Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w93 10/1 bf. 3-4
  • Nɔ Ni Haa Weku Shihilɛ Yeɔ Omanye

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nɔ Ni Haa Weku Shihilɛ Yeɔ Omanye
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Gbɛnaa Nii ni Hiɛdɔɔ Yɔɔ Mli
  • Gbɛ ni Oootsɔ nɔ Okwɛ Amɛnɔ
  • Weku ni He Wa yɛ Mumɔŋ ni Atswaa Amaa Shi
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2001
  • Wɔbii Lɛ—amɛji Gboshinii Ni Jara Wa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2005
  • Te Oweku Lɛ Baafee Tɛŋŋ Aná Miishɛɛ?​—Fã 2
    Oyi Aná Wala Kɛya Naanɔ!—Biblia Kasemɔ Ni Baafee Sanegbaa
  • Obii Lɛ Atsɔsemɔ Ni Amɛsumɔ Yehowa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1983
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
w93 10/1 bf. 3-4

Nɔ Ni Haa Weku Shihilɛ Yeɔ Omanye

“WEKU shihilɛ miifite waa yɛ maŋ nɛɛŋ,” nɛkɛ ji bɔ ni mɛi ni taoɔ ni afɔ̃ oshiki aha amɛ akɛ U.S. Amerika maŋ onukpa lɛ ateŋ mɔ kome wie. Lɛlɛŋ, bɔ ni weku shihilɛ fiteɔ kɛyaa nɔ lɛ haa mɔ he jɔ̃ɔ ehe waa. Fortune wolo tɛtrɛɛ lɛ bɔ amaniɛ akɛ, “tsakemɔi ni tamɔ nakai ni eba yɛ shika he lɛtemɔ kɛ tsɔnei ahe nitsumɔ mli yɛ nakai be lɛ nɔŋŋ mli lɛ baaha wɔgbɛ wɔdaaŋ kɛ naakpɛɛ.”

Bei pii lɛ, esaa wekui ni bɔɔ mɔdɛŋ akɛ amɛaanyiɛ Biblia shishitoo mlai asɛɛ lɛ po ahe yɛ gbɛ gbonyo nɔ. Afii fioo ko ni eho nɛ lɛ, tsɛ ko ni hiɛ bii ekpaa ni yeko afii nyɔŋma-kɛ-enyɔ lɛ naanyo Kristofonyo ko kɛ hiɛdɔɔ kɛɛ lɛ akɛɛ “Na ole akɛ obii lɛ ateŋ mɛi ejwɛ baanyɛ ashi anɔkwale lɛ.” Shi kɛlɛ, tsɛ nɛɛ heee eyeee akɛ esa akɛ nɛkɛ nɔ ko aba ebii lɛ ateŋ mɔ kome po nɔ. Etsɔɔ nɔ hewɔ.

Ekɛɛ: “Wɔbii lɛ, jeee wɔ diɛŋtsɛ wɔnɔ ni. Yehowa Nyɔŋmɔ kɛ amɛ ewo mikɛ miŋa dɛŋ ni wɔkwɛ amɛnɔ, ‘gboshinii,’ loo nikeenii ko ni jɛ edɛŋ. Ni ewie akɛ kɛ wɔtsɔse amɛ ni amɛdara yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ, ‘amɛjeŋ nɔ kɔkɔɔkɔ.’ No hewɔ lɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ be fɛɛ be akɛ wɔɔkwɛ amɛnɔ tamɔ nɔ ni Yehowa nii ji amɛ.”​—Lala 127:3; Abɛi 22:⁠6.

Tsɛ nɛɛ eyoo nɔ ni he hiaa kɛha weku shihilɛ ni yeɔ omanye​—esa akɛ fɔlɔi lɛ akwɛ amɛbii lɛ anɔ tamɔ nɔ ni amɛmiikwɛ Nyɔŋmɔ nii anɔ̃ amɛha lɛ. Yɛ be mli ni enɛ etsɔɔɔ akɛ gbekɛbii lɛ baabo nyɛ gbɛtsɔɔmɔ kpakpa lɛ toi be fɛɛ be lɛ, kɛlɛ gbɛnaa nii ka nyɛnɔ akɛ nyɛkwɛ gbekɛbii ni Nyɔŋmɔ etuu ewo nyɛdɛŋ lɛ anɔ.

Gbɛnaa Nii ni Hiɛdɔɔ Yɔɔ Mli

Okɛ nɔkwɛmɔ nɛɛ haa yɛ bulɛ kɛ henumɔ ni mli kwɔ mli, jeee kɛ anyagba loo hejɔ̃feemɔ. Okɛ be kɛ mɔdɛŋbɔɔ tsuɔ he nii ejaakɛ oyoo akɛ obaabu he akɔntaa yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, yɛ egboshinii, loo nikeenii ni ekɛha bo lɛ hewɔ. Ehe ehiaaa ni oka gbɛi sɔrɔtoi babaoo ni akɛtsɔseɔ bii lɛ fɛɛ okwɛ. Nyɔŋmɔ gbɛtsɔɔmɔi ni akɛha yɛ e-Wiemɔ, Biblia lɛ mli lɛ pɛ he hiaa fɔlɔi, ni esa akɛ amɛnyiɛ nomɛi asɛɛ jogbaŋŋ.

Gbɛtsɔɔmɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ kɛha nɛ: “Ni ojwɛŋ [mi-wiemɔi lɛ] nɔ otsɔɔ obii, ni owie he, beni ota shi yɛ oshia lɛ kɛ beni onyiɛ gbɛ teŋ kɛ beni okã shi kɛ beni ote shi; ni oŋɔfee kaimɔ nɔ ofi onineshi, ni amɛtsɔmɔ hiɛnaa taramɔ nii yɛ ohiŋmɛii ateŋ; ni oŋma yɛ oshinaatsei kɛ ogbói ahe!” Biblia lɛ woɔ hewalɛ hu akɛ: “Nyɛ tsɛmɛi lɛ, . . . nyɛlɛa [nyɛbii lɛ] yɛ Nuŋtsɔ [Yehowa] tsɔsemɔ kɛ ŋaawoo lɛ mli.”​—5 Mose 6:​7-9; Efesobii 6:⁠4.

No hewɔ lɛ bii akwɛmɔ biɔ ni jwɛŋmɔ ahi amɛnɔ daa; hɛɛ, etsɔɔ obe fɛɛ ni oootuu kwraa oha amɛ, kɛ titri lɛ osuɔmɔ kɛ henumɔ ni mli kwɔ ni ooona oha amɛ. Fɔlɔi ni kɛ nɛkɛ shishijee hiamɔ nii nɛɛ haa amɛbii lɛ miifee nɔ ni Nyɔŋmɔ kɛɔ akɛ ehe miihia bɔni afee ni ana weku shihilɛ ni yeɔ omanye mli ŋɔɔmɔ lɛ.

Ani oheɔ oyeɔ akɛ enɛ miibi ni ofee babaoo tsɔ̃? Fɔlɔi pii kɛ amɛnifeemɔi tsɔɔ akɛ amɛnuɔ he nakai. Ni kɛlɛ, nɛkɛ nikeenii ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ​—obii lɛ​—sa jwɛŋmɔ ni aaagbala kɛba amɛnɔ yɛ gbɛ krɛdɛɛ nɔ lɛlɛŋ.

Gbɛ ni Oootsɔ nɔ Okwɛ Amɛnɔ

Jɛɛ nilee mli osusu mɛi ni ena omanyeyeli mli ŋɔɔmɔ yɛ bii atsɔsemɔ mli lɛ anɔkwɛmɔ nɔ lɛ he. Wolo tɛtrɛɛ ko sɛɛ sane ko ni aŋma ni yitso ji “Wekui ni He Yɔɔ Naakpɛɛ” lɛ tsɔɔ nibii ejwɛ ni he hiaa kɛha omanyeyeli yɛ gbekɛbii atsɔsemɔ mli: “[1] Niyeli okpɔlɔ he sanegbaa ni kanyaa jwɛŋmɔ, [2] woji kpakpai ni hi jogbaŋŋ kanemɔ, [3] kanyamɔ ni anaa kɛjɛɔ mɛi ni jɛɔ amɛjwɛŋmɔ mli amɛfeɔ nibii, ni no hewɔ lɛ amɛsa kasemɔ lɛ aŋɔɔ, [4] kɛ le ni aaale akɛ weku nifeemɔi komɛi yɛ ni esa akɛ ahiɛ mli daa.”​—U.S.News & World Report, December 12, 1988.

Yɛ “niyeli okpɔlɔ he sanegbaa” gbɛfaŋ lɛ, kaimɔ akɛ Nyɔŋmɔ kɛ famɔ haa fɔlɔi ni amɛtsɔɔ amɛbii lɛ anii beni amɛtara shi yɛ shia. Ani oweku lɛ taraa shi kutuu kɛyeɔ nii yɛ okpɔlɔ kome he, ni kɛtsɔ no nɔ lɛ, amɛnaa hegbɛi daa kɛhaa naanyobɔɔ kɛ sanegbaa ni kanyaa mɔ? Be ni tamɔ nɛkɛ he hiaa gbekɛbii ni amɛkaiɔ waa hu, ni ehaa amɛnuɔ he akɛ amɛyɛ shiŋŋ kɛ shweshweeshwe hu. Gbekɛ ko ni eye afii ekpaa wie akɛ esumɔɔ niyeli be waa “ejaakɛ ehe ehiaaa ni wɔhaoɔ yɛ mɛi krokomɛi lɛ ahe,” ejaakɛ mɔ fɛɛ mɔ yɛ jɛmɛ kutuu.

Shi te sane ni nyɛgbaa yɛ nyɛniyeli okpɔlɔ he lɛ yɔɔ ha tɛŋŋ? Ani bei pii lɛ edamɔɔ “woji kpakpai ni hi jogbaŋŋ,” ni Biblia lɛ kɛ Biblia kasemɔ he woji ni wieɔ wɔsɔɔmɔ ni wɔkɛhaa Nyɔŋmɔ aloo nibii ni kɔɔ Nyɔŋmɔ nibɔɔ he lɛ fata he lɛ mli saji anɔ? Kɛfata niyeli okpɔlɔ he sanegbaa ni tamɔ nɛkɛ he lɛ, ehe miihia ni fɔlɔi atsɔ daa gbi nikasemɔ he gbɛjianɔtoo nɔ ni amɛtswa suɔmɔ ni amɛbii lɛ aaana amɛha Yehowa kɛ ejalɛ mlai lɛ amɛma shi yɛ amɛmli.

Tsɛ ni hiɛ bii ekpaa ni atsĩ eta kɛtsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ, “Nii ni wɔɔye kutuu daa gbi lɛ jeee naagba ko. Eji nɔ ko ni wɔle momo, ni efee wɔ fɛɛ ekome. Shi Biblia mli nikasemɔ gbɛjianɔtoo ni wɔkɛaatsu nii daa lɛ wa waa kɛha wɔ.” Yɛ tɔlɛ ni jɛɔ gbi muu fɛɛ mli deŋmegbomɔ hewɔ lɛ, bei komɛi lɛ, wɔ yeɔ nuu lɛ beni afeɔ nikasemɔ lɛ. Shi kɛlɛ, ekpaaa daa Biblia mli nikasemɔ ni ekɛ ebii lɛ feɔ lɛ kɔkɔɔkɔ, ni ekɛ amɛ gbaa sane aŋkroaŋkroi hu daa gbi, ni enaa be kakadaŋŋ ehaa amɛ ni ekɛboɔ amɛ toi.

Kɛfata hiɛnyiɛmɔ ni okɛaaha yɛ niyeli okpɔlɔ he sanegbaa mli kɛ woji kpakpai ni hi jogbaŋŋ kanemɔ lɛ he lɛ, ani okwɛɔ hu akɛ obii lɛ anine shɛɔ “kanyamɔ ni anaa kɛjɛɔ mɛi ni jɛɔ amɛjwɛŋmɔ mli amɛfeɔ nibii, ni no hewɔ lɛ amɛsa kasemɔ lɛ aŋɔɔ” lɛ nɔ? Anɔkwale lɛ ji akɛ, gbɛjianɔ ni oooto ni obii lɛ kɛ mɛi ni kaseɔ gbɔmɔ ni fe mɔ fɛɛ mɔ ni ehi shi pɛŋ, Yesu Kristo he nii lɛ abɔ daa lɛ he miihia, kɛ amɛaatsɔmɔ onukpai ni yeɔ omanye.

Yɛ naagbee lɛ, “le ni aaale akɛ weku nifeemɔi komɛi yɛ ni esa akɛ ahiɛ mli daa” lɛ hu? Ehe miihia ni obii lɛ anu shishi akɛ ayɛ weku lɛ taomɔ nii komɛi ni aakpa amɛ gbɛ akɛ amɛaanyiɛ sɛɛ​—ákɛ jeŋbai, wiemɔi, hesaamɔi, subaŋi, kɛ nibii krokomɛi ni tamɔ nakai yɛ ni akpɛlɛɛɛ nɔ, ni kuɔ weku lɛ nifeemɔi amli. Ehe miihia ni amɛyoo akɛ ku ni amɛaaku weku nifeemɔi amli lɛ ji sane ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli​—ákɛ nakai ni amɛaafee lɛ baadɔ bo waa, taakɛ eba mli yɛ blematsɛ Yakob he, beni ebihii lɛ kɛ amɛhiɛgbeji ajeŋba lɛ ha ehe “je fu ewo shikpɔŋ lɛ nɔ bii” lɛ.​—1 Mose 34:⁠30.

Tsɛ ni hiɛ bii ekpaa ni susuɔ ebii ahe akɛ Nyɔŋmɔ nii lɛ ma “weku nifeemɔi komɛi ni sa akɛ ahiɛ mli daa” lɛ nɔ mi titri. Ekɛ ebii lɛ susuɔ bɔ ni weku lɛ mlai ni kɔɔ atadewoo, hewulamɔ, kɛ he ni aaatsi kwraa kɛjɛ je lɛ gbɛ̃i ahe lɛ he kɛ bɔ ni Bɔlɔ, Yehowa Nyɔŋmɔ mumɔ kɛ egbɛtsɔɔmɔ kpaa gbee ha lɛ he be fɛɛ be. Yɛ be, suɔmɔ, kɛ henumɔ ni mli kwɔ jogbaŋŋ ni ejieɔ kpo etsɔɔ amɛ​—ni etsɔseɔ amɛ yɛ gbɛ ni esa akɛ amɛnyiɛ nɔ lɛ hewɔ lɛ​—gbekɛbii ekpaa lɛ fɛɛ ekpɛlɛ tsɔsemɔ lɛ nɔ kɛtsɔ ‘gbɛ ni hi ha amɛ ni amɛjeee nɔ lɛ nɔ.’​—Abɛi 22:⁠6.

Nɛkɛ wekui ni he wa waa nɛɛ akpei abɔ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he. Mɛɛ yijiemɔ amɛji kɛha amɛ-Bɔlɔ lɛ nɛkɛ, ni kwɛ nyɔmɔwoo hu ni amɛji kɛha fɔlɔi ni yɔɔ suɔmɔ, ni amɛfeee pɛsɛmkunya lɛ! Beni afii lɛ hoɔ lɛ, bii ni ena amɛmɔdɛŋbɔi lɛ ahe sɛɛ waa lɛ ahiɛ sɔɔ nɛkɛ fɔlɔi nɛɛ babaoo be fɛɛ be. Ofainɛ susumɔ nɔ ni tsa nɔ, ni ji yoo ko ni fɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei tsɔse lɛ nɛɛ sane lɛ he okwɛ, ni okadi nibii ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ni abaanyɛ akase kɛjɛ mli lɛ.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje