Ŋwɛi Kɔkɔbɔɔ Lɛ Ni Aaaha Ejije
“Ejaakɛ no be lɛ mli lɛ amanehulu babaoo aaaba, ni anako nɔ nakai da kɛjɛ je lɛŋ shishijee mli kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ, ni asaŋ anaŋ enɔ gbi ko gbi ko dɔŋŋ. Ni kɛ afooo no gbii lɛ anɔ kpitioo lɛ, kulɛ ahereŋ heloo ko heloo ko yiwala; shi mɛi ni ahala lɛ ahewɔ lɛ aaafo no gbii lɛ anɔ kpitioo.”—Mat. 24:21, 22.
1, 2. (a) Je Iɛ etsɔ maŋ agbo kome yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? (b) Mɛɛ osharai ejɛ gbɔmɛi fɛɛ ni amɛfee ekome tamɔ maŋ agbo kome mlibii lɛ mli eba?
1 ŊMƐNƐ jeŋ muu lɛ fɛɛ etsɔ maŋ agbo kome. Wɔbaanyɛ wɔtsɔ nɔ ni wɔtsɔɔ nɔ wɔfaa gbɛ ni he yɔɔ oya fe fɛɛ lɛ nɔ wɔfiliki kɛbɔle jeŋ kutruku nɛɛ he aloo wɔfiliki kɛbɔle kooyigbɛ kɛ wuoyigbɛ shikpɔji ni yɔɔ ŋanii lɛ anɔ yɛ be ni shɛɛɛ gbi kome mli. Wɔbaanyɛ wɔtsɔ majimaji ateŋ telefon aloo radiofon nɔ wɔkɛ wɔnanemɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ he fɛɛ he mawie yɛ minitii fioo mli. Wɔbaanyɛ wɔye maŋsɛɛ niyenii sɔrɔtoi, ni gbɔmɛi sɔrɔtoi babaoo ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ hei ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ anɔ wɔtsɔɔ wɔfeɔ enɛ.
2 Akɛni wɔbɛŋkɛ wɔhe kpaakpa nɛkɛ hewɔ lɛ, oshara kome baa adesai fɛɛ nɔ. Aaafee afii 66 ni eho nɛ, ni ji akɛ, yɛ afii oha nɛɛ nɔŋŋ mli gbɔmɛi ni yɔɔ je lɛŋ he fɛɛ he lɛ hɛleshi yɛ oshara kpeteŋkpele ni ji jeŋ ta ni ba je lɛŋ lɛ hewɔ. Yɛ be mli ni jeŋ ta ni ehii fe fɛɛ lɛ eba naagbee lɛ sɛɛ afii nyɔŋmai enyɔ kɛ okome lɛ, je lɛ bote jeŋ ta kroko ni yɔɔ gbeyei fe tsutsu nɔ̃ lɛ mli. Ni amrɔ nɛɛ, yɛ beni wɔjɛ nɛkɛ ta nɛɛ mli wɔpue Iɛ sɛɛ afii 36 lɛ, nɔ kroko ni yɔɔ gbeyei kwraa fe no miiwo wɔhe gbeyei. Yɛ anɔkwale mli lɛ mɔ ko mɔ ko nyɛŋ akɛɛ akɛ: ‘Oo, nɔ ni ba yɛ jɛmɛ, yɛ heni yɔɔ shɔŋŋ nɛkɛ lɛ nyɛŋ asa mihe yɛ biɛ!’ Ní mɔ ko aaasusu ni ewie yɛ nakai gbɛ nɔ lɛ ji lakamɔ ni elakaa lɛ diɛŋtsɛ ehe. Amrɔ nɛɛ wɔfɛɛ wɔji maŋ agbo kome mlibii ni wɔbɛŋkɛ wɔhe, shi nɔ ni wɔfeɔ tamɔ mɛi ni wɔjeee maŋ kome mlibii aloo wɔji henyɛlɔi lɛ ji nɔ ni kɛ naagba lɛ baa lɛ, hɛɛ, jeŋ oshara lɛ. Mɛi kɛ amɛgbee miibɔ enɛ he kɔkɔ kɛ hiɛdɔɔ.
3. (a) Mɛni hewɔ gbɔmɛi ni kwɛɔ nii jogbaŋŋ lɛ heɔ yeɔ akɛ je lɛ yɛ oshara ni kɛ Iɛ baabote hiɛkpatamɔ mli lɛ mli lɛ? (b) Mɛni ji su ni gbɔmɛi ni susuɔ akɛ amɛle nii yɛ je Iɛ mli lɛ hiɛ yɛ Nyɔŋmɔ he?
3 Yɛ bɔni enɛ da ha hewɔ lɛ, mɛi ni amɛyiŋ feɔ amɛ kɔshikɔshi lɛ baabi akɛ, Ani jeŋ muu lɛ fɛɛ ka oshara ni kɛ gbele baa mli lɛlɛŋ? Mɛi ni le nɔ ni yaa nɔ ni jeee akɛ amanehulu he kɔkɔ kɛkɛ amɛbɔɔ lɛ haa sanebimɔ nɛɛ hetoo akɛ Hɛɛ! Amɛhetoo ni gbɛkpamɔ kpakpa ko bɛ mli lɛ damɔɔɔ nɔ ni adesai baanyɛ afee amɛ diɛŋtsɛ amɛhe lɛ pɛ nɔ. Nɔ ko yɛ ni da kwraa ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli kwraa hu fe no ni esa akɛ wɔsusu he. Ani ebaanyɛ eba mli nakai? Hɛɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Yɛ Mɔ ni shikpɔŋ nɛɛ kɛ kooloi fɛɛ kɛ adesa wala ni yɔɔ nɔ lɛ ji enɔ lɛ hewɔ. Ei anɔkwale akɛ mɛi fioo pɛ susuɔ ehe ŋmɛnɛ. Mɛi ni le nii yɛ je lɛŋ ni yɔɔ afii oha ni etee hiɛ yɛ jeŋnilee mli nɛɛ mli lɛ buɔ amɛhe akɛ amɛye amɛhe yɛ amɛsusumɔi amli tsɔ fe bɔni no aaaha amɛhe Bɔlɔ ko amɛye, aloo ni amɛaabi amɛ diɛŋtsɛ amɛhe akɛ, Mɛni ji nɔ ni yɔɔ ejwɛŋmɔ mli? Shi Bɔlɔ lɛ jeee mɔ ni tsui wa ni no hewɔ lɛ esusuuu adesa nɔnaa lɛ he. Shi kɛlɛ, amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ enɔ tamɔ mɔ ni bɛ aloo akɛ eyɛ shɔŋŋ tsɔ bɔni ekɛ ehe aaawo saji amli aloo ni eeegbala ejwɛŋmɔ kɛba nɔ ko nɔ.
4. (a) Akɛ shikpɔŋ lɛ nɔtsɛ lɛ, te Yehowa susuɔ enibii lɛ ahe ehaa tɛɛŋ? (b) Mɛni he hiaa ni afee ni shikpɔŋ lɛ afee heko ni miishɛɛ yɔɔ jɛmɛ ni aaahi nɔ?
4 Shi ani esaaa akɛ mɔ ni yɔɔ nii aloo gboshinii ko lɛ susuɔ enibii lɛ ahe? Ebaasumɔ ni ehiɛ enɛɛmɛi jogbaŋŋ. Titri lɛ kɛji akɛ nɛkɛ gboshinii nɛɛ jara wa waa lɛ. Nakai pɛ ji bɔni wɔ Bɔlɔ lɛ nuɔ he. Yɛ saamɔ he lɛ, ŋwanejee ko kwraa bɛ anɔkwale ni eji akɛ aafite shikpɔŋ Iɛ ŋmɛnɛ ni oshara eba akɛ aaanyɛ afite lɛ kɛshɛ shɔŋŋ yɛ gbɛ ni yɔɔ gbeyei nɔ lɛ he. Etamɔ nɔ ni be eshɛ momo ni ekɛaajie mɛi fɛɛ ni fiteɔ enibii kpakpai lɛ kɛjɛ nɔ. Amrɔ nɛɛ be ni ekɛaafee nɛkɛ saamɔ nitsumɔ nɛɛ ebɛŋkɛ. Eha aŋma wolo ko yɛ enɛ he. Ni taakɛ wolo lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni ji nɔ ni eto eyiŋ akɛ ebaafee?
Mra Be Mli Shihilɛ Ko Ni Tamɔ Ŋmɛnɛ Nɔ̃ Lɛ
5. Mɛɛ blema bei amli adesa baje shihilɛ ni tamɔ nɔ ni yɔɔ ŋmɛnɛ lɛ mli?
5 Eeefee mɛi pii enaakpɛɛ akɛ amɛaale akɛ be ko lɛ adesai fɛɛ ni yɔɔ wala mli lɛ babote shihilɛ ko ni tamɔ nɔ ni gbɔmɛi ni yɔɔ shikpɔŋ nɔ ŋmɛnɛ lɛ naa amɛhe yɛ mli lɛ mli. Nɔ ko ba jeŋ muu fɛɛ yɛ nakai be lɛ mli. Enɛ ba yɛ nuu ko ni wɔfee ni wɔyɔɔ wala mli ŋmɛnɛ lɛ jɛ eseshibii amli lɛ gbii lɛ amli. Nɛkɛ nuu nɛɛ ni ji wɔfɛɛ wɔ blema tsɛ lɛ gbɛi ji Noa, Lamek binuu lɛ. Bɔlɔ lɛ Wolo ni jɛ mumɔ mli lɛ wie Noa gbii lɛ ahe akɛ: “Ni Noa fɔ bihii etɛ, Shem kɛ Ham kɛ Yafet. Ni shikpɔŋ lɛ nɔ efite yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, ni awo shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ kɛ yiwalɛ. Ni Nyɔŋmɔ kwɛ shikpɔŋ lɛ, ni naa, enɔ efite; ejaakɛ heloo fɛɛ efite egbɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ.”—1 Mose 6:10-12.
6, 7. (a) Mɛɛ kɔkɔ abɔ je lɛ yɛ Noa gbii lɛ amli? (b) Te fee tɛɛŋ ni shikpɔŋ lɛ batsɔ heni toiŋjɔlɛ yɔɔ ni aaanyɛ ahi nɔ ekoŋŋ lɛ?
6 Mɛni ba mɔ ni no ha shikpɔŋ nɛɛ bafee heni toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ yɔɔ ni aaanyɛ ahi nɔ? Ani nakai mɛi ni kɛ yiwalɛ fiteɔ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ kɛ amɛhe wo jeŋ muu fɛɛ ta mli ni no hɔ amɛkpata amɛ diɛŋtsɛ amɛhiɛ kɛjɛ nɔ? Ahi kɔkɔ ni afa Noa akɛ ebɔ lɛ ji kɔkɔbɔɔ ni kɔɔ amanehulu ko ni adesa kɛbaaba lɛ he ni no haŋ adesai anyɛ aje mli? Dabi! Shi moŋ eha ŋwɛi kɔkɔbɔɔ ko jije yɛ adesai atoiiaŋ, nɔ ni Nyɔŋmɔ efa lɛ akɛ ekɛha. Ehɛle gbɔmɛi fɛɛ shi yɛ nɔ ni Nyɔŋmɔ ni ji Bɔlɔ lɛ baafee koni eha shikpɔŋ lɛ nɔ ajɔ, ni efee heni shweshweeshwe shihilɛ yɔɔ kɛha gbɔmɛi kpakpai koni amɛnyɛ amɛna shihilɛ mli ŋɔɔmɔ yɛ nɔ lɛ he. Nyɔŋmɔ ha Noa nu shishi akɛ gbɔmɛi lɛ boŋ lɛ toi, no hewɔ lɛ Noa akpɛ lɛlɛ aloo adeka ko ni baatɛo nu hiɛ, kɛha lɛ diɛŋtsɛ kɛ eweku lɛ, adesa susumai kpaanyɔ. Jeŋ muu fɛɛ nu afua ni agba afɔ shi lɛ je shishi yɛ afi 2370 D.Ŋ.B. Eji “Nyɔŋmɔ nifeemɔ.” Adesai shiu ni akɛgbala amɛ toi.
7 Nakai blema “Nyɔŋmɔ nifeemɔ” lɛ tsu nɔ kpakpa kɛha adesai fɛɛ. Eha adesai na shishijee hee kɛjɛ jalɛ weku ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ mli, ni enɛ hu ba yɛ shikpɔŋ ni toiŋjɔlɛ kɛ shweshweeshwe shihilɛ yɔɔ nɔ yɛ nakai be lɛ mli kɛyashi bu ko lɛ nɔ.
Jeŋ Muu Fɛɛ Hiɛkpatamɔ Ni Tamɔ Nakai Ebɛŋkɛ
8. (a) Te Yesu Kristo kɛ Noa gbii lɛ to ŋmɛnɛ nɔ̃ lɛ he eha tɛɛŋ? (b) Mɛni nifeemɔ ebɛŋkɛ kpaakpa no hewɔ lɛ mɛni he hiaa ni afee yɛ he?
8 No ji klɛŋklɛŋ be ni adesai fɛɛ ashishibulemɔ ebaka oshara mli. Efee wɔ be nɛɛ he mfoniri, be mli ni aawo gbɔmɛi akpekpei akpei abɔ aje lɛ he gbeyei nɛɛ. Enɛ jeee wɔ adesai asusumɔ ni ejaaa yɛ saji ahe, susumɔ ko ni yɔɔ keketee. Ejeee wiemɔ ni awo he tsɔ fe gbɔmɔ ni he gbɛi yɛ jeŋ muu fɛɛ, gbalɔ ni da fe Noa lɛ nɔ̃. Mɔ nɛɛ ji Yesu Kristo Be mli ni ekɛ enine tsɔɔ wɔ gbii nɛɛ nɔ lɛ, ekɛɛ akɛ: “Shi bɔni Noa gbii lɛ fee lɛ, nakai gbɔmɔbi lɛ baa lɛ hu baatamɔ. Ejaakɛ bɔni yɔɔ yɛ gbii ni nyiɛ nu afua lɛ hiɛ lɛ amli, ni gbɔmɛi lɛ hiɛ niyeli kɛ ninumɔ kɛ yoowɛɛ kɛ gbalahamɔ mli aahu kɛyashi gbi ni Noa yabote adeka lɛ mli, ni amɛhiɛ bɛ amɛhe nɔ kɛyashi nu afua lɛ baloo amɛ fɛɛ kɛtee lɛ, nakai nɔŋŋ hu gbɔmɔbi lɛ baa lɛ aaatamɔ.” (Mat. 24:37-39) Taakɛ Kristo diɛŋtsɛ gbalɛ ni kɔɔ bɔni jeŋ shihilɛ lɛ baaji yɛ shikpɔŋ nɔ yɛ be mli ni eba ni anaaa lɛ lɛ he lɛ, wɔ jeŋ shihilɛ kɛjɛ 1914 lɛ tamɔ Noa gbii lɛ. Nɔ ni kɛ enɛ kpãa gbɛɛ lɛ, “Nyɔŋmɔ nifeemɔ” ko hu ebɛŋkɛ. Eji be ni esa akɛ aha kɔkɔbɔɔ ni jɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ lɛ ajije yɛ adesai ni amɛwala ka oshara mli lɛ atoiiaŋ. Shi sane ni esa akɛ mɔ fɛɛ mɔ biɔ lɛ diɛŋtsɛ ehe lɛ ji akɛ, Namɛi baatamɔ mɛi ni bote Noa adeka lɛ mli lɛ?
9. (a) Mɛni nɔ wɔbaadamɔ ni wɔhe wɔye akɛ “amanehulu babaoo” ni agba afɔ shi lɛ ebɛŋkɛ? (b) Eyɛ mli akɛ “amanehulu babaoo” ba Yerusalem nɔ yɛ afi 70 Ŋ.B. moŋ, shi mɛni hewɔ ni esa akɛ Yesu gbele lɛ mlibaa ni da fe no ni kɔɔ “amanehulu babaoo” lɛ he lɛ aba yɛ wɔsɛɛ be mli?
9 Yɛ nɔ ni Bɔlɔ lɛ mumɔ naa Wolo, Biblia lɛ po yɔɔ kɛɛmɔ sɛɛ lɛ, wɔyɛ nɔ ni wɔbaadɔmɔ nɔ wɔhe wɔye akɛ nɛkɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ yɛ ‘enaagbee be’ lɛ mli. Enaagbee gbii lɛ miihe ata kwraa. Agba akɛ, enaagbee kwraa lɛ baaba kɛ haomɔ be, “amanehulu babaoo,” ni fe Noa gbii lɛ amli nu afua lɛ yɛ bɔni eyɔɔ sɔrɔto kɛ naakpɛɛ kɛ bɔni ehiɛkpatamɔ da ha lɛ hewɔ. Yesu wiemɔ ni ekɛto Noa gbii lɛ ahe lɛ ji enaagbee gbalɛ ni ekɛha yɛ afi 33 Ŋ.B. lɛ mli lɛ fa. Eha egbalɛi lɛ teke Yerusalem hiɛkpatamɔ ni Romabii lɛ kɛbaaba yɛ afi 70 Ŋ.B. mli lɛ, hɛɛ, aaabu kɛbashi wɔgbii nɛɛ amli. Nakai maŋ krɔŋkrɔŋ lɛ hiɛkpatamɔ lɛ ji “amanehulu babaoo” aloo kpeteŋkpele kɛha Yudafoi lɛ ni yɔɔ Roma niiaŋ yɛ Yudea Boka, Teŋgbɛ lɛ naagbee kwraa. Belɛ eka shi faŋŋ akɛ Yesu yɛ nibii babaoo yɛ ejwɛŋmɔ mli fe Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ yɛ nakai blema bei lɛ amli lɛ, beni ekɛɛ akɛ: “Ejaakɛ no be lɛ mli lɛ amanehulu babaoo aaaba, ni anako nɔ da kɛjɛ je lɛŋ shishijee mli kɛbashi ŋmɛnɛŋmɛnɛ [afi 33 Ŋ.B.], ni asaŋ anaŋ enɔ gbi ko gbi ko dɔŋŋ. Ni kɛ afooo no gbii lɛ anɔ kpitioo lɛ, kulɛ ahereŋ heloo ko heloo ko yiwala; shi mɛi ni ahala Iɛ ahewɔ lɛ, aaafo no gbii lɛ anɔ kpitioo.”—Mat. 24:21, 22; Mar. 13:19, 20.
10, 11. (a) Te bɔfo Petro tsɔɔ jeŋ muu fɛɛ hiɛkpatamɔ ni baa Iɛ mli eha tɛɛŋ? (b) Mɛni ji su ni gbɔmɛi hiɛ ŋmɛnɛ yɛ jeŋ muu fɛɛ hiɛkpatamɔ ni Nyɔŋmɔ kɛbaaba lɛ he?
10 Yesu kaselɔ, bɔfo Petro, kɛ je lɛ naagbee yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ to ŋmɛnɛŋmɛnɛ nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ naagbee ye be mli ni eba naagbee kwraa yɛ “naagbee be” lɛ he. (Dan. 12:4) Nɔ ni tamɔɔɔ nui ni fɔse kɛjɛ ŋwɛi shwie shi yɛ Noa gbii lɛ amli lɛ, Petro gba “la” ni jeee mfonirifeemɔ mli shikpɔŋ lɛ pɛ kɛkɛ ebaashã shi moŋ mfoniri-feemɔ mli ŋwɛi lɛ hu he sane efɔ shi. (2 Pet. 3:5-12) Yɛ be mli ni ekɛ enɛ toɔ he lɛ, Petro etsiii Yerusalem hiɛkpatamɔ ni Romabii lɛ kɛba ni no sɛɛ etsɛɛɛ ni egbo akɛ lá odasefonyo lɛ ta yɛ enɛ mli.
