Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w94 12/15 bf. 23-25
  • Ani Esa akɛ Osɔle Oha Yesu?

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Ani Esa akɛ Osɔle Oha Yesu?
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Mɛni Ji Sɔlemɔ?
  • Yesu ni WɔɔkpɛlɛEnɔ yɛ Wɔsɔlemɔi Amli
  • Te ‘Atsɛɔ’Yesu Gbɛi Ahaa Tɛŋŋ?
  • Nɔ ni Yesu Baanyɛ Afee Aha Wɔ
  • Mɛɛ Gbɛ nɔ OtsɔɔOwoɔ Yesu Hiɛ Nyam?
  • Sɔlemɔi ni Akpɛlɛɔ Nɔ
  • Tsi Obɛŋkɛ Nyɔŋmɔ yɛ Sɔlemɔ Mli
    Mɛni Biblia Lɛ Tsɔɔ Diɛŋtsɛ?
  • Sɔlemɔ Ji Nikeenii Ni Jɛ Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ
    Mɛni Wɔbaanyɛ Wɔkase Kɛjɛ Biblia Lɛ Mli?
  • Ani Nyɔŋmɔ Boɔ Osɔlemɔi Atoi?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1982
  • Nyɔŋmɔ ni Aaabɛŋkɛ Lɛ yɛ Sɔlemɔ Mli
    Mɛni Nyɔŋmɔ Taoɔ yɛ Wɔdɛŋ?
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1994
w94 12/15 bf. 23-25

Ani Esa akɛ Osɔle Oha Yesu?

MƐI komɛi susuɔ akɛ eja ákɛ akɛ sɔlemɔ aaaha Yesu. Atsɔɔ mɛi pii yɛ Germany kɛjɛ amɛ gbekɛbiiashi akɛ esa akɛ amɛmua amɛniji anaa ni amɛda Yesu Kristo shi dani amɛye nii.

Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, Yesu yɛ gbɛhe ko ni kwɔ gojoo mli lɛlɛŋ yɛ ŋwɛi. Shi, ani no tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔkɛ wɔsɔlemɔ aha lɛ? Ekolɛ ofata mɛi ni yɛ suɔmɔ ni amɛyɔɔ kɛha Yesu hewɔ lɛ, amɛkɛ amɛsɔlemɔ haa lɛ lɛ ahe, shi mɛni Yesu diɛŋtsɛ susuɔ yɛ sɔlemɔi ni tamɔ nɛkɛ he?

Klɛŋklɛŋ lɛ, mɛni hewɔ esa akɛ sanebimɔi nɛɛ ate shi po? Ejaakɛ Biblia lɛ kɛɔ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ji ‘sɔlemɔ Toibolɔ.’ Belɛ ebɛ naakpɛɛ akɛ Nyɔŋmɔ tsuji ni hi shi yɛ blema, tamɔ Israelbii lɛ nɛkɛ, sɔle amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ, Ofe lɛ pɛ. — Lala 5: 1, 2; 65: 3.

Ani nibii tsake beni Yesu, Nyɔŋmɔ Bi lɛ, ba shikpɔŋ nɔ koni ebakpɔ adesai kɛjɛ esha kɛ gbele mli lɛ? Dabi, atee nɔ asɔle aha Yehowa tɛ̃ɛ lolo. Beni eyɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ, Yesu diɛŋtsɛ sɔle kpitio-kpitio eha eŋwɛi Tsɛ lɛ, ni etsɔɔ mɛi krokomɛi ni amɛfee nakai nɔŋŋ. Susumɔ sɔlemɔ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ni bei komɛi amli lɛ atsɛɔ lɛ Nuntsɔ lɛ Sɔlemɔ loo Wɔ-Tsɛ ni Yɔɔ Ŋwɛi, ni no ji sɔlemɔi ni ale jogbaŋŋ yɛ jeŋ fɛɛ lɛ ekome lɛ he okwɛ. Yesu etsɔɔɔ wɔ ni wɔsɔle wɔha lɛ; ekɛ nɔkwɛmɔ nɔ nɛɛ ha wɔ: “Wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ha ogbɛi lɛ he atse.” — Mateo 6: 6, 9; 26: 39, 42, NW.

