Ní Wɔɔna “Ŋwɛi Ŋmãa lɛ” He Sɛɛ
BENI akpɔ Israelbii lɛ yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ kɛjɛ Mizraim sɛɛ etsɛɛɛ lɛ, amɛjie hemɔkɛyeli ni abɛ kwraa kpo yɛ amɛ Kpɔlɔ, Yehowa mli. Enɛ hewɔ lɛ, Yehowa ha amɛkpa shi afii 40 yɛ Sinai ŋa lɛ nɔ. Yɛ nakai be lɛ fɛɛ mli lɛ, Israelbii lɛ kɛ maŋsɛɛbii “futufutu gbɔmɛi babaoo” ni fata amɛhe lɛ ye nii ni amɛnu nii ni “amɛtɔrɔ.” (2 Mose 12:37, 38) Lala 78:23-25 gbaa wɔ bɔ ni anyɛ afee enɛ lɛ he sane: “Kɛlɛ [Yehowa] fã ŋwɛi atatui lɛ, ni egbele ŋwɛi shinaai lɛ hu, ni enɛ mána eshwie amɛnɔ ni amɛye, ni eha amɛ ŋwɛi ŋmãa lɛ eko. Gbɔmɔ ye ŋwɛi bɔfoi aboloo; eha amɛ niyenii amɛye amɛtɔrɔ.” (Wɔma efã ko nɔ mi.)
Ákɛ mɔ ni ye mana lɛ eko lɛ, Mose tsɔɔ bɔ ni niyenii srɔto kwraa nɛɛ ji lɛ mli. Eŋma akɛ, leebi mli beni “bɔ́ lɛ ni nyɔ lɛ ekpala lɛ, nɔ komɛi kokrobii bibii jwere ŋa lɛ nɔ, bibiibii tamɔ bɔ́ ni efi yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ. Ni beni Israelbii lɛ na lɛ, amɛkɛɛkɛɛ amɛhe akɛ: Man hu (Mɛni nɛ)?” loo eshishitsɔɔmɔ diɛŋtsɛ yɛ Hebri wiemɔ mli ji, “man huʼ?” Ekolɛ, nɛkɛ wiemɔ nɛɛ ji he ni wiemɔ “mana,” ni ji gbɛi ni Israelbii lɛ kɛ tsɛ́ niyenii nɛɛ lɛ na eshishijee yɛ. Mose kɛɛ: “Etamɔ gbɔwei, ni eyɛɔ futafuta, ni eŋɔɔmɔ tamɔ akpaanɔɔ kɛ wò.”—2 Mose 16:13-15, 31.
Mana lɛ jeee niyenii ko ni baa kɛkɛ, taakɛ mɛi komɛi susuɔ lɛ. Hewalɛ ni nɔ kwɔ fe adesai anɔ̃ ji nɔ ni kɛ niyenii lɛ ha. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, he ni anaa yɛ lɛ bɛ he kɔkrɔɔ loo be ko mli. Kɛ aha je tsɛre nɔ lɛ, ewoɔ gɔgɔmii ni ejeɔ fu; ni kɛlɛ, nɔ ni eku ebɔ he enyɔ ni weku fɛɛ weku buaa naa dani daa otsi Hejɔɔmɔ Gbi lɛ shɛɔ lɛ fiteee kɛ je tsɛre nɔ, no hewɔ lɛ, abaanyɛ aye yɛ Hejɔɔmɔ Gbi—gbi ni mana lɛ ejeee kpo lɛ nɔ. Eji anɔkwale akɛ, mana lɛ ji niyenii ni yɔɔ naakpɛɛ.—2 Mose 16:19-30.
‘Hewalɔi,’ loo “bɔfoi,” ni atsĩ amɛ tã yɛ Lala 78 lɛ tsɔɔ akɛ ekolɛ, Yehowa kɛ bɔfoi tsu nii ni ekɛha mana lɛ. (Lala 78:25, NW shishigbɛ niŋmaa) Bɔ fɛɛ bɔ ni sane lɛ ji lɛ, gbɔmɛi lɛ yɛ yiŋtoo ni amɛaadamɔ nɔ amɛda Nyɔŋmɔ shi yɛ emlihilɛ lɛ hewɔ. Shi kɛlɛ, amɛteŋ mɛi babaoo ejieee hiɛsɔɔ kpo amɛtsɔɔɔ Mɔ nɔŋŋ ni jie amɛ kɛjɛ Mizraim nyɔŋyeli mli lɛ. Ekolɛ, wɔ hu wɔbaaku wɔhiɛ wɔfɔ̃ Yehowa nikeenii anɔ loo wɔhiɛ esɔŋ kɛji wɔnyɛɛɛ wɔjwɛŋ esuɔmɔ mlihilɛ lɛ he. No hewɔ lɛ, wɔbaanyɛ wɔda shi akɛ Yehowa kɛ Israelbii akpɔmɔ kɛ nibii krokomɛi ni nyiɛ sɛɛ ni aŋma afɔ̃ shi lɛ fata he kɛha “wɔhe nitsɔɔmɔ.”—Romabii 15:4.
Israelbii Ahe Nikasemɔ He Baa Sɛɛnamɔ Kɛha Kristofoi
Beni Yehowa kɛ mana lɛ ha lɛ, no mli lɛ nibii babaoo yɛ ejwɛŋmɔ mli fe Israelbii aaafee akpekpei etɛ kɛkɛ lɛ aheloo naa hiamɔ nii ni eeetsu he nii. Eesumɔ ni ‘eba amɛ shi, ni eka amɛ ekwɛ’ bɔni afee ni etsuu amɛhe ni etsɔse amɛ kɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe sɛɛnamɔ. (5 Mose 8:16; Yesaia 48:17) Kɛ amɛkpɛlɛ nakai hetsuumɔ kɛ tsɔsemɔ lɛ nɔ lɛ, Yehowa baasumɔ ni ‘naagbee lɛ efee amɛ ejurɔ’ kɛtsɔ toiŋjɔlɛ, shweremɔ, kɛ miishɛɛ ni ekɛaaha amɛ yɛ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ.
Nɔ kome ni he hiaa waa ni sa akɛ amɛkase ji akɛ, “jeee aboloo kɛkɛ haa gbɔmɔ yi náa wala, shi moŋ nɔ fɛɛ nɔ ni jɛɔ Yehowa daaŋ lɛ haa gbɔmɔ yi náa wala.” (5 Mose 8:3) Eji Nyɔŋmɔ kɛ mana lɛ haaa kulɛ, hɔmɔ—anɔkwa sane ni amɛkpɛlɛ nɔ amrɔ nɔŋŋ lɛ baaye gbɔmɛi lɛ. (2 Mose 16:3, 4) Akai Israelbii ni hiɛ sɔɔ nii lɛ daa bɔ ni esa akɛ amɛkɛ amɛhe afɔ̃ Yehowa nɔ kwraa, ni no hewɔ lɛ, aba amɛ shi. Shii abɔ ni amɛyɔɔ Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ ni nibii babaoo yɔɔ jɛmɛ lɛ, amɛhiɛ kpaŋ Yehowa kɛ bɔ ni amɛkɛ amɛhe fɔ̃ɔ enɔ lɛ nɔ.
Taakɛ Israelbii lɛ ji lɛ, esa akɛ Kristofoi hiɛ ahi amɛhe nɔ yɛ bɔ ni amɛkɛ amɛhe fɔ̃ɔ Nyɔŋmɔ nɔ kɛha shihilɛ mli hiamɔ nii—yɛ gbɔmɔtsoŋ kɛ mumɔŋ. (Mateo 5:3; 6:31-33) Beni Yesu Kristo haa Abonsam kaai lɛ ateŋ ekome hetoo lɛ, etsɛ Mose wiemɔi ni anaa yɛ 5 Mose 8:3 yisɛɛ akɛ: “Aŋma akɛ: ‘Jeee aboloo kɛkɛ haa gbɔmɔ yi naa wala; shi moŋ wiemɔ fɛɛ wiemɔ ni jɛɔ Nyɔŋmɔ daaŋ lɛ.’ ” (Mateo 4:4) Hɛɛ, alɛɔ Nyɔŋmɔ anɔkwa jálɔi lɛ kɛtsɔ Yehowa wiemɔi ni anaa yɛ e-Wiemɔ lɛ mli lɛ kanemɔ nɔ. Kɛfata he lɛ, awoɔ amɛhemɔkɛyeli lɛ mli hewalɛ beni amɛnáa nɛkɛ wiemɔi nɛɛ ahe sɛɛ yɛ amɛshihilɛi amli kɛ beni amɛkɛ Nyɔŋmɔ nyiɛɔ ni amɛkɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he nibii lɛ yeɔ klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ.
Adesai ni yeee emuu lɛ baanyɛ alaaje hiɛsɔɔ ni amɛyɔɔ kɛha nibii ni ebafee daa gbi shihilɛ mli fã lɛ—kɛji nɛkɛ nibii nɛɛ po ji Yehowa suɔmɔ mli ni ejɛɔ esusuɔ mɔ he lɛ kpojiemɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, mana niyenii ni ajɛ hewalɛ ni fe adesai anɔ mli akɛha lɛ fee Israelbii lɛ anaakpɛɛ kɛ miishɛɛ fɛɛ yɛ shishijee mli, shi beni be shwie mli lɛ, amɛteŋ mɛi babaoo wie huhuuhu. Amɛwie huhuuhu yɛ gbɛ ni bulɛ bɛ mli nɔ akɛ: “Niyenii gbonyo nɛɛ eje wɔtsine,”—ni ji okadi ko ni miitsɔɔ akɛ amɛje shishi ‘amɛmiikpale kɛmiijɛ Nyɔŋmɔ hiɛkãlɔ lɛ he.’ (4 Mose 11:6; 21:5; Hebribii 3:12) No hewɔ lɛ, amɛnɔkwɛmɔnɔ lɛ tsuɔ nii akɛ ‘kɔkɔbɔɔ nɔ̃ kɛha wɔ mɛi ni je lɛ naagbee lɛ enina wɔ lɛ.’—1 Korintobii 10:11.
Mɛɛ gbɛ nɔ wɔɔtsɔ wɔbo kɔkɔbɔɔ nɔkwɛmɔnɔ nɛɛ toi yɛ? Gbɛ kome ni wɔɔtsɔ nɔ ji ni wɔkaŋmɛ gbɛ kɔkɔɔkɔ ni Biblia tsɔɔmɔi loo nibii ni wɔnine shɛɔ nɔ kɛjɛɔ tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ dɛŋ lɛ miifee nɔ ko folo ko kɛkɛ loo ehe bɛ sɛɛnamɔ. (Mateo 24:45) Kɛ wɔje shishi wɔbɔi wɔhiɛ kuu kɛ Yehowa nikeenii anɔ shwiemɔ loo eje wɔtsine lɛ, wɔkɛ lɛ teŋ wekukpaa lɛ jeɔ shishi ehe jɔɔ.
Yiŋtoo kpakpa hewɔ ni Yehowa fɔteee nibii heei ni yɔɔ miishɛɛ eshwieee wɔnɔ be fɛɛ be lɛ. Yɛ no najiaŋ lɛ, ehaa wɔnuɔ e-Wiemɔ lɛ shishi jogbaŋŋ fiofio. (Abɛi 4:18) Enɛ haa ewebii lɛ kɛ nɔ ni amɛkaseɔ lɛ woɔ amɛjwɛŋmɔ mli ni amɛtsuɔ he nii. Yesu nyiɛ e-Tsɛ lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ sɛɛ beni etsɔɔ emra be mli kaselɔi lɛ anii lɛ. Egbala Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli etsɔɔ amɛ ‘bɔ ni amɛaabo toi,’ loo “amɛaanu shishi” taakɛ shishitsɔɔmɔi komɛi tsɔɔ lɛ.—Marko 4:33; okɛto Yohane 16:12 he.
Wajemɔ Hiɛsɔɔ ni Oyɔɔ Kɛha Nyɔŋmɔ Nikeenii Lɛ
Yesu hu kɛ nii ni atiɔ mli tsu nii. Eji anɔkwale akɛ, jwɛŋmɔ lɛ baanyɛ anu otii komɛi ashishi amrɔ nɔŋŋ—ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Biblia shishitoo mla ko—shi ni akɛaawo tsui mli ni afee lɛ Kristofoi ‘agbɔmɔ hee’ lɛ fã lɛ baanyɛ ahe be kakadaŋŋ fe nakai, titri lɛ kɛji jeŋ momo nɛɛ gbɛ̀i kɛ esui lɛ yɛ wɔmli vii. (Efesobii 4:22-24) Nakai pɛpɛɛpɛ ji bɔ ni eba lɛ yɛ Yesu kaselɔi lɛ agbɛfaŋ beni eba lɛ akɛ amɛye henɔwomɔ nɔ kunim ni amɛná heshibaa lɛ. Ebabi ni Yesu atsɔɔ amɛ nii ni kɔɔ heshibaa he yɛ bei babaoo mli, be fɛɛ be lɛ, ekɛ oti kome lɛ nɔŋŋ haa yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ bɔni afee ni amɛnu shishi, ni naagbee lɛ amɛnu shishi.—Mateo 18:1-4; 23:11, 12; Luka 14:7-11; Yohane 13:5, 12-17.
Yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ lɛ, Kristofoi akpeei kɛ Buu Mɔɔ woji lɛ nyiɛɔ Yesu nɔkwɛmɔnɔ ni kɔɔ nibii amlitĩi ni asusu he jogbaŋŋ lɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ, nyɛhaa wɔhiɛ asɔa nɛkɛ Nyɔŋmɔ suɔmɔ mli ni ejɛɔ esusuɔ wɔhe nifeemɔ nɛɛ ni wɔkaha eetɔ wɔ kɛ ehemɔ taakɛ mana lɛ je Israelbii lɛ atsine lɛ. Eji anɔkwale akɛ, kɛ wɔjɛ tsuishiŋmɛɛ mli wɔkɛ wɔhe ha ni wɔbo Yehowa kaimɔi lɛ atoi be fɛɛ be lɛ, wɔbaana yibii kpakpai yɛ wɔ shihilɛi amli. (2 Petro 3:1) Hiɛsɔɔ su ni tamɔ enɛ lɛ tsɔɔ diɛŋtsɛ akɛ ‘wɔmiiyoo’ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ “sɛɛ” yɛ wɔtsuii kɛ agbɛnɛ wɔjwɛŋmɔi amli. (Mateo 13:15, 19, 23) Yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, wɔyɛ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa yɛ lalatsɛ David mli, mɔ ni eyɛ mli akɛ enáaa mumɔŋ niyenii srɔtoi taakɛ wɔnine shɛɔ nɔ ŋmɛnɛ lɛ moŋ, shi ewie Yehowa mlai lɛ ahe akɛ “amɛŋɔɔ fe wò kɛ shɛ̃” lɛ!—Lala 19:11.
“Mana” ni Haa Naanɔ Wala
Yesu kɛɛ Yudafoi lɛ akɛ: “Miji wala aboloo lɛ. Nyɛtsɛmɛi lɛ ye mana yɛ ŋa lɛ nɔ ni amɛgboi. . . . Miji aboloo ni hiɛ kã ni jɛ ŋwɛi ba lɛ; kɛji mɔ ko ye aboloo nɛɛ eko lɛ, ehiɛ aaakã kɛaatee naanɔ. . . . Aboloo ni mikɛbaaha lɛ, ji miheloo ni mikɛbaaha yɛ je lɛ wala hewɔ lɛ.” (Yohane 6:48-51) Aboloo diɛŋtsɛ loo mana lɛ haaa naanɔ wala, ni enyɛŋ ekɛha hu. Shi mɛi ni jieɔ hemɔkɛyeli kpo yɛ Yesu kpɔmɔ afɔleshaa lɛ mli lɛ baaná naanɔ wala jɔɔmɔ mli ŋɔɔmɔ yɛ naagbee mli.—Mateo 20:28.
Mɛi ni baaná Yesu kpɔmɔ lɛ he sɛɛ lɛ ateŋ mɛi babaoo baaná naanɔ wala mli ŋɔɔmɔ yɛ paradeiso shikpɔŋ lɛ nɔ. Mɛnɛɛmɛi ateŋ “asafo babaoo”—ni feɔ maŋsɛɛbii “futufutu gbɔmɛi babaoo” ni fata Israelbii lɛ ahe kɛshi Mizraim he mfoniri lɛ—baaná yibaamɔ yɛ “amanehulu kpeteŋkpele” ni baajie efɔŋfeemɔi fɛɛ kɛje shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ mli. (Kpojiemɔ 7:9, 10, 14; 2 Mose 12:38) Mɛi ni Israelbii lɛ diɛŋtsɛ fee amɛhe mfoniri lɛ baaná nyɔmɔwoo ni da fe no mli ŋɔɔmɔ. Bɔfo Paulo wie mɛnɛɛmɛi ni yibɔ feɔ 144,000 lɛ ahe akɛ amɛfeɔ Nyɔŋmɔ mumɔŋ Israel. Nyɔmɔwoo ni amɛnáa yɛ gbele mli lɛ ji gbohiiashitee kɛmiiya ŋwɛi shihilɛ mli. (Galatabii 6:16; Hebribii 3:1; Kpojiemɔ 14:1) Jɛmɛ ji he ni Yesu baaha amɛ mana krɛdɛɛ ko yɛ.
“Mana ni Aŋɔtee lɛ” Shishinumɔ
Yesu ni átee lɛ shi lɛ kɛɛ mumɔŋ Israelbii lɛ akɛ: “Mɔ ni yeɔ kunim lɛ, maha lɛ mana ni aŋɔtee lɛ eko eye.” (Kpojiemɔ 2:17) Nɛkɛ mfonirifeemɔŋ mana nɛɛ kaiɔ wɔ famɔ ni Nyɔŋmɔ kɛha Mose koni ekɛ eko awo shika kpulu ko mli kɛto kpaŋmɔ adeka krɔŋkrɔŋ lɛ mli lɛ. Akɛ Adeka lɛ to kpee buu lɛ tsũ lɛ mli He Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ lɛ mli. Jɛmɛ ji he ni akɛma ni anaaa, ni kɛ wɔɔkɛɛ lɛ, akɛto yɛ. Akɛni akɛto akɛ kaimɔ nɔ̃ hewɔ lɛ, nɛkɛ mana nɛɛ fiteee yɛ be mli ni eyɔɔ Adeka lɛ mli lɛ, no hewɔ lɛ, ebaanyɛ efee niyenii ni fiteee he mfoniri. (2 Mose 16:32; Hebribii 9:3, 4, 23, 24) Yɛ mana ni aŋɔtee lɛ ní Yesu kɛhaa mɛi 144,000 lɛ mli lɛ, eema nɔ mi eeha amɛ akɛ amɛnine baashɛ shihilɛ ni agbooo ni fiteee nɔ akɛ Nyɔŋmɔ mumɔŋ bii.—Yohane 6:51; 1 Korintobii 15:54.
Lalatsɛ lɛ kɛɛ akɛ: “Bo [Yehowa] oŋɔɔ wala nubu yɔɔ; ola lɛ mli wɔnáa la yɛ.” (Lala 36:10) Kwɛ bɔ ni mana niyenii—nii lɛ diɛŋtsɛ kɛ mfonirifeemɔŋ nɔ̃ lɛ fɛɛ—maa nakai shishijee anɔkwale lɛ nɔ mi! Mana ni Nyɔŋmɔ kɛha blema Israelbii lɛ, kɛ mfonirifeemɔŋ mana ni ekɛha akɛ Yesu gbɔmɔtso yɛ wɔgbɛfaŋ lɛ, kɛ mfonirifeemɔŋ mana ni aŋɔtee ni ekɛha mɛi 144,000 kɛtsɔ Yesu nɔ lɛ kaiɔ wɔ fɛɛ akɛ wɔwala damɔ Nyɔŋmɔ nɔ kwraa. (Lala 39:6, 8) Nyɛhaa wɔkɛ, heshibaa, humifeemɔ, akpɛlɛa nɛkɛ hekɛnɔfɔɔ nɛɛ nɔ daa. Yɛ no feemɔ mli lɛ, Yehowa ‘baafee wɔ ejurɔ yɛ naagbee mli.’—5 Mose 8:16.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 26]
Kɛ́ adesai fɛɛ aaaná naanɔ wala lɛ, belɛ esa akɛ amɛkɛ amɛhe afɔ̃ “aboloo ni hiɛ kã ni jɛ ŋwɛi ba lɛ” nɔ
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 28]
Kristofoi akpeei fɛɛ ni wɔyaa lɛ tsɔɔ akɛ wɔyɛ hiɛsɔɔ kɛha Yehowa kaimɔi lɛ