11 Yɛ Petro gbii lɛ amli lɛ, no mli lɛ Kristofoi lɛ heɔ nɔ ni afɔɔ he wiemɔ akɛ “je nɛŋ naagbee” lɛ amɛyeɔ. (Mat. 24:3) Shi ŋmɛnɛ hu, afii ohai 19 sɛɛ nɛɛ, titri lɛ yɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi aloo mɛi ni amɛji Kristendom sɔlemɔi lɛ amlibii lɛ agbɛfaŋ? Ani amɛheɔ nɔ ko ni tamɔ nɛkɛ amɛyeɔ? Amɛfɔɔ nakai feemɔ! Nɔ ni he hiaa pɛ ji ni wɔɔkwɛ gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛfeɔ amɛnii yɛ jeŋ ni abu lɛ fɔ nɛɛ mli heloo gbɛfaŋ nibii ni amɛdiɔ sɛɛ lɛ.
12. (a) Mɛɛ jeŋ amanehulu kpeteŋkpele ko mɛi ni le nu lɛ sheɔ no gbeyei ŋmɛnɛ? (b) Mɛɛ gbɛ nɔ gbɔmɛi tsɔɔ amɛtoɔ amɛyiŋ akɛ amɛaatsɔ nɔ ni amɛtsĩ jeŋ amanehulu lɛ naa?
12 Shi kɛlɛ, gbɔmɛi ni abuɔ amɛ yɛ ŋmɛnɛ ni amɛkɛ nibii ni amɛgbaa he sane lɛ damɔɔɔ Biblia lɛ nɔ kwraa, shi amɛmiigba nɔ ni tamɔ “je nɛŋ naagbee.” Amɛmiibɔ wɔ kɔkɔ akɛ ekolɛ ebaaba mli. Enɛ efee nakai kɛjɛ be mli ni afɛ́ atɔmik okpɛlɛmii enyɔ yɛ Jeŋ Ta II naagbee yɛ 1945 lɛ. Ŋmɛnɛ nuklea okpɛlɛmii yɛ maji ni akɛɛ atsɛɔ amɛ “nuklea hewalɛi” lɛ adɛŋ, ni bɔni enɛ fa yɛ amɛdɛŋ ha lɛ baaha amɛnyɛ amɛgbe bɔɔnii ni yɔɔ wala fɛɛ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ shii abɔ, kɛ hegbɛ aaaba akɛ amɛaafee nakai. Atsiɔ okpɛlɛmii ni akɛ hulu mli lakpɛmɔ hewalɛ po baatswia lɛ ta yɛ teemɔŋ. Enɛ baagbe adesai fɛɛ shi ebaashi amɛ heloo gbɛfaŋ nibii ni wala bɛ mli lɛ. Shi mɛɛ sɛɛnamɔ yɔɔ tsũi ni mamɔ shi kɛkɛ lɛ ahe kɛji akɛ gbɔmɛi bɛ ni baahi mli? Nɔ ni amɛbaafee pɛ ji “gbohii amaŋ” aloo “gbohii ajeŋ.” Ni namɔ mii baashɛ ehe yɛ susumɔ ni tamɔ nɛkɛ he? Oshara lɛ yɛ diɛŋtsɛ. Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ, ni amrɔ nɛɛ emlibii eshɛ 153 lɛ ji nɔ ni akɛ hiɛ fɔɔ nɔ akɛ eeetsi amɛnehulu ni tamɔ nɛkɛ lɛ naa. Shi Jeŋmaji Ekomefeemɔ lɛ, ni Nuklea Hewalɛi lɛ fɛɛ fata he lɛ ji yaka hiɛnɔkamɔ nɔ̃ ni nyɛŋ atsĩ adesa weku lɛ shishibulemɔ ni ebaatsɔ lɛ diɛŋtsɛ enii ni efee lɛ nɔ ekɛba lɛ naa.
13. (a) Mɛɛ sanebimɔ ni kɔɔ wala kɛ gbele he ehe hiaa ni aha hetoo? (b) Mɛni hewɔ ni mɛi ni jamɔ jeee amɛhe saneko lɛ bɛ hetoo ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli lɛ, shi ani eko kwraa yɛ?
13 Belɛ namɔ diɛŋtsɛ baanyɛ ahere adesa kɛjɛ lɛ diɛŋtsɛ ehiɛ ni eeekpata lɛ mli, ehe ni lɛ diɛŋtsɛ eeegbe lɛ mli? Enɛ miinyɛ gbɔmɛi ni jamɔ jeee amɛhe saneko lɛ anɔ ni amɛkɛ hiɛdɔɔ asusu nakai sanebimɔ lɛ he. Ni akɛni amɛheee Biblia lɛ amɛyeee hewɔ lɛ, amɛnyɛŋ amɛkɛ hetoo ko ni haa mɔ tsui nyɔɔ emli aba. Amɛnyɛŋ amɛkɛ amɛnine atsɔɔ yiwalaherelɔ ko nɔ. Ani enɛ tsɔɔ akɛ mɔ ko bɛ? Yɛ miishɛɛ mli lɛ, Etsɔɔɔ Nakai!
Anɔkwa Hiɛnɔkamɔ Jɛɛhe Kome Pɛ
14. Mɛni hewɔ ni jwɛŋmɔ yɔɔ mli akɛ aaahe aye ake Bɔlɔ lɛ yɛ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ?
14 Jeŋnilelɔi nyɛŋ atsɔɔ akɛ shikpɔŋ lɛ kɛ adesai ni yɔɔ nɔ lɛ diɛŋtsɛ fee amɛhe. Esa akɛ Bɔlɔ ko ahi shi. No hewɔ lɛ, lɛ hu? Aaafee afii ohai 16 Dani wɔ-Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Be lɛ mli tɔ̃ɔ ni ekɛ emumɔ tsirɛ emuuyeli mlihiɛlɔ ko ni atsɛɔ lɛ Hiob koni ejaje jeŋnilee mli anɔkwale ko ni ji akɛ Lɛ ji mɔ ni kɛ shikpɔŋ lɛ tsotsoro ŋwɛiniiaŋ no hewɔ lɛ ani E-kɛtsotsoro jɛmɛ yaka? (Hiob 26:7) Ani trukaa kɛkɛ ni wɔ yibɔ akpekpei akpei babaoo nɛɛ baje nɔ? Ani eji etɔmɔ aloo yiŋtoo ko bɛ enɛ mli yɛ egbɛfaŋ? Amrɔ nɛɛ eha bɔɔnii ni yɔɔ wɔla, mli eyi shikpɔŋ nɛɛ nɔ obɔ. Ani nɔ ni yɔɔ ejwɛŋmɔ mli ji adesai bɔɔnii akpekpei akpei babaoo ni yɔɔ nɔ ŋmɛnɛ lɛ agbegbee amɛhe ni amɛshi shikpɔŋ nɛɛ efolo ni miibɔle ŋwɛiniiaŋ tamɔ shibɔlemɔ ŋulami ko ni egbo? Yɛ nɔ ni ekɛɔ wɔ lɛ hewɔ lɛ wɔnyɛŋ wɔsusu akɛ nɛkɛ buulufeemɔ nɛɛ baajɛ lɛ.
15. (a) Mɛni ji Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ? (b) Mɛni wɔbaanyɛ wɔna hekɛnɔfɔɔ akɛ etsɛŋ ni Nyɔŋmɔ baafee?
15 Ekɛ emumɔ tsirɛ nilelɔ Salomo, Maŋtsɛ David bi lɛ ni eŋma yɛ Biblia lɛ mli akɛ: “[Adesa] yinɔ hoɔ yaa, ni yinɔ baa; shi shikpɔŋ lɛ ema shi kɛmiiya naanɔ.” (Jaj. 1:4) Ekɛ emumɔ tsirɛ Yesaia hu ni eŋma akɛ: “Bɔni Yehowa, mɔ ni bɔ ŋwɛi lɛ, . . . mɔ ni shɔ shikpɔŋ lɛ ni efee, ni ekɛma shi, ni ebɔɔɔ lɛ efolo shi eshɔ lɛ, ni ahi nɔ lɛ kɛɛ nɛ: Miji Yehowa, ni mɔ ko bɛ sɛɛ dɔŋŋ!” (Yes. 45:18) No hewɔ lɛ, ewo shi akɛ eshiŋ shikpɔŋ nɛɛ efolo ni gbɔmɔ ko bɛ nɔ. No hewɔ lɛ nɔ ni ebaatsumɔ kwraa kɛjɛ shikpɔŋ nɛɛ ni ji Nyɔŋmɔ nɔ̃ nɛɛ hiɛ ji nibii agbɛjianɔtoo nɛɛ ni gbɔmɛi awuyelɔi eto yɛ nɔ lɛ. Yɛ enɛ hewɔ lɛ wɔkɛ shidaa wiemɔi ni aŋma yɛ Biblia lɛ naagbee wolo lɛ mli lɛ baakpa gbee akɛ: “Wɔmiidao shi, Nuntsɔ Nyɔŋmɔ Ofe lɛ, akɛ oŋɔ ohewalɛ kpeteŋkpele lɛ ni oye maŋtsɛ, ni jeŋmaji lɛ amli efu, ni omlifu eshɛ kɛ be ni abaafite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ.”—Kpoj. 11:17, 18.
16. (a) Mɛɛ gbɛjianɔ jeŋmaji lɛ eto bianɛ, ni yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, mɛɛ kɔkɔ abɔɔ? (b) Shi mɛɛ kɔkɔbɔɔ wɔfɛɛ wɔkɛ nilee baabo toi lɛ?
16 Yɛ tawuu mli hegbɛ hewɔ lɛ jeŋmaji lɛ eto gbɛjianɔ momo ni amɛkɛ-saa amɛhe jogbaŋŋ kɛha ‘shikpɔŋ lɛ fitemɔ,’ ni enɛ baanyɛ eshɛ shɔŋŋ ni efite nii fe fɛɛ eko ni aaanyɛ asusu he. Moawai, tsofai ni afutuɔ kɛ okpɛlɛmii ni yɔɔ gbeyei ji nɔ ni asaa ato momo ni akɛbaatsu nii amrɔ nɔŋŋ yɛ nilee gbɛ nɔ ni akɛte-shi awo henyɛlɔ fɛɛ henyɛlɔ. Akɛ enɛ efeee teemɔŋsane ko dɔŋŋ. Aabɔ kɔkɔ ni mli waaa tsɔ yɛ biɛ kɛ biɛ yɛ adesa shihilɛ he gbeyei ni awoɔ lɛ he. Eyɛ mli akɛ nɛkɛ kɔkɔbɔɔ nɛɛ eba yɛ ebe mli ni amɛsa moŋ, shi shikpɔŋ lɛ Bɔlɔ, Yehowa Nyɔŋmɔ, sɛɛfimɔ bɛ mli. Ekɔkɔbɔɔ ni aŋma afɔ shi yɛ Biblia lɛ mii lɛ ji nɔ ni kɔɔ lɛ diɛŋtsɛ enifeemɔ he akɛ “ebaafite mɛi ni fiteɔ shikpɔŋ lɛ,” ni ji lɛ diɛŋtsɛ enibɔɔ lɛ. Abaakudɔ enifeemɔ lɛ. Ebaaha mɛi ni akpɛlɛ amɛnɔ lɛ aje mli. Mɛi ni sumɔɔ wala, titri lɛ naanɔ wala yɛ Paradeise lɛ, baasumɔ ni amɛfee mɛi ni baaje mli nɛɛa.
[Shishigbɛ niŋmaa]
a (Ajie kɛjɛ February 1, 1981 Blɔfo Buu-Mɔɔ lɛ Mli)