Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w25 June bf. 8-13
  • Nɔ Ni Wɔkaseɔ Yɛ Yakob Naagbee Wiemɔi Lɛ Amli​—Fã 2

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nɔ Ni Wɔkaseɔ Yɛ Yakob Naagbee Wiemɔi Lɛ Amli​—Fã 2
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2025
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • ZEBULON
  • ISAKAR
  • DAN
  • GAD
  • ASHER
  • NAFTALI
  • YOSEF
  • BENYAMIN
  • Nɔ Ni Wɔkaseɔ Yɛ Yakob Naagbee Wiemɔi Lɛ Amli​—Fã 1
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2025
  • Yakob Saa Ekɛ Esau Teŋ
    Kasemɔ Nii Kɛjɛ Biblia Lɛ Mli
  • Kaimɔ Akɛ “Yehowa Hiɛ Kã!”
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2024
  • Kpɛɛ Yiŋ Ni Baatsɔɔ Akɛ Okɛ Ohiɛ Fɔ̃ɔ Yehowa Nɔ
    Wɔshiɛmɔ Kɛ Wɔshihilɛ Akɛ Kristofoi—Kpee Nifeemɔ Wolo—2023
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2025
w25 June bf. 8-13

NIKASEMƆ 25

LALA 96 Nyɔŋmɔ Wolo Lɛ—Eji Jwetri

Nɔ Ni Wɔkaseɔ Yɛ Yakob Naagbee Wiemɔi Lɛ Amli—Fã 2

“Ejɔɔ amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ kɛ jɔɔmɔ ni sa lɛ.”—1 MO. 49:28.

NƆ NI WƆBAAKASE

Wɔbaakwɛ nɔ ni Yakob wie yɛ ebihii kpaanyɔ ni eshwɛ lɛ ahe be ni eshwɛ fioo ni ebaagbo lɛ kɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ mli.

1. Mɛni he wɔbaasusu yɛ nikasemɔ nɛɛ mli?

YAKOB bihii lɛ yɛ emasɛi amɛmiibo nɔ ni eyɔɔ amɛ kɛɛmɔ lɛ toi. Tamɔ bɔ ni wɔna yɛ nikasemɔ ni tsɔ hiɛ lɛ mli lɛ, nɔ ni Yakob kɛɛ Ruben, Simeon, Levi, kɛ Yuda lɛ hã amɛhiɛ fee amɛ yaa. No hewɔ lɛ, ekolɛ amɛmiikwɛ akɛ mɛni Yakob baakɛɛ ebihii kpaanyɔ ni eshwɛ lɛ, ni ji Zebulon, Isakar, Dan, Gad, Asher, Naftali, Yosef, kɛ Benyamin. Nyɛhãa wɔkwɛa nɔ ni ekɛɛ amɛ kɛ nɔ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ mli.a

ZEBULON

2. Mɛni Yakob gba yɛ Zebulon he? Ni mɛɛ gbɛ nɔ gbalɛ nɛɛ ba mli? (1 Mose 49:13) (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ hu.)

2 Kanemɔ 1 Mose 49:13. Yakob wie akɛ, Zebulon seshibii lɛ baahi ŋshɔnaagbɛ. Nɔ ni fe afii 200 sɛɛ be ni Israelbii lɛ ŋɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ, ahã Zebulonbii lɛ amɛgboshinii lɛ. Shikpɔŋ ni ahã amɛ lɛ kã Galilea Ŋshɔ lɛ kɛ Mediterenia Ŋshɔ lɛ teŋ. Mose wie yɛ Zebulon weku lɛ he akɛ: “Zebulon, omii ashɛ ohe yɛ okpojee mli.” (5 Mo. 33:18) Eeenyɛ efee akɛ, nɔ ni wiemɔi nɛɛ tsɔɔ ji akɛ, he ni Zebulon weku lɛ shikpɔŋ lɛ kã lɛ hewɔ lɛ, ewaaa kɛhãaa amɛ akɛ amɛbaaya Mediterenia Ŋshɔ lɛ naa loo Galilea Ŋshɔ lɛ naa ni amɛyaye jara. Kɛ́ nakai Mose wiemɔi lɛ tsɔɔ jio, jeee nakai etsɔɔ jio, esa akɛ Zebulon weku lɛ aná amɛgboshinii lɛ he miishɛɛ.

Yakob Naagbee Wiemɔi

Zebulon.

Yakob Binuu

Zebulon

Nɔ Ni Ewie Yɛ Ehe

“Zebulon baahi ŋshɔnaagbɛ . . . Ehusu lɛ mli baalɛɛ kɛya Sidon gbɛ tɔ̃ɔ.”—1 Mo. 49:13.

Bɔ Ni Eba Mli Ehã

Zebulon weku lɛ hi Shiwoo Shikpɔŋ lɛ kooyigbɛ, yɛ Galilea Ŋshɔ lɛ kɛ Mediterenia Ŋshɔ lɛ teŋ.—Yos. 19:​10-16.

3. Mɛni kɛ́ wɔfee lɛ ebaaye ebua wɔ ni wɔmii ashɛ nibii ni wɔyɔɔ lɛ ahe?

3 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Ekɔɔɔ he eko he ni wɔyɔɔ loo shihilɛ mli ni wɔyɔɔ lɛ, esa akɛ wɔná miishɛɛ. Nɔ kome ni baaye abua ni wɔná miishɛɛ be fɛɛ be ji, ni wɔmii baashɛ nibii ni wɔyɔɔ lɛ ahe. (Lala 16:6; 24:5) Shi bei komɛi lɛ, ewaaa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ baama nibii ni wɔbɛ lɛ anɔ moŋ fe ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ baama nibii kpakpai ni wɔyɔɔ lɛ anɔ. No hewɔ lɛ, esa akɛ wɔmia wɔhiɛ ni wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama nibii kpakpai ni wɔyɔɔ lɛ anɔ.—Gal. 6:4.

ISAKAR

4. Mɛni Yakob wie yɛ Isakar he? Ni mɛɛ gbɛ nɔ eba mli? (1 Mose 49:​14, 15) (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ hu.)

4 Kanemɔ 1 Mose 49:​14, 15. Yakob jie Isakar yi akɛ etsuɔ nii waa, ni ekɛ lɛ to teji ni he wa ni tereɔ jatsui ni tsiitsii he. Yakob wie hu akɛ Isakar baaná shikpɔŋ kpakpa. Wiemɔi nɛɛ ba mli, ejaakɛ shikpɔŋ ni ahã Isakar weku lɛ kã Yordan Faa lɛ naa, ni ebaa nii waa. (Yos. 19:22) Ekã shi faŋŋ akɛ, Isakar weku lɛ tsu nii waa kɛsaa amɛshikpɔŋ lɛ nɔ ni amɛdu nii yɛ nɔ. Shi amɛtsu nii waa kɛye amɛbua mɛi krokomɛi hu. (1 Maŋ. 4:​7, 17) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, yɛ Kojolɔ Barak kɛ Debora, ni ji gbalɔyoo lɛ, beiaŋ be ni aatao mɛi ni amɛyawu amɛshi Sisera lɛ, Isakar weku lɛ mli bii fata mɛi ni kɛ amɛhe hã lɛ ahe. Anɔkwa, jeee nakai be lɛ pɛ amɛkɛ amɛhe hã; amɛkɛ amɛhe hã bei krokomɛi hu.—Koj. 5:15.

Yakob Naagbee Wiemɔi

Isakar.

Yakob Binuu

Isakar

Nɔ Ni Ewie Yɛ Ehe

“Ebaaba ekɔɔŋ shi ní etere jatsu.”—1 Mo. 49:​14, 15.

Bɔ Ni Eba Mli Ehã

Isakar weku lɛ tsu nii waa kɛye amɛbua Israel maŋ muu lɛ fɛɛ.—Koj. 5:15; 1 Maŋ. 4:​1, 7, 17.

5. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Isakar weku lɛ? Ni mɛni hewɔ esa akɛ wɔfee nakai?

5 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Kɛ́ wɔtsu nii waa yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ, ehiɛ sɔɔ, tamɔ bɔ ni ehiɛ sɔ Isakar weku lɛ. (Jaj. 2:24) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yehowa hiɛ sɔɔ nyɛmimɛi hii ni tsuɔ nii waa kɛkwɛɔ asafo lɛ nɔ lɛ. (1 Tim. 3:1) Eyɛ mli akɛ nyɛmimɛi hii nɛɛ wuuu tai diɛŋtsɛ moŋ, shi amɛtsuɔ nii waa kɛbuɔ amɛnyɛmimɛi lɛ ahe koni nɔ ko akafite amɛ kɛ Yehowa teŋ. (1 Kor. 5:​1, 5; Yuda 17-23) Agbɛnɛ hu, amɛgboɔ deŋme kɛsaa amɛhe jogbaŋŋ koni amɛnyɛ amɛhã maŋ shiɛmɔi ni woɔ mɔ hewalɛ ni amɛkɛtswa asafo lɛ amɛma shi.—1 Tim. 5:17.

DAN

6. Mɛɛ nitsumɔ akɛwo Dan weku lɛ dɛŋ? (1 Mose 49:​17, 18) (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ hu.)

6 Kanemɔ 1 Mose 49:​17, 18. Yakob wie akɛ Dan tamɔ onufu ni kɔ̃ɔ kooloo ni da kwraa fe lɛ, tamɔ okpɔŋɔ ni akɛyaa ta nɛkɛ. Nɔ ni enɛ tsɔɔ ji akɛ, Dan weku lɛ baafee ekãa waa ni amɛbaawu amɛshi mɔ fɛɛ mɔ ni baatutua Israel maŋ lɛ. Be ni Israelbii lɛ yaa Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Dan weku lɛ nyiɛ Israel wekui ni eshwɛ lɛ fɛɛ asɛɛ ni amɛbu amɛhe. (4 Mo. 10:25) Eyɛ mli akɛ jeee nɔ fɛɛ nɔ ni Dan weku lɛ tsuɔ lɛ Israelbii lɛ na moŋ, shi nitsumɔ ni akɛwo amɛdɛŋ lɛ ji nitsumɔ ko ni he hiaa waa.

Yakob Naagbee Wiemɔi

Dan.

Yakob Binuu

Dan

Nɔ Ni Ewie Yɛ Ehe

“Dan . . . kɔ̃ɔ okpɔŋɔ nanetsitsi.”—1 Mo. 49:​16-18.

Bɔ Ni Eba Mli Ehã

Be ni Israelbii lɛ yaa Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, Dan weku lɛ nyiɛ wekui lɛ fɛɛ asɛɛ ni amɛbu amɛhe.—4 Mo. 10:25.

7. Be fɛɛ be ni wɔbaatsu nɔ ko wɔhã Yehowa lɛ, mɛni esa akɛ wɔkai?

7 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Ani otsu nɔ ko yɛ asafo lɛ mli pɛŋ ni onu he akɛ mɔ ko mɔ ko enaaa nɔ ni otsu lɛ? Ekolɛ oye obua kɛsaa Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, loo okɛ ohe hã kɛhã nitsumɔ ko yɛ kpee ko shishi, loo otsu nitsumɔ kroko ni tamɔ nakai. Kɛ́ nakai lɛ, wɔmiihã bo aekoo! Hã ehi ojwɛŋmɔ mli akɛ, Yehowa naa nɔ fɛɛ nɔ ni otsuɔ ohãa lɛ lɛ, ni ehiɛ sɔɔ waa. Kɛ́ ena akɛ suɔmɔ ni oyɔɔ kɛhã lɛ lɛ hewɔ osɔmɔɔ lɛ, shi jeee koni mɛi ana ni amɛjie oyi lɛ, emii shɛɔ ehe waa.—Mat. 6:​1-4.

GAD

8. Mɛni hewɔ ewaaa kwraa akɛ Israelbii lɛ ahenyɛlɔi lɛ baatutua Gadbii lɛ? (1 Mose 49:19) (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ hu.)

8 Kanemɔ 1 Mose 49:19. Yakob gba akɛ ojotswalɔi akuu baatutua Gad. Gbalɛ nɛɛ ba mli aaafee afii 200 sɛɛ be ni ahã Gad weku lɛ amɛshikpɔŋ lɛ yɛ Yordan Faa lɛ bokã lɛ. He ni shikpɔŋ lɛ kã lɛ hewɔ lɛ, amɛweku lɛ kɛ Israelbii lɛ ahenyɛlɔi ni jeɔ husu, ni ewaaa kwraa akɛ henyɛlɔi nɛɛ baatutua amɛ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, Gadbii lɛ ná he miishɛɛ akɛ amɛbaahi jɛmɛ, ejaakɛ jɛmɛ hi jogbaŋŋ kɛhã kooloi alɛɛ. (4 Mo. 32:​1, 5) Ekã shi faŋŋ akɛ, Gadbii lɛ yɛ ekãa waa. Shi kɛfata he lɛ, amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ akɛ ebaaye ebua amɛ ni amɛbu shikpɔŋ ni ekɛhã amɛ lɛ he. Gadbii lɛ hã amɛtawulɔi lɛ yaye amɛbua Israel wekui ni eshwɛ lɛ koni amɛŋɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ fã ni kã Yordan Faa lɛ anai lɛ, ni afii pii ho dani tawulɔi nɛɛ ku amɛsɛɛ amɛba shĩa. (4 Mo. 32:​16-19) Amɛhe amɛye akɛ kɛ́ amɛtee lɛ, Yehowa baabu amɛŋamɛi kɛ amɛbii lɛ ahe. Amɛfee ekãa ni amɛkɛ amɛhe shã afɔle amɛhã mɛi krokomɛi, ni enɛ hewɔ lɛ, Yehowa jɔɔ amɛ.—Yos. 22:​1-4.

Yakob Naagbee Wiemɔi

Gad.

Yakob Binuu

Gad

Nɔ Ni Ewie Yɛ Ehe

“Ojotswalɔi akuu baatutua lɛ.”—1 Mo. 49:19.

Bɔ Ni Eba Mli Ehã

Shikpɔŋ ni ahã Gad weku lɛ kã Yordan Faa lɛ bokã, ni ewaaa kwraa akɛ abaatutua amɛ.—Yos. 13:​24-28.

9. Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baasa yiŋ ni wɔkpɛɔ yɛ shihilɛ mli lɛ ahe?

9 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Kɛ́ wɔkɛ wɔhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ be fɛɛ be lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔya nɔ wɔsɔmɔ lɛ kɛ́ wɔkɛ naagbai kpe po. (Lala 37:3) Ŋmɛnɛ lɛ, nyɛmimɛi babaoo etsɔɔ akɛ amɛkɛ amɛhiɛ fɔ̃ɔ Yehowa nɔ. Amɛyayeɔ amɛbuaa kɛmamɔɔ asafo lɛ tsũi, amɛyasɔmɔɔ yɛ hei ni hiamɔ lɛ da yɛ, ni amɛtsuɔ nitsumɔi krokomɛi kɛyeɔ amɛbuaa asafo lɛ. Nyɛmimɛi nɛɛ kɛ nibii shãa afɔle koni amɛnyɛ amɛtsu nitsumɔi nɛɛ, ejaakɛ amɛheɔ amɛyeɔ waa akɛ Yehowa baakwɛ amɛ.—Lala 23:1.

ASHER

10. Mɛni Yakob gba yɛ Asher weku lɛ he, ni mɛɛ gbɛ nɔ eba mli? (1 Mose 49:20) Mɛni kulɛ esa akɛ Asherbii lɛ afee? (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ hu.)

10 Kanemɔ 1 Mose 49:20. Yakob gba akɛ Asher weku lɛ baaná nii waa, ni nakai pɛpɛɛpɛ eba lɛ. Shikpɔŋ ni afo ahã Asher weku lɛ fata hei ni baa nii waa yɛ Israel lɛ ahe. (5 Mo. 33:24) Agbɛnɛ hu, ekã Mediterenia Ŋshɔ lɛ naa, ni jɛmɛ Sidon lɛjiadaamɔhe lɛ yɔɔ. Jarayelɔi niiatsɛmɛi babaoo bayeɔ jara yɛ lɛjiadaamɔhe nɛɛ. Be ni akɛ shikpɔŋ lɛ hã Asherbii lɛ, kulɛ esa akɛ amɛshwie Kanaanbii lɛ kɛje nɔ, shi amɛfeee nakai. (Koj. 1:​31, 32) Etamɔ nɔ ni Kanaanbii nɛɛ asui gbohii lɛ ná Asherbii lɛ anɔ hewalɛ, ni enɛ, kɛ agbɛnɛ hu, nii pii ni amɛyɔɔ lɛ hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ. Be ni Kojolɔ Barak miitao mɛi ni ayawu ashi Kanaanbii lɛ, Asherbii lɛ kɛ amɛhe hãaa. Enɛ hewɔ lɛ, amɛnaaa naakpɛɛ nii ni Yehowa fee “yɛ Megido nui lɛ ahe” be ni eye ebua Israelbii lɛ ni amɛye amɛhenyɛlɔi lɛ anɔ kunim lɛ. (Koj. 5:​19-21) Ekolɛ, be ni Asherbii lɛ nu Barak kɛ Debora kunimyeli lala lɛ mli wiemɔi lɛ, amɛhiɛ gboi kpɔtɔɔ, ejaakɛ awie yɛ lala lɛ mli akɛ: “Asher ta ŋshɔ lɛ naa efolo.”—Koj. 5:17.

Yakob Naagbee Wiemɔi

Asher.

Yakob Binuu

Asher

Nɔ Ni Ewie Yɛ Ehe

“Asher niyenii baafa babaoo.”—1 Mo. 49:20.

Bɔ Ni Eba Mli Ehã

Asher weku lɛ ná nii waa yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ.—5 Mo. 33:24.

11. Mɛni hewɔ wɔkɛ wɔbe kɛ wɔhewalɛ fɛɛ tiuuu heloonaa nibii asɛɛ lɛ?

11 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Wɔmiisumɔ ni wɔsɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ. Shi dani wɔbaanyɛ wɔfee nakai lɛ, esa akɛ wɔkwɛ wɔhe nɔ jogbaŋŋ koni jwɛŋmɔ ni je lɛ hiɛ yɛ shika kɛ heloonaa nibii ahe lɛ akaná wɔnɔ hewalɛ. (Abɛi 18:11) Eyɛ mli akɛ shika he miihia wɔ moŋ, shi Yehowa sɔɔmɔ lɛ he miihia wɔ fe shika pii ni wɔbaaná. (Jaj. 7:12; Heb. 13:5) Enɛ hewɔ lɛ, wɔkɛ wɔbe kɛ wɔhewalɛ tiuuu heloonaa nibii ni he ehiaaa asɛɛ. Moŋ lɛ, wɔkɛ wɔbe kɛ wɔnyɛmɔ fɛɛ sɔmɔɔ Yehowa, ejaakɛ wɔle akɛ kɛ́ wɔtee nɔ wɔye lɛ anɔkwa lɛ, wɔbaaná shihilɛ kpakpa wɔsɛɛ.—Lala 4:8.

NAFTALI

12. Mɛni Yakob wie yɛ Naftali he? Ni mɛɛ gbɛ nɔ eeenyɛ efee akɛ eba mli? (1 Mose 49:21) (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ hu.)

12 Kanemɔ 1 Mose 49:21. Yakob wie akɛ, Naftali ‘baawie wiemɔi ni ŋɔɔ.’ Eeenyɛ efee akɛ, nɔ ni ewie nɛɛ kɔɔ bɔ ni Yesu kɛ mɛi wie ehã be ni etsuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ he. Yesu hi Kapernaum yɛ Naftali kpokpaa lɛ nɔ bei saŋŋ. Enɛ hewɔ ni atsɛ Kapernaum akɛ “lɛ diɛŋtsɛ emaŋ lɛ.” (Mat. 4:13; 9:1; Yoh. 7:46) Yesaia gba akɛ Yesu baatsɔ tamɔ “la kpele” kɛhã Zebulonbii lɛ kɛ Naftalibii lɛ. (Yes. 9:​1, 2) Yesu tsɔ nibii ni etsɔɔ mɛi lɛ anɔ ehã ana akɛ, lɛ ji “anɔkwa la lɛ ni hãa gbɔmɛi srɔtoi fɛɛ la lɛ.”—Yoh. 1:9.

Yakob Naagbee Wiemɔi

Naftali.

Yakob Binuu

Naftali

Nɔ Ni Ewie Yɛ Ehe

“Ewieɔ wiemɔi ní ŋɔɔ.”—1 Mo. 49:21.

Bɔ Ni Eba Mli Ehã

Be ni Yesu tsuɔ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ, eye be pii yɛ Naftalibii lɛ akpokpaa lɛ nɔ.—Mat. 4:13; 9:1.

13. Kɛ́ wɔmiitao ni Yehowa aná wɔwiemɔ he miishɛɛ lɛ, mɛni esa akɛ wɔfee?

13 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Yehowa nuɔ nibii ni wɔwieɔ lɛ ni enaa bɔ ni wɔwieɔ lɛ wɔhãa lɛ hu. No hewɔ lɛ, mɛɛ nibii nɛkɛ kɛ́ wɔwie lɛ, Yehowa baana lɛ akɛ “wiemɔi ni ŋɔɔ” ni ebaaná wɔhe miishɛɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ wɔwie anɔkwale. (Lala 15:​1, 2) Agbɛnɛ hu, esa akɛ wɔwie nibii ni tswaa mɔ emaa shi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, nɔ najiaŋ ni be fɛɛ be lɛ wɔbaawie nibii ahe nyanyaanya loo wɔbaawie wɔnyɛmimɛi lɛ atɔmɔi ahe lɛ, esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ aya nibii kpakpai ni amɛfeɔ lɛ anɔ ni wɔjie amɛyi yɛ he. (Efe. 4:29) Wɔbaanyɛ wɔkwɛ hu akɛ, mɛni wɔbaanyɛ wɔfee koni wɔya wɔhiɛ yɛ bɔ ni wɔkɛ mɛi jeɔ sanegbaa shishi koni wɔye amɛ odase lɛ mli.

YOSEF

14. Te Yakob gbalɛ ni kɔɔ Yosef he lɛ ba mli ehã tɛŋŋ? (1 Mose 49:​22, 26) (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ hu.)

14 Kanemɔ 1 Mose 49:​22, 26. Yosef ji Yakob ŋa Rahel ni esumɔɔ lɛ waa lɛ kromɔbi, ni Yakob ná ehe miishɛɛ waa. Yehowa jie Yosef ‘eto afã kɛjɛ enyɛmimɛi lɛ ateŋ’ ni ekɛ lɛ tsu nii yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ. Yakob tsɛ Yosef akɛ “tso nine ni tsɛ̃ yɛ tso ní woɔ yibii he.” Yakob ji “tso ní woɔ yibii” lɛ ni Yosef tsɛ̃ yɛ he lɛ. Yakob gba akɛ, Yosef baaná kromɔbi gbɛnaa ni kulɛ Yakob ŋa Lea kromɔbi Ruben baaná lɛ. (1 Mo. 48:​5, 6; 1 Kro. 5:​1, 2) Te gbalɛ nɛɛ ba mli ehã tɛŋŋ? Be ni Israelbii lɛ yashɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, aŋɔ Yosef bihii enyɔ lɛ, ni ji Efraim kɛ Manase lɛ, akɛ wekui enyɔ ni hiɛ amɛhe, ni ahã amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ lɛ diɛŋtsɛ egboshinii.—1 Mo. 49:25; Yos. 14:4.

Yakob Naagbee Wiemɔi

Yosef.

Yakob Binuu

Yosef

Nɔ Ni Ewie Yɛ Ehe

Jɔɔmɔi lɛ baaya nɔ ahi “mɔ ni ajie lɛ ato afã kɛjɛ enyɛmimɛi lɛ ateŋ lɛ yiteŋ.”—1 Mo. 49:​22-26.

Bɔ Ni Eba Mli Ehã

Yosef nine shɛ kromɔbi gbɛnaa lɛ nɔ, ni abu ebihii enyɔ lɛ akɛ wekui enyɔ ni hiɛ amɛhe.—Yos. 14:4; 1 Kro. 5:​1, 2.

15. Mɛni Yosef fee be ni enyɛmimɛi lɛ kɛ lɛ yeee jogbaŋŋ lɛ?

15 Yakob wie hu akɛ gãitsɛ̃lɔi komɛi tsɛ̃rɛ̃ Yosef gãi, ni “amɛtee nɔ amɛbɛ lɛ amɛwo amɛmli.” (1 Mo. 49:23) Gãitsɛ̃lɔi nɛɛ ji Yosef nyɛmimɛi hii ni ye ehe awuŋa lɛ. Enyɛmimɛi nɛɛ fee lɛ nibii pii ni ehiii kwraa, ni amɛhã etɔ lɛ yɛ shihilɛ mli. Shi Yosef mli fuuu amɛ, ni eshwaaa Yehowa akɛ ena nɔ ni tee nɔ lɛ ni efeee he nɔ ko. Moŋ lɛ, tamɔ Yakob wie lɛ, Yosef tee nɔ ehã egãi lɛ hi he ni eyɔɔ lɛ nɔŋŋ, ni etee nɔ ehã eniji amli wa ni amɛhe fee oya. (1 Mo. 49:24) Nɔ ni enɛ tsɔɔ ji akɛ, Yosef kɛ efonirifeemɔŋ gãimlibii lɛ, ni ji mɔbɔnalɛ, suɔmɔ, kɛ mlihilɛ lɛ, ye nibii fɔji ni enyɛmimɛi lɛ fee lɛ lɛ anɔ kunim. Ekɛ ehiɛ fɔ̃ Yehowa nɔ be ni enaa nɔ lɛ, ni ekɛ eshai ni enyɛmimɛi lɛ fee lɛ lɛ ke amɛ. (1 Mo. 47:​11, 12) Yosef kase sui kpakpai pii yɛ shihilɛi ni mli wawai ni ekɛkpe lɛ amli. (Lala 105:​17-19) Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa nyɛ ekɛ lɛ tsu nibii pii ni sa kadimɔ waa.

16. Kɛ́ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai kpe lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase Yosef?

16 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Esa akɛ wɔtswa wɔfai shi akɛ, wɔhãŋ shihilɛi ni mli wawai ni wɔkɛkpeɔ lɛ atse wɔ kɛje Yehowa kɛ wɔnyɛmimɛi lɛ ahe kɔkɔɔkɔ. Esa akɛ wɔkai akɛ, Yehowa baanyɛ etsɔ shihilɛi ni mli wawai ni wɔkpeɔ lɛ anɔ etsɔse wɔ. (Heb. 12:7) Ebaanyɛ eye ebua wɔ ni wɔkase lɛ jogbaŋŋ ni wɔjie sui tamɔ mɔbɔnalɛ kpo, ni agbɛnɛ hu, wɔkɛ eshai ake. (Heb. 12:11) Kɛ́ wɔtee nɔ wɔsɔmɔ Yehowa yɛ shihilɛi ni mli wawai amli, tamɔ Yosef fee lɛ, ebaajɔɔ wɔ.

BENYAMIN

17. Mɛɛ gbɛ nɔ nɔ ni Yakob gba yɛ Benyamin weku lɛ he lɛ ba mli? (1 Mose 49:27) (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ hu.)

17 Kanemɔ 1 Mose 49:27. Yakob kɛ Benyamin weku lɛ to ŋa mli gbee he, ni egba akɛ amɛhe baasa waa kɛ tawuu. (Koj. 20:​15, 16; 1 Kro. 12:2) Saul, ni ji Israel klɛŋklɛŋ maŋtsɛ lɛ, jɛ Benyamin weku lɛ mli, ni ekɛ ekãa wu eshi Filistibii lɛ. (1 Sam. 9:​15-17, 21) Afii pii asɛɛ lɛ, Maŋnyɛ Ester kɛ Mordekai, ni amɛ fɛɛ amɛjɛ Benyamin weku lɛ mli lɛ, here Israelbii ni yɔɔ Persia Nɔyeli lɛ mli lɛ ayiwala.—Est. 2:​5-7; 8:3; 10:3.

Yakob Naagbee Wiemɔi

Benyamin.

Yakob Binuu

Benyamin

Nɔ Ni Ewie Yɛ Ehe

“Leebi lɛ, ebaaye kooloo ni emɔ lɛ, ni gbɛkɛ lɛ, ebaaja ta mli nii.”—1 Mo. 49:27.

Bɔ Ni Eba Mli Ehã

Klɛŋklɛŋ maŋtsɛ ni ye Israel nɔ ji Saul. (1 Sam. 9:​15-17) Sɛɛ mli lɛ, Ester kɛ Mordekai here Yehowa webii lɛ ayiwala.—Est. 2:​5-7; 8:3; 10:3.

18. Mɛɛ gbɛ nɔ wɔbaanyɛ wɔkase bɔ ni Benyamin weku lɛ ye Yehowa anɔkwa lɛ?

18 Mɛni wɔkaseɔ yɛ mli? Ŋwanejee ko bɛ he akɛ, Benyaminbii lɛ ná miishɛɛ waa be ni awó Saul ni jɛ amɛweku lɛ mli lɛ maŋtsɛ lɛ. Shi sɛɛ mli lɛ, Yehowa wó David ni jɛ Yuda weku lɛ mli lɛ maŋtsɛ. Ani Benyaminbii lɛ fi maŋtsɛ hee nɛɛ ni jɛɛɛ amɛweku lɛ mli lɛ sɛɛ? Hɛɛ, eyɛ mli akɛ amɛfeee nakai amrɔ nɔŋŋ moŋ, shi naagbee mli lɛ, amɛfi esɛɛ. (2 Sam. 3:​17-19) Afii komɛi asɛɛ be ni Israel wekui nyɔŋma tse maŋtsɛ ni Yehowa ehala lɛ hiɛ atua lɛ, Benyamin weku lɛ eyafataaa amɛhe. Moŋ lɛ, amɛkpɛtɛ Yuda weku lɛ he ni amɛye maŋtsɛ ni Yehowa ehala lɛ anɔkwa. (1 Maŋ. 11:​31, 32; 12:​19, 21) Nyɛhãa wɔ hu wɔyea mɛi ni Yehowa ehala ni amɛnyiɛ ewebii lɛ ahiɛ ŋmɛnɛ lɛ anɔkwa.—1 Tes. 5:12.

19. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Yakob naagbee wiemɔi lɛ amli?

19 Nibii pii yɛ ni wɔbaanyɛ wɔkase yɛ Yakob naagbee wiemɔi lɛ amli. Nibii ni egba yɛ ebihii lɛ ahe lɛ fɛɛ ba mli, ni enɛ hãa wɔnáa hemɔkɛyeli ni mli wa akɛ, nibii fɛɛ ni Yehowa ewie lɛ baaba mli. Agbɛnɛ hu, ehãa wɔnaa nibii ni kɛ́ wɔfee lɛ, Yehowa baaná wɔhe miishɛɛ.

MƐNI OKASE YƐ NƆ NI YAKOB KƐƐ EBIHII NI NYIƐ SƐƐ NƐƐ MLI?

  • Zebulon, Isakar, kɛ Dan

  • Gad, Asher, kɛ Naftali

  • Yosef kɛ Benyamin

LALA 128 Fi Shi Kɛyawula Shi

a Be ni Yakob jɔɔ eklɛŋklɛŋ bihii ejwɛ lɛ, eto naa kɛjɛ onukpa nɔ kɛyashi gbekɛ nɔ. Shi be ni ejɔɔ ebihii ni eshwɛ lɛ, etooo naa.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje