Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w91 11/15 bf. 19-23
  • “Esa Akɛ Nɔkwɛlɔ Lɛ Afee . . . Mɔ Ni Yeɔ Ehe Nɔ”

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • “Esa Akɛ Nɔkwɛlɔ Lɛ Afee . . . Mɔ Ni Yeɔ Ehe Nɔ”
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Henɔyeli​—Hiamɔ Nii kɛha Onukpai
  • Kɛ Ekɛ Mɛi Krokomɛi Miiye Lɛ
  • Henɔyeli yɛ Onukpai Akpeei kɛ Kojomɔ Ajinafoi Asaneyeli Shishi
  • Henɔyeli Beni Akɛ Yei Yeɔ
  • Henɔyeli yɛ Hei Krokomɛi
  • Mumɔ Lɛ Yibii Ni Ji Henɔyeli Ni Wɔɔna
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Henɔyeli—Mɛni Hewɔ Ehe Hiaa Waa Nakai Lɛ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Bɔni Afee ni Onine Ashɛ Jweremɔ Nɔ̃ lɛ Nɔ lɛ, Okɛ Henɔyeli Atsu Nii!
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2003
  • Nyɛkɛ Henɔyeli Afataa Nyɛnilee lɛ He
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2003
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
w91 11/15 bf. 19-23

“Esa Akɛ Nɔkwɛlɔ Lɛ Afee . . . Mɔ Ni Yeɔ Ehe Nɔ”

“Esa akɛ nɔkwɛlɔ lɛ afee . . . mɔ ni yeɔ ehe nɔ.”​—TITO 1:​7, 8, New World Translation.

1, 2. Mɛɛ henaatsii he nɔkwɛmɔ nɔ William of Orange kɛha, ni mɛɛ sɛɛnamɔi jɛ mli ba?

YINƆSANE kɛ nɔkwɛmɔ nɔ ni sa kadimɔ jogbaŋŋ ni kɔɔ henumɔi anaatsii he haa. Dutch maŋtsɛ bi William of Orange kɛ France Maŋtsɛ Henry II miigbɔbi yɛ afii ohai 16 lɛ teŋgbɛ. Maŋtsɛ lɛ tsi yiŋ ko ni ekɛ Spania maŋtsɛ lɛ eto akɛ amɛbaabule Protestantbii fɛɛ ni yɔɔ France kɛ Netherlands lɛ ashishi lɛ ta etsɔɔ William​—yɛ anɔkwale mli lɛ yɛ Kristendom fɛɛ. Maŋtsɛ Henry susu akɛ obalanyo William ji Katoleknyo kpanaa ni etu ehe eha tamɔ lɛ, no hewɔ lɛ etsi ŋaa fɔŋ ni amɛtsɔ lɛ fɛɛ ta etsɔɔ. Nɔ ni William nu lɛ ha etsui fa waa ejaakɛ enanemɛi ni bɛŋkɛ lɛ kpaakpa lɛ ateŋ mɛi pii ji Protestantbii, shi ejieee bɔ ni enuɔ he ehaa lɛ kpo; shi moŋ, ejie miishɛɛ kpo yɛ nibii ni maŋtsɛ lɛ tsɔɔ mli fitsofitso ehaa lɛ lɛ fɛɛ he.

2 Shi amrɔ nɔŋŋ ni ena hegbɛ lɛ, William to gbɛjianɔ koni ekɛfite ŋaatsɔɔ fɔŋ lɛ, ni yɛ enaagbee lɛ enɛ ha Netherlands ye ehe kɛjɛ Spania Katolek nɔyeli shishi. Akɛni William nyɛ ekɛ henɔyeli tsu nii beni enu ŋaatsɔɔ fɔŋ lɛ he klɛŋklɛŋ kwraa hewɔ lɛ, abale lɛ akɛ “William ni Feɔ Dioo Lɛ.” Bɔ ni William of Orange ye omanye babaoo ha hewɔ lɛ, akɛɔ wɔ akɛ: “Lɛ ji Dutch kwasafo maŋ lɛ heyeli kɛ agbojee shishitolɔ diɛŋtsɛ.”

3. Kɛ Kristofoi onukpai kɛ henɔyeli tsu nii lɛ, ehe baa sɛɛnamɔ kɛhaa namɛi?

3 Akɛni enyɛ etsi ehe naa hewɔ lɛ, William ni Feɔ Dioo lɛ he ba sɛɛnamɔ kɛha lɛ diɛŋtsɛ ehe kɛ emaŋbii lɛ. Kɛ akɛaato he lɛ, esa akɛ Kristofoi onukpai loo nɔkwɛlɔi ajie mumɔ krɔŋkrɔŋ lɛ yibii ni ji henɔyeli kpo ŋmɛnɛ. (Galatabii 5:​22, 23) Kɛ amɛkɛ nɛkɛ su nɛɛ tsu nii lɛ, amɛhe baa sɛɛnamɔ kɛhaa amɛ diɛŋtsɛ amɛhe kɛ asafoi lɛ. Shi yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, kɛ amɛjieee henɔyeli kpo lɛ, eeenyɛ eye awui babaoo.

Henɔyeli​—Hiamɔ Nii kɛha Onukpai

4. Mɛɛ bɔfo Paulo ŋaawoo maa bɔ ni ehe hiaa ni onukpai kɛ henɔyeli atsu nii nɔ mi?

4 Paulo, ni lɛ diɛŋtsɛ lɛ eji onukpa lɛ yoo bɔ ni henɔyeli he hiaa ha. Beni ewoɔ onukpai ni jɛ Efeso ni ba eŋɔɔ lɛ ŋaa lɛ, ekɛɛ amɛ akɛ: “Nyɛlea nyɛhe nɔkwɛmɔ kɛ tooi kuu lɛ fɛɛ.” Nɔ ni fata amɛhe nɔkwɛmɔ ni amɛaale lɛ he ji bɔ ni ehe hiaa akɛ amɛkɛ henɔyeli aaatsu nii, ni amɛkwɛ amɛjeŋba. Ye be mli ni Paulo ŋmaa wolo eyaha Timoteo lɛ, etsi sane lɛ nɔŋŋ ta, akɛ: “Ohiɛ ahi ohe nɔ kɛ tsɔɔmɔ lɛ nɔ.” Ŋaawoo ni tamɔ nɛkɛ tsɔɔ bɔ ni Paulo le adesa su ni yɔɔ mɛi komɛi ahe, akɛ amɛaasusu shiɛmɔ he babaoo fe ni amɛaatsu nɔ ni amɛshiɛɔ lɛ he nii lɛ. No hewɔ lɛ, klɛŋklɛŋ lɛ ema bɔ ni ehe hiaa akɛ amɛaakwɛ amɛhe nɔ jogbaŋŋ lɛ nɔ mi.​—Bɔfoi lɛ Asaji 20:​28; 1 Timoteo 4:⁠16.

5. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔɔ ahalaa Kristofoi onukpai, ni Ŋmalɛi lɛ amli nɛgbɛ aŋma amɛhesaai lɛ yɛ?

5 Ŋmalɛ naa nii ni onukpai lɛ tsuɔ lɛ mli etee nɔ efee faŋŋ yɛ afii abɔ lɛ fɛɛ mli. Ŋmɛnɛ, wɔnaa akɛ ajeɔ gbɛ ahalaa onukpai lɛ awoɔ amɛgbɛhei amli. Yehowa Odasefoi a-Nɔyeli Kuu lɛ loo enajiaŋdamɔlɔi tɛ̃ɛ lɛ ji mɛi ni halaa onukpai lɛ. Yɛ no sɛɛ lɛ nakai kuu lɛ damɔɔ “tsulɔ anɔkwafo kɛ nilelɔ lɛ” najiaŋ. (Mateo 24:​45-47) Bɔfo Paulo titri ji mɔ ni kɛ taomɔ nii ni haa mɔ ko batsɔɔ nɔkwɛlɔ Kristofonyo, loo onukpa lɛ haa yɛ 1 Timoteo 3:​1-7 kɛ Tito 1:​5-9.

6, 7. Mɛɛ onukpai ahesaai pɔtɛɛ biɔ henɔyeli?

6 Paulo kɛɔ yɛ 1 Timoteo 3:​2, 3 akɛ esa akɛ nɔkwɛlɔ lɛ afee hiɛshikalɔ yɛ subaŋi amli. Enɛ kɛ bɔ ni ehe hiaa ni onukpa lɛ afee mɔ ni baa ejeŋ jogbaŋŋ lɛ hu biɔ henɔyeli kɛ nitsumɔ. Nuu ni he saa akɛ nɔkwɛlɔ lɛ jeee béitsɛ loo ninekpokpookpotsɛ. Nɛkɛ taomɔ nii nɛɛ hu biɔ ni onukpa lɛ afee mɔ ni yeɔ ehe nɔ. Agbɛnɛ, kɛ onukpa ko aaafee mɔ ni jeee daanulɔ ni nuɔ daa babaoo lɛ, ja ekɛ henɔyeli tsu nii.​—Kwɛmɔ shishigbɛ niŋmaa kɛha 1 Timoteo 3:​2, 3, Reference Bible (NW) lɛ hu.

7 Paulo je gbɛ etsɔɔ yɛ Tito 1:​7, 8 akɛ, esa akɛ nɔkwɛlɔ lɛ afee mɔ ni yeɔ ehe nɔ. Shi, kadimɔ taomɔ nii krokomɛi abɔ ni ato naa yɛ kukuji nɛɛ amli ni kɔɔ henɔyeli he lɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, esa akɛ nɔkwɛlɔ lɛ afee mɔ ni anaŋ ehe sane ko ata, hɛɛ, mɔ ni kpa ko bɛ ehe. Eka shi faŋŋ akɛ anyɛŋ ana taomɔ nii nɛɛ yɛ onukpa ko he ja ekɛ henɔyeli tsu nii.

Kɛ Ekɛ Mɛi Krokomɛi Miiye Lɛ

8. Mɛɛ sui kpakpai ni he hiaa onukpai yɛ ŋaawoo kɛhamɔ mli maa bɔ ni henɔyeli he hiaa ha lɛ nɔ mi?

8 Agbɛnɛ hu, esa akɛ nɔkwɛlɔ lɛ ato etsui shi akɛ mɔ ni yɔɔ tsuishiŋmɛɛ kɛ ekɛ enanemɛi heyelilɔi miiye lɛ, ni enɛ biɔ henɔyeli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, wɔkaneɔ yɛ Galatabii 6:1 akɛ: “Anyɛmimɛi, kɛji nɔtɔmɔ ko banina mɔ ko trukaa lɛ, nyɛ mɛi ni nyɛji mumɔŋ gbɔmɛi [titri onukpai] lɛ, nyɛsaa nakai mɔ lɛ ekoŋŋ yɛ mlijɔlɛ mumɔ mli; ni ole ohe nɔ kwɛmɔ, koni bo hu akakao.” Ni aaajie mlijɔlɛ mumɔ kpo lɛ biɔ henɔyeli. Yɛ enɛ hewɔ lɛ, henɔyeli hu yɛ mɔ hiɛ ni aaahi mɔ lɛ diɛŋtsɛ he nɔ lɛ mli. Nakai nɔŋŋ hu kɛji akɛ mɔ ni yɔɔ haomɔ mli lɛ miibi ni onukpa ko aye abua lɛ lɛ, henɔyeli bafeɔ nɔ ni he hiaa. Yɛ bɔ ni onukpa lɛ aaasusu mɔ lɛ he aha lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, esa akɛ emli ahi, eto tsui shi, ni efee mɔ ni yɔɔ saneshishinumɔ. Ni ehe aaafee oya kɛ ŋaawoo hamɔ moŋ lɛ, esa akɛ onukpa lɛ asumɔ akɛ eeebo sane toi ni egbala nɔ ni gbaa mɔ lɛ naa diɛŋtsɛ lɛ kɛjɛ emli.

9. Mɛɛ ŋaawoo esa akɛ ahi onukpai ajwɛŋmɔ mli beni amɛkɛ nyɛmimɛi ni ehao waa yɛ jwɛŋmɔ mli yeɔ lɛ?

9 Titri lɛ kɛ amɛkɛ mɛi ni ehao waa yɛ jwɛŋmɔŋ lɛ miiye lɛ, no mli ŋaawoo ni yɔɔ Yakobo 1:19 lɛ feɔ nɔ ni sa jogbaŋŋ: “Minyɛmimɛi ni misumɔɔ, mɔ fɛɛ mɔ he afee oya kɛ ninumɔ, ehumi shi kɛ wiemɔ, ehumi shi kɛ mlifu.” Hɛɛ, titri lɛ kɛ onukpa lɛ kɛ mlifu loo henumɔŋ nifeemɔi komɛi miikpe lɛ, no mli esa akɛ ekwɛ jogbaŋŋ koni lɛ hu ekaha hetoo ni tamɔ nakai. Ebiɔ henɔyeli koni akɛ henumɔ wiemɔi akaha henumɔ wiemɔi ahetoo, ni ‘akɛ efɔŋ akato efɔŋ najiaŋ.’ (Romabii 12:17) Ni oooha hetoo yɛ nakai gbɛ nɔŋŋ lɛ baaha sane lɛ afite kwraa. No hewɔ lɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kɛ ŋaawoo kpakpa haa onukpai hu yɛ biɛ, ekaiɔ amɛ akɛ, “naajɔlɛ hetoo kuɔ mlila naa.”​—Abɛi 15:⁠1.

Henɔyeli yɛ Onukpai Akpeei kɛ Kojomɔ Ajinafoi Asaneyeli Shishi

10, 11. Mɛni eba onukpai akpeei ashishi, ni tsɔɔ bɔ ni henɔyeli he hiaa ha yɛ bei ni tamɔ nɛkɛ mli?

10 Onukpai akpeei ashishi hu ji he kroko ni ehe hiaa ni nɔkwɛlɔi Kristofoi akwɛ jogbaŋŋ ni amɛkɛ henɔyeli atsu nii yɛ. Ni akɛ mlijɔlɛ aaawie yɛ anɔkwale kɛ jalɛsaneyeli hewɔ lɛ biɔ henɔyeli babaoo. Ebiɔ henɔyeli hu koni akwa mɔdɛŋ ni mɔ ko aaabɔ akɛ aaanu ekome pɛ egbee yɛ saji ahesusumɔ mli. Kɛ onukpa ko hiɛ su ni tamɔ nɛkɛ lɛ, ebaafee mlihilɛ akɛ onukpa ko aaawo lɛ ŋaa.​—Okɛto 3 Yohane 9 he.

11 Agbɛnɛ hu, yɛ onukpai akpeei ashishi lɛ, onukpa ko ni hiɛ dɔɔ yɛ nɔ ko feemɔ he fe nine lɛ baasumɔ ni ekɛ henumɔ atsu nii, ni ewo egbee nɔ po. Kwɛ bɔ ni nifeemɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ tsɔɔ henɔyeli ni ebɛ kwraa ha! Sui ni tamɔ nɛkɛ fiteɔ mɔ lɛ shidaamɔ yɛ gbɛi sɔrɔtoi enyɔ nɔ. Yɛ gbɛ kome nɔ lɛ, he ni mɔ ko laajeɔ henɔyeli kɛyashɛɔ lɛ, nakai nɔŋŋ egbɔjɔɔ esane lɛ ejaakɛ ehaa ehenumɔ haa sane naatsɔɔmɔ ni ja hiɛ. Ni yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, he ni mɔ ko kɛ henumɔ feɔ nii kɛyashɛɔ lɛ haa ehaoɔ enanemɛi onukpai krokomɛi lɛ loo ewoɔ amɛ mlifu po. Agbɛnɛ hu, kɛ onukpai kwɛɛɛ jogbaŋŋ lɛ, saji ahesusumɔ ni akpaaa gbee kwraa yɛ mli kɛ mligbalamɔ baaba amɛteŋ. Enɛ baaye amɛ kɛ asafo lɛ awui.​—Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 15:​36-40 he.

12. Mɛɛ shihilɛi ahe nitsumɔ esa akɛ onukpai lɛ akwɛ jogbaŋŋ ni amɛkɛ henɔyeli atsu he nii?

12 Henɔyeli hu he miihia onukpai lɛ babaoo koni amɛkafee mɛi ni kwɛɔ hiɛaŋ loo amɛkɛ amɛhewalɛ lɛ akatsu nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ. Ewaaa kwraa akɛ aaaŋmɛɛ he aha kaa, ni aha adesa susumɔ ni yeee emuu lɛ ana hewalɛ yɛ nɔ ni mɔ ko kɛɔ loo efeɔ lɛ nɔ! Shii abɔ ni ana onukpai lɛ akɛ amɛnyɛɛɛ amɛkpɛ amɛyiŋ mra yɛ be mli ni ana akɛ amɛbii loo wekumɛi krokomɛi eba amɛjeŋ yɛ gbɛ fɔŋ nɔ lɛ. Ebiɔ henɔyeli yɛ shihilɛi ni tamɔ nɛkɛ mli koni akaha weku mli tsakpaai miitsi jalɛ nii ni esa akɛ atsu lɛ naa.​—5 Mose 10:⁠17.

13. Mɛni hewɔ henɔyeli he hiaa onukpai lɛ titri yɛ saneyeli mli lɛ?

13 Shihilɛ mli ni henɔyeli he hiaa waa yɛ hu ji beni saneyeli ajinafoi lɛ yeɔ sane lɛ. Esa akɛ onukpai lɛ kɛ henɔyeli babaoo atsu nii koni henumɔ akana amɛnɔ hewalɛ yakatswaa. Esaaa akɛ amɛhaa yaafonui tsɔɔ amɛyiŋ yɛ gbɛ ni waaa nɔ. Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, esa akɛ onukpa lɛ akwɛ jogbaŋŋ koni ekaŋmɛɛ ejwɛŋmɔŋ hiɛshikamɔ lɛ he yɛ be mli ni ajɛɔ lɛ ni ekolɛ amaleɔ ehe yɛ be mli ni ekolɛ amɛyeɔ mɔ ko ni ekwa hemɔkɛyeli lɛ sane lɛ nɛkɛ. Paulo wiemɔi lɛ sa jogbaŋŋ: “Shi Nuŋtsɔ lɛ tsulɔ lɛ, esaaa akɛ ebéɔ, shi moŋ emli ajɔ aha mɛi fɛɛ.” Ebiɔ henɔyeli dani mɔ ko kɛ mlijɔlɛ atsu nii yɛ nɔnyɛɛ shishi. Paulo tee nɔ etsɔɔ akɛ esa akɛ “Nuŋtsɔ lɛ tsulɔ lɛ,” afee “mɔ ni toɔ etsui shi ehaa efɔŋ, mɔ ni kɛ mlijɔlɛ wieɔ tsɔɔ mɛi ni kuɔ enaa.” Kɛ mɔ ko aaajie mlijɔlɛ kpo ni etsi ehe naa yɛ be mli ni ekɛ shitee-kɛ-woo kpeɔ lɛ biɔ henɔyeli babaoo diɛŋtsɛ.​—2 Timoteo 2:​24, 25.

Henɔyeli Beni Akɛ Yei Yeɔ

14. Mɛɛ ŋaawoo kpakpa ko esa akɛ onukpai lɛ abo toi yɛ be mli ni amɛkɛ yei yeɔ lɛ?

14 Esa akɛ onukpai aha amɛhiɛ ahi amɛhe nɔ jogbaŋŋ ni amɛkɛ henɔyeli atsu nii kɛ eba akɛ amɛkɛ yei miiye. Awooo ŋaa akɛ onukpa ko ayasara nyɛmi yoo ko ekome. Esa akɛ onukpa kroko loo asafoŋ sɔɔlɔ ko afata nakai onukpa lɛ he. Eeenyɛ eba akɛ akɛni Paulo yɔse nɛkɛ naagba nɛɛ hewɔ lɛ, ewo onukpa Timoteo ŋaa akɛ: “Owie otsɔɔ . . . yei onukpai lɛ akɛ nyɛmɛi, obalayei lɛ hu akɛ nyɛmimɛi yei yɛ hetsemɔ fɛɛ mli.” (1 Timoteo 5:​1, 2, NW) Ana ni onukpai komɛi kɛ amɛniji miifɔ nyɛmimɛi yei komɛi anɔ tamɔ tsɛmɛi anifeemɔ. Shi amɛbaanyɛ amɛlaka amɛ diɛŋtsɛ amɛhe, ejaakɛ bɔlɛnamɔ mli henumɔ baanyɛ akanya tsɛmɛi anifeemɔ ni tamɔ nɛkɛ moŋ fe Kristofoi anyɛmifeemɔ hedɔɔ ni yɔɔ krɔŋŋ lɛ.​—Okɛto 1 Korintobii 7:1 he.

15. Mɛɛ sane ko ni ba maa ahorabɔɔ ni baanyɛ aba Yehowa gbɛi lɛ nɔ beni onukpa ko kɛ henɔyeli tsuuu nii lɛ nɔ mi?

15 Kwɛ awui babaoo ni aye anɔkwale lɛ, akɛni onukpai lɛ ateŋ mɛi komɛi kɛ henɔyeli tsuuu nii yɛ bɔ ni amɛkɛ nyɛmimɛi yei ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ ye ha lɛ hewɔ! Ashwie onukpa ko kɛjɛ asafo lɛ mli afii fioo ni eho nɛ, ejaakɛ ekɛ Kristofonyo nyɛmi yoo ko ni ewu jeee Odasefonyo fite gbala. Gbi gbɛkɛ ni atsi tsutsu onukpa nɛɛ shwiemɔ lɛ ta pɛ kɛkɛ ni nyɛmi yoo lɛ wu ni sane lɛ edɔ lɛ waa lɛ kɛ tu ba Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ ni etswa aŋkroaŋkroi enyɔ ni amɛfee efɔŋ nɛɛ tu. Amɛteŋ mɔ ko gbooo, ni ashɔ tu lɛ yɛ edɛŋ oya moŋ, shi enɔ jetsɛremɔ pɛ ni adafitswaa wolo ko ni ehe gbɛi waa ŋma sane lɛ yɛ adafitswaa wolo lɛ hiɛ akɛ ‘atswa tu yɛ sɔlemɔ tsu mli.’ Kwɛ ahorabɔɔ babaoo ni nakai onukpa ni bɛ henɔyeli lɛ kɛba asafo lɛ kɛ Yehowa gbɛi lɛ nɔ!

Henɔyeli yɛ Hei Krokomɛi

16. Mɛni hewɔ esa akɛ onukpai akwɛ jogbaŋŋ ni amɛkɛ henɔyeli atsu nii beni amɛhaa maŋshiɛmɔi?

16 Henɔyeli hu he miihia babaoo kɛ onukpa ko miiha maŋshiɛmɔ. Esa akɛ maŋshiɛlɔ lɛ afee hekɛnɔfɔɔ kɛ pɛpɛɛpɛ ni aŋmɛɔ he nɔkwɛmɔ nɔ. Mɛi komɛi bɔɔ mɔdɛŋ ni amɛwo amɛtoibolɔi lɛ anaaŋmɔlɔ kɛ wiemɔi ni baaha amɛŋmɔ kɛkɛ. Nɔ ni baajɛ enɛ mli aba ji kaa ni baaha amɛsa amɛtoibolɔi lɛ ahiɛ. Ni kɛlɛ, kaa fɛɛ kaa ni aŋmɛɔ he ahaa lɛ tsɔɔ henɔyeli ni bɛ. Abaanyɛ akɛɛ po akɛ be ni ayeɔ fe nine yɛ be mli ni ahaa maŋshiɛmɔ lɛ tsɔɔ henɔyeli ni bɛ kɛ hesaamɔ ni mɔɔɔ shi.

17, 18. Mɛni henɔyeli tsuɔ yɛ onukpa lɛ ni haa egbɛnaa nii sɔrɔtoi lɛ ŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ lɛ mli?

17 Esa akɛ onukpa fɛɛ onukpa ni tsuɔ nii waa lɛ anyɛ akpee nibii sɔrɔtoi ni biɔ ebe kɛ ehewalɛ ni eeeha eŋmɛ pɛpɛɛpɛ yɛ mli lɛ he kaa lɛ naa. Ebiɔ henɔyeli koni akaya shɔŋŋ tsɔ yɛ afa kome loo afa kroko. Onukpai komɛi tsuɔ asafo lɛ nibii ahe nii aahu akɛ ehaa amɛkuɔ amɛhiɛ amɛshwieɔ amɛwekui anɔ. No hewɔ lɛ beni nyɛmi yoo ko gba onukpa ko ŋa saramɔ ni ewu ni ji onukpa lɛ basara lɛ ni ye bua lɛ lɛ he sane lɛ, onukpa lɛ ŋa lɛ bo akɛ: “Mina ni kulɛ ebasara mi hu yɛ be ko mli!”​—1 Timoteo 3:​2, 4, 5.

18 Ehe miihia hu ni onukpa lɛ kɛ henɔyeli atsu nii koni eha be ni ekɛkaseɔ nii yɛ teemɔŋ kɛ nɔ ni ekɛwoɔ sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ kɛ asafoŋbii asaramɔ mli lɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ. Akɛni adesa tsui lɛ lakaa mɔ hewɔ lɛ, ewaaa kwraa akɛ onukpa ko aaafite be babaoo fe bɔ ni sa yɛ nibii ni enaa he miishɛɛ lɛ ahe. Kɛ esumɔɔ woji lɛ, ebaanyɛ efite be babaoo yɛ eteemɔŋ nikasemɔ he fe nine. Kɛ ena akɛ shia kɛ shia sɔɔmɔ lɛ moŋ wa lɛ, ebaatao naajiemɔi eha ehiɛ ni ekuɔ eshwieɔ nɔ lɛ kɛ yiŋtoo akɛ eesara nyɛmimɛi lɛ.

19. Mɛɛ gbɛnaa nii ka onukpai anɔ ni maa bɔ ni henɔyeli he hiaa ha lɛ nɔ mi?

19 Gbɛnaa nii akɛ akajie teemɔŋ sane kpo lɛ hu biɔ ni onukpa lɛ aha ehiɛ ahi ehe nɔ ni ekɛ henɔyeli ni yɔɔ shiŋŋ atsu nii. Nɔ ni kɔɔ enɛ he ji ŋaawoo nɛɛ: “Kaajie mɔ kroko teemɔŋ sane kpo.” (Abɛi 25:⁠9) Niiashikpamɔ tsɔɔ akɛ enɛ baanyɛ afee onukpai ateŋ taomɔ nii ni ayeee nɔ kwraa. Kɛ onukpa ko yɛ ŋa nilelɔ ni sumɔɔ mɔ ni ekɛ lɛ gbaa sane jogbaŋŋ lɛ, ebaanyɛ eba akɛ ekɛ lɛ baagba sane loo etsi saji komɛi ni ji teemɔŋ saji ata etsɔɔ lɛ. Shi enɛ esaaa ni nilee bɛ mli kwraa. Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, etsɔɔ akɛ anyɛɛɛ amu afɔ enɔ. Mumɔŋ nyɛmimɛi hii kɛ yei baa onukpai aŋɔɔ amɛbagbaa amɛ amɛteemɔŋ saji ejaakɛ amɛyɛ amɛmli hekɛnɔfɔɔ akɛ amɛbaaha sane lɛ ahi teemɔŋ diɛŋtsɛ. Ni mɔ ko aaagba eŋa mɔ ko teemɔŋ saji lɛ ejaaa, nilee bɛ mli, ni suɔmɔ hu bɛ mli ejaakɛ ekɛ jatsu ni he ehiaaa bafɔɔ enɔ.​—Abɛi 10:​19; 11:⁠13.

20. Mɛni hewɔ ehe hiaa waa akɛ onukpai kɛ henɔyeli aaatsu nii lɛ?

20 Henɔyeli he miihia babaoo, ni oh, sanebimɔ ko kwraa bɛ enɛ he, titri lɛ yɛ onukpai lɛ agbɛfaŋ! Akɛni akɛ hegbɛ ni ji hiɛnyiɛmɔ yɛ Yehowa webii ateŋ ewo amɛdɛŋ hewɔ lɛ, amɛyɛ nibii babaoo ni amɛbaabu he akɔntaa. Akɛni akɛ babaoo ewo amɛdɛŋ hewɔ lɛ, abaabi babaoo shi kɛjɛ amɛdɛŋ. (Luka 12:​48; 16:​10; okɛto Yakobo 3:1 he.) Eji onukpai ahegbɛ kɛ nitsumɔ akɛ amɛto okadi kpakpa amɛfɔ shi amɛha mɛi krokomɛi. Nɔ ni fe nakai lɛ, onukpai ni ahala amɛ lɛ yɛ gbɛhe mli ni baaha amɛnyɛ amɛfee mɛi krokomɛi ejurɔ babaoo loo efɔŋ babaoo fe bɔ ni mɛi krokomɛi baanyɛ afee, ni yɛ be babaoo mli lɛ edamɔ henɔyeli ni amɛkɛtsuɔ nii loo amɛkɛtsuuu nii lɛ nɔ. Ebɛ naakpɛɛ mɔ akɛ no hewɔ ni Paulo kɛɛ: “Esa akɛ nɔkwɛlɔ lɛ afee . . . mɔ ni yeɔ ehe nɔ” lɛ.

Ani Okaiɔ?

◻ Mɛɛ Ŋmalɛ mli taomɔ nii kɛha onukpai tsɔɔ akɛ esa akɛ amɛkɛ henɔyeli atsu nii?

◻ Mɛni hewɔ henɔyeli he hiaa onukpai yɛ be mli ni amɛkɛ nanemɛi heyelilɔi yeɔ lɛ?

◻ Te esa akɛ akɛ henɔyeli atsu nii yɛ onukpai akpeei ashishi aha tɛŋŋ?

◻ Bɔ ni ehe hiaa ni onukpai kɛ teemɔŋ sane ato lɛ kɛ mɛɛ kaa baa amɛnɔ?

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 20]

Henɔyeli ni aaajie kpo yɛ onukpai akpeei ashishi he miihia

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 23]

Esa akɛ onukpai Kristofoi kɛ henɔyeli atsu nii ni amɛkɛ teemɔŋ sane ato

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje