-
Ni ‘Aaafɔ Mɔ Ehee’ Ebahe GbɛiBuu-Mɔɔ—1982 | March 1
-
-
Yesu kɛɛ Yudafoi anɔyelɔ, Farisinyo Nikodemo akɛ: “Lɛlɛŋ, lɛlɛŋ, miikɛɛo akɛ, kɛji ajɛɛɛ nu kɛ mumɔ mli afɔɔɔ mɔ ko lɛ, enyɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli ebote. Ohiɛ akafeeo yaa akɛ mikɛɛo akɛ: Esa akɛ afɔnyɛ ehee.” (Yoh. 3:5, 7, NW) Yesu kɛ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ miitsɔɔ mɛni? Mɛni ji Yehowa Nyɔŋmɔ yiŋtoo hewɔ ni ehaa afɔɔ mɛi ehee lɛ? Mɛɛ gbɛi anɔ atsɔɔ afɔɔ mɔ ehee? Ni mɛɛ gbɛnaa nii ka mɛi ni afɔ amɛ ehee lɛ anɔ? Dani aaanyɛ aha nɛkɛ sanebimɔi nɛɛ ahetoo jogbaŋŋ lɛ, ehe miihia ni akɛ shishitoo anɔkwalei komɛi ni kɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ shishitoo nibii kɛ eyiŋtoo ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ kɛ gbɔmɔ he lɛ amamɔ shi da.
-
-
Nyɔŋmɔ Yiŋtoo Hewɔ Ni Ehaa ‘Afɔɔ’ Mɛi Komɛi ‘Ehee’Buu-Mɔɔ—1982 | March 1
-
-
Nyɔŋmɔ Yiŋtoo Hewɔ Ni Ehaa ‘Afɔɔ’ Mɛi Komɛi ‘Ehee’
“Lɛlɛŋ, lɛlɛŋ, miikɛɛo akɛ: Kɛji ajɛɛɛ nu kɛ mumɔ mli afɔɔɔ mɔ ko lɛ, enyɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ mli ebote. Ohiɛ akafeeo yaa akɛ mikɛɛo akɛ: Esa akɛ afɔnyɛ ehee.”—Yoh. 3:5, 7, NW.
1, 2. (a) Mɛni esa akɛ wɔnu shishi ni wɔyoo dani anyɛ atsɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo hewɔ ni ehaa ‘afɔɔ’ mɛi komɛi ‘ehee’ lɛ mli jogbaŋŋ? (b) Mɛɛ odaseyeli Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛhaa yɛ ejalɛ kojomɔ he, shi kɛlɛ mɛni ji nɔ ni ejalɛ kojomɔ lɛ biii ni efee?
1 DANI wɔɔnyɛ wɔtsɔɔ Nyɔŋmɔ yiŋtoo hewɔ ni ehaa ‘afɔɔ’ mɛi komɛi ‘ehee’ lɛ mli jogbaŋŋ lɛ, ehe miihia ni wɔnu nɔ ko ni kɔɔ Yehowa Nyɔŋmɔ sui kɛ yiŋtoo ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ kɛ gbɔmɔ he lɛ shishi ni wɔyoo enɛɛmɛi hu.
2 Odase ni Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ yɔɔ lɛ haaa wɔyiŋ afee wɔ kɔshikɔshi kwraa akɛ Nyɔŋmɔ sui ni ekaaa lɛ ateŋ ekome ji jalɛ kojomɔ. Agbɛnɛ hu jalɛ ji emaŋtsɛsɛi lɛ shishitoo nii. (5 Mose 32:4; Lala 89:15) Shi akɛni eja ni jalɔ ji lɛ hu lɛ kɛ gbɛnaa nii ko efɔɔɔ enɔ akɛ esa akɛ ekɛ duromɔ kome aha ebɔɔnii fɛɛ ni yɔɔ jwɛŋmɔ lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ, ebɔ ebɔɔnii lɛ ekomɛi akɛ mumɔŋ bɔɔnii, ŋwɛibɔfoi, ni he ewa kwraa fe adesai. Ni nakai nɔŋŋ hu ewooo eshikpɔŋ nɔ bɔɔnii ni ji anɔkwafoi lɛ nyɔmɔ yɛ gbɛ kome too lɛ nɔŋŋ nɔ. No hewɔ lɛ Yesu kɛɛ yɛ Yohane Baptisilɔ lɛ he akɛ “mɔ ni ji bibioo kwraa yɛ Ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ mli lɛ fe lɛ.” (Mat. 11:11, The New English Bible) Enɛɛmɛi ji saji otii ni esa akɛ wɔha ehi wɔjwɛŋmɔ mli yɛ be mli ni wɔsusuɔ sane ni kɔɔ ‘fɔmɔ hee’ nɛɛ he ekoŋŋ lɛ.
Nyɔŋmɔ Yiŋtoo Kɛha Shikpɔŋ Lɛ Kɛ Gbɔmɔ
3. Mɛɛ gbɛkpamɔ ni miishɛɛ yɔɔ mli ka Adam kɛ Hawa hiɛ beni abɔ amɛ lɛ?
3 Bɔni afee ni wɔyoo Nyɔŋmɔ yiŋtoo hewɔ ni ehaa ‘afɔɔ’ adesai komɛi ‘ehee’ lɛ, ehe miihia ni wɔnu shihilɛi komɛi ni ba ni ha Nyɔŋmɔ to eyiŋ akɛ ebaaha ‘afɔ’ mɛi komɛi ‘ehee’ lɛ shishi. Kɛ wɔsusu wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ ahe lɛ, wɔnaa akɛ Nyɔŋmɔ kɛ famɔ nɛɛ ha amɛ: “Nyɛfɔa ni nyɛyi afaa ni nyɛyia shikpɔŋ lɛ nɔ obɔ, ni nyɛnaanaa nɔ, ni nyɛyea bɔɔnii fɛɛ ni tsiɔ ehe yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ lɛ nɔ.” (1 Mose 1:28, NW) Adam kɛ Hawa ji Nyɔŋmɔ bii beni amɛyeɔ emuu lɛ. Akɛni Nyɔŋmɔ kɛ amɛ to abɔɔ ko ni yɔɔ fɛo ni kooloi kɛ fɔfɔii kɛ tsei ayibii sɔrɔtoi ni ŋɔɔ eyi mli obɔ mli hewɔ lɛ, amɛshihilɛ yɛ miishɛɛ naakpa. Yɛ be mli ni amɛyaa nɔ amɛyeɔ shikpɔŋ lɛ nɔ ni amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshwiei woɔ nɔ lɛ, yɛ naagbee lɛ shikpɔŋ muu lɛ fɛɛ baatsɔ paradeiso ni adesai ni yeɔ emuu yɔɔ nɔ, taakɛ Adam kɛ Hawa hu yeɔ emuu lɛ. Mɛɛ gbɛkpamɔ ni ŋɔɔ po ka amɛhiɛ nɛkɛ!
4, 5. Mɛni hewɔ ni wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ nyɛɛɛ atsu yiŋtoo hewɔ ni Nyɔŋmɔ bɔ amɛ lɛ he nii lɛ? (b) No hewɔ lɛ Yehowa to gbɛjianɔ koni namɔ atsu eyiŋtoo ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ kɛ gbɔmɔ he lɛ he nii?
4 Shi kɛlɛ, wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ bɛ hiɛsɔɔ kɛha gbɛjianɔ ni Nyɔŋmɔ eto kɛha amɛ lɛ fɛɛ ni amɛtɔ emla lɛ nɔ. No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ shwie amɛ kɛjɛ ebii aweku lɛ mli ni ebu amɛ gbele fɔ. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ afɔ amɛshwiei lɛ fɛɛ akɛ eshafeelɔi ni hɔlɔ gbele shishi. (1 Mose 3:19; Rom. 5:12) Wɔ klɛŋklɛŋ fɔlɔi lɛ loo amɛbii lɛ ateŋ mɔ ko bɛ ni enyɛ etsu Nyɔŋmɔ shishijee famɔ ni ekɛha adesa weku lɛ he nii. Ani enɛ tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ kɛ gbɔmɔ baŋ mli? Ebaŋ lɛ nakai kɔkɔɔkɔ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ maa nɔ aduatsɔ kɛhaa wɔ akɛ eyiŋtooi efeee efolo kɔkɔɔkɔ.—Yes. 46:10, 11; 55:10, 11.
