee eko, ni sɛɛ mli lɛ, amɛye amɛbua Mose ni ekpãtã amagajalɔi lɛ ahiɛ. (2 Mo. 32:26-29) Yehowa hã Levi weku lɛ hegbɛ krɛdɛɛ ko, akɛ amɛ pɛ amɛsɔmɔ akɛ osɔfoi yɛ Israel. (2 Mo. 40:12-15; 4 Mo. 3:11, 12) Ni Simeon seshibii lɛ hu? Be ni Israelbii lɛ ŋɔɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ, amɛkɛ Yuda weku lɛ mli bii lɛ fee ekome ni amɛwu amɛshi Kanaanbii ni yɔɔ Yudabii lɛ agboshinii lɛ mli lɛ.—Koj. 1:3, 17.
12. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Simeon kɛ Levi sane lɛ mli?
12 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Esa akɛ wɔye wɔmlifu nɔ. Mɛi baanyɛ afee wɔ loo mɔ ko ni wɔsumɔɔ esane waa lɛ nɔ ko ni yɔɔ dɔlɛ, ni enɛ baanyɛ ahã wɔmli afu, ejaakɛ adesai ji wɔ. (Lala 4:4) Shi esa akɛ wɔkai akɛ, kɛ́ wɔmlifu aahu akɛ wɔwie nibii loo wɔfee nibii ni esaaa lɛ, Yehowa náŋ wɔhe miishɛɛ. (Yak. 1:20) Kɛ́ nyɛmi ni fee wɔ nii lɛ jio, mɔ ko ni jeee nyɛmi ni fee wɔ nii lɛ jio, esa akɛ wɔtsu saji ahe nii bɔ ni baahã Yehowa aná wɔhe miishɛɛ. Kɛkɛ lɛ, ebaŋ lɛ akɛ wɔbaayawie nɔ ko loo wɔbaayafee nɔ ko ni baaye mɛi awui. (Rom. 12:17, 19; 1 Pet. 3:9) Naa nɔ kroko hu ni wɔkaseɔ yɛ Simeon kɛ Levi sane lɛ mli: Kɛ́ ofɔlɔi efeee nɔ ni sa Yehowa hiɛ po lɛ, obaanyɛ otswa ofai shi akɛ, bo lɛ, obaafee nɔ ni sa Yehowa hiɛ. Kaasusu kɔkɔɔkɔ akɛ amɛtɔmɔi lɛ ahewɔ lɛ, nɔ ko bɛ ni obaafee ni baasa Yehowa hiɛ. Kɛ́ omia ohiɛ akɛ obaafee nɔ ni ja lɛ, Yehowa baaye ebua bo ni ejɔɔ bo.
YUDA
13. Mɛni hewɔ ekolɛ be ni Yakob shɛ Yuda nɔ lɛ, Yuda tsui fã lɛ?
13 Mɔ ni nyiɛ sɛɛ ni Yakob kɛwie ji Yuda. Ekolɛ be ni Yuda nu nɔ ni Yakob kɛɛ Ruben, Simeon, kɛ Levi lɛ, etsui fã fioo, ejaakɛ lɛ hu etɔ̃ tɔmɔi komɛi ni yɔɔ hiɛdɔɔ waa. Be ni Simeon kɛ Levi gbegbee hii lɛ yɛ Shekem lɛ, Yuda fata enyɛmimɛi krokomɛi lɛ ahe ni amɛyaloo maŋ lɛ mli nibii lɛ fɛɛ. (1 Mo. 34:27) Agbɛnɛ hu, efata he ni ahɔ̃ɔ Yosef akɛ nyɔŋ ni amɛyalaka amɛpapa akɛ egbo lɛ. (1 Mo. 37:31-33) Sɛɛ mli lɛ, ekɛ ebinuu ŋa Tamar wɔ, ejaakɛ eyasusu akɛ ashawo ji lɛ.—1 Mo. 38:15-18.
14. Mɛni Yakob wie yɛ Yuda he? (1 Mose 49:8, 9) Ni mɛɛ nibii kpakpai Yuda fee?
14 Shi Yakob jie Yuda yi ni ejɔɔ lɛ. (Kanemɔ 1 Mose 49:8, 9.) Yuda fee nibii ni tsɔɔ akɛ esusuɔ epapa ni egbɔ lɛ he waa, ni etsɔɔ hu akɛ, enyɛmi fioo Benyamin sane kã etsui nɔ.—1 Mo. 44:18, 30-34.
15. Mɛɛ nibii tsɔɔ akɛ nɔ ni Yakob gba yɛ Yuda he lɛ ba mli?
15 Yakob gba akɛ, Yuda baatsɔ enyɛmimɛi lɛ ahiɛnyiɛlɔ. Shi aaafee afii 200 ho dani gbalɛ nɛɛ bɔi mlibaa fiofio. Klɛŋklɛŋ lɛ, be ni Israelbii lɛ shi Ejipt ni amɛnyiɛ ŋa lɛ nɔ kɛmiiya Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Yuda weku lɛ ni nyiɛ hiɛ, ni wekui krokomɛi lɛ nyiɛ amɛsɛɛ. (4 Mo. 10:14) Be ni amɛyashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Yuda weku lɛ ni nyiɛ hiɛ ni amɛwu amɛshi Kanaanbii lɛ ni amɛŋɔ shikpɔŋ lɛ. (Koj. 1:1, 2) Agbɛnɛ hu, Nyɔŋmɔ webii lɛ ná maŋtsɛmɛi pii ni jɛ Yuda weku lɛ mli, ni David ji amɛteŋ klɛŋklɛŋ mɔ. Shi yɛ nibii nɛɛ asɛɛ lɛ, nibii krokomɛi yɛ ni tsɔɔ akɛ nɔ ni Yakob wie yɛ Yuda he lɛ ba mli.
16. Mɛɛ gbɛ nɔ gbalɛ ni yɔɔ 1 Mose 49:10 lɛ ba mli? (Kwɛmɔ akrabatsa ni ji, “Yakob Naagbee Wiemɔi” lɛ hu.)
16 Yakob gba hu akɛ, maŋtsɛ ko ni jɛ Yuda weku lɛ mli baaye adesai fɛɛ anɔ kɛya naanɔ. (Kanemɔ 1 Mose 49:10 kɛ shishigbɛ niŋmaa.) Maŋtsɛ nɛɛ ji Yesu Kristo, mɔ ni Yakob tsɛ lɛ akɛ Shilo lɛ. Ŋwɛibɔfo ko wie yɛ Yesu he akɛ: “Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ etsɛ David maŋtsɛ sɛi lɛ baahã lɛ.” (Luka 1:32, 33) Agbɛnɛ hu, atsɛ Yesu akɛ “Jata lɛ ni jɛ Yuda weku lɛ mli lɛ.”—Kpo. 5:5.
17. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yehowa yɛ bɔ ni wɔnaa mɛi wɔhãa lɛ mli?
17 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Eyɛ mli akɛ Yuda tɔ̃ tɔmɔi komɛi ni yɔɔ hiɛdɔɔ moŋ, shi Yehowa jɔɔ lɛ. Ani eeenyɛ efee akɛ enyɛmimɛi lɛ ahiɛ fee amɛ yaa yɛ enɛ he? Wɔleee. Shi bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, Yehowa na nɔ kpakpa ko yɛ Yuda mli ni ejɔɔ lɛ yɛ no hewɔ. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yehowa? Kɛ́ ahã wɔnyɛmi Kristofonyo ko sɔɔmɔ hegbɛ krɛdɛɛ ko lɛ, ekolɛ wɔhiɛ baafee wɔ yaa, titri lɛ, kɛ́ wɔle efãtɔi komɛi. Shi esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, mɔ lɛ yɛ sui kpakpai hu, ni Yehowa yɛ sui nɛɛ ahe miishɛɛ. Yehowa kɛ ejwɛŋmɔ maa sui kpakpai ni etsuji yɔɔ lɛ anɔ, ni esa akɛ wɔmia wɔhiɛ wɔkase lɛ.
18. Mɛɛ nɔ kroko wɔkaseɔ yɛ Yuda sane lɛ mli? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yuda weku lɛ mli bii lɛ?
18 Nɔ kroko ni wɔkaseɔ yɛ Yuda sane lɛ mli ji, esa akɛ wɔto wɔtsui shi. Yehowa yeɔ eshiwoi anɔ be fɛɛ be, shi jeee be fɛɛ be efeɔ nakai yɛ gbɛ ni wɔkpaa gbɛ lɛ nɔ loo yɛ be ni wɔkpaa gbɛ lɛ mli. Yehowa hã mɛi ni jɛ Israel wekui krokomɛi amli nyiɛ ewebii lɛ ahiɛ dani sɛɛ mli lɛ ehala mɛi kɛjɛ Yuda weku lɛ mli ni amɛnyiɛ ewebii lɛ ahiɛ. Klɛŋklɛŋ mɔ ni banyiɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛ ji Mose, ni ejɛ Levi weku lɛ mli; esɛɛ lɛ, Yoshua ni jɛ Efraim weku lɛ mli lɛ nyiɛ Nyɔŋmɔ webii lɛ ahiɛ; ni sɛɛ mli lɛ, Saul ni jɛ Benyamin weku lɛ mli lɛ baye maŋtsɛ. Yuda weku lɛ mli bii lɛ fi mɛi nɛɛ ni Nyɔŋmɔ hala lɛ asɛɛ ni amɛye amɛ anɔkwa. Esa akɛ wɔ hu wɔfi mɔ fɛɛ mɔ ni Yehowa halaa ni enyiɛ wɔhiɛ ŋmɛnɛ lɛ sɛɛ.—Heb. 6:12.
19. Mɛni wɔkase yɛ Yehowa he yɛ Yakob naagbee wiemɔi lɛ amli?
19 Kɛbashi he ni wɔshɛ nɛɛ, mɛni wɔkase yɛ Yakob naagbee wiemɔi lɛ amli? Wɔbana faŋŋ akɛ, “jeee bɔ ni gbɔmɔ kwɛɔ nii ji bɔ ni Nyɔŋmɔ kwɛɔ nii.” (1 Sam. 16:7) Wɔbana hu akɛ, Yehowa toɔ etsui shi waa, ni ekɛ eshai keɔ. Eyɛ mli akɛ enyaaa esha he moŋ, shi ele akɛ etsuji yeee emuu, ni no hewɔ lɛ, amɛbaanyɛ amɛtɔ̃. Kɛ́ mɛi ni etɔ̃ tɔmɔi ni yɔɔ hiɛdɔɔ lɛ po tsake amɛtsui ni amɛfee nɔ ni ja lɛ, ekɛbaake amɛ ni ebaajɔɔ amɛ. Yɛ nikasemɔ ni nyiɛ sɛɛ lɛ mli lɛ, wɔbaasusu nɔ ni Yakob kɛɛ ebihii kpaanyɔ ni eshwɛ lɛ he.
LALA 124 Ye Anɔkwa Daa!