Gbɛjianɔ Ni Atoɔ Bianɛ Ahaa Afi Akpe Ni Baaba Lɛ
“Amɛkɛ lɛ aaaye maŋtsɛ afii akpe.”—KPOJIEMƆ 20:6.
1. Te shihilɛ ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ baatamɔ aha tɛŋŋ yɛ afii akpe kɛjɛ benɛ?
MƐNI? Ani wɔmiitsɔɔ akɛ adesai baaka he ahi shikpɔŋ nɛɛ nɔ nɔ ni fe afii akpe kɛjɛ bianɛ? Nakai pɛpɛɛpɛ wɔtsɔɔ! Ni kɛfata he lɛ, no mli lɛ adesai fɛɛ baana gbɔmɔtso, tsui, kɛ jwɛŋmɔ ni yeɔ emuu—tamɔ klɛŋklɛŋ nuu kɛ yoo lɛ ye adesa shihilɛ shishijee yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ. Hɛɛ, afi akpe kɛjɛ bianɛ lɛ, adesai baahi amɛ-Nyɔŋmɔ kɛ Saalɔ lɛ subaŋ kɛ ehenɔ lɛ mli. (1 Mose 1:26-30) Amɛbaana wala mli ŋɔɔmɔ kɛmɔ shi yɛ “Eden trom” ko mli, miishɛɛ paradeiso ko mli, yɛ shikpɔŋ ni atsuu nɔ ni adesai faŋ kɛtekeŋ nɔ yɛ jɛmɛ lɛ mli. (1 Mose 2:15) Enɛɛmɛi fɛɛ baafee Bɔlɔ lɛ shishijee yiŋtoo yɛ shikpɔŋ lɛ he lɛ kɛ mɛi ni hiɔ nɔ lɛ mlibaa. Nɔ ni anyɛ atsu fɛfɛo nɛɛ baabu lɛ bem akɛ eyeɔ eshiwoo ni suɔmɔ yɔɔ mli akɛ ebaajɔɔ adesai fɛɛ yɛ shitee kɛ woo ni baaba lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ anɔkwale.
2. Te fee tɛŋŋ ni gbɔmɛi ni hi shi afii ohai 19 ni eho lɛ na bɔ ni adesai ni eye emuu lɛ baatamɔ?
2 Nakai jɔɔmɔ nitsumɔ lɛ baagbe Nyɔŋmɔ Nɔyeli Afii Akpe kɛtsɔ e-Bi ni awo ehiɛ nyam, ni kɛ afii 33 kɛ fa hi shikpɔŋ nɔ akɛ gbɔmɔ ni yeɔ emuu yɛ afii ohai 19 ni eho nɛ lɛ naa yɛ omanyeyeli mli. Wɔkaneɔ yɛ bɔ ni epue yɛ nakai be lɛ mli lɛ he akɛ: “Ni wiemɔ lɛ tsɔ heloo, ni ebashi ebuu yɛ wɔteŋ, ni wɔna enunyam lɛ, akɛ tsɛ lɛ bi koome lɛ anunyam, ni duromɔ kɛ anɔkwale eyi lɛ obɔ.” (Yohane 1:14) No hewɔ lɛ Israelbii lɛ na bɔ ni adesa bɔɔ nɔ ni yeɔ emuu lɛ ji yɛ Yesu Kristo mli. (Luka 3:23, 38) Hɛɛ, mɛi komɛi na bɔ ni adesa ni eye emuu lɛ baaji yɛ shikpɔŋ nɔ Paradeiso ni baa lɛ mli yɛ afii ohai 19 ni eho nɛ.
