NIKASEMƆ 31
LALA 111 Nibii Ni Hãa Wɔnáa Miishɛɛ
Ani ‘Okase’ Bɔ Ni Obaafee Ohã Omii Ashɛ Nii Ni Oyɔɔ Lɛ Ahe?
“Mikase akɛ mahã mimii ashɛ nii ni miyɔɔ lɛ ahe, ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni miyɔɔ.”—FIP. 4:11.
NƆ NI WƆBAAKASE
Nikasemɔ nɛɛ baahã wɔna akɛ kɛ́ wɔhiɛ sɔɔ nii, wɔbaa wɔhe shi, ni wɔsusuɔ nibii ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ wɔsɛɛ lɛ ahe lɛ, wɔmii baashɛ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe ni wɔtsui baanyɔ wɔmli.
1. Mɛni hãa anaa akɛ mɔ ko mii shɛɔ nii ni eyɔɔ lɛ ahe? Shi mɛni no hu etsɔɔɔ?
ANI omii shɛɔ nii ni oyɔɔ lɛ ahe? Mɛi ni mii shɛɔ nii ni amɛyɔɔ lɛ ahe lɛ náa miishɛɛ ni amɛtsui nyɔɔ amɛmli, ejaakɛ amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ maa nibii kpakpai ni Yehowa eduro amɛ lɛ anɔ. Amɛmli fuuu yɛ nibii ni amɛbɛ lɛ ahewɔ, ni amɛhãaa egba amɛnaa hu. Shi no hu etsɔɔɔ akɛ amɛsumɔɔɔ ni amɛyaa amɛhiɛ. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Kristofoi bɔɔ mɔdɛŋ waa koni amɛya amɛhiɛ ni amɛnyɛ amɛtsu babaoo yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli. (Rom. 12:1; 1 Tim. 3:1) Fɛɛ sɛɛ lɛ, kɛ́ mɔ ko ni mii shɛɔ nii ni eyɔɔ lɛ ahe lɛ nine shɛɛɛ sɔɔmɔ hegbɛ ko ni kã etsui nɔ waa lɛ nɔ lɛ, ehãaa no afite emiishɛɛ.
2. Kɛ́ wɔnáaa nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe miishɛɛ lɛ, mɛni baanyɛ ajɛ mli kɛba?
2 Kɛ́ wɔmii shɛɛɛ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe lɛ, ewaaa akɛ wɔbaakpɛ yiŋ gbohii. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mɛi ni mii shɛɛɛ nii ni amɛyɔɔ lɛ ahe lɛ ateŋ mɛi komɛi gbeɔ amɛhe amɛtsuɔ nii ŋmɛlɛtswai abɔ koni amɛná shika ni amɛkɛhé nibii ni yɛ anɔkwale mli lɛ ehe ehiaaa amɛ. Dɔlɛ sane ji akɛ, nyɛmimɛi komɛi po ahiɛ ekɔ̃ shika kɛ nibii krokomɛi anɔ aahu akɛ, amɛyaju. Ekolɛ amɛwie yɛ amɛyitsoŋ akɛ, ‘Nii nɛɛ kulɛ mi esa akɛ akɛhã,’ ‘Kɛ́ mikɔɔɔ nii nɛɛ bianɛ lɛ, mileee be ni maná eko dɔŋŋ,’ aloo ‘Mafa shika nɛɛ koni sɛɛ mli lɛ mikɛwo mli.’ Shi wɔle akɛ, juu fɛɛ juu lɛ, juu ni; Yehowa sumɔɔɔ, ni ewoɔ egbɛ́i lɛ he muji hu. (Abɛi 30:9) Nyɛmimɛi komɛi hu amli efu yɛ sɔɔmɔ hegbɛ ko ni amɛnáaa lɛ hewɔ, ni amɛkpa Yehowa sɔɔmɔ kwraa. (Gal. 6:9) Mɛni kwraa baahã Yehowa sɔɔlɔ ni ejɔɔ ehe nɔ ehã lɛ lɛ aná susumɔ ni tamɔ nɛkɛ? Eeenyɛ efee akɛ, nyɛmimɛi nɛɛ eyanáaa nii ni amɛyɔɔ lɛ ahe miishɛɛ dɔŋŋ.
3. Mɛni wɔkaseɔ yɛ Filipibii 4:11, 12 lɛ mli ni baanyɛ awo wɔ hewalɛ waa?
3 Wɔ fɛɛ wɔmii baanyɛ ashɛ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe. Bɔfo Paulo wie akɛ, ‘ekase bɔ ni ebaafee ehã emii ashɛ nii ni eyɔɔ lɛ ahe, ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni eyɔɔ.’ (Kanemɔ Filipibii 4:11, 12.) Be ni ewie sane nɛɛ, no mli lɛ awo lɛ tsũŋ. Fɛɛ sɛɛ lɛ, emiishɛɛ etãaa. Mɛni ye ebua lɛ? Tamɔ bɔ ni ewie lɛ, ‘ekase bɔ ni ebaafee ehã emii ashɛ nii ni eyɔɔ lɛ ahe.’ Kɛ́ wɔmiisumɔ ni wɔná nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe miishɛɛ shi ewa kɛhã wɔ lɛ, Paulo wiemɔi lɛ kɛ shihilɛ mli ni etsɔ lɛ baanyɛ awo wɔ hewalɛ. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, ehãa wɔnaa akɛ wɔmii baanyɛ ashɛ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni wɔyɔɔ. Anɔkwa, esa akɛ wɔhã ehi wɔjwɛŋmɔ mli akɛ, wɔnáŋ lɛ mlɛo akɛ wɔbaahã wɔmii ashɛ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe, ni no hewɔ esa akɛ wɔkase lɛ. Shi te wɔbaafee tɛŋŋ wɔkase? Nikasemɔ nɛɛ baatsɔɔ wɔ nibii komɛi ni kɛ́ wɔfee lɛ, ebaaye ebua wɔ ni wɔmii ashɛ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe.
OHIƐ ASƆ NII
4. Kɛ́ wɔhiɛ sɔɔ nii lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baaye abua wɔ ni wɔmii ashɛ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe? (1 Tesalonikabii 5:18)
4 Kɛ́ wɔhiɛ sɔɔ nii lɛ, ewaaa akɛ wɔmii baashɛ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe. (Kanemɔ 1 Tesalonikabii 5:18.) Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔhiɛ sɔɔ nii lɛ, wɔbaada Yehowa shi daa akɛ eduroɔ wɔ nibii ni he hiaa wɔ lɛ, ni wɔyeŋ wɔtsui tsɔ yɛ nibii ni wɔbɛ shi wɔbaasumɔ ni wɔná lɛ ahe. Agbɛnɛ hu, kɛ́ wɔhiɛ sɔɔ sɔɔmɔ hegbɛ ni wɔyɔɔ amrɔ nɛɛ, wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ baama nɔ ni wɔtsu lɛ jogbaŋŋ, moŋ fe ni wɔbaaye wɔtsui yɛ sɔɔmɔ hegbɛi hei ni wɔbaasumɔ ni wɔná lɛ ahe. Enɛ hewɔ ni Ŋmalɛ lɛ woɔ wɔ hewalɛ ni kɛ́ wɔmiisɔle lɛ, wɔda Yehowa shi lɛ. Mɛi ni hiɛ sɔɔ nii lɛ náa “Nyɔŋmɔ toiŋjɔlɛ ni fe niiashishinumɔi fɛɛ lɛ.”—Fip. 4:6, 7.
5. Mɛni kɛ mɛni Yehowa fee ehã Israelbii lɛ ni kulɛ esa akɛ amɛhiɛ asɔ ni amɛda lɛ shi waa yɛ he? (Kwɛmɔ mfoniri lɛ hu.)
5 Israelbii lɛ asane lɛ hãa wɔnaa nɔ hewɔ ni esa akɛ wɔhiɛ asɔ nii. Amɛwie huhuuhu amɛshi Yehowa shii abɔ akɛ amɛnáaa niyenii ni amɛyeɔ be ni amɛyɔɔ Ejipt lɛ eko amɛye dɔŋŋ. (4 Mo. 11:4-6) Eyɛ mli akɛ amɛnáaa ŋa lɛ nɔ nyiɛmɔ mlɛo moŋ, shi kulɛ mɛni baaye abua amɛ ni amɛmii ashɛ nii ni amɛyɔɔ lɛ ahe? Kulɛ esa akɛ amɛsusu nibii ni Yehowa efee ehã amɛ lɛ ahe ni amɛda lɛ shi yɛ he. Be ni amɛyɔɔ Ejipt lɛ, nyɔji ji amɛ ni Ejiptbii lɛ fee amɛ niseniianii. Shi Yehowa kɛ haomɔi nyɔŋma ba Ejiptbii lɛ anɔ ni ehã amɛye amɛhe. Be ni amɛye amɛhe lɛ, Yehowa hã amɛhiɛ ba nyam yɛ Ejiptbii lɛ ahiɛ, ni amɛhã amɛ “jwiɛtɛi kɛ shika tsuru nibii kɛ mamai.” (2 Mo. 12:35, 36) Sɛɛ mli be ni Ejiptbii lɛ nyiɛ amɛsɛɛ ni amɛyashɛ Ŋshɔ Tsuru lɛ naa lɛ, Yehowa gbá ŋshɔ lɛ mli ehã amɛ ni amɛje Ejiptbii lɛ adɛŋ. Agbɛnɛ hu, be ni amɛnyiɛ ŋa lɛ nɔ lɛ, Yehowa hã amɛ mana amɛye daa gbi. Anɔkwa, ehãaa hɔmɔ aye amɛ. No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ mɔ ni Israelbii lɛ wie huhuuhu amɛshi Yehowa yɛ niyenii he lɛ? Nɔ hewɔ lɛ ji, amɛhiɛ esɔɔɔ nɔ ni Yehowa efee ehã amɛ lɛ, ni no hewɔ lɛ, amɛmii shɛɛɛ he.
Mɛni hewɔ Israelbii lɛ wie huhuuhu yɛ niyenii he lɛ? (Kwɛmɔ kuku 5)
6. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔhiɛ asɔ nii?
6 Mɛni baaye abua bo ni ohiɛ asɔ nii? Klɛŋklɛŋ lɛ, hemɔ be daa gbi ni osusu nibii kpakpai ni hãa onáa miishɛɛ lɛ ahe. Kɛ́ oosumɔ po lɛ, ŋmalamɔ nibii nɛɛ enyɔ loo etɛ oshwie shi. (Yaf. 3:22, 23) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, kɛ́ mɛi fee nii amɛhã bo lɛ, daa amɛ shi, ni nɔ ni fe fɛɛ lɛ, daa Yehowa shi daa gbi. (Lala 75:1) Nɔ ni ji etɛ lɛ, okɛ mɛi ni hiɛ sɔɔ nii abɔ naanyo. Kɛ́ okɛ mɛi ni hiɛ sɔɔ nii bɔ lɛ, bo hu ohiɛ baasɔ nii, shi kɛ́ okɛ mɛi ni hiɛ esɔɔɔ nii bɔ lɛ, bo hu ohiɛ esɔŋ nii. (5 Mo. 1:26-28; 2 Tim. 3:1, 2, 5) Kɛ́ daa gbi lɛ, wɔhãa wɔhiɛ hiɔ wɔhe nɔ koni wɔda Yehowa kɛ mɛi ni feɔ nibii amɛhãa wɔ lɛ shi lɛ, wɔyeŋ wɔtsui tsɔ yɛ nibii ni wɔbɛ lɛ ahe.
7. Mɛni Annisa fee be ni emiishɛɛ fɛɛ tã lɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ enɛ ye ebua lɛ?
7 Naa nyɛmi yoo ko ni yɔɔ Indonesia ni atsɛɔ lɛ Annisaa lɛ niiashikpamɔ. Ewie akɛ: “Be ni COVID-19 tsɛŋemɔ hela lɛ je shishi lɛ, mikɛ mishihilɛ to nyɛmimɛi krokomɛi ashihilɛ he, ni enɛ fite mimiishɛɛ fɛɛ.” (Gal. 6:4) Shi sɛɛ mli lɛ, Annisa kpa nakai feemɔ. Mɛni ye ebua lɛ? Ewie akɛ: “Mibɔi nibii kpakpai pii ni Yehowa feɔ ehãa mi daa gbi lɛ ahesusumɔ. Agbɛnɛ hu, mibɔi nibii kpakpai pii ni mináa akɛni miyɛ Yehowa asafo lɛ mli lɛ ahesusumɔ. No sɛɛ lɛ, mida Yehowa shi yɛ nibii kpakpai nɛɛ fɛɛ ahewɔ. Enɛ hã mimii shɛ mihe ekoŋŋ, ni mitsui nyɔ mimli.” Kɛ́ oyaje shihilɛ ko mli, ni no ehã omiishɛɛ fɛɛ etã lɛ, feemɔ nɔ ni Annisa fee lɛ, ni no baaye abua bo.
BA OHE SHI
8. Be ko lɛ, mɛni Baruk fee ni yɔɔ oshãra waa?
8 Be ko lɛ, Baruk, ni ji gbalɔ Yeremia woloŋmalɔ lɛ, mii eyashɛɛɛ nii ni eyɔɔ lɛ ahe. Ahã lɛ nitsumɔ ko ni wa waa. No ji, ni eye ebua Yeremia ni ehã Israelbii ni hiɛ esɔɔɔ nii lɛ ale nɔ ni baaba amɛnɔ akɛni amɛbooo Yehowa toi lɛ hewɔ. Shi nɔ najiaŋ ni ekɛ ejwɛŋmɔ baama nitsumɔ ni Yehowa kɛwo edɛŋ lɛ nɔ lɛ, ekɛ ejwɛŋmɔ ma nibii ni lɛ etaoɔ lɛ anɔ titri. Yehowa tsɔ Yeremia nɔ ekɛɛ Baruk akɛ: “Ootao nibii wuji oohã ohe. Kpa nibii ni tamɔ nakai lɛ taomɔ.” (Yer. 45:3-5) Yɛ gbɛ ko nɔ lɛ, Yehowa kɛɛ Baruk akɛ: “Hã omii ashɛ nii ni oyɔɔ lɛ ahe.” Baruk bo Yehowa toi, ni no hewɔ lɛ, ekɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ fiteee.
9. Yɛ nɔ ni aŋma yɛ 1 Korintobii 4:6, 7 lɛ naa lɛ, kɛ́ wɔbaa wɔhe shi lɛ, mɛni wɔbaayɔse? (Kwɛmɔ mfonirii lɛ hu.)
9 Bei komɛi lɛ, nyɛmi ko baanyɛ anu akɛ esa akɛ akɛ sɔɔmɔ hegbɛ pɔtɛɛ ko ahã lɛ. Ekolɛ ele nii waa, etsuɔ nii waa, loo ekɛ afii pii esɔmɔ Yehowa, ni no hewɔ enuɔ he nakai lɛ. Shi ekolɛ be ni ebaana lɛ, akɛ nakai hegbɛ lɛ ehã nyɛmi kroko. Mɛni baaye abua lɛ koni ekahã enɛ gba enaa? Ebaanyɛ esusu nɔ ni bɔfo Paulo wie yɛ 1 Korintobii 4:6, 7 lɛ he. (Kanemɔ.) Ŋmalɛ nɛɛ hãa wɔnaa akɛ, hesai fɛɛ ni wɔyɔɔ kɛ sɔɔmɔ hegbɛi fɛɛ ni wɔyɔɔ lɛ, Yehowa ni kɛhã wɔ. Kulɛ, hegbɛi nɛɛ esaaa wɔ. Shi Yehowa mɔbɔnalɛ kɛ esuɔmɔ kpele lɛ hewɔ lɛ, ekɛ fɛɛ edro wɔ.—Rom. 12:3, 6; Efe. 2:8, 9.
Hesai fɛɛ ni wɔyɔɔ kɛ sɔɔmɔ hegbɛi fɛɛ ni wɔyɔɔ lɛ, Yehowa ni kɛhã wɔ (Kwɛmɔ kuku 9)c
10. Mɛni baaye abua wɔ ni wɔba wɔhe shi?
10 Kɛ́ wɔjwɛŋ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni Yesu fee ehã wɔ lɛ nɔ jogbaŋŋ lɛ, no baaye abua wɔ ni wɔba wɔhe shi. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Yesu fɔ ebɔfoi lɛ anaji ahe. Bɔfo Yohane wie akɛ: “Yesu lɛ, akɛni ele akɛ Tsɛ lɛ kɛ nibii fɛɛ ewo edɛŋ, ni akɛ, Nyɔŋmɔ ŋɔɔ ejɛ kɛba, ni eeya Nyɔŋmɔ ŋɔɔ hewɔ lɛ, . . . ebɔi kaselɔi lɛ anaji ahe fɔmɔ.” (Yoh. 13:3-5) Kulɛ, Yesu baanyɛ anu he akɛ, esa akɛ bɔfoi lɛ afɔ enaji ahe, shi enuuu he nakai. Eyɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ Bi ji lɛ moŋ, shi be ni eyɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ, enuuu he kɔkɔɔkɔ akɛ esa akɛ ená shĩa wulu ko mli ehi, ená shika pii, loo ená nibii ogbɔjɔ. (Luka 9:58) Yesu ba ehe shi, ni emii shɛ nibii ni eyɔɔ lɛ ahe. Efee nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ehã wɔ, ni esa akɛ wɔkase lɛ.—Yoh. 13:15.
11. Mɛni ye ebua Dennis koni emii ashɛ nɔ ni etsuɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ he?
11 Nyɛmi nuu ko ni jɛ Netherlands, ni atsɛɔ lɛ Dennis lɛ kɛɛ eemia ehiɛ waa ni eba ehe shi tamɔ Yesu, shi enáaa lɛ mlɛo. Ewie akɛ: “Kɛ́ mɔ ko ná sɔɔmɔ hegbɛ ko ni mishwe aahu akɛ maná lɛ, bei komɛi lɛ, edɔɔ mi, ejaakɛ minuɔ he akɛ mi moŋ esa akɛ akɛ nakai hegbɛ lɛ ahã. Shi be fɛɛ be ni manu he nakai lɛ, mikaneɔ nɔ ko ni kɔɔ heshibaa he ni mijwɛŋɔ nɔ. Mikɛ tag ewo ŋmalɛi komɛi ni kɔɔ heshibaa he lɛ ahe yɛ JW Library® lɛ mli, koni manyɛ mana amɛ oya ni makane shii abɔ. Mikɛ wiemɔi komɛi ni ahã ni kɔɔ heshibaa he lɛ hu ewo mifoŋ lɛ nɔ, ni mifɔɔ toiboo.b Mibana akɛ, nɔ fɛɛ nɔ ni wɔtsuɔ lɛ, wɔtsuɔ koni wɔkɛwo Yehowa hiɛ nyam, shi jeee wɔ diɛŋtsɛ wɔhiɛ nyam. Eyɛ mli akɛ Yehowa ehã wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ nɔ ko ni etsu yɛ esafo lɛ mli moŋ, shi lɛ ehãa nɔ fɛɛ nɔ ni wɔtsuɔ lɛ yeɔ omanye.” No hewɔ lɛ, be fɛɛ be ni bo hu obaanu he akɛ, kulɛ, bo esa akɛ onine ashɛ sɔɔmɔ hegbɛ ko nɔ lɛ, feemɔ nibii ni baaye abua bo ni oba ohe shi. Kɛ́ ofee nakai lɛ, okɛ Yehowa teŋ naanyobɔɔ lɛ mli baawa, ni omii baashɛ nɔ fɛɛ nɔ ni otsuɔ yɛ Yehowa sɔɔmɔ lɛ mli lɛ he.—Yak. 4:6, 8.
OKƐ OJWƐŊMƆ AMA OHIƐNƆKAMƆ LƐ NƆ
12. Kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma wɔhiɛnɔkamɔ lɛ nɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ no baaye abua wɔ ni wɔkaye wɔtsui tsɔ ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni wɔyɔɔ? (Yesaia 65:21-25)
12 Kɛ́ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ma nibii kpakpai ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ wɔsɛɛ lɛ anɔ lɛ, wɔyeŋ wɔtsui tsɔ, ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni wɔyɔɔ. Sane ko ni Yehowa diɛŋtsɛ wie ni abɔ he amaniɛ yɛ Yesaia wolo lɛ mli lɛ hãa wɔnaa akɛ, ele naagbai ni wɔkɛkpeɔ yɛ shihilɛ mli lɛ. Shi ehãa wɔnaa hu akɛ, ebaahã naagbai nɛɛ fɛɛ asɛɛ afo. (Kanemɔ Yesaia 65:21-25.) Enɛ hewɔ lɛ, wɔle akɛ wɔsɛɛ lɛ, wɔbaahi tsũi fɛfɛji amli, wɔbaaná nitsumɔ kpakpa wɔtsu, ni wɔbaaná niyenii pii ni ŋɔɔŋɔi ni hewalɛ yɔɔ mli wɔye. Agbɛnɛ hu, wɔyeŋ wɔtsui akɛ oshãra ko baaba abanina wɔ loo wɔbii. (Yes. 32:17, 18; Eze. 34:25) Nibii ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ lɛ taa wɔtsuiŋ waa, ni wɔle akɛ, bɔ fɛɛ bɔ ni fee lɛ, amɛbaaba mli.
13. Mɛɛ naagbai wɔkɛkpeɔ bianɛ? Ni mɛɛ gbɛ nɔ wɔhiɛnɔkamɔ lɛ baanyɛ aye abua wɔ ni wɔdamɔ naa?
13 Amrɔ nɛɛ ji be ni esa akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ ama wɔhiɛnɔkamɔ lɛ nɔ fe bei fɛɛ ni eho. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ lɛ ji akɛ, wɔyɛ “naagbee gbii lɛ” amli, ni wɔ fɛɛ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai miikpe. (2 Tim. 3:1) Yehowa tsɔɔ wɔ gbɛ, ewajeɔ wɔ, ni eyeɔ ebuaa wɔ daa gbi koni wɔnyɛ wɔfi shi. (Lala 145:14) Wɔhiɛnɔkamɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ waa, titri lɛ, kɛ́ nibii eyaaa lɛ jogbaŋŋ ehãaa wɔ. Ekolɛ otsuɔ nii dɛŋdɛŋ dani onáa nɔ ko fioo kɛbaa shĩa. Ani nɛkɛ ebaatɔ bo daa? Dabi kwraa! Yehowa ewo shi akɛ, yɛ Paradeiso lɛ mli lɛ, ebaahã bo kɛ oweku lɛ nibii ni he hiaa nyɛ lɛ ni eteke nɔ. (Lala 9:18; 72:12-14) Ekolɛ daa gbi be ni obaate shi lɛ, ohe ko miiwa ohe waa, loo ooye hela ko ni hãa ohaoɔ waa, loo hela kroko ni mli wa. Ani nɛkɛ obaapiŋ sɔŋŋ kɛya naanɔ? Dabi kwraa! Yɛ jeŋ hee ni Nyɔŋmɔ kɛbaaba lɛ mli lɛ, hela kɛ gbele ehiŋ shi dɔŋŋ. (Kpo. 21:3, 4) Hiɛnɔkamɔ ni wɔyɔɔ lɛ hewɔ lɛ, wɔyeee wɔtsui tsɔ, ni wɔmli fuuu wɔhe hu, eyɛ mli akɛ wɔkɛ shihilɛi ni mli wawai miikpe. Agbɛnɛ hu, kɛ́ mɛi kɛ wɔ yeee jogbaŋŋ, loo mɔ ko ni wɔsumɔɔ esane waa lɛ gbo, loo wɔkɛ naagba kroko kpe lɛ, wɔhãaa no afite wɔmiishɛɛ. Mɛni hewɔ? Nɔ hewɔ lɛ ji, wɔle akɛ, ekɔɔɔ he eko bɔ ni naagbai ni wɔkɛkpeɔ lɛ amli wa hã lɛ, amɛji “be fioo ko nɔ,” ni etsɛŋ, jeŋ hee lɛ baaba, ni wɔhe baajɔ wɔ kɛya naanɔ.—2 Kor. 4:17, 18.
14. Te wɔbaafee tɛŋŋ wɔhã wɔhiɛnɔkamɔ lɛ mli awa?
14 Eyɛ faŋŋ akɛ, wɔhiɛnɔkamɔ lɛ yeɔ ebuaa wɔ koni wɔya nɔ wɔsɔmɔ Yehowa kɛ miishɛɛ. No hewɔ lɛ, te wɔbaafee tɛŋŋ wɔhã emli awa? Nɔ kome ni wɔbaanyɛ wɔfee ji, ni wɔbaafee wɔhe mfoniri akɛ wɔyɛ jeŋ hee lɛ mli. Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kɛ́ wɔbɛ shika ni wɔkɛbaakwɛ wɔhe, ni no hewɔ lɛ wɔhao waa lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee wɔhe mfoniri ni wɔyɛ jeŋ hee lɛ mli ni akɛ shika héee nii dɔŋŋ ni wɔyeee ohia hu dɔŋŋ. Kɛ́ wɔshwe sɔɔmɔ hegbɛ ko aahu shi wɔnine shɛko nɔ, ni no hewɔ lɛ wɔmiishɛɛ fɛɛ etã lɛ, wɔbaanyɛ wɔfee wɔhe mfoniri ni wɔyɛ jeŋ hee lɛ mli ni wɔye emuu ni wɔkɛ afii akpei abɔ esɔmɔ Yehowa. Miishɛɛ ni wɔbaaná yɛ nakai beiaŋ lɛ da kwraa fe miishɛɛ ni wɔbaaná bianɛ kɛ́ wɔnine shɛ sɔɔmɔ hegbɛ ko nɔ. (1 Tim. 6:19) Ekolɛ amrɔ nɛɛ nibii pii miisu wɔtsui, ni no hewɔ lɛ ewa kɛhã wɔ akɛ wɔbaafee wɔhe mfoniri akɛ wɔyɛ jeŋ hee lɛ mli. Shi kɛ́ daa nɛɛ, wɔmia wɔhiɛ wɔsusu nibii kpakpai ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã wɔ lɛ ahe lɛ, fiofio lɛ, ewaŋ tsɔ kɛhãŋ wɔ akɛ wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ baama nibii kpakpai nɛɛ anɔ, moŋ fe wɔnaagbai lɛ.
15. Mɛni okaseɔ yɛ Christa sane lɛ mli?
15 Naa bɔ ni hiɛnɔkamɔ ni Christa yɔɔ lɛ eye ebua lɛ. Christa ji Dennis, ni wɔtsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ, ŋa. Ewie akɛ: “Miiye hela ko ni hãa migbɔjɔɔ waa. Minyɛɛɛ manyiɛ; obubuafoi ashwiili mli mitaa, ni bei pii lɛ, mikãa shi. Daa nɛɛ, mihe ko miiwa mihe. Nyɛsɛɛ nɛɛ, datrɛfonyo ni kwɛɔ mi lɛ hã mile akɛ, mihela lɛ mli miiwo wu ni ehiŋ tsamɔ. Nɔŋŋ kɛkɛ ni mikɛɛ mihe akɛ, ‘Eleee nɔ ni Yehowa ewo shi akɛ ebaafee ehã mi wɔsɛɛ.’ Mikɛ mijwɛŋmɔ ema mihiɛnɔkamɔ lɛ nɔ, ni no hewɔ lɛ, miyeee mitsui. Ŋmɛnɛ lɛ, mikɛ naagbai pii miikpe, shi wɔsɛɛ lɛ, maná miishɛɛ waa yɛ jeŋ hee lɛ mli!”
“MƐI NI SHEƆ LƐ GBEYEI LƐ, NƆ KO NƆ KO EHIAŊ AMƐ”
16. Mɛni hewɔ Maŋtsɛ David wie akɛ mɛi ni sheɔ Yehowa gbeyei lɛ, “nɔ ko nɔ ko ehiaŋ amɛ” lɛ?
16 Kɛ́ wɔmii shɛɔ nii ni wɔyɔɔ lɛ ahe po lɛ, wɔkɛ naagbai baakpe. Naa nɔkwɛmɔnɔ ko ni tsɔɔ nakai. Biblia lɛ hãa wɔleɔ akɛ, Maŋtsɛ David bii etɛ gboi. Mɛi komɛi kɛɛ efee nibii gbohii komɛi, tsɛbelɛ efeko. Enanemɛi kpa yɛ esɛɛ. Maŋtsɛ Saul ka akɛ ebaagbe lɛ, ni egbɔbi lɛ afii abɔ. Kɛ̃lɛ, David wie yɛ Yehowa he akɛ: “Mɛi ni sheɔ lɛ gbeyei lɛ, nɔ ko nɔ ko ehiaŋ amɛ.” (Lala 34:9, 10) Mɛni hã ewie nakai? Ele akɛ, Yehowa ŋmɛɔ gbɛ ni etsuji kɛ naagbai kpeɔ, shi be fɛɛ be lɛ, ehãa amɛ nibii ni he hiaa amɛ. (Lala 145:16) Wɔ hu wɔbaanyɛ wɔkɛ wɔhiɛ afɔ̃ Yehowa nɔ akɛ, ebaaye ebua wɔ yɛ wɔnaagbai lɛ fɛɛ amli. Wɔbaanyɛ wɔsɔmɔ lɛ kɛ miishɛɛ, ekɔɔɔ he eko shihilɛ mli ni wɔyɔɔ.
17. Mɛni hewɔ otswa ofai shi akɛ obaahã omii ashɛ nii ni oyɔɔ lɛ ahe lɛ?
17 Yehowa miisumɔ ni omii ashɛ nii ni oyɔɔ lɛ ahe. (Lala 131:1, 2) No hewɔ lɛ, miamɔ ohiɛ waa koni oná su kpakpa nɛɛ. Kɛ́ okɛma ohiɛ akɛ, obaahã ohiɛ asɔ nii, oba ohe shi, ni okɛ ojwɛŋmɔ ama ohiɛnɔkamɔ lɛ nɔ lɛ, bo hu obaanyɛ owie akɛ: “Mikase akɛ mahã mimii ashɛ nii ni miyɔɔ lɛ ahe.”—Fip. 4:11.
LALA 118 “Hã Wɔ Hemɔkɛyeli Pii”
a Atsake gbɛ́i lɛ.
b Akɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, kwɛmɔ Leebi Jamɔ nifeemɔ ni yitso ji, Ani Obaa Ohe Shi Aloo Owoɔ Ohe Nɔ? lɛ yɛ jw.org lɛ nɔ.
c NƆ NI WƆNAA YƐ MFONIRI LƐ MLI: Nyɛmi nuu ko miitsu nɔ ko yɛ asafo lɛ tsũ ko he, aabibii nyɛmi yoo ko ni ekase mumuii awiemɔ lɛ saji yɛ kpokpaa nɔ kpee ko shishi, ni nyɛmi nuu ko miihã maŋ shiɛmɔ.