5 Belɛ mɛɛ gbɛ nɔ abaatsɔ atsu Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ kɛ gbɔmɔ lɛ he nii? Kɛtsɔ Seshi ko nɔ, taakɛ Nyɔŋmɔ tsɔ hiɛ ewie yɛ Eden abɔɔ lɛ mli kɛ eshiwoo hu ni ekɛha Abraham lɛ. Bɔfo Paulo tsɔɔ akɛ nakai Seshi lɛ diɛŋtsɛ ji Yesu Kristo.—1 Mose 3:15; 22:17, 18; Gal. 3:16, 29.
Bɔ Ni Nyɔŋmɔ Shishijee Yiŋtoo Lɛ Baaba Mli Aha
6. Mɛni nɔ Nyɔŋmɔ tsɔ ni egbele gbɛ koni akɛ Adam shwiei lɛ aba Nyɔŋmɔ weku lɛ mli ekoŋŋ?
6 Te Yesu Kristo aaafee tɛŋŋ aha Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo lɛ aba mli? Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, kɛtsɔ fɔbuu ni jɛ Adam atuatsemɔ lɛ mli ba ni ka adesa weku lɛ nɔ lɛ jiemɔ nɔ. Yesu nyɛ efee enɛ, ejaakɛ afɔ lɛ akɛ gbɔmɔ ni yeɔ emuu, Yehowa Nyɔŋmɔ—jeee Maria wu Yosef—ji e-Tsɛ. Yesu tsu nɛkɛ fɔbuu nɛɛ jiemɔ he nii kɛtsɔ egbele yɛ sɛŋmɔtso nɔ akɛ afɔleshãa nɔ̃ lɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, yiŋtoo titri hewɔ ni eba shikpɔŋ nɛɛ nɔ lɛ ekome ji ni ekɛ ewala abaha akɛ kpɔmɔ nɔ. No hewɔ lɛ egbele gbɛ koni Adam shwiei abatsɔmɔ Yehowa weku ni ekpɛlɛ amɛnɔ lɛ mlibii ekoŋŋ.—Mat. 28:20.
7. Mɛni nɔ adamɔ atee Yesu shi kɛba mumɔŋ wala mli?
7 Shi kɛlɛ, Kpɔlɔ ko ni egbo he baŋ sɛɛnamɔ kɛhaŋ adesa weku lɛ. No hewɔ lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ tee Yesu Kristo shi yɛ gbi ni ji etɛ lɛ nɔ, “aha lɛ wala yɛ mumɔ gbɛfaŋ.” (1 Pet. 3:18) Yehowa damɔ nɔ ni ba yɛ Yordan Faa lɛ naa beni abaptisi Yesu lɛ nɔ efee enɛ. Jɛmɛ Nyɔŋmɔ tsɔ emumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ nɔ efɔ́ Yesu akɛ emumɔŋ Bi. Jeee akɛ Yohane Baptisilɔ lɛ na Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ ni eekpeleke shi tamɔ okpo kɛmiiba Yesu nɔ kɛkɛ, shi moŋ enu Nyɔŋmɔ gbee miikɛɛ akɛ: “Mɔ nɛɛ ji misuɔmɔ bi ni mina ehe tsui lɛ.”—Mat. 3:16, 17; Heb. 10:5-10.
8. Kɛfata ‘fɔ ni afɔ lɛ ehee’ yɛ Yordan Faa lɛ naa lɛ he lɛ, mɛni ekoŋŋ hewɔ afɔ́ Yesu mu ni ahala lɛ hu koni ebafee?
8 Jeee akɛ Yesu batsɔ Nyɔŋmɔ mumɔŋ Bi pɛ, shi ebatsɔ Mesia, Kristo lɛ, aloo Mɔ ni afɔlɛ mu ni ebafee Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ maŋtsɛ lɛ. Agbɛnɛ hu, ahala lɛ yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ akɛ osɔfonukpa aha adesai ni gboɔ lɛ koni ebajie esha tɔmɔi ni kã amɛnɔ lɛ. (Heb. 7:26) Agbɛnɛ hu, Yesaia 61:1, 2 wiemɔi lɛ bakɔ ehe: “Nuŋtsɔ Yehowa mumɔ lɛ minɔ, ejaakɛ Yehowa efɔmi mu, koni mishiɛ sane kpakpa lɛ mitsɔɔ ohiafoi; etsumi koni mibatsa mɛi ni amɛtsuii ekumɔ lɛ, ni mijaje heyeli mitsɔɔ nomi lɛ, ni mijaje gbelemɔ mitsɔɔ mɛi ni awo amɛ tsuŋ lɛ.” Akɛ mumɔ efɔ Yesu, ‘afɔ lɛ ehee.’ Ákɛ Nyɔŋmɔ Bi ni akɛ mumɔ efɔlɛ mu lɛ, etee nɔ eye anɔkwale kɛyashi egbele mli, yɛ nɔ fɛɛ nɔ ni Satan Abonsam bɔ efeemɔ he mɔdɛŋ ni ekɛku emuuyeli mli ni Yesu hiɛ lɛ fɛɛ sɛɛ. No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ tee lɛ shi kɛjɛ gbohii ateŋ.
9. Yɛ anɔkwale ni Yesu ye kɛyashi gbele mli hewɔ lɛ, mɛɛ gbɛ nɔ Nyɔŋmɔ tsɔ ewula lɛ ni kɛha mɛɛ yiŋtoo?
9 Kɛkɛ ni “Nyɔŋmɔ wo enɔ gojoo, ni eduro lɛ gbɛi ni ta gbɛi fɛɛ gbɛi nɔ.” (Fil. 2:9-11) Odasefoi ohahai babaoo ye anɔkwale ni eji akɛ atee Yesu shi kɛjɛ gbohii ateŋ lɛ he odase. Beni eshwɛ fioo ni ebaaku esɛɛ kɛya e-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ ŋɔɔ lɛ, ekɛɛ ekaselɔi lɛ akɛ: “Aŋɔ hegbɛ [aloo, hewalɛ] fɛɛ ahami yɛ ŋwɛi kɛ shikpɔŋ nɔ.” (Mat. 28:18) Agbɛnɛ awula lɛ agbe naa akɛ mɔ ni yɔɔ hegbɛ ni esaa adesai, yɛ afɔleshaa gbele lɛ hewɔ, agbɛnɛ hu ena hewalɛ ni ekɛaafee nakai kɛtsɔ eshitee kɛmiijɛ gbohii ateŋ kɛ ŋwɛi ni ekwɔ kɛtee yɛ Nyɔŋmɔ ninejurɔ nɔ lɛ hewɔ. (Luka 22:69) No hewɔ lɛ agbɛnɛ Yesu Kristo yɛ hegbɛ ko mli bianɛ ni ebaanyɛ eha Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ kɛ gbɔmɔ he lɛ aba mli. No hewɔ lɛ, lɛ ji mɔ ni Mesia lɛ he gbalɛi sɔrɔtoi lɛ fɛɛ kɔɔ ehe.—Kwɛmɔ Lala 72; Yes. 9:5, 6; 11:1-10.
Nɔ Hewɔ Ni ‘Afɔɔ’ Mɛi Krokomɛi ‘Ehee’
10, 11. (a) Mɛɛ Ŋmalɛ mli odaseyelii tsɔɔ akɛ Yesu baana hefatalɔi yɛ emaŋtsɛyeli lɛ mli? (b) Mɛi enyiɛ baana nɛkɛ hegbɛ nɛɛ, ni te wɔfeɔ tɛŋŋ wɔleɔ akɛ yibɔ ni akɛha lɛ baadamɔ shi nakai nɔŋŋ?
10 Ani Yesu Kristo kome too nɛ baafee enɛɛmɛi fɛɛ? Dabi. Ani ebaana ŋwɛibɔfoi komɛi ni kɛ lɛ baaye nɔ yɛ enɔyeli lɛ mli? Dabi. Mɛi ni kɛ lɛ baana gbɛfaŋnɔ yɛ nakai Mesia lɛ he gbalɛi sɔrɔtoi lɛ amlibaa mli ji mɛi ni tsutsu lɛ amɛji adesai yɛ shikpɔŋ nɔ, taakɛ lɛ diɛŋtsɛ eji be ko lɛ. Shi dani amɛ hu amɛaana Kristo Maŋtsɛyeli nɔyeli lɛ mli gbɛfaŋnɔ lɛ, esa akɛ ‘afɔ amɛ ehee’ yɛ be mli ni amɛyɔɔ shikpɔŋ nɔ lɛ. Yehowa mumɔ ni tsuɔ nii yɛ amɛnɔ lɛ fɔɔ amɛ akɛ mumɔŋ bii kɛ naanɔ wala he gbɛkpamɔi yɛ ŋwɛi. Yɛ nɛkɛ ni amɛji hewɔ lɛ, wekukpaa krɛdɛɛ ko ka amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ, “biiatsɔmɔ mumɔ, mɔ mli ni [amɛ] bolɔɔ yɛ akɛ: Aba, Ataa! lɛ.” (Rom. 8:15) Yesu tee nɔ ekɛ nɛkɛ hiɛnɔkamɔ nɛɛ ma bɔfoi lɛ ahiɛ. (Luka 22:28-30; Yoh. 14:2, 3) Nakai nɔŋŋ hu bɔfoi lɛ tsi nɛkɛ hiɛnɔkamɔ nɛɛ ta.—Rom. 8:17; 1 Kor. 15:52, 53; 1 Yoh. 3:2.
11 Mɛi enyiɛ baana ŋwɛi shidaamɔ ni tamɔ nɛkɛ? Taakɛ bɔ ni ŋmalɛi fɛɛ ni kɔɔ nɛkɛ sane ni kɔɔ ‘fɔmɔ hee’ nɛɛ he lɛ tsɔɔ lɛ, amɛyibɔ lɛ faaa kwraa. Enɛ ji nɔ ni wɔbaakpa gbɛ, akɛni enɛ ji nyɔmɔwoo krɛdɛɛ, gbɛhe ko ni akɛhaa mɔ ni aje gbɛ awo ehiɛ nyam lɛ. No hewɔ lɛ Yesu kɛɛ yɛ amɛhe akɛ: “Kaashe gbeyei, asafoku bibioo; ejaakɛ nyɛtsɛ lɛ yɛ he tsuijurɔ akɛ eeeŋɔ maŋtsɛyeli lɛ ehanyɛ.” (Luka 12:32) Shi amɛyibɔ baafee enyiɛ kwraa? Bɔfo Yohane gba akɛ ena mumɔŋ Israelbii 144,000 ni asɔo amɛhiɛnaa, agbɛnɛ 144,000 ko ni kɛ Toobi Yesu Kristo damɔ Zion Gɔŋ lɛ nɔ. Ákɛ esa akɛ wɔnu shishi akɛ nɛkɛ yibɔ nɛɛ ji krɛdɛɛ nɔ̃ lɛ, enɛ jeɔ kpo kɛjɛɔ emli sane lɛ nɔŋŋ ni wieɔ “asafo babaoo ni mɔ ko mɔ ko nyɛŋ akane” lɛ he lɛ mli.—Kpoj. 7:3, 4, 9; 14:1, 3; 20:4, 6.
Gbɔmɛi Kɛha Egbɛi
12, 13. Mɛni ji Yehowa yiŋtoo ni yɔɔ ŋmɛnɛ kɛha nɛkɛ wɔsɛɛ be mli maŋtsɛyeli hefatalɔi nɛɛ?
12 Shi kɛlɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ eto nitsumɔ ko he gbɛjianɔ kɛba nɛkɛ mɛi ni baafee maŋtsɛmɛi kɛ osɔfoi nɛɛ yɛ be mli ni amɛyɔɔ heloo mli akɛ adesai lɛ. Ni mɛni ji no? Taakɛ afɔ Yesu mu koni “eshiɛ sanekpakpa lɛ etsɔɔ ohiafoi” lɛ, nakai nɔŋŋ hu afɔ mɛnɛɛmɛi amu koni amɛshiɛ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa lɛ. (Yes. 61:1, 2; Luka 4:16-21; Bɔf. 8:4, 12) No hewɔ lɛ Yesu kɛ ŋaawoo ni ekɛha mra be mli kaselɔi lɛ ni no sɛɛ eshi amɛ lɛ ha akɛ amɛyafee “jeŋmaji fɛɛ kaselɔi, nyɛbaptisia amɛ.” (Mat. 28:19, 20, NW) Dani Yesu aaakwɔ kɛaaya ŋwɛi pɛ kɛkɛ ni ekɛɛ ebɔfoi anɔkwafoi 11 lɛ akɛ amɛbaafee ‘odasefoi kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbeehei lɛ.’—Bɔf. 1:8.
13 Nyɔŋmɔ yiŋtoo titri ahewɔ ni ehaa ashiɛɔ “sanekpakpa” lɛ yɛ jeŋmaji fɛɛ mli lɛ ekome ji ni “ehala amɛteŋ maŋ ko eha egbɛi lɛ.” (Bɔf. 15:14) Akɛni Nyɔŋmɔ gbɛi ji Yehowa hewɔ lɛ ale mɛnɛɛmɛi akɛ Yehowa odasefoi. (Yes 43:10-12) Jeee akɛ nɛkɛ Yesu Kristo sɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu nɛɛ pɛ ji mɛi ni baagba “sanekpakpa” lɛ amɛtsɔɔ heshibalɔi ni amɛfee kaselɔi ni amɛye odase amɛha Yehowa Nyɔŋmɔ. Shi moŋ, taakɛ bɔ ni yɛ blema Israel lɛ Yehowa mla lɛ kɔɔ gbɔ ni ebahi amɛteŋ lɛ hu he hewɔ lɛ, famɔ ni akɛha mumɔŋ Israelbii lɛ hu kɔɔ amɛnanemɛi, “asafo babaoo” ni jɛ “tooi krokomɛi” lɛ ateŋ lɛ ahe.—Yoh. 10:16; Kpoj. 7:9.
14. Mɛni ji gbɛnaa nii kroko ni akɛfɔ nɛkɛ Yesu Kristo nanemaahei asɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu nɛɛ anɔ?
14 Gbɛnaa nii kroko ni akɛfɔ Yesu Kristo nanemaahei asɛɛnyiɛlɔi ni afɔ amɛ mu lɛ anɔ ji ni amɛwo Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ ni ji, “suɔmɔ, miishɛɛ, toiŋjɔlɛ, tsuishitoo, mlihilɛ, ejurɔfeemɔ hemɔkɛyeli, mlijɔlɛ, henɔyeli.” (Gal. 5:22, 23, NW) Yesu kɛɛ akɛ abaatsɔ suɔmɔ ni enɔkwa sɛɛnyiɛlɔi lɛ jieɔ lɛ kpo amɛtsɔɔ amɛhe lɛ nɔ ayoo amɛ. (Yoh. 13:34, 35) No hewɔ lɛ bɔfo Paulo wo amɛ ŋaa akɛ: “Nyɛshɛ nyɛsa jeŋba lɛ naa gbɔmɔ momo ni efite yɛ shishiumɔ sɛɛdii lɛ anaa lɛ nyɛfɔ, ni nyɛtsɔmɔ mɛi heei yɛ nyɛjwɛŋmɔ mumɔ lɛ mli, ni nyɛwo gbɔmɔ hee ni abɔ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ yɛ anɔkwa jalɛ kɛ hetsemɔ mli lɛ.” Nɔ ni tsɔɔ bɔ ni nɛkɛ gbɛnaa nii nɛɛ he hiaa ha Kristofoi lɛ hu ji bɔfo lɛ wiemɔi krokomɛi nɛɛ: “Migbalaa mi diɛŋtsɛ migbɔmɔtso lɛ mai ni miyeɔ lɛ nyɔŋ, koni mi ni mishiɛɔ mitsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ, mi diɛŋtsɛ lɛ akashɛ mi afɔ.” (Efe. 4:22.24; 1 Kor. 9:27) Anɔkwale ni mɛi ni afɔ amɛ mu lɛ aaaye kɛyashi gbele mli pɛ nɔ amɛbaatsɔ ni amɛnine ashɛ “wala akekre” lɛ nɔ.—Kpoj. 2:10.
Nyɔŋmɔ Shishijee Yiŋtoo Lɛ Tsakeko
15. (a) Mɛni ji tɔmɔ ni mɛi ni kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi lɛ ateŋ mɛi pii etɔ yɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo lɛ he? (b) Enɛ ba lɛ nakai yɛ mɛɛ hiɛnɔkamɔ nɔ mi ni ama waa yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ amli lɛ hewɔ?
15 Mɛi pii ni kɛ amɛnaabu kɛɔ akɛ amɛji Kristofoi lɛ tɔ̃ɔ yɛ amɛhiɛ ni amɛkuɔ amɛshwieɔ Yehowa shishijee yiŋtoo ni kɔɔ shikpɔŋ lɛ kɛ gbɔmɔ he lɛ nɔ lɛ hewɔ. E-Wiemɔ lɛ haa bɔ ni enɛ ji yɛ tsutsu kɛ bɔ ni eji bianɛ lɛ mli feɔ faŋŋ, ni emaa nɔ aduatsɔ kɛhaa wɔ akɛ etsakeee. (1 Mose 1:28; Yes. 45:18; Mal. 3:6) Shi, Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ maa Yehowa yiŋtoo kroko nɔ mi lolo, ni enɛ ji nɔ ni atsi ta beni adesa gbee esha mli lɛ, akɛ, ebaadamɔ Yesu afɔleshaa lɛ nɔ ehala adesai ateŋ mɛi fioo ko, ni amɛkɛ e-Bi lɛ abafee hefatalɔi nɔyelɔi yɛ ŋwɛi maŋtsɛyeli lɛ mli. (1 Mose 3:15; 2 Tim. 4:7, 8, 18) Ehe baahia ni klɛŋklɛŋ lɛ ‘afɔ’ mɛnɛɛmɛi fɛɛ ‘ehee,’ taakɛ afee Yesu Kristo lɛ. (Yoh. 3:3) Shi kɛlɛ, Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo kɛha yiwalaheremɔ ni damɔ Kristo afɔleshaa lɛ nɔ lɛ jeee nɔ ni afo he husu aha mɛi ni yɔɔ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ pɛ. Enɛ mli ka shi faŋŋ yɛ Kristofoi a-Hela Ŋmalɛi lɛ po mli.
Yiwalaheremɔ Kome—Hiɛnɔkamɔi Enyɔ
16, 17. Mɛɛ ŋmalɛi tsɔɔ akɛ Kristo afɔleshaa lɛ mli sɛɛnamɔi lɛ jeee nɔ ni afo he husu aha mɛi ni yɔɔ ŋwɛi hiɛnɔkamɔ lɛ pɛ?
16 Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ni amɛsɔle akɛ: “Wɔ Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi, ha ogbɛi lɛ he atse. Ha omaŋtsɛyeli lɛ aba. Ha afee nɔ ni osumɔɔ yɛ shikpɔŋ lɛ nɔ hu, taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ.” (Mat. 6:9, 10 NW) Dani aaafee Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii yɛ shikpɔŋ nɔ taakɛ afeɔ yɛ ŋwɛi lɛ hiɔ ni adesai ni ji jalɔi ahi shikpɔŋ nɔ, mɛi ni awie amɛhe akɛ: “Ni Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ kɛ amɛ aaahi ahi, ni eeetsɔ amɛ Nyɔŋmɔ ko kɛ nɔnaa ko hu bɛ dɔŋŋ; ejaakɛ tsutsu nii. Ni Nyɔŋmɔ aaatsumɔ amɛhiɛaŋ yaafonui fɛɛ, ni gbele bɛ dɔŋŋ, ni ŋkɔmɔyeli ko kɛ bolɔmɔ lɛ eho etee.” Enɛ nyɛŋ afee nɔ ni kɔɔ ŋwɛi he, ejaakɛ bolɔmɔ ko kɛ awerɛho kɛ nɔnaa loo gbele ehiko jɛi da.—Kpoj. 21:3, 4.
17 Nɔ ni tsɔɔ akɛ adesai akui enyɔ yɔɔ ni Nyɔŋmɔ gbɛjianɔtoo ni mɔbɔnalɛ yɔɔ mli lɛ he baaba sɛɛnamɔ aha amɛ lɛ ji bɔfo Paulo wiemɔi ni anaa yɛ Romabii 8:19-21 lɛ: “Ejaakɛ bɔɔnii [kuu kome] lɛ agbɛkwɛmɔ kpɛ̃kpɛ̃ɛkpɛ̃ lɛ miimɛ Nyɔŋmɔ bii [kuu kroko] lɛ akpojiemɔ lɛ. Ejaakɛ aŋɔ bɔɔnii lɛ awo yakayaka nii ashishi, jeee amɛ diɛŋtsɛ amɛsuɔmɔ naa, shi moŋ yɛ mɔ ni ba amɛshi lɛ hewɔ, yɛ nɔhiɛkamɔ mli; akɛ bɔɔnii lɛ diɛŋtsɛ hu baaye amɛhe kɛjɛ fitemɔ nyɔŋyeli lɛ mli kɛya Nyɔŋmɔ bii lɛ anunyam heyeli lɛ mli.” No hewɔ lɛ yɛ naagbee lɛ mɛi fɛɛ ni yɛ hemɔkɛyeli ni amɛyɔɔ yɛ Kristo afɔleshaa lɛ mli hewɔ lɛ ehe baa sɛɛnamɔ kɛhaa amɛ lɛ baana wala mli ŋɔɔmɔ akɛ Nyɔŋmɔ bii—144,000 lɛ ni “ahe kɛjɛ shikpɔŋ lɛ nɔ” koni amɛya ŋwɛi lɛ kɛ akpekpei akpei babaoo ni baana naanɔ wala yɛ shikpɔŋ nɔ paradeiso lɛ mli lɛ.—Kpoj. 7:4, 9; 14:3; Mat. 25:31-34.
18, 19. (a) Mɛni tsɔɔ akɛ Nyɔŋmɔ yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ kɛ gbɔmɔ lɛ mlibaa ebɛŋkɛ? (b) Mɛɛ gbɔmɛi aŋkroaŋkroi feɔ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ kɛ ‘Abraham seshi’ lɛ? (d) Mɛɛ sanebimɔi yɔɔ lolo ni esa akɛ asusu he?
18 Efeɔ faŋŋ yɛ enɛ mli akɛ Nyɔŋmɔ shishijee yiŋtoo kɛha shikpɔŋ lɛ kɛ adesai yɛ ni baaba mli. Ni Biblia gbalɛi amlibaa, tamɔ nɔ ni anaa yɛ Mateo yitso 24, Marko yitso 13, Luka yitso 21, 2 Timoteo 3:1-5 kɛ Kpojiemɔ 6:1-8 lɛ tsɔɔ akɛ be lɛ eshɛ eta. Yɛ Satan atuatsemɔ kɛ Adam kɛ Hawa toigbele lɛ hewɔ lɛ, Yehowa to ŋwɛi nyɔmɔwoo ko he gbɛjianɔ eha kuu ko ni aje gbɛ akɛ hegbɛ eha amɛ, mɛi ni ekɛ amɛ baatsu nii ni eshishijee yiŋtoo lɛ aba mli. Mɛnɛɛmɛi pɛ ji mɛi ni ‘afɔɔ amɛ ehee.’ Amɛ kɛ amɛ Nuŋtsɔ kɛ Owula Yesu Kristo feɔ maŋtsɛyeli ni Yesu tsɔɔ esɛɛnyiɛlɔi lɛ akɛ amɛsɔle yɛ he lɛ. Amɛji mɛi ni feɔ ‘Abraham seshi’ ni abaatsɔ amɛnɔ ajɔɔ “shikpɔŋ nɔ jeŋmaji fɛɛ” lɛ.—1 Mose 22:18; Gal. 3:29.
19 Wɔsusu nɔ hewɔ ni esa akɛ ‘afɔ’ Nyɔŋmɔ Bi lɛ kɛ e-Maŋtsɛyeli lɛ mli hefatalɔi lɛ ‘ehee’ lɛ kɛ amɛyibɔ kɛ gbɛnaa nii ni ka amɛnɔ ŋmɛnɛ lɛ he. Shi kɛlɛ, sanebimɔi nɛɛ yɛ lolo: Mɛni kwraa ji Nyɔŋmɔ gbɛfaŋnɔ kɛ gbɔmɔ gbɛfaŋnɔ yɛ ‘fɔmɔ hee’ nɛɛ mli? Te aaafee tɛŋŋ ni mɔ ko aaanyɛ akɛɛ akɛ Yehowa Nyɔŋmɔ ehala lɛ koni ‘afɔ lɛ ehee’?a
-