3, 4. (a) Yehowa nɔyeli kɛtsɔ Yesu Kristo kɛ 144,000 lɛ nɔ lɛ sɛɛkɛlɛ baafee bei enyiɛ? (b) Mɛɛ wiemɔ akɛtsuɔ nii ahaa nakai be kpalaŋŋ lɛ, ni enɛ jeɔ kpo yɛ Buu Mɔɔ woji lɛ ekomɛi agbɛi mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
3 Agba akɛ Yehowa Maŋtsɛyeli kɛtsɔ Yesu Kristo kɛ ekaselɔi 144,000 ni awo amɛhiɛ nyam lɛ anɔ lɛ sɛɛ kɛlɛ baafee afii akpe. Bɔfo Yohane ni egbɔ lɛ ŋma yɛ nakai Afii Akpe Nɔyeli lɛ he akɛ: “Ni mina maŋtsɛsɛii, ni amɛho amɛtara nɔ, ni aŋɔ kojomɔ aha amɛ, kɛ mɛi ni afolɔ amɛyii yɛ Yesu odaseyeli lɛ kɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ hewɔ lɛ asusumai lɛ, kɛ mɛi ni jako kooloo lɛ loo emaga lɛ ni amɛheko ekadi lɛ yɛ amɛhiɛŋtsei anɔ loo amɛdɛŋ lɛ; ni amɛhiɛ kamɔ, ni amɛkɛ Kristo ye maŋtsɛ afii akpe. Shi gbohii ni eshwɛ lɛ ahiɛ nako atsɛ kɛyashi beyinɔ ni aaagbe afii akpe lɛ naa. Enɛ ji klɛŋklɛŋ shitee lɛ. Mɔ ni ajɔɔ kɛmɔ krɔŋkrɔŋ ji mɔ ni aaana gbɛnaa yɛ klɛŋklɛŋ shitee lɛ mli lɛ; gbele ni ji enyɔ lɛ bɛ hewalɛ ko yɛ nakai mɛi lɛ anɔ; shi moŋ amɛaatsɔmɔ Nyɔŋmɔ kɛ Kristo osɔfoi, ni amɛkɛ lɛ aaaye maŋtsɛ afii akpe.”—Kpojiemɔ 20:4-6.
4 Akɛni atsɛɔ afii akpe akɛ millennium hewɔ lɛ, atsɛɔ nakai be lɛ akɛ Kristo Millennial Nɔyeli. Atsɛɔ mɛi ni kpɛlɛɔ ni amɛtsɔɔ nɛkɛ Biblia mli tsɔɔmɔ nɛɛ agbɛi yɛ bei komɛi amli akɛ millenarians aloo chiliasts, taakɛ Hela wiemɔ kɛha “akpe” tsɔɔ lɛ. Nɔ ni yɔɔ miishɛɛ ji akɛ, Studies in the Scriptures (ni be ko lɛ Watch Tower Bible and Tract Society fee lɛ) ji woji ni shishijee lɛ atsɛɔ amɛ Millennial Dawn. Ni lala wolo ni be ko lɛ Majimaji Ateŋ Biblia Kaselɔi lɛ kɛtsuɔ nii lɛ gbɛi ji Hymns of the Millennial Dawn.
5. Mɛɛ shihilɛ mli Satan kɛ edaimonioi lɛ baaba yɛ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli?
5 Wiemɔ “afii akpe” ni yɔɔ Kpojiemɔ 20:4 lɛ jeee okadi shi moŋ etsɔɔ hulu afi akpe. Yɛ nakai Millennium loo afii akpe lɛ mli lɛ, akɛ Satan Abonsam kɛ edaimonioi asafo lɛ baawo bu kwɔŋkwɔŋ mli, ejaakɛ dani eeegba wɔ Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ he sane lɛ, bɔfo Yohane kɛɛ: “Ni mina bɔfo ko miikpeleke shi kɛmiijɛ ŋwɛi, ni ehiɛ bu kwɔŋkwɔŋ lɛ naa samfele lɛ kɛ kɔsɔŋkɔsɔ kpeteŋkpele ko yɛ edɛŋ. Ni emɔ drako lɛ, blema onufu ni ji diabolo (Abonsam) kɛ Satan lɛ, ni efi lɛ afii akpe, ni eŋɔ lɛ ewo bu kwɔŋkwɔŋ lɛ mli, ni eŋa eyi ni esɔo naa koni ekashishiu jeŋmaji lɛ dɔŋŋ kɛyashi beyinɔ ni aaagbe afi akpe lɛ naa; ni no sɛɛ lɛ ja afɛne lɛ be fioo ko.”—Kpojiemɔ 20:1-3.
6. (a) Mɛɛ be Roma Katolekbii komɛi kɛha akɛ no ji Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ naagbee? (b) Kɛ nɔ ni Katolekbii nɛɛ kɛɔ lɛ ji anɔkwale lɛ, belɛ “be fioo ko” ni akɛjie Satan kɛjɛ “bu kwɔŋkwɔŋ ni bɛ naagbee” lɛ mli lɛ eye bei enyiɛ momo?
6 Roma Katolekbii komɛi kɛɔ akɛ Yesu Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ ba naagbee yɛ 1799 beni French asraafoi he Roma ni amɛshwie paapa lɛ akɛ enɔyelɔ lɛ, ni no ha atswa enaneshi tu kɛtee France akɛ gbokɛlɛfonyo, ni eyagbo yɛ jɛmɛ lɛ. Katolek osɔfoi lɛ kɛɔ akɛ aŋmɛɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ ahe kɛjɛ “bu kwɔŋkwɔŋ ni bɛ naagbee,” aloo “bu kwɔŋkwɔŋ” lɛ mli koni ebasaa eje eshishiumɔ nitsumɔ lɛ shishi kɛha “be fioo ko.” (Kpojiemɔ 20:1-3, Katolek Douay Version) Kɛji akɛ sane nɛɛ ji anɔkwale lɛ, kulɛ no baatsɔɔ akɛ “be fioo ko” lɛ etee nɔ aahu afii 190, ni nɔ ko bɛ ni tsɔɔ akɛ eeba naagbee.
7. Mɛni Biblia lɛ tsɔɔ yɛ Yesu Kristo Afii Akpe Nɔyeli be lɛ kɛ nɔ ni eji he?
7 Shi taakɛ Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ lɛ, Yesu Kristo anɔkwa Millennial aloo Afii Akpe Nɔyeli lɛ yɛ wɔsɛɛ be mli lolo. Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Biblia gbalɛ mlibaa tsɔɔ akɛ ebɛŋkɛ kpaakpa. Yɛ anɔkwa Millennium lɛ mli lɛ, akɛ Satan kɛ edaimonioi lɛ baawo bu kwɔŋkwɔŋ mli diɛŋtsɛ, ni Yesu Kristo kɛ ehefatalɔi niyelɔi 144,000 lɛ baaye adesai fɛɛ nɔ ni Abonsam gbɛjianɔtoo lɛ kɛ ehe woŋ mli. Adesai ni akpɔ amɛ lɛ fɛɛ anaanɔ jɔɔmɔ, ni haa Yehowa kpaŋmɔ ni ekɛ “eshieŋtsɛ” Abraham fee lɛ baa mli lɛ baaje shishi yɛ “asafo babaoo” lɛ ni baaje “amanehulu” ni eko ni tamɔ nakai bako da, ni kɛ yiwalɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ baaba naagbee lɛ mli lɛ anɔ. Abaakpa enɛ mli kɛyashɛ adesai akpekpei toi akpei abɔ ni egboi ni akɛ Yesu Kristo “toobi lɛ la” lɛ kpɔ amɛ lɛ anɔ. (Yakobo 2:21-23; Kpojiemɔ 7:1-17; 1 Mose 12:3; 22:15-18; Mateo 24:21, 22) Yɛ enɛ hewɔ lɛ, abaatee mɛnɛɛmɛi ashi kɛjɛ wɔ ni amɛwɔ yɛ gbele mli yɛ amɛkaimɔ bui amli lɛ ni amɛba wala mli yɛ shikpɔŋ nɔ.—Yohane 5:28, 29.
Kristofoi Agbɛjianɔtoo
8. Mɛɛ gbɛjianɔtoo loo asafo wolo ni ji The New Creation lɛ tsɔɔ mli, shi mɛɛ gbɛjianɔtoo nitsumɔ ko enaaa no he ninaa?
8 Gbɛjianɔtoo hee ko kɛ afi ohai babaoo etsɔ nakai jɔɔmɔi lɛ ahiɛ yɛ ŋwɛi yiŋtoo lɛ he nitsumɔ mli. Wɔkaneɔ yɛ nakai gbɛjianɔtoo lɛ he akɛ: “Kɛ mɔ ko yɛ Kristo mli lɛ, bɔɔ nɔ hee ji lɛ.” “Ketiafoo jeee nɔ ko, ni asaŋ foo hu jeee nɔ ko, shi moŋ bɔɔ hee kɛkɛ ji nɔ ko.” (2 Korintobii 5:17; Galatabii 6:15) Afi 1904 mli ni wolo, The New Creation lɛ gbala jwɛŋmɔ kɛtee nɛkɛ gbɛjianɔtoo hee ni ba shihilɛ mli yɛ Ŋ.B. klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ nɔ. (Studies in the Scriptures, Series VI, Study V, ni eyitso ji “The Organization of the New Creation”) Yɛ bɔ ni esusuɔ akɛ Jeŋmaji Abe naagbee lɛ yɛ 1914 lɛ baaji hewɔ lɛ, nakai wolo lɛ naaa gbɛjianɔtoo nitsumɔ ni yɔɔ naakpɛɛ ni baaya nɔ yɛ be mli ni klɛŋklɛŋ jeŋ ta lɛ eye adesai ayinɔsane awui lɛ sɛɛ lɛ he ninaa.—Luka 21:24.
9. Nibɔɔ hee lɛ mli shwɛɛnii lɛ te shi koni amɛkpee mɛɛ nitsumɔ naa?
9 Mumɔŋ nibɔɔ hee lɛ mli shwɛɛnii lɛ ayibaamɔ kɛyashi Jeŋ Ta 1 naagbee yɛ 1918 kɛ bɔ ni aha amɛhi wala mli yɛ heloo mli yɛ jeŋ ta afi lɛ sɛɛ yɛ 1919 lɛ ba akɛ nɔ ko ni yɔɔ naakpɛɛ diɛŋtsɛ. Shi afii akpe lɛ mli shihilɛi lɛ ejeko shishi. Eka shi faŋŋ akɛ belɛ nitsumɔ babaoo yɛ kɛha nibɔɔ hee lɛ mli shwɛɛnii lɛ ni esa akɛ amɛtsu yɛ shikpɔŋ nɔ dani amɛnine ashɛ amɛŋwɛi hiɛnɔkamɔ akɛ amɛkɛ Yesu Kristo baana afi akpɛ nitsumɔ lɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ nɔ. No hewɔ lɛ, nɔ ni he hiaa babaoo ji ni akanya shwɛɛnii lɛ ni aku sɛɛ ato amɛ gbɛjianɔ ekoŋŋ. No hewɔ lɛ amɛkɛ hemɔkɛyeli ni hosooo kɛ hehiamɔ kɛha nitsumɔ ni yɔɔ miishɛɛ ni ka amɛhiɛ lɛ te shi koni amɛtsu enɛ.
10. Mɛɛ sanebimɔi te shi yɛ akpekpei abɔ ni akpaa amɛ gbɛ akɛ amɛbaaje mli kɛyabote nibii agbɛjianɔtoo hee lɛ mli lɛ ahe?
10 Adesai ateŋ mɛi komɛi ayibaamɔ kɛmiitsɔ yiwalɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ mli kɛmiibote Yesu Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ ji nɔ ko ni shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ kpa gbɛ. Titri lɛ nakai enɛ ji yɛ be mli ni aha maŋshiɛmɔ ni ji “Akpekpei Abɔ ni Yɔɔ Wala Mli Bianɛ lɛ Gboiŋ Gbi ko Gbi Ko” lɛ yɛ Los Angeles, California, yɛ ta afi ni ji 1918 mli lɛ. Ani abaato nɛkɛ akpekpei abɔ ni baaje Harmagedon mli yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ gbɛjianɔ? (Kpojiemɔ 16:14-16) Dani akɛ amɛ aaabote Afii Akpe lɛ mli ni amɛyafee “shikpɔŋ hee” lɛ fa lɛ, ani amɛkɛ shwɛɛnii lɛ kɛ amɛhe baawo Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli? (2 Petro 3:13) Nibii ni tee nɔ yɛ ta lɛ sɛɛ lɛ baaha nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ ahetoo.
11. (a) Mɛni abaafee yɛ tooi krokomɛi lɛ ni kɛ shwɛɛnii lɛ baafee kuu kome lɛ ahe? (b) Mɛni hewɔ sɔrɔtofeemɔ ni yɔɔ amɛhiɛnɔkamɔi amli lɛ jeee nɔ ni baaha mligbalamɔ aba shwɛɛnii lɛ kɛ tooi krokomɛi lɛ ateŋ lɛ?
11 Abayoo Tookwɛlɔ Kpakpa, Yesu Kristo wiemɔi ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ: “Ni miyɛ tooi krokomɛi ni jɛɛɛ tooi atsu nɛɛ mli; ni nomɛi hu, ja miŋɔ amɛ kɛba, ni amɛbanu migbee, ni tooi lɛ fee kuu kome kɛ kwɛlɔ kome.” (Yohane 10:16) Kɛji akɛ ehe miihia ni ato shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ ahe gbɛjianɔ aha ta lɛ sɛɛ nitsumɔ kɛjɛ 1919 kɛyaa lɛ ni agbɛnɛ kɛji akɛ yɛ sɛɛ mli lɛ, tooi krokomɛi lɛ kɛ shwɛɛnii lɛ baaba abafee kuu kome yɛ nɛkɛ kuu nɛɛ mli lɛ, belɛ mɛni? Ehe baahia ni ato nakai tooi krokomɛi lɛ hu ahe gbɛjianɔ kɛ shwɛɛnii lɛ fɛɛ! Anɔkwale ni eji akɛ tooi krokomɛi lɛ hiɛ hiɛnɔkamɔ kroko—ni ji wala yɛ shikpɔŋ nɔ miishɛɛ paradeiso lɛ mli—lɛ jeee nɔ ni baaha mligbalamɔ aba amɛ kɛ shwɛɛnii lɛ ateŋ. Amɛ fɛɛ amɛnyiɛ Tookwɛlɔ kome lɛ sɛɛ ni mligbalamɔ ko baŋ kui enyɔ nɛɛ ateŋ kɛyashi be mli ni aaawo shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ hiɛ nyam yɛ Maŋtsɛyeli lɛ mli.
12. (a) Mɛni he hiaa waa diɛŋtsɛ fe adesai ayiwalaheremɔ? (b) Mɛɛ be ni mɛni hewɔ ehe bahia waa akɛ atswa Maŋtsɛyeli lɛ he adafi lɛ?
12 Adesai ayiwalaheremɔ kɛmiijɛ esha kɛ gbele mli, Satan je lɛ ni yeɔ mɛi anɔ lɛ naagbee, kɛ saamɔ ni abaaku sɛɛ asaa adesai toibolɔi ni ato amɛ gbɛjianɔ ekoŋŋ yɛ jeŋ muu fɛɛ Paradeiso lɛ mli lɛ ji Yehowa yiŋtoo ni suɔmɔ yɔɔ mli lɛ he nibii krokomɛi ni ekaaa. Shi, nɔ ko yɛ ni he hiaa waa kwraa yɛ jeŋ muu fɛɛ. Mɛni ji enɛ? No ji jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa Nyɔŋmɔ ji lɛ bembuu kɛ egbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ hetsemɔ. Bɔ ni Maŋtsɛ Yesu Kristo ni yeɔ nɔ lɛ tswa Yehowa Maŋtsɛyeli lɛ he adafi yɛ ebe naa pɛpɛɛpɛ lɛ ji nɔ ko ni ama nɔ mi yɛ 1922 yɛ Cedar Point, Ohio, kpee ni ji enyɔ ni Majimaji Ateŋ Biblia Kaselɔi lɛ fee lɛ shishi. Akɛni Jeŋmaji Abe lɛ eba naagbee yɛ 1914 hewɔ lɛ, be eshɛ ni abaatsu Yesu gbalɛ wiemɔi nɛɛ ahe nii: “Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.” (Mateo 24:14) Ato Maŋtsɛyeli ni baabu jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ bem ni etsuu egbɛi krɔŋkrɔŋ lɛ he lɛ ama shi yɛ ŋwɛi yɛ 1914, ni Yesu Kristo miiye lumɔ yɛ ehenyɛlɔi ateŋ. Enɛ ji sanekpakpa wulu ni esa akɛ ashiɛ kɛ hegbɛ fɛɛ hegbɛ ni aaana ni akɛtswa Matsɛ lɛ kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ he adafi!
13. Mɛni Nyɔŋmɔ to he gbɛjianɔ kɛba Maŋtsɛyeli jajemɔ nitsumɔ lɛ, ni mɛni hewɔ?
13 Yehowa ji jeŋ muu fɛɛ gbɛjianɔtolɔ, ejaakɛ lɛ ji Ŋwɛi Flooflonyo, Ofe lɛ. Agbɛnɛ ena akɛ ehe miihia ni eto e-Maŋtsɛyeli lɛ jajemɔ nitsumɔ yɛ shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ he gbɛjianɔ kɛmɔ shi yɛ majimaji ateŋ dani gbɛjianɔtoo nɛɛ aba enaagbee. No hewɔ lɛ, abaa shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ ni yɔɔ wala mli lɛ anaa afee amɛ ekome akɛ majimaji ateŋ gbɛjianɔtoo koni amɛtsu esuɔmɔnaa nii lɛ he nii. Esa akɛ mɛnɛɛmɛi ashiɛ aha je lɛ akɛ akɛni Satan etswa jeŋ muu fɛɛ maŋtsɛ ni Yehowa ji lɛ mpoa hewɔ lɛ, esa akɛ abu ja ni nakai maŋtsɛyeli lɛ ja kɛ bɔ ni eji pɔtɛɛ lɛ bem, akɛ nɔ ni sa, yɛ be fɛɛ mli.
Gbɛjianɔtoo Ni Tsɔɔ Afii Akpe Lɛ Biɛ
14. (a) Dani wɔ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Be nɛɛ aaaba lɛ, mɛɛ gbɛjianɔtoo batsɔ Yehowa jeŋ muu fɛɛ gbɛjianɔtoo lɛ fa ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ? (b) Te fee tɛŋŋ ni David bafee gbɛjianɔtolɔ ni ekaaa lɛ?
14 Yehowa Nyɔŋmɔ ena gbɛjianɔtoo loo asafo ni anaa yɛ shikpɔŋ nɔ, afii ohai 15 dani wɔ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Be. Ekɛ gbalɔ Mose tsu nii akɛ E-teŋdamɔlɔ ni ekɛto Israel maŋ lɛ gbɛjianɔ yɛ be mli ni ejie amɛ kɛjɛ Mizraim, klɛŋklɛŋ jeŋ hewalɛ yɛ Biblia yinɔsane mli lɛ hewalɛ shishi lɛ sɛɛ. Israel batsɔ Yehowa jeŋ muu fɛɛ gbɛjianɔtoo ni anaa lɛ fa yɛ Mose Mla lɛ shishi. Gbɛjianɔtolɔ ni ekaaa ni yɔɔ Nyɔŋmɔ webii ni ehala amɛ nɛɛ ateŋ ji maŋtsɛ kɛ tookwɛlɔ David, mɔ ni wɔkaneɔ yɛ ehe akɛ: “Ni David to [Levibii ni sɔmɔɔ yɛ Yehowa] kpeebuu lɛ mli lɛ anaa] kuikui yɛ Levi bihii ni ji Gershon, Kohat kɛ Merari lɛ anaa.” “Etsɔ oshikifɔɔ nɔ eto [osɔfoi lɛ] amɛ gbɛjianɔ, ejaakɛ he krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ lumɛi kɛ Nyɔŋmɔ lumɛi ji amɛ ni amɛjɛ Eleazar bihii lɛ kɛ Itamar bihii lɛ ateŋ.”—1 Kronika 23:3, 6; 24:1, 5, The New English Bible.
15. (a) Mɛɛ gbɛ nɔ Israelbii lɛ tsɔ amɛshi Mizraim yɛ? (b) Namɛi hu hala akɛ amɛaashi Mizraim, ni ani amɛkɛ Israelbii lɛ hi shi?
15 Afii ohai abɔ dani David be lɛ aaashɛ lɛ, beni Israelbii lɛ shi Mizraim lɛ, amɛkɛ gidigidifeemɔ shiii jɛmɛ yɛ sɛkɛyeli mli, shi moŋ amɛshi jɛmɛ yɛ gbɛjianɔtoo kpakpa naa. Enɛ tsɔɔ gbɛjianɔtoo nitsumɔ kpakpa yɛ amɛteŋdamɔlɔ Mose gbɛfaŋ. Asafo babaoo ko ni jeee Israelbii kɛ amɛ tee, amɛhala akɛ amɛkɛ Yehowa, Nyɔŋmɔ ni feɔ naakpɛɛ nii ni he wa fe Mizraim nyɔŋmɔi lɛ fɛɛ lɛ aaabɔ moŋ. Yɛ tɔlɛ babaoo sɛɛ, yɛ sɛɛ mli be ko lɛ, nɛkɛ “futufutu gbɔmɛi babaoo” nɛɛ ni yɔɔ tsuijurɔ yɛ Yehowa webii ni ehala amɛ lɛ ahe lɛ kɛ amɛ nyiɛ lolo yɛ Sinai ŋa ni nɔ yɔɔ gbeyei lɛ nɔ. (2 Mose 12:37-51; 4 Mose 11:4) Eka shi faŋŋ akɛ Israelbii lɛ kɛ nakai futufutu gbɔmɛi lɛ bote Shiwoo Shikpɔŋ lɛ nɔ yɛ Mose sɛɛyelɔ, Yoshua shishi, ejaakɛ Nyɔŋmɔ fa akɛ ato gbɛjianɔ yɛ jɛmɛ aha gbɔi ni tamɔ nɛkɛ ni yɔɔ amɛteŋ lɛ.
16. (a) Futufutu gbɔmɛi babaoo lɛ feɔ namɛi ahe mfoniri? (b) Mɛni esa akɛ mɛnɛɛmɛi afee koni amɛje gbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee lɛ mli?
16 Nakai futufutu gbɔmɛi babaoo ni jɛ Mizraim ni Farao lɛ yeɔ nɔ lɛ fee asafo babaoo ni yɔɔ afii ohai 20 nɛɛ mli lɛ ahe mfoniri. Amɛjeee mumɔŋ Israelbii, shi moŋ amɛji Tookwɛlɔ Kpakpa, Yesu Kristo tooi krokomɛi. Amɛkɛ shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ fɛɛ miikpa kpɔmɔ kwraa kɛmiijɛ mfonirifeemɔ mli Mizraim, nibii agbɛjianɔtoo ni yɔɔ je nɛɛŋ ni Farao Kpeteŋkpele, Satan Abonsam ji enyɔŋmɔ lɛ mli. (Yohane 10:16; 2 Korintobii 4:4; Kpojiemɔ 7:9) Shi mɛni esa akɛ amɛfee koni amɛje Satan jeŋ momo nɛɛ hiɛkpatamɔ kɛ eyiwalɛ lɛ mli ni amɛbote jeŋ hee ni awo shi yɛ he yɛ Yoshua Kpeteŋkpele, Yesu Kristo shishi lɛ mli? (2 Petro 3:13) Esa akɛ amɛhi shi yɛ bɔ ni ato Yehowa gbɛjianɔtoo loo asafo ni anaa, mumɔŋ Israel shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ gbɛjianɔ aha lɛ naa.
17. Mɛni mɛi ni jɛ asafo babaoo lɛ ateŋ lɛ etswa amɛfai shi akɛ amɛbaafee yɛ jeŋ ni anyɛɛɛ ato he gbɛjianɔ ni egbɛ nɛɛ mli, ni mɛni gbɛ amɛkwɛɔ?
17 Titri lɛ, kɛjɛ afii ohai 20 nɛɛ klɛŋklɛŋ afii nyɔŋmai ejwɛ lɛ teŋgbɛ mli ni akɛ asafo babaoo lɛ ni ji tooi krokomɛi lɛ ebafata kuu kome ni ato amɛ gbɛjianɔ yɛ Tookwɛlɔ kome ni awo ehiɛ nyam, Maŋtsɛ Yesu Kristo ni yeɔ nɔ lɛ shishi lɛ ahe. Yɛ jeŋ ni yaa nɔ efeɔ nɔ ni anyɛɛɛ ato he gbɛjianɔ yɛ be fɛɛ mli yɛ Jeŋmaji Ekomefeemɔ gbɛjianɔtoo lɛ ni yɔɔ lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, mɛi ni yɔɔ asafo babaoo nɛɛ ateŋ lɛ kɛ amɛtsui muu fɛɛ fiɔ shwɛɛnii ni afɔ amɛ mu lɛ asɛɛ ni amɛkɛ enɛ yeɔ Yehowa mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ ni yɔɔ hewalɛ ni akɛfeɔ amɛ ekome lɛ he odase. Amɛtswa amɛfai shi akɛ amɛkɛ shwɛɛnii ni ato amɛ gbɛjianɔ lɛ baafee ekome yɛ be mli ni amɛkwɛɔ sɔɔmɔ krɛdɛɛ ko yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ Yesu Kristo Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli lɛ gbɛ lɛ.
Te Osusuɔ Enɛɛmɛi Ahe Ohaa Tɛŋŋ?
◻ Mɛni Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ yɛ Yesu Kristo afii Akpe Nɔyeli be Iɛ kɛ nɔ ni ebaatsu he?
◻ Mɛni he hiaa waa kwraa fe adesai ayiwalaheremɔ?
◻ Mɛɛ gbɛjianɔtoo bafee Yehowa jeŋ muu fɛɛ gbɛjianɔtoo lɛ fa ni yɔɔ shikpɔŋ dani wɔ Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Be lɛ shɛ?
◻ Mɛɛ gbɛ nɔ ahereɔ mɛi ni futufutu gbɔmɛi babaoo lɛ leɔ amɛhe mfoniri lɛ ayiwala kɛyaboteɔ Afii Akpe Nɔyeli lɛ mli yɛ?