Agbɛnɛ nyɛhaa wɔkwɛa sane lɛ mli fitsofitso kɛtsɔ nɔ ni sɔlemɔ diɛŋtsɛ ji lɛ mlipɛimɔ jogbaŋŋ nɔ.

Mɛni Ji Sɔlemɔ?

Sɔlemɔ fɛɛ sɔlemɔ ji jamɔ su ko. The World Book Encyclopedia lɛ maa enɛ nɔ mi, akɛ: “Sɔlemɔ ji jamɔ su ko ni emli lɛ mɔ ko kɛ hetuu-kɛhamɔ, shidaa, esha jajemɔ, loo faikpamɔ fɔɔ Nyɔŋmɔ hiɛ.”

Be ko lɛ Yesu kɛɛ: “Aŋma akɛ: ‘Yehowa o-Nyɔŋmɔ lɛ oja, ni lɛ pɛ kɛkɛ okɛ sɔɔmɔ krɔŋkrɔŋ aha.’” Yesu kɛ ehe kpɛtɛ shishitoo anɔkwale lɛ he akɛ, esa ákɛ akɛ jamɔ — ni no hewɔ lɛ eji sɔlemɔ hu — aha e-Tsɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ pɛ. — Luka 4:8; 6: 12, NW.

Yesu ni WɔɔkpɛlɛEnɔ yɛ Wɔsɔlemɔi Amli

Yesu gbo akɛ kpɔmɔ afɔleshaa nɔ kɛha adesai, Nyɔŋmɔ tee lɛ shi, ni awo enɔ kɛtee gbɛhe ni kwɔ mli. Taakɛ obaasusu lɛ, enɛɛmɛi fɛɛ kɛ tsakemɔ ni kɔɔ sɔlemɔi ni akpɛlɛɔ nɔ lɛ he lɛ ba. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

Bɔfo Paulo tsɔɔ hewalɛ kpele ni gbɛhe mli ni Yesu yɔɔ lɛ naa yɛ sɔlemɔ nɔ lɛ mli akɛ: “Enɛ hewɔ hu ni Nyɔŋmɔ wo enɔ gojoo, ni eduro lɛ gbɛi ni ta gbɛi fɛɛ gbɛi nɔ, koni mɛi ni yɔɔ ŋwɛi kɛ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ nɔ kɛ mɛi ni yɔɔ shikpɔŋ lɛ shishi lɛ anakutso fɛɛ nakutso akula shi yɛ Yesu gbɛi amli, ni lilɛi fɛɛ lilɛi agba mli kpoo akɛ Yesu Kristo ji Nuntsɔ kɛwo Tsɛ Nyɔŋmɔ lɛ hiɛ nyam.” — Filipibii 2: 9-11.

Ani wiemɔi, “nakutso fɛɛ nakutso akula shi yɛ Yesu gbɛi amli” lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ wɔkɛ wɔsɔlemɔ aha lɛ? Dabi. Hela wiemɔ kuku ni awieɔ he yɛ biɛ lɛ “tsɔɔ gbɛ́i ni mɛi ni kulaa shi lɛ feɔ ekome yɛ he, nɔ ni mɛi fɛɛ ni efee ekome lɛ (πᾶν γόνυ) jaa yɛ he. Gbɛi ni Yesu nine shɛ nɔ lɛ tsirɛɔ mɛi fɛɛ kɛyaa jamɔ yɛ ekomefeemɔ mli lɛ mli, (A Grammar of the Idiom of the New Testament, ni G. B. Winer ŋma) Yɛ anɔkwale mli lɛ, dani sɔlemɔ ko aaafee nɔ ni akpɛlɛɔ nɔ lɛ, esa akɛ akɛha “yɛ Yesu gbɛi amli,” shi kɛlɛ Yehowa Nyɔŋmɔ akɛ sɔlemɔ lɛ haa ni etsuɔ nii kɛhaa ehiɛnyamwoo. Yɛ yiŋtoo nɛɛ hewɔ lɛ, Paulo kɛɔ akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ mli lɛ, nyɛkɛ sɔlemɔ kɛ faikpamɔ kɛ shidaa atsia nyɛtutɔmɔi lɛ ata yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ.” — Filipibii 4: 6.

Taakɛ bɔ ni nanegbɛ ko kɛ mɔ yaa he ko pɔtɛɛ lɛ, nakai nɔŋŋ hu Yesu ji “gbɛ” ni kɛ mɔ yaa Nyɔŋmɔ Ofe lɛ ŋɔɔ. Yesu tsɔɔ bɔfoi lɛ akɛ: “Mi nɔŋŋ ji gbɛ lɛ kɛ anɔkwale lɛ kɛ wala lɛ; mɔ ko baaa Tsɛ lɛ ŋɔɔ, akɛ ja etsɔ minɔ.” (Yohane 14: 6) No hewɔ lɛ esa akɛ wɔkɛ wɔsɔlemɔi lɛ aha Nyɔŋmɔ kɛtsɔ Yesu nɔ shi jeee kɛmiiha Yesu diɛŋtsɛ.a

Ekolɛ mɛi komɛi baabi akɛ, ‘Shi, ani Biblia lɛ ebɔɔɔ amaniɛ akɛ kaselɔ Stefano kɛ bɔfo Yohane fɛɛ wie amɛtsɔɔ Yesu yɛ ŋwɛi?’ Eji anɔkwale. Shi nɛkɛ saji nɛɛ kɔɔɔ sɔlemɔi ahe, ejaakɛ Stefano kɛ Yohane teŋ mɔ fɛɛ mɔ na Yesu yɛ ninaa mli ni amɛkɛ lɛ wie tɛ̃ɛ. (Bɔfoi lɛ Asaji 7: 56, 59; Kpojiemɔ 1: 17-19; 22:20) Ha ahi ojwɛŋmɔ mli akɛ, ni mɔ ko kɛ Nyɔŋmɔ aaawie kɛkɛ lɛ diɛŋtsɛ etsɔɔɔ sɔlemɔ. Adam kɛ Hawa kɛ Nyɔŋmɔ wie, ni amɛjie amɛnaa yɛ esha kpeteŋkpele ni amɛfee lɛ he, beni E-kojo amɛ yɛ esha ni amɛfee yɛ Eden lɛ sɛɛ lɛ. Wiemɔ ni amɛkɛ lɛ wie nakai lɛ jeee sɔlemɔ. (1 Mose 3: 8-19) No hewɔ lɛ, ebaafee nɔ ni ejaaa ákɛ akɛ Stefano loo Yohane ni kɛ Yesu wie lɛ aaatsu nii akɛ odaseyeli akɛ esa akɛ wɔkɛ wɔsɔlemɔ aha lɛ.

Te ‘Atsɛɔ’Yesu Gbɛi Ahaa Tɛŋŋ?

Ani yiŋkɔshikɔshi-feemɔ ko yɛ omli lolo, ni oosusu akɛ eja gbɛ akɛ aaasɔle aha Yesu? Yoo ko ŋma wolo eyaha Buu Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he niji lɛ ekome akɛ: “Mɔbɔ sane ji akɛ, miyiŋ tsɔko lolo akɛ klɛŋklɛŋ Kristofoi lɛ sɔleee amɛhaaa Yesu.” Eyɛ Paulo wiemɔi ni yɔɔ 1 Korintobii 1:2 lɛ yɛ ejwɛŋmɔ mli, he ni etsi ta yɛ akɛ, “mɛi fɛɛ ni tsɛɔ amɛkɛ wɔ fɛɛ Nuntsɔ, Yesu Kristo gbɛi lɛ anɔ yɛ he fɛɛ he lɛ.” Shi, esa akɛ mɔ ko akadi akɛ, yɛ shishijee wiemɔ lɛ mli lɛ, wiemɔ ni ji “tsɛɔ” lɛ baanyɛ atsɔɔ nibii krokomɛi ni jeee sɔlemɔ.

Te ‘atsɛ’ Kristo gbɛi lɛ yɛ he fɛɛ he aha tɛŋŋ? Gbɛ kome ji akɛ, Yesu ni jɛ Nazaret lɛ sɛɛnyiɛlɔi lɛ kpɛlɛ enɔ yɛ faŋŋ mli akɛ lɛ ji Mesia kɛ “je lɛ Yiwalaherelɔ,” ni amɛfee naakpɛɛ nibii pii yɛ egbɛi amli. (1 Yohane 4:14; Bɔfoi lɛ Asaji 3:6; 19: 5) No hewɔ lɛ, The Interpreter’s Bible lɛ kɛɔ akɛ wiemɔ kuku, ni ji “tsɛɔ wɔ Nuntsɔ lɛ gbɛi lɛ . . . tsɔɔ akɛ aajaje Nuntsɔ ni eji lɛ moŋ fe akɛ aasɔle aha lɛ.”

Kristo ni aaakpɛlɛ enɔ ni aná la ni efɔse eshwie shi lɛ mli hemɔkɛyeli, ni haa eshaifaa baa lɛ hu ji ‘wɔ Nuntsɔ, Yesu Kristo gbɛi ni atsɛɔ.’ (Okɛ Bɔfoi lɛ Asaji 10:43 ato 22:16 he.) Ni wɔtsiɔ Yesu gbɛi ata diɛŋtsɛ be fɛɛ be ni wɔkɛ wɔsɔlemɔ haa Nyɔŋmɔ kɛtsɔɔ enɔ. No hewɔ lɛ, yɛ be mli ni etsɔɔ akɛ wɔbaanyɛ wɔtsɛ Yesu gbɛi lɛ, Biblia lɛ etsɔɔɔ akɛ wɔkɛ wɔsɔlemɔ aha lɛ. — Efesobii 5:20; Kolosebii 3: 17.

Nɔ ni Yesu Baanyɛ Afee Aha Wɔ

Yesu wo ekaselɔi lɛ ashi faŋŋ akɛ: “Ni nɔ fɛɛ nɔ ni nyɛaakpa he fai yɛ migbɛi anɔ lɛ, mafee.” Ani enɛ biɔ ni akɛ sɔlemɔ aha lɛ? Dabi. Esa akɛ akɛ nɔ ni abiɔ lɛ afɔ Yehowa Nyɔŋmɔ hiɛ — shi yɛ Yesu gbɛi amli. (Yohane 14: 13, 14; 15:16) Wɔkpaa Nyɔŋmɔ fai koni E-Bi, Yesu, kɛ ehewalɛ kɛ ehegbɛ kpele lɛ atsu nii yɛ wɔgbɛfaŋ.

Mɛɛ gbɛ Yesu tsɔɔ nɔ ekɛ esɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi lɛ yeɔ sharamɔ ŋmɛnɛ yɛ? Akɛ bɔ ni Paulo tsɔɔ Kristofoi ni afɔ amɛ mu lɛ asafo lɛ mli eha lɛ baanyɛ afee nɔkwɛmɔ nɔ. Ekɛto gbɔmɔtso he, ni Yesu Kristo ji yitso lɛ. “Yitso” lɛ kɛ mumɔŋ gbɔmɔtso lɛ mli bii ahiamɔ nii haa amɛ kɛtsɔɔ “talɔi kɛ fãi” lɛ anɔ, aloo nɔ ni etsɔɔ nɔ kɛ gbɛjianɔ ni eto ni etsɔɔ nɔ ekɛ mumɔŋ niyenii kɛ gbɛtsɔɔmɔ haa esafo lɛ. (Kolosebii 2:19) Yɛ nakai gbɛ nɔ nɔŋŋ ŋmɛnɛ, Yesu kɛ “gbɔmɛi ateŋ nikeenii,” loo hii ni he esa yɛ mumɔŋ lɛ tsuɔ nii, koni amɛnyiɛ hiɛ yɛ asafo lɛ mli, ni amɛkɛ jajemɔ loo tsɔsemɔ po aha kɛ ebafee nɔ ni he miihia. Gbɛjianɔtoo ko bɛ ni haa asafo lɛ mli bii kɛ Yesu yeɔ sharamɔ tɛ̃ɛ loo ni amɛkɛ amɛsɔlemɔ aha lɛ, shi eka shi faŋŋ akɛ — hɛɛ, esa akɛ — amɛsɔle amɛha Yesu Tsɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ. — Efesobii 4: 8-12, NW.

Mɛɛ Gbɛ nɔ OtsɔɔOwoɔ Yesu Hiɛ Nyam?

Mɛɛ nitsumɔ titri Yesu hiɛ nɛkɛ, yɛ adesai ayiwalaheremɔ mli! Bɔfo Petro bo akɛ: “Ejaakɛ yiwalaheremɔ bɛ mɔ ko mɔ ko mli; ni asaŋ gbɛi kroko hu bɛ ŋwɛi shishi ni aŋɔha gbɔmɛi, ni sa akɛ atsɔ nɔ ahere wɔyiwala.” (Bɔfoi lɛ Asaji 4:12) Ani ole bɔ ni Yesu gbɛi lɛ he hiaa ha?

Kɛ wɔsɔleee wɔhaaa Yesu diɛŋtsɛ tɛ̃ɛ lɛ, wɔbaaa gbɛhe mli ni eyɔɔ lɛ shi. Shi moŋ, kɛ wɔsɔle yɛ Yesu gbɛi amli lɛ, ewoɔ ehiɛ nyam. Ni taakɛ bɔ ni gbekɛbii woɔ amɛfɔlɔi ahiɛ nyam kɛtsɔɔ toiboo ni amɛfeɔ lɛ nɔ lɛ, wɔwoɔ Yesu Kristo hiɛ nyam kɛtsɔɔ ekitai atoi ni wɔboɔ lɛ nɔ, titri lɛ kita hee akɛ wɔsumɔ wɔhe lɛ. — Yohane 5:23; 13: 34.

Sɔlemɔi ni Akpɛlɛɔ Nɔ

Ani oosumɔ ni okɛ sɔlemɔi ni akpɛlɛɔ nɔ aha? Belɛ okɛha Yehowa Nyɔŋmɔ, ni ofee nakai yɛ e-Bi, Yesu, gbɛi amli. Esa akɛ ole Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii, ni oha osɔlemɔi lɛ ajie nakai shishinumɔ lɛ kpo. (1 Yohane 3: 21, 22; 5:14) Na hewalɛ kɛjɛ Lala 66:20 mli wiemɔi lɛ amli: “Yijiemɔ aha Nyɔŋmɔ, akɛ etswaaa misɔlemɔ lɛ efɔɔɔ, ni ejieee emɔbɔnalɛ lɛ yɛ minɔ.”

Taakɛ wɔna lɛ, sɔlemɔi ji jamɔ su ko ni ji Nyɔŋmɔ Ofe lɛ pɛ nɔ̃. Kɛ wɔkɛ wɔsɔlemɔi fɛɛ ha Yehowa Nyɔŋmɔ lɛ, wɔtsɔɔ akɛ wɔkpɛlɛ Yesu gbɛtsɔɔmɔ yɛ sɔlemɔ he akɛ: “Wɔ-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi,” lɛ nɔ. — Mateo 6: 9.

[Shishigbɛ niŋmai]

a Mɛi komɛi kɛ amɛsɔlemɔ baaha Yesu ejaakɛ amɛsusuɔ akɛ Nyɔŋmɔ ji lɛ. Shi Yesu ji Nyɔŋmɔ Bi, ni lɛ diɛŋtsɛ hu eja Yehowa, e-Tsɛ lɛ. (Yohane 20:17) Kɛha sane nɛɛ mlitsɔɔmɔ fitsofitso lɛ, kwɛmɔ wolo, Ani Esa akɛ Ohe Triniti lɛ Oye?, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. ŋma lɛ mli.

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje