Obalaŋtai Kristofoi—Nyɛfia Shi Shiŋŋ Yɛ Hemɔkɛyeli Mli
ESA akɛ mɔ fɛɛ mɔ aya.” Adafitswaa lɛ nɛ. Esa akɛ nikaselɔi fɛɛ ni yɔɔ Japan skul ko mli lɛ abua amɛhe naa yɛ skul kpee he lɛ. Kristofonyo nikaselɔ fioo ko nyɛŋ akpɛlɛ skul lala lɛ mli wiemɔi komɛi anɔ. Esusu akɛ, “Ojogbaŋŋ, mile akɛ abaala skul lala lɛ. Shi ewaŋ kɛhaŋ mi. Mata sɛɛgbɛ kwraa taakɛ mifeɔ daa lɛ.”
Shi beni Yehowa Odasefonyo fioo nɛɛ bote kpee he lɛ, ena akɛ tsɔɔlɔi lɛ fɛɛ tara sɛɛgbɛ sɛii lɛ anɔ. No hewɔ lɛ ehe bahia ni eta amɛhiɛ. Beni nikaselɔi krokomɛi lɛ te shi koni ala skul lala lɛ, ekɛ bulɛ ta shi diŋŋ. Shi tsɔɔlɔi lɛ amli fu enifeemɔ nɛɛ. Amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛnyɛ enɔ ni ete shi edamɔ shi. Ani ooonyɛ osusu ohe yɛ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli? Kɛ bo ni lɛ kulɛ mɛni obaafee?
Nɔ Hewɔ ni Hemɔkɛyeli ni Mli Wa He Hiaa
Ebaahi jogbaŋŋ kɛ gbɔmɛi aaaŋmɛ Kristofoi agbɛ ni amɛhi shi yɛ amɛ henilee ni Biblia etsɔse lɛ lɛ naa. Shi yɛ be babaoo mli lɛ, ehe bahiaa ni Kristofoi kɛ shihilɛi ni nyɛɔ mɔ nɔ akpe. Esaaa akɛ enɛ feɔ wɔ naakpɛɛ, ejaakɛ Nyɔŋmɔ diɛŋtsɛ Bi, Yesu Kristo kɛɛ: “Kɛ amɛwa mi yi lɛ, amɛaawa nyɛ hu yi.” (Yohane 15:20) Yɛ yiwaa diɛŋtsɛ sɛɛ lɛ, Yehowa tsuji kɛ amɛhemɔkɛyeli he kaai sɔrɔtoi kpeɔ.
Yɛ be babaoo mli lɛ hemɔkɛyeli ni mli wa he hiaa obalaŋtai Kristofoi koni amɛnyɛ amɛdamɔ kaai ni amɛkɛkpeɔ yɛ skul lɛ naa. Ekolɛ shihilɛ lɛ baanyɛ amɛnɔ ni amɛkɛ amɛ klasbii ni wieɔ wiemɔ-sha loo amɛsubaŋi gbeɔ Nyɔŋmɔ he guɔ abɔ. Obalaŋtai Kristofoi kɛ maŋhedɔɔ ni amaa nɔ mi be fɛɛ be baakpe kɛ nɔnyɛɛ koni amɛkɛ amɛhe awo naanyobɔɔ kui, skul maŋkwramɔ, loo nitsumɔi krokomɛi ni ehiii kɛhaaa amɛ yɛ mumɔŋ lɛ amli. Tsɔɔlɔi loo nanemɛi skulbii baabɔ mɔdɛŋ ni amɛnyɛ obalaŋtai Kristofoi lɛ anɔ koni amɛŋmɛɛ saji ahe. No hewɔ lɛ, esa ni obalaŋtai ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ kɛ amɛhe afɔ Yehowa mumɔ lɛ nɔ koni amɛna hemɔkɛyeli ni he hiaa koni amɛnyɛ amɛfa amɛ hiɛnɔkamɔ lɛ he yɛ gbɛ ni yɔɔ faŋŋ nɔ.—Mateo 10:19, 20; Galatabii 5:22, 23.
‘Nyɛsaa Nyɛhe Nyɛtoa akɛ Nyɛaajie Nyɛnaa’
Bɔfo Petro ŋaawoo lɛ sa kɛha obalaŋtai kɛ onukpai Kristofoi fɛɛ. Ekɛɛ: “Daa nɛɛ nyɛsaa nyɛhe nyɛtoa, koni nyɛna hetoo nyɛha mɔ fɛɛ mɔ ni biɔ nyɛ hiɛnɔkamɔ ni yɔɔ nyɛmli lɛ shishi lɛ, kɛ mlijɔlɛ kɛ gbeyeishemɔ.” (1 Petro 3:15) Mɛni ebiɔ dani mɔ ko asaa ehe eto kɛha naajiemɔ ni tamɔ nɛkɛ? Klɛŋklɛŋ lɛ, esa akɛ onu nɔ ni Ŋmalɛi lɛ tsɔɔ lɛ shishi. Kɛ ooonyɛ okɔ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ yɛ skul yɛ saji tamɔ maŋhedɔɔ, maŋkwramɔ, tsofai ni akɛtsuɔ nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ, loo jeŋba he lɛ, esa akɛ klɛŋklɛŋ lɛ onu nɔ hewɔ ni Kristofonyo kɔɔ nakai shidaamɔ lɛ shishi koni okɛ anɔkwayeli ahe enɛ oye.
Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, bɔfo Paulo kɛɛ enanemɛi Kristofoi lɛ akɛ: “Nyɛkahaa ashishiua nyɛ. Naanyobɔɔ fɔŋ fiteɔ jeŋba kpakpa.” (1 Korintobii 15:33) Ani okɛ enɛ kpaa gbee? Taakɛ Paulo tsɔɔ lɛ, ewaaa akɛ aaashishiu bo yɛ naanyobɔɔ he sane nɛɛ mli. Mɔ ko baanyɛ ajie ehe kpo akɛ mɔ ni sumɔɔ mɔ kɛ mɔ ni ekɛbɔɔ ŋɔɔ. Shi kɛji akɛ esusuuu bɔ ni ojwɛŋɔ Yehowa sɔɔmɔ lɛ he ohaa lɛ he loo eheee Biblia lɛ mli shiwooi lɛ eyeee lɛ, belɛ eji naanyo fɔŋ. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ eshihilɛ damɔ shishitoo mlai ni yɔɔ sɔrɔto nɔ, ni nibii ni he hiaa Kristofonyo jogbaŋŋ lɛ baafee nibii ni jeee nɔ ko yɛ ehiɛ.
Enɛ bɛ naakpɛɛ ejaakɛ Yesu wie yɛ esɛɛnyiɛlɔi lɛ ahe akɛ: “Amɛjɛɛɛ je lɛ mli taakɛ bɔ ni mi hu mijɛɛɛ je lɛ mli lɛ.” (Yohane 17:16) Mɔ ko nyɛŋ afee anɔkwa Kristofonyo koni yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ efee je, ni Satan ji enyɔŋmɔ lɛ fa. (2 Korintobii 4:4) Ani onaa bɔ ni je ni atsi he kɛjɛ he nɛkɛ lɛ buɔ Kristofonyo lɛ he kɛjɛɔ fitemɔ kɛ bei ni haoɔ mɛi pii ŋmɛnɛ lɛ ahe lɛ? Kɛji nakai ni lɛ, belɛ obaanyɛ onu nɔ hewɔ ni esa akɛ oya nɔ otsi ohe kwraa, kɛji akɛ enɛ baatsɔɔ akɛ onyɛŋ okɛ ohe awo skul nifeemɔi komɛi amli lɛ shishi.”
Bɔ ni ehe hiaa akɛ aaafee shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli ni akɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii aye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ shihilɛ mli lɛ jeɔ kpo yɛ Kristofonyo obalayoo fioo ko sane lɛ mli. (Mateo 6:33) Beni atsi ewoloŋlee naagbee nifeemɔi amlitii lɛ ta lɛ, ena akɛ nakai gbi lɛ nɔŋŋ afeɔ Yehowa Odasefoi akpokpaa nɔ kpee ni eto gbɛjianɔ akɛ ebaaya lɛ. Ekɛ bulɛ ŋma wolo fɛfɛo ko ni tsɔɔ nɔ hewɔ ni enyɛŋ eba nifeemɔi lɛ amlitii lɛ shishi lɛ eha etsɔɔlɔ lɛ dani aje klas nifeemɔi lɛ ashishi. Beni agbe klas nifeemɔi lɛ naa lɛ, tsɔɔlɔ lɛ tsɛ lɛ kɛtee afa, ni ebi lɛ ni etsɔɔ lɛ nɔ hewɔ ni enyɛŋ eba nifeemɔi lɛ amlitii lɛ shishilɛ mli ekoŋŋ eha lɛ. Gbekɛyoo lɛ kɛɛ: “Eetao ni ele kɛji wiemɔi ni yɔɔ wolo ni miŋma lɛ mli lɛ nɔŋŋ yɔɔ miyitsoŋ. Ani mihenumɔ nɛ, aloo minyɛ wiemɔi kɛkɛ yɔɔ wolo lɛ mli? Beni ena bɔ ni miheɔ nɔ ni miŋma lɛ miyeɔ lɛ, eteee shi ewooo mi.”
‘Nyɛjiea Nyɛnaa yɛ Mɔ Fɛɛ Mɔ Hiɛ’
Obalaŋtai Kristofoi naa yɛ be babaoo mli akɛ kɛ amɛha amɛtsɔɔlɔi kɛ nanemɛi skulbii lɛ tsɔ hiɛ amɛle amɛshidaamɔ lɛ yɛ faŋŋ mli dani sane ko te shi lɛ, nɔnyɛɛɛ lɛ nyɛɛɛ afee nɔ ni da tsɔ yɛ be mli ni akɛ naagbai lɛ kpeɔ lɛ. Japan Kristofonyo obalayoo fioo ko gba akɛ beni eye afii 11 lɛ, skul ni eyaa lɛ bi ni nikaselɔi lɛ fɛɛ aba Blonya okpɔlɔŋmɛɛ ko shishi. Nikaselɔi ni yɔɔ ehiɛ lɛ nyɛ enɔ koni ekɛ ehe awo mli, shi eyaaa, ni etsɔɔlɔ lɛ nu eshidaamɔ lɛ shishi. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ no mli lɛ Odasefonyo nɛɛ kɛ efɔlɔi etsɔ hiɛ amɛkɛ tsɔɔlɔ lɛ ekpe yɛ skul afi lɛ shishijee mli ni amɛtsɔɔ lɛ amɛ Kristofoi ashidaamɔ lɛ mli nibii fɛɛ momo.
Obalaŋtai Kristofoi komɛi sheɔ gbeyei akɛ amɛkɛ amɛ klasbii loo tsɔɔlɔi baakpe yɛ be mli ni amɛkɛ amɛhe ewo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Ani onuɔ he nakai? Kɛji nakai lɛ, mɛni hewɔ ohaaa oklasbii lɛ ale akɛ oshiɛɔ yɛ shia kɛ shia kɛ nɔ hewɔ ni ofeɔ nakai lɛ hu. Yehowa Odasefonyo gbekɛnuu ko ni eye afii 14 bɔ amaniɛ akɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni yɔɔ skul lɛ mli lɛ le mishidaamɔ akɛ Kristofonyo lɛ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, amɛle jogbaŋŋ akɛ, kɛ mikɛ miklasnyo ko kpe yɛ be mli ni mikɛ mihe ewo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, mihiɛ gbooo kwraa. Nanemɛi nikaselɔi lɛ fɔɔ toiboo, ni amɛheɔ woji ni akɛkaseɔ Biblia lɛ yɛ bei pii amli.” Mɔ kroko ni eye afii 12 bɔ amaniɛ akɛ, ekpaa gbɛ akɛ ekɛ eklasbii baakpe yɛ be mli ni ekɛ ehe ewo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ. Ni eeeha enɛ he susumɔ awo ehe gbeyei lɛ, etiɔ nɔ ni ebaakɛɛ amɛ kɛ ekɛ amɛ kpe lɛ mli yɛ be fɛɛ mli. No hewɔ lɛ esaa ehe etoɔ akɛ ekɛ jwɛŋmɔ kpakpa aaatsɔɔ ehemɔkɛyeli lɛ mli.
Yɛ skul sɔrɔtoi pii amli lɛ, akɛɔ akɛ skul sɛɛ nifeemɔ lɛ ji nɔ ni mɔ lɛ diɛŋtsɛ halaa. Shi yɛ anɔkwale mli lɛ, tsɔɔlɔi kɛ nikaselɔi fɛɛ kɛ nɔnyɛɛ baa mɛi anɔ koni akɛ he awo nifeemɔi nɛɛ amli. Kristofonyo ko ni eye afii 20 yɔse gbɛ ni hi jogbaŋŋ ni eeetsɔ nɔ edamɔ nɔnyɛɛ nɛɛ naa. Obalayoo nɛɛ kɛɛ: “Misɔmɔ akɛ gbɛgbalɔi awalɔ yɛ be mli ni miyaa nɔtsamɔ skul lɛ fɛɛ mli. Mɔ fɛɛ mɔ le akɛ mibɛ deka yɛ mijamɔ mli nifeemɔi amli bɔ ni no aaaha mikɛ mihe awo nibii krokomɛi amli.” Odasefonyo nɛɛ nyɛmiyoo fioo lɛ hu tsɔ gbɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ nɔ. Obalaŋtai Kristofoi komɛi kɛ daa gbɛgbamɔ sɔɔmɔ tsaa gbɛgbalɔi awamɔ sɔɔmɔ yɛ skul lɛ nɔ akɛ be-fɛɛ Maŋtsɛyeli jajelɔi yɛ be mli ni amɛ skul nikasemɔ lɛ eba naagbee.
Kaaku ohiɛ oshwie hewalɛ kpakpa ni ojeŋba kpakpa kɛ ekaa ni okɛyeɔ odase lɛ naa yɛ mɛi anɔ lɛ nɔ. Ni ooofee diŋŋ moŋ lɛ, mɛni hewɔ otsɔɔɔ akɛ oyɛ shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli kɛtsɔ bulɛ ni okɛaawie, shi yɛ ekaa naa lɛ nɔ? Nakai ji bɔ ni Israel gbekɛyoo ko ni aŋɔ lɛ nom ni eyaje Siria loo Aram tatsɛ Naeman shia lɛ fee. (2 Maŋtsɛmɛi 5:2-4) Ajie Yehowa gbɛi lɛ yi yɛ nɔ ni nakai gbekɛyoo fioo lɛ nyɛ efee lɛ hewɔ. Hemɔkɛyeli ni tamɔ nakai nɔŋŋ yɛ ogbɛfaŋ hu baanyɛ ekɛ woo abaha Nyɔŋmɔ, ni ebaanyɛ eye ebua mɛi krokomɛi ni amɛkɔ shidaamɔ akɛ egbɛi lɛ yijielɔi.
Anɔkwa sane lɛ ji akɛ, wɔnyɛŋ wɔŋmɛɛ wɔhemɔkɛyeli he ni wɔhi shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ akɛ Kristofoi. Yesu kɛɛ: “Mɔ fɛɛ mɔ ni gbaa mli tsiɔ mita yɛ gbɔmɛi ahiɛ lɛ, mi hu magba mli matsi eta yɛ mi-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ. Shi mɔ fɛɛ mɔ ni kwaa mi yɛ gbɔmɛi ahiɛ lɛ, mi hu makwa lɛ yɛ mi-Tsɛ ni yɔɔ ŋwɛi lɛ hiɛ.” (Mateo 10:32, 33) Ni ooofee mɔ ni yɔɔ shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli mli akɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔ lɛ ji gbɛnaa nii ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli, aloo jeee nakai?
Yelikɛbuamɔ Yɛ
Bɔni afee ni okɔ shidaamɔ ni yɔɔ shiŋŋ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ateŋ mɔ kome lɛ, hemɔkɛyeli ni mli wa he miihia bo. Bɔni afee ni onine ashɛ enɛ nɔ lɛ, esa akɛ okɛ hiɛdɔɔ akase Biblia lɛ, oya Kristofoi akpeei, ni okɛ ohe awo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli. Kɛ onuɔ he akɛ eshwɛ nɔ ko lolo lɛ, mɛni obaanyɛ ofee? Kaselɔ Yakobo kɛɛ: “Kɛ nilee eshwɛ nyɛteŋ mɔ ko lɛ, ekpa Nyɔŋmɔ ni haa mɛi fɛɛ faa ni ewieee mɔ ko hiɛ lɛ fai, ni aaaŋɔha lɛ.” (Yakobo 1:5) Okɛ Yehowa awie onaagba lɛ he yɛ sɔlemɔ mli; ebaanyɛ ewo bo hewalɛ ni onyɛ odamɔ ohemɔkɛyeli kaai lɛ anaa.
Mɛni hu Kristofonyo obalaŋta lɛ baanyɛ afee? Abɛi awolo lɛ kɛɔ wɔ akɛ: “Bo otsɛ ni fɔo lɛ toi, ni kaagbe onyɛ he guɔ kɛ egbɔ lɛ.” (Abɛi 23:22) Bɔfo Paulo fi ŋaawoo nɛɛ sɛɛ, ejaakɛ ekɛɛ: “Nyɛ bii lɛ, nyɛboa nyɛfɔlɔi atoi yɛ nibii fɛɛ gbɛfaŋ; ejaakɛ no sa Nuŋtsɔ lɛ hiɛ jogbaŋŋ.” (Kolosebii 3:20) Fɔlɔi ni ji Kristofoi lɛ baanyɛ aye abuao ni odamɔ shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli. Bo amɛŋaawoo toi. Okɛ amɛ yelikɛbuamɔ atao Ŋmalɛi lɛ kɛ woji ni akɛkaseɔ Biblia lɛ amli, koni otao susumɔi, ŋaawooi kɛ niiashikpamɔi. Bo kɛ ofɔlɔi fɛɛ baana enɛ he miishɛɛ, ni ebaaye ebuao ni oye shikpilikpii-feemɔ loo gbeyeishemɔ nɔ kunim.—2 Timoteo 1:7.
Ŋɔɔ hegbɛ fɛɛ ni gbɛjianɔ ni Yehowa Nyɔŋmɔ eto kɛtsɔ Kristofoi asafo lɛ nɔ lɛ kɛhaa lɛ ni okɛtsu nii. Saamɔ ohe jogbaŋŋ kɛha kpeei. Okɛ onukpai ni ahala amɛ lɛ kɛ mɛi krokomɛi ni amɛtsɔ niiashikpamɔ ni tamɔ nɔ ni okɛkpeɔ lɛ mli da lɛ awie. Salomo kɛɛ: “Ni nilelɔ anu ni eshwere yɛ nikasemɔ gbɛfaŋ, ni mɔ ni yɔɔ jwɛŋmɔ hu ana ŋaawoo kpakpa.” (Abɛi 1:5) No hewɔ lɛ kasemɔ nii kɛjɛ nɛkɛ onukpai nɛɛ adɛŋ. Obaanyɛ okase nii hu kɛjɛ obalaŋtai Kristofoi ni miiye omanye yɛ naagba ni tamɔ onɔ nɛɛ naa ni amɛdamɔɔ lɛ aŋɔɔ.
Anɔkwayeli kɛ Jɔɔmɔi Baa
Kɛ nyɛdamɔ shi shiŋŋ yɛ hemɔkeyeli lɛ mli lɛ, belɛ nyɛkɛ Paulo ŋaawoo akɛ “nyɛfia shi ni nyɛkagbugbaa, ni nyɛtekea nɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli daa nɛɛ” lɛ miitsu nii. (1 Korintobii 15:58) Yehowa le ni enuɔ naagbai ni okɛkpeɔ lɛ shishi. Ewaje mɛi ni kɛ naagbai ni tamɔ nakai ekpe lɛ ateŋ mɛi pii, ni ebaawaje bo. Kɛ okɛ ohe fɔ Nyɔŋmɔ nɔ lɛ, ebaawaje bo, ejaakɛ lalatsɛ lɛ kɛɛ: “Shɛ ojatsu lɛ ofɔ Yehowa nɔ, ni lɛ eeehiɛ omli; eŋmɛŋ gbɛ gbi ko gbi ko ni jalɔ adida.”—Lala 55:23.
Petro ŋma akɛ: “Nyɛhiɛ henilee kpakpa, koni nɔ mli ni amɛwieɔ nyɛhe yɛ akɛ efɔŋfeelɔi lɛ, mɛi ni gbe nyɛjeŋba kpakpa ni yɔɔ Kristo mli lɛ he guɔ lɛ ahiɛ agboi.” (1 Petro 3:16) Kɛji akɛ okpɛlɛɛɛ nɔ akɛ oooŋmɛɛ Nyɔŋmɔ jalɛ mlai kɛ shishitoo tɛi lɛ ahe ni okɛsaa lɛ, obaana henilee kpakpa ni ji jɔɔmɔ diɛŋtsɛ ni jɛ Yehowa ŋɔɔ lɛ. Agbɛnɛ obaato okadi kpakpa ofɔ shi oha obalaŋtai Kristofoi ni ekolɛ amɛhemɔkɛyeli egbɔjɔ lɛ. (1 Timoteo 4:15, 16) Ojeŋba baanyɛ awo amɛ hewalɛ ni amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛhe awa yɛ hemɔkɛyeli lɛ mli ni amɛnyɛ amɛdamɔ kaai anaa.
Obaanyɛ oye obua mɛi ni te shi wo o-Kristofoi ashidaamɔ lɛ kɛjɛ shishijee lɛ po. Kaimɔ nɛkɛ wiemɔi ni kanyaa hiɛnɔkamɔ nɛɛ: “Leebi lɛ du odumɔ nii lɛ, ni gbɛkɛ hu kaajie onine yɛ he; ejaakɛ oleee emli nɔ ni baahi, enɛ jio, enɛ jio, aloo ekolɛ enyɔ lɛ fɛɛ baahi pɛpɛɛpɛ jio.” (Jajelɔ 11:6) Namɔ le nibii kpakpai ni baajɛ dumɔwui kpakpai ni otɛoɔ kɛtsɔɔ onitsumɔi yɛ anɔkwayeli mli lɛ mli aba?
Jɔɔmɔi wuji ni onine baashɛ nɔ lɛ ateŋ ekome ji shidaamɔ kpakpa ni ooona yɛ Yehowa hiɛ. Yɛ naagbee lɛ, nɔ ni baajɛ hemɔkɛyeli ni ooohiɛ mli kpɛŋŋ lɛ mli aba ji naanɔ wala. (Yohane 17:3; okɛto Yakobo 1:12 he.) Kaa mli hejɔɔmɔ fioo ni aaana kɛtsɔ sane he ŋmɛɛmɔ nɔ lɛ esaaa nakai nikeenii lɛ heŋmɛɛmɔ.
Ni obalaŋta ni atsi eta yɛ sane nɛɛ shishijee lɛ hu? Enyɛ edamɔ ekaa lɛ naa. Beni skul kpee lɛ eba naagbee lɛ sɛɛ lɛ, ekɛ ŋaalee bɔ mɔdɛŋ ni etsɔɔ eshidaamɔ lɛ mli etsɔɔ etsɔɔlɔi lɛ. Eyɛ mli akɛ amɛbooo ewiemɔi lɛ atoi moŋ, shi etsui nyɔ emli akɛni ele akɛ eha Yehowa tsui enya lɛ hewɔ. (Abɛi 27:11) Etee nɔ efa ehemɔkɛyeli lɛ he aahu kɛyashi be mli ni egbe skul naa. Kɛkɛ ni ebatsɔ gbɛgbalɔ. Eba akɛ miishɛɛ ni tamɔ nɛkɛ aaajɛ otsuishiŋmɛɛ yɛ anɔkwayeli mli lɛ mli aba. Ni eeefee nakai kɛji ofi shi shiŋŋ yɛ hemɔkɛyeli mli lɛ.
[Shishigbɛ niŋmai]
Kɛha enɛ kɛ Biblia mli shishitoo mlai krokomɛi ahe susumɔ lɛ, kwɛmɔ wolo, Questions Young People Ask—Answers That Work, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, lnc. fee lɛ mli.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 25]
YELIKƐBUAMƆ Nl YƆƆ
◻ Bo ofɔlɔi ni sheɔ Nyɔŋmɔ gbeyei lɛ anilee lɛ toi.
◻ Tsu mumɔŋ nibii ni ato he gbɛjianɔ yɛ Kristofoi asafo lɛ mli lɛ he nii.
◻ Okɛ onukpai ni ahala amɛ Iɛ kɛ mɛi krokomɛi ni etsɔ naagbai ni tamɔ onɔ nɛɛ mli pɛŋ lɛ awie.
◻ Okɛ obalaŋtai Kristofoi krokomɛi ni miidamɔ gbɛtsii nii ni tamɔ nakai lɛ anaa yɛ omanyeyelii mli lɛ agba sane.