Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • km 9/98 bf. 3-6
  • Nuntsɔ lɛ Nibii Anɔkwɛmɔ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Nuntsɔ lɛ Nibii Anɔkwɛmɔ
  • Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1998
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Kristofonyo Tsulɔnukpa Nitsumɔ
  • “Tsulɔnukpa Anɔkwafo kɛ Nilelɔ”
  • Jwɛŋmɔ ni Akɛyaa Nɔ Kroko Nɔ
  • Gbɛjianɔtoo Mli Hiamɔ Nii Kroko
  • Nibii ni Yeɔ Buaa lɛ Ahe ni Asusuɔ Jogbaŋŋ
  • Nibii lɛ Anɔkwɛmɔ
  • Biblia Kasemɔ He Woji Akalamɔ Beni Agu Nitsumɔ Lɛ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1993
  • Tsulɔ Nukpa ni Anyɛɔ Amuɔ Afɔɔ Enɔ Ji Bo!
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2012
  • Ani Ole?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi (Nikasemɔ Nɔ)—2019
Wɔ Maŋtsɛyeli Sɔɔmɔ—1998
km 9/98 bf. 3-6

Nuntsɔ lɛ Nibii Anɔkwɛmɔ

1 Yɛ Biblia bei amli lɛ, tsulɔnukpa hiɛ gbɛhe ko ni tsɔɔ hekɛnɔfɔ̃ɔ kpele ni ayɔɔ yɛ emli. Abraham kɛ nitsumɔ wo etsulɔnukpa lɛ dɛŋ koni eyatao ŋa eha ebi Isak. (1 Mose 24:​1-4) Enɛ tsɔɔ akɛ, eji gbɛnaa nii ni kã tsulɔnukpa lɛ nɔ akɛ ekwɛ koni Abraham wekukpaa lɛ atsa nɔ aahu kɛya. Mɛɛ gbɛnaa nii nɛ! Ebɛ naakpɛɛ akɛ bɔfo Paulo kɛɛ akɛ: “Nɔ ni eshwɛ ni ataoɔ yɛ tsuji nukpai lɛ adɛŋ ji akɛ, ana amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ anɔkwafo”!​—⁠1 Kor. 4:⁠2.

Kristofonyo Tsulɔnukpa Nitsumɔ

2 Awie Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ fãi komɛi ahe yɛ Biblia lɛ mli akɛ tsuji nukpai anitsumɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, bɔfo Paulo wie “Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ ni esaaa wɔ lɛ he tsulɔnukpa nitsumɔ ni akɛha mi yɛ nyɛ hewɔ lɛ” he sane etsɔɔ Efesobii lɛ. (Efe. 3:​2, NW; Kol. 1:25) Ebu nitsumɔ ni akɛha lɛ koni ekɛ sanekpakpa lɛ ayaha jeŋmaji lɛ akɛ eji tsulɔnukpa nitsumɔ ni esa akɛ etsu he nii yɛ anɔkwayeli mli. (Bɔf. 9:15; 22:21) Bɔfo Petro ŋma kɛyaha enyɛmimɛi ni afɔ amɛ mu lɛ akɛ: “Nyɛfea nyɛhe gbɔi ni huhuuhu wiemɔ akafutu mli. Bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ ená duromɔ keenii lɛ, nyɛkɛsɔmɔsɔmɔa nyɛhe, ákɛ Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ ni esaaa wɔ lɛ ni ajieɔ lɛ kpo yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ lɛ anɔ tsuji nukpai kpakpai.” (1 Pet. 4:​9, 10, NW; Heb. 13:16) Nɔ fɛɛ nɔ ni nakai klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ yɔɔ yɛ heloo gbɛfaŋ lɛ jɛ Yehowa mɔbɔnalɛ ni esaaa wɔ lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ amɛji nakai nibii lɛ anɔ tsuji nukpai, ni ehe miihia ni amɛkɛtsu nii yɛ Kristofoi agbɛ nɔ.

3 Yehowa Odasefoi susuɔ saji ahe nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ. Amɛjɔɔ amɛhe nɔ amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ, ni amɛbuɔ amɛnibii fɛɛ ní amɛyɔɔ​—⁠amɛwala, amɛhewalɛ, amɛ heloonaa nibii​—⁠ákɛ “Nyɔŋmɔ mɔbɔnalɛ ni esaaa wɔ lɛ ni ajieɔ lɛ kpo yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ lɛ” yibii. Ákɛ tsuji nukpai kpakpai lɛ, amɛnuɔ he akɛ esa akɛ amɛbu bɔ ni amɛkɛ nɛkɛ nibii nɛɛ tsuɔ nii amɛhaa lɛ he akɔntaa amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ. Kɛfata he lɛ, akɛ sanekpakpa lɛ he nilee eha amɛ. Enɛ hu ji nɔ ni atu awo amɛdɛŋ ni amɛsumɔɔ ni amɛkɛtsu nii yɛ gbɛ ni hi fe fɛɛ nɔ bɔ ni amɛaanyɛ: koni amɛkɛwo Yehowa gbɛi anɔ gojoo ni amɛye amɛbua mɛi krokomɛi koni amɛbaná anɔkwale lɛ he nilee.​—⁠Mat. 28:​19, 20; 1 Tim. 2:​3, 4; 2 Tim. 1:​13, 14.

4 Te Yehowa Odasefoi tsuɔ amɛgbɛnaa nii akɛ tsuji nukpai lɛ ahe nii amɛhaa tɛŋŋ? Daa afi akɔntaabuu lɛ tsɔɔ akɛ, yɛ nyɛsɛɛ afi lɛ pɛ mli yɛ jeŋ fɛɛ lɛ, amɛkɛ nɔ ni fa fe ŋmɛlɛtswai akpekpei akpe kome tsu nii kɛshiɛ “maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa” lɛ, ni amɛkɛ mɛi 4,500,000 ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ fee shia Biblia mli nikasemɔi. (Mat. 24:14) Anaa anɔkwa ni amɛyeɔ akɛ Yehowa tsuji nukpai lɛ hu yɛ shika ni amɛkɛyeɔ amɛbuaa jeŋ fɛɛ nitsumɔ lɛ mli kɛ amɛ Maŋtsɛyeli Asai ni amɛkɛ nibii yeɔ amɛbuaa, kɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi kɛ mɛi krokomɛi ni amɛfeɔ amɛ gbɔ, kɛ agbɛnɛ mɔbɔnalɛ ni sa kadimɔ waa ni amɛjieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ mɛi ni ehia amɛ waa​—⁠tamɔ mɛi ni asraafoi atawuu kɛ amanehulu baa amɛnɔ lɛ. Ákɛ kuu lɛ, anɔkwa Kristofoi miikwɛ Nuntsɔ lɛ nibii anɔ jogbaŋŋ.

“Tsulɔnukpa Anɔkwafo kɛ Nilelɔ”

5  Awieee tsulɔnukpa nitsumɔ he akɛ nɔ ni kɔɔ mɔ kome he pɛ shi akɛ gbɛjianɔtoo hu. Yesu tsɛ́ shikpɔŋ nɔ Kristofoi asafo ni afɔ amɛ mu lɛ akɛ “tsulɔnukpa anɔkwafo kɛ nilelɔ.” (Luka 12:42) Gbɛnaa nii ni kã “tsulɔnukpa anɔkwafo” nɛɛ nɔ ji, ní ekɛ ‘niyenii’ aha koni enyiɛ hiɛ yɛ jeŋ fɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ lɛ mli. (Kpoj. 12:17) Yɛ enɛ hewɔ lɛ, tsulɔnukpa anɔkwafo kuu, ni Nɔyeli Kuu lɛ damɔ najiaŋ lɛ, yɛ gbɛnaa nii ko ni Nyɔŋmɔ kɛha lɛ koni ekwɛ eheloonaa kɛ mumɔŋ “talentai” lɛ anɔ jogbaŋŋ. (Mat. 25:15) Yɛ “tsulɔnukpa anɔkwafo” lɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, nitsumɔhe niji komekomei lɛ bɔɔ mɔdɛŋ fɛɛ ni amɛaanyɛ koni amɛkɛ shika fɛɛ ni akɛyeɔ abuaa lɛ atsu nii yɛ hekɛnɔfɔ̃ɔ mli, koni amɛha Maŋtsɛyeli lɛ he nibii aya hiɛ. Akɛ shika fɛɛ ni tamɔ nɛkɛ lɛ keɔ yɛ hekɛnɔfɔ̃ɔ mli, ni gbɛnaa nii kã “tsulɔnukpa anɔkwafo kɛ nilelɔ” lɛ nɔ koni ekwɛ ni akɛtsu yiŋtoo hewɔ ni akɛhaa lɛ he nii yɛ nilee mli, bɔ ni haŋ afite shika babaoo, koni ehe aba sɛɛnamɔ.

6 Shika ni akɛyeɔ abuaa ni akɛtsuɔ nii yɛ nilee mli lɛ he nɔkwɛmɔnɔ ji nɔ ni anaa yɛ Yehowa Odasefoi awoji akalamɔ nitsumɔ lɛ nɔyaa mli yɛ afii ohai 20 lɛ mli lɛ. Bibliai lɛ jaa kɛ agbɛnɛ Biblia he woji​—⁠woji tɛtrɛbii, woji wuji, woji bibii, dɛhiɛmɔ woji, kɛ Maŋtsɛyeli Sanekpakpa​—⁠etsu gbɛfaŋnɔ wulu ko he nii yɛ “sanekpakpa lɛ” gbɛɛ kɛ shwãmɔ mli yɛ “naagbee gbii” nɛɛ amli. (Mar. 13:10; 2 Tim. 3:⁠1) Ni Buu-Mɔɔ wolo tɛtrɛɛ lɛ efee dɛŋdade wulu ko ni atsɔɔ nɔ akɛ ‘ŋmãa yɛ be ni sa nɔ’ haa “Nyɔŋmɔ webii” kɛ amɛnanemɛi “tooi krokomɛi” “asafo babaoo” lɛ.​—⁠Mat. 24:45; Efe. 2:19; Kpoj. 7:9; Yoh. 10:⁠16.

7 Tsutsu ko lɛ, jarayeli woji akalamɔ nitsumɔhei kalaa Yehowa Odasefoi awoji fɛɛ. Shi yɛ afi 1920 afii amli lɛ, akpɛ yiŋ akɛ ebaafee nɔ ni hi jogbaŋŋ diɛŋtsɛ kɛ nɔ ni he baaba sɛɛnamɔ yɛ mumɔŋ kɛ́ Yehowa tsuji kala amɛ diɛŋtsɛ amɛwoji. Be mli ni aje shishi fioo yɛ afi 1920 lɛ mli lɛ, woji akalamɔ nitsumɔ lɛ tee hiɛ fiofio yɛ Brooklyn, New York, kɛyashi beni emli balɛɛ waa diɛŋtsɛ. Beni shɛɔ afi 1967 lɛ, no mli lɛ woji akalamɔ tsũi lɛ efa babaoo. Akala yɛ shikpɔji krokomɛi hu anɔ, shi Jeŋ Ta II lɛ haaa woji akalamɔ nitsumɔ lɛ aya nɔ jogbaŋŋ yɛ shikpɔji babaoo nɔ.

8 Shi bɔ fɛɛ bɔ ni woji akalamɔ nitsumɔ lɛ fáa yɛ United States fɛɛ sɛɛ lɛ, edaaa bɔ ni eeekala woji eha jeŋ fɛɛ. No hewɔ lɛ, yɛ ta lɛ sɛɛ afii babaoo mli lɛ, no mli lɛ ato woji akalamɔ nitsumɔi ashishi loo aakala woji lolo yɛ maji krokomɛi babaoo mli, ni Canada, Denmark, England, Greece, South Africa, Switzerland, kɛ West Germany fata he. Beni shɛɔ afi 1970 afii lɛ shishijee mli lɛ, akɛ Australia, Brazil, Finland, Ghana, Japan, Nigeria, kɛ Philippines fata gbɛjianɔ ni atoɔ lɛ he. Nɛkɛ maji nɛɛ ekomɛi hu kalaa woji wuji. Yɛ afi 1970 afii lɛ shishijee mli hu lɛ, atsɔse Gilead maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi koni amɛhe asa yɛ woji akalamɔ mli, ni atsu amɛ kɛtee shikpɔji nɛɛ ekomɛi anɔ koni amɛyaye amɛbua nyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ yɛ amɛwoji akalamɔ nitsumɔ lɛ mli.

9 Yɛ afi 1980 afii lɛ amli lɛ, maji ni akalaa woji tɛtrɛbii yɛ mli lɛ ayifalɛ tee hiɛ babaoo kɛyashɛ 51.a Kwɛ bɔ ni enɛɛmɛi fɛɛ tsɔɔ bɔ ni akɛ Nuntsɔ lɛ nibii tsu nii jogbaŋŋ! Kwɛ bɔ ni eji odaseyeli ni mli wa ni tsɔɔ Maŋtsɛyeli nitsumɔ lɛ shweremɔ! Ni kwɛ bɔ ni eji odaseyeli ni mli wa ni tsɔɔ akɛ Yehowa Odasefoi aŋkroaŋkroi akpekpei abɔ ni ‘kɛ amɛnibii ni jara wa lɛ wo Yehowa hiɛ nyam’ lɛ fi sɛɛ babaoo! (Abɛi 3:⁠9) No hewɔ lɛ, amɛjie amɛhe kpo akɛ nibii ni Yehowa kɛjɔɔ amɛ yɛ gbɛ̀i srɔtoi anɔ lɛ he tsuji nukpai kpakpai.

Jwɛŋmɔ ni Akɛyaa Nɔ Kroko Nɔ

10 Yɛ afi 1970 afii amli kɛ afi 1980 shishijee mli lɛ, atee hiɛ waa diɛŋtsɛ yɛ woji akalamɔ he nilee mli, ni Yehowa Odasefoi kɛ woji akalamɔ ŋaa heei tsu nii. Tsutsu ko lɛ, amɛkɛ letterpress woji akalamɔ tsɔne ni akɛtsuɔ nii daa lɛ tsu nii. Enɛ tsake fiofio, ni amɛkɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ offset woji akalamɔ tsɔne lɛ bɔi nitsumɔ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, akalaa woji fɛfɛji kɛ emli mfonirii srɔtoi fe nɔ ni akɛ mfonirii ni hiɛ sui enyɔ (ediŋ kɛ su kroko lɛ) ni anyɛɔ akɛ letterpress memeji srɔtoi lɛ nyɛɔ feɔ lɛ. No sɛɛ lɛ, kɔmpiuta he nilee lɛ tsake prepress nitsumɔ muu lɛ fɛɛ (hesaamɔ kɛha woji akalamɔ). Yehowa Odasefoi fee Multilanguage Electronic Phototypeset­ting System (MEPS), kɔmpiuta gbɛjianɔtoo ni yeɔ ebuaa woji akalamɔ yɛ wiemɔi srɔtoi ni fa fe 370 mli amrɔ nɛɛ. Jarayeli he kɔmpiuta ko kwraa bɛ ni abaanyɛ akɛto MEPS he yɛ bɔ ni enyɛɔ etsuɔ nii waa ehaa yɛ wiemɔi babaoo mli lɛ hewɔ.

11 Yɛ MEPS kɔmpiuta he nilee lɛ yelikɛbuamɔ kɛ tsɔnei heei krokomɛi ni tamɔ nakai ni akɛtsuɔ nii tamɔ saji ni akɛhaa kɛtsɔɔ ilɛtrɔnik nɔ lɛ hewɔ lɛ, aná nɔyaa kpele kroko ni akɛfeɔ niyenii yɛ be ni sa mli. Tsutsu ko beni akɛ blema nilee lɛ tsuɔ nii lɛ, no mli lɛ nine shɛɔ woji tɛtrɛbii ni bɛ Blɔfo wiemɔ mli lɛ anɔ yɛ nyɔji komɛi asɛɛ loo yɛ afi kome po sɛɛ beni nine eshɛ Blɔfo nɔ̃ lɛ nɔ momo. Amrɔ nɛɛ, Buu-Mɔɔ lɛ jeɔ kpo yɛ wiemɔi srɔtoi 115 mli yɛ be kome mli, ni Awake! lɛ yɛ wiemɔi 62 mli. Enɛ tsɔɔ akɛ, yɛ jeŋ fɛɛ lɛ mɛi ni yaa Yehowa Odasefoi adaa otsi Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ shishi lɛ ateŋ mɛi ni fa fe oha mlijaa 95 kaseɔ saji kome too lɛ nɔŋŋ yɛ be kome too lɛ nɔŋŋ mli. Mɛɛ jɔɔmɔ enɛ ji nɛkɛ! Eka shi faŋŋ akɛ enɛ ji Nuntsɔ lɛ nibii ni akɛtsuɔ nii jogbaŋŋ koni aná nakai tsɔne nileei heei lɛ fɛɛ he sɛɛ jogbaŋŋ!

Gbɛjianɔtoo Mli Hiamɔ Nii Kroko

12 Nɛkɛ tsɔnei heei nɛɛ tsake Yehowa Odasefoi ajeŋ fɛɛ woji akalamɔ nitsumɔ mli hiamɔ nii ahe gbɛjianɔtoo lɛ. Offset woji akalamɔ tsɔnei ni akɛ woji fɛtɛfɛtɛi woɔ mli kɛkalaa woji lɛ tsuɔ nii oyayaayai fe letter­press memeji lɛ, shi amɛjara wa waa diɛŋtsɛ hu. Kɔmpiuta tsɔnei ni akɛfiɔ nitsumɔ nɛɛ sɛɛ, tamɔ niŋmaa, wiemɔ shishitsɔɔmɔ, nitɛŋmɔ, kɛ mfonirii ahe gbɛjianɔtoo yɛ be mli ni ehe baa sɛɛnamɔ waa diɛŋtsɛ fe tsɔnei memeji lɛ hu jara wa waa. Etsɛɛɛ ni ebafee faŋŋ akɛ ejeee tsɔne ni ekɛ nitsumɔ fiteee shika dɔŋŋ kɛ́ akɛaakala woji tɛtrɛbii yɛ maji srɔtoi 51 mli. No hewɔ lɛ, yɛ afi 1990 afii amli lɛ, “tsulɔnukpa anɔkwafo” lɛ pɛi shihilɛ lɛ mli ekoŋŋ ekwɛ. Te amu sane naa aha tɛŋŋ?

13 Niiamlipɛimɔ ni afee tsɔɔ akɛ ‘nibii ni jara wa’ ni Yehowa Odasefoi kɛ amɛnanemɛi kɛhaa lɛ he baaba sɛɛnamɔ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ kɛ́ abua woji akalamɔ nitsumɔ lɛ fɛɛ naa afee lɛ ekome. No hewɔ lɛ, abɔi woji akalamɔ nitsumɔhe niji lɛ anɔtsemɔ fiofio. Agbɛnɛ Germany ebɔi woji tɛtrɛbii kɛ woji akalamɔ kɛmiiha shikpɔji babaoo ni yɔɔ Eastern kɛ Western Europe lɛ, kɛfata ekomɛi ni tsutsu ko lɛ amɛji mɛi ni kalaa amɛ diɛŋtsɛ amɛwoji lɛ ahe. Italy kɛ woji tɛtrɛbii kɛ woji majeɔ Afrika hei komɛi kɛ Europa wuoyi-bokagbɛ, kɛfata Greece kɛ Albania he. Nigeria kɛ South Africa pɛ kalaa woji tɛtrɛbii yɛ Afrika. Nii ni abuaa naa afeɔ lɛ ekome nakai nɔŋŋ hu tee nɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ.

Nibii ni Yeɔ Buaa lɛ Ahe ni Asusuɔ Jogbaŋŋ

14 Beni shɛɔ July 1998 lɛ, no mli lɛ afɔ̃ɔ woji akalamɔ yɛ Europa maji komɛi amli, ni Austria, Denmark, France, Greece, Nether­lands, kɛ Switzerland fata he. Britain, Fin­land, Germany, Italy, Spain, kɛ Sweden baatsu Europa woji akalamɔ nitsumɔ lɛ he nii. Yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ, afiteŋ shika bɔ ni esaaa, ni akɛ shika ni akɛyeɔ abuaa lɛ baatsu nii jogbaŋŋ kɛha jeŋ fɛɛ nitsumɔ lɛ. Te afee tɛŋŋ ale maji ni baaya nɔ akɛ hei ni akalaa woji yɛ kɛ hei ni abaafɔ̃ɔ woji akalamɔ yɛ jɛmɛ lɛ? Bɔni afee ni “tsulɔnukpa anɔkwafo” lɛ aya nɔ ekɛ hegbɛ ni akɛha lɛ akɛ ekɛkwɛ Nuntsɔ lɛ nibii anɔ jogbaŋŋ lɛ atsu nii waa hewɔ lɛ, epɛi bɔ ni woji akalamɔ baanyɛ aya nɔ lɛ mli jogbaŋŋ yɛ he fɛɛ he.

15 Yiŋtoo titri hewɔ ni afɔ̃ɔ woji akalamɔ yɛ maji komɛi amli ni afee ekrokomɛi ekome lɛ damɔ nyɛ ni abaanyɛ akɛtsu nii jogbaŋŋ lɛ nɔ. Woji ni aaaha maŋ kome akala kɛha shikpɔji krokomɛi babaoo lɛ tsĩɔ naagba naa waa ni no ji gbɛ ni atsɔɔ nɔ akɛ tsɔne ni jara wa lɛ tsuɔ nii jogbaŋŋ. Amrɔ nɛɛ aakala woji yɛ hei ni afiteee shika babaoo yɛ he, hei ni ehe nibii yɔɔ babaoo, ni emajemɔ he gbɛjianɔtoi hi. No hewɔ lɛ, akɛ Nuntsɔ lɛ nibii miitsu nii jogbaŋŋ. Shi kɛlɛ, woji ni afɔ̃ɔ ekalamɔ yɛ maŋ ko mli lɛ etsɔɔɔ akɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ eyaŋ nɔ dɔŋŋ yɛ jɛmɛ. Abaaya nɔ akɛ woji ni akalaa lɛ babaoo amaje lolo, ni Yehowa Odasefoi akpei ohai abɔ ni yɔɔ nakai shikpɔji lɛ anɔ lɛ baaya nɔ amɛkɛ ekãa agba amɛkutsoŋbii lɛ “hejɔlɛ sanekpakpa lɛ.” (Efe. 2:17) Kɛfata he lɛ, nɛkɛ nibii ahe gbɛjianɔ ni atoɔ ekoŋŋ nɛɛ kɛ sɛɛnamɔi krokomɛi babaoo eba.

16 Kɛ aaatsĩ sɛɛnamɔ kome tã lɛ, akɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ woji akalamɔ tsɔnei lɛ ateŋ babaoo jɛ Denmark, Greece, the Nether­lands, kɛ Switzerland kɛtee Nigeria kɛ Philippines. Mɛi ni kɛ woji akalamɔ tsɔnei tsuɔ nii ni amɛjɛ Europa maji amli lɛ kpɛlɛ ninefɔ̃ɔ nɔ koni amɛkɛ woji akalamɔ tsɔnei lɛ aya koni amɛyatsɔse mɛi ni kɛ woji akalamɔ tsɔnei tsuɔ nii yɛ jɛmɛ lɛ ni akɛtsu nii. No hewɔ lɛ, nakai maji lɛ miiná nakai woji tɛtrɛbii ni afee lɛ jogbaŋŋ ni shikpɔji krokomɛi yɔɔ lɛ eko.

17 Susumɔ sɛɛnamɔ kroko he okwɛ: Shikpɔji fioo komɛi ni akalaa woji yɛ jɛmɛ lolo lɛ ji mɛi ni woɔ shika ni afiteɔ kɛkalaa woji lɛ he nyɔmɔ amrɔ nɛɛ. Nɔ ni ejɛ mli eba ji akɛ, yɛ shikpɔji ni akalaaa woji yɛ jɛmɛ dɔŋŋ lɛ anɔ lɛ, agbɛnɛ aná shika kɛha nibii krokomɛi ahe nitsumɔ, tamɔ Maŋtsɛyeli Asai ni amamɔɔ kɛ yelikɛbuamɔ ni akɛhaa koni akɛtsu wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ shikpɔji ni yeɔ ohia lɛ anɔ lɛ ahiamɔ nii ahe nii. No hewɔ lɛ, Nuntsɔ lɛ nibii ni akɛaatsu nii jogbaŋŋ lɛ tsɔɔ akɛ abaanyɛ akɛ nɔ ni Paulo wie etsɔɔ Korintobii lɛ atsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi yɛ maji krokomɛi fɛɛ amli akɛ: “Mikɛɛɛ enɛ ni mɛi komɛi ahe ajɔ amɛ ni nyɛ lɛ nyɛhao, shi moŋ koni fɛɛ afee pɛpɛɛpɛ; nɛkɛ be nɛɛ mli lɛ nyɛnɔtekemɔ lɛ ayaye nomɛi afimɔ lɛ najiaŋ . . . koni aye egbɔ pɛpɛɛpɛ.”​—⁠2 Kor. 8:​13, 14.

18 Yɛ nii ni abuaa naa koni fɛɛ afee ekome hewɔ lɛ, Yehowa Odasefoi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ efee ekome waa diɛŋtsɛ fe tsutsu ko. Ejeee naagba kɛha Odasefoi ni yɔɔ Denmark lɛ akɛ amɛaaha akala amɛ woji tɛtrɛbii lɛ yɛ Germany, eyɛ mli akɛ tsutsu ko lɛ amɛkalaa amɛ diɛŋtsɛ amɛnɔ̃. Amɛdaa shi yɛ sɔɔmɔ ni amɛ nyɛmimɛi ni yɔɔ Germany lɛ kɛhaa hewɔ. Ani Yehowa Odasefoi ni yɔɔ Germany lɛ amli fũɔ yɛ anɔkwale ni eji akɛ akɛ shika ni amɛkɛyeɔ amɛbuaa lɛ tsuɔ nii koni akɛná Biblia he woji aha Denmark​—⁠loo Russia, Ukraine, kɛ shikpɔji krokomɛi? Nɔ ni tamɔ nakai lɛ, ani nyɛmimɛi ni yɔɔ Nigeria lɛ nuɔ he nakai yɛ amɛnyɛmimɛi ni yɔɔ Ghana lɛ ahe? Dabida! Amɛyɛ miishɛɛ akɛ amɛaale akɛ abaanyɛ akɛ shika ni amɛnyɛmimɛi ni yɔɔ nakai shikpɔji lɛ anɔ lɛ kɛyeɔ amɛbuaa lɛ atsu nii agbɛnɛ kɛha yiŋtoi krokomɛi ni he hiaa.

Nibii lɛ Anɔkwɛmɔ

19 Akɛ adeka ni akadi nɔ akɛ “Shika Kɛha Asafo lɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Nitsumɔ​—⁠Mateo 24:14” lɛ ema Yehowa Odasefoi a-Maŋtsɛyeli Asai ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ amli. Akɛ shika ni abiii ni akɛwoɔ nakai adekai lɛ amli lɛ tsuɔ nii yɛ he fɛɛ he ni ehiaa yɛ. “Tsulɔnukpa anɔkwafo” lɛ kɛ nitsumɔhe niji komekomei lɛ tsɔɔ bɔ ni akɛ shika lɛ tsuɔ nii ahaa. No hewɔ lɛ, yɛ he ni mla ŋmɛɔ gbɛ lɛ, shika ni akɛwoɔ onia adeka mli yɛ maŋ ko mli lɛ baanyɛ afi Yehowa Odasefoi anitsumɔi asɛɛ yɛ maŋ kroko mli ní kɛ jɛmɛ jɛkɛmɔ feɔ kilomitai akpei abɔ. Akɛ shika ni tamɔ nɛkɛ etsu nii yɛ shikpɔji krokomɛi anɔ koni akɛ yelikɛbuamɔ ni he hiaa amrɔ nɔŋŋ aha nanemɛi heyelilɔi ni nibii tamɔ lasuogbelei, ahum, shikpɔŋhosomɔi kɛ maŋ tai haoɔ amɛ lɛ. Ni akɛ shika ni tamɔ nɛkɛ ni akɛkeɔ lɛ miitsu nii koni akɛkwɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔi ni yɔɔ shikpɔji ni fa fe 200 nɔ lɛ.

20 Yɛ Yehowa Odasefoi asafoi amli lɛ, taakɛ afɔɔ feemɔ lɛ, atsĩɔ shika he saji atã shikome pɛ daa nyɔŋ nɔ​—⁠ni afeɔ enɛ minitii fioo pɛ. Akɛ plɛtei ni akɛbiɔ shika tsɔɔɔ mɛi ahiɛ yɛ Maŋtsɛyeli Asai anɔ loo yɛ kpeei ashishi. Ayabiii shika yɛ mɛi aŋkroaŋkroi adɛŋ. Ayahaiii mɛi kɛbaaa koni amɛbabua mɛi anaa kɛtao shika. Taakɛ eji lɛ, Buu-Mɔɔ lɛ ŋmaa sane kome pɛ yɛ afi kome mli ni tsɔɔ bɔ ni mɛi ni sumɔɔ lɛ baanyɛ afee ni amɛkɛ nɔ ko aye abua Buu Mɔɔ Biblia kɛ Woji Bibii Asafo lɛ bɔni afee ni akɛfi jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ lɛ sɛɛ. Atsĩii Asafo lɛ shika he saji atã yɛ Awake! lɛ mli daa. Belɛ mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ atsuɔ jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ ni da waa ni ji sanekpakpa shiɛmɔ nitsumɔ, Maŋtsɛyeli Asai ni he hiaa maa, mɛi ni yɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ krɛdɛɛ lɛ mli lɛ akwɛmɔ, kɛ yelikɛbuamɔ ni akɛhaa Kristofoi ni ehia amɛ lɛ ahe nii? Yehowa kɛ nihamɔ mumɔ ejɔɔ ewebii yɛ naakpɛɛ gbɛ nɔ. (2 Kor. 8:⁠2) Wɔmiiŋɔ hegbɛ nɛɛ koni wɔkɛda mɛi fɛɛ ni náa ‘amɛnibii ni jara wa ni amɛkɛwoɔ Yehowa hiɛ nyam’ lɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ shi. Amɛbaanyɛ amɛná nɔmimaa akɛ “tsulɔnukpa anɔkwafo” lɛ baaya nɔ ekwɛ Nuntsɔ lɛ nibii anɔ. Ni wɔsɔlemɔ ji akɛ Yehowa baaya nɔ ajɔɔ gbɛjianɔi fɛɛ ni atoɔ koni akɛlɛɛ jeŋ fɛɛ nitsumɔ lɛ mli lɛ nɔ.

a Yɛ shikpɔji nɛɛ ateŋ kpawo nɔ lɛ, jarayeli nitsumɔhei kalaa woji.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje