Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • ie bf. 8-12
  • Susumɔ lɛ Bote Bokagbɛ Jamɔi Amli

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Susumɔ lɛ Bote Bokagbɛ Jamɔi Amli
  • Mɛni Baa Wɔnɔ Kɛ́ Wɔgboi?
  • Saneyitsei Bibii
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Hindu Jamɔ Tsɔɔmɔ ni Ji Fɔmɔ Ekoŋŋ Kɛmiiya Gbɔmɔtso Hee Mli
  • Buddha Jamɔ Mli Fɔmɔ Shibɔlemɔ Lɛ
  • Blematsɛmɛi Ajamɔ yɛ Japan Shinto Jamɔ Mli
  • Susuma ni Gbooo yɛ Tao Jamɔ Mli, Blematsɛmɛi Ajamɔ yɛ Konfushio Jamɔ Mli
  • Bokagbɛ Jamɔi Krokomɛi
  • Buddha Jamɔ—Anɔkwa Emuuyeli Taomɔ ni Nyɔŋmɔ Bɛ Mli
    Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ
  • Gbele Sɛɛ Shihilɛ—mɛni Gbɔmɛi Heɔ Amɛyeɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1999
  • Hindu Jamɔ Heyeli Taomɔ
    Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ
  • Tao Jamɔ kɛ Konfushio Jamɔ—Ŋwɛi Gbɛ Taomɔ
    Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Mɛni Baa Wɔnɔ Kɛ́ Wɔgboi?
ie bf. 8-12

Susumɔ lɛ Bote Bokagbɛ Jamɔi Amli

“Misusuɔ be fɛɛ be akɛ susuma ni gbooo lɛ ji anɔkwale ko ni mɔ fɛɛ mɔ kpɛlɛɔ nɔ yɛ je lɛŋ fɛɛ. No hewɔ lɛ minaa kpɛ mihe waa beni miná mile akɛ nilelɔi kpanakui komɛi ni jɛ Bokagbɛbii kɛ Anaigbɛbii hu ateŋ kɛ hiɛdɔɔ diɛŋtsɛ ewie eshi hemɔkɛyeli lɛ. Amrɔ nɛɛ misusuɔ bɔ ni fee ni susuma ni gbooo he susumɔ lɛ babote Hindubii asusumɔ mli lɛ he.”—UNIVƐSITI NIKASELƆ KO NI ATSƆSE LƐ YƐ HINDU JAMƆ MLI.

1. Mɛni hewɔ wɔyɔɔ le ni wɔɔle bɔ ni fee ni adesa susuma ni gbooo tsɔɔmɔ lɛ je shishi ni egbɛ eshwã jamɔi babaoo amli lɛ he miishɛɛ lɛ?

TE FEE tɛŋŋ ni susumɔ ni ayɔɔ akɛ gbɔmɔ yɛ susuma ni gbooo lɛ bote Hindu jamɔ kɛ Bokagbɛ jamɔi krokomɛi amli? Sanebimɔ lɛ he hiaa mɛi ni yɔɔ Anaigbɛ ní ekolɛ amɛleee jamɔi nɛɛ jogbaŋŋ lɛ po, ejaakɛ hemɔkɛyeli nɛɛ saa bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ susuɔ wɔsɛɛ be he ehaa lɛ he. Akɛni tsɔɔmɔ ni atsɔɔ akɛ adesa gbooo lɛ jeɔ kpo yɛ jamɔi babaoo amli ŋmɛnɛ hewɔ lɛ, le ni wɔɔle bɔ ni fee ni nakai susumɔ lɛ je shishi ní etee hiɛ fiofio lɛ baanyɛ aha shishinumɔ kpakpa kɛ bɔ ni wɔkɛ mɛi krokomɛi sharaa wɔhaa lɛ aya hiɛ waa.

2. Mɛni hewɔ India efee hewalɛ ni jamɔ yɔɔ yɛ Asia nɔ lɛ jɛɛhe ni sa kadimɔ waa lɛ?

2 Ninian Smart, ni ji Nyɔŋmɔ jamɔ he nikasemɔ he nilelɔ yɛ University of Lancaster yɛ Britania lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Nyɔŋmɔ jamɔ shikwɛ̃ɛhe ni ená mɛi anɔ hewalɛ fe fɛɛ yɛ Asia ji India. Ni jeee akɛni India diɛŋtsɛ ji he ni hemɔkɛyelii babaoo —Hindu jamɔ, Buddha jamɔ, Jain jamɔ, Sikh jamɔ, kɛ ekrokomɛi—je shishi yɛ lɛ hewɔ kɛkɛ, shi moŋ akɛni jamɔi nɛɛ ateŋ ekome, Buddha jamɔ, baná Asia Bokagbɛbii fɛɛ akusum nifeemɔi anɔ hewalɛ waa lɛ hewɔ.” Hiŋmɛigbelemɔi ni ená amɛnɔ hewalɛ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ nɛɛ ateŋ babaoo “kã he amɛbuɔ India akɛ amɛ mumɔŋ maŋ,” taakɛ Hindu woloŋlelɔ Nikhilananda kɛɔ lɛ. Belɛ, te fee tɛŋŋ ni nɛkɛ susuma ni gbooo tsɔɔmɔ nɛɛ nyɛ eyashɛ India kɛ Asia hei krokomɛi hu lɛ?

Hindu Jamɔ Tsɔɔmɔ ni Ji Fɔmɔ Ekoŋŋ Kɛmiiya Gbɔmɔtso Hee Mli

3. Taakɛ yinɔsaneŋmalɔ ko tsɔɔ lɛ, namɛi eeenyɛ efee akɛ amɛ amɛkɛ susumai ni fãa kɛyahiɔ he kroko he susumɔ lɛ tee India?

3 Yɛ afii ohai ekpaa D.Ŋ.B., beni Pythagoras kɛ esɛɛnyiɛlɔi ni yɔɔ Hela lɛ woɔ yiŋ ni akaa awieɔ akɛ susumai fãa kɛyahiɔ he kroko lɛ he hewalɛ lɛ, no mli lɛ Hindu nilelɔi ni yɔɔ Indus kɛ Ganges faai lɛ anaa yɛ India lɛ hu miijie nakai susumɔi lɛ nɔŋŋ kpo fiofio. Bɔ ni hemɔkɛyeli nɛɛ je kpo yɛ be kome mli “yɛ Helabii aje lɛŋ kɛ India hu lɛ nyɛŋ afee nɔ ko ni ba trukaa yɛ heniianaa kɛkɛ,” taakɛ yinɔsaneŋmalɔ Arnold Toynbee kɛɛ lɛ. “Jɛɛhe kome ni eeenyɛ efee akɛ [hewalɛ nɛɛ] jɛ,” taakɛ Toynbee tsɔɔ mli lɛ, “ji Europa kɛ Asiabii ni ji kooloi akwɛlɔi shikpalɔi, ni kpeleke shi kɛba India, Asia Wuoyi-Anaigbɛ, jwɛi shikpɔŋ gbiŋ ni kã Black Sea lɛ kooyigbɛ ŋshɔ lɛ naa, kɛ Balkan kɛ Anatolia ŋshɔ niji lɛ anɔ yɛ afii ohai 8 kɛ afii ohai 7 D.Ŋ.B. lɛ.” Eka shi faŋŋ akɛ Europa kɛ Asiabii awekui ni fã kɛyahi hei krokomɛi nɛɛ kɛ susuma ni fãa kɛyahiɔ he kroko he susumɔ nɛɛ fata amɛhe kɛtee India.

4. Mɛni hewɔ Hindu nilelɔi ná susumai ni fãa kɛyahiɔ he kroko he susumɔ lɛ he miishɛɛ lɛ?

4 Hindu jamɔ je shishi yɛ India mra kɛtsɔ hiɛ, beni Aryanbii lɛ yashɛ jɛmɛ aaafee afi 1500 D.Ŋ.B. lɛ. Kɛjɛ shishijee beebe lɛ, Hindu jamɔ heɔ yeɔ akɛ esoro susuma lɛ yɛ gbɔmɔtso lɛ he, ni ákɛ susuma lɛ hiɔ shi yɛ gbele sɛɛ. Enɛ hewɔ lɛ Hindubii jáa amɛ blematsɛmɛi lɛ ni amɛfeɔ niyenii ni amɛŋmɛɔ okpɔlɔ amɛhaa amɛmɛi ni egboi lɛ asusumai ní amɛbaye. Afii ohai abɔ sɛɛ beni susuma ni fãa kɛyahiɔ he kroko lɛ he susumɔ lɛ yashɛ India lɛ, eka shi faŋŋ akɛ Hindu nilelɔi ní no mli lɛ amɛmiibɔ mɔdɛŋ ní amɛnu jeŋ fɛɛ naagba ni ji efɔŋ kɛ amanehulu ni yɔɔ adesai ateŋ lɛ shishi lɛ ná he miishɛɛ. Beni amɛfeɔ susumɔ nɛɛ kɛ nɔ ni atsɛɔ lɛ Karma mla, ni ji nɔ ni afeɔ kɛ nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ ekome lɛ, Hindu nilelɔi ka amɛyiŋ amɛkɛ fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso hee mli, be mli ni awoɔ sui kpakpai ni sa yijiemɔ kɛ sui fɔji ni esaaa yijiemɔ yɛ shihilɛ kome mli lɛ ahe nyɔmɔ loo agbalaa toi yɛ he yɛ shihilɛ ni tsa nɔ lɛ mli lɛ ba.

5. Taakɛ Hindu jamɔ tsɔɔ lɛ, mɛni ji naagbee oti kwraa ni ma susuma lɛ hiɛ?

5 Shi susumɔ kome ko hu yɛ ni ná Hindu jamɔ tsɔɔmɔ ni kɔɔ susuma lɛ he lɛ nɔ hewalɛ. “Etamɔ nɔ ni eji anɔkwale akɛ be tuuntu ni ato susuma ni fãa kɛyahiɔ he kroko kɛ karma susumɔi ni akaa yiŋ awieɔ lɛ shishi, loo mra po kɛtsɔ hiɛ,” taakɛ Encyclopædia of Religion and Ethics lɛ kɛɔ lɛ, “no mli lɛ susumɔ kroko . . . hu miijie ehe kpo fiofio yɛ nilelɔi akuu bibioo ko ni yɔɔ India Kooyigbɛ lɛ ateŋ—jeŋ nilee mli susumɔ ni kɔɔ Brahman-Ātman [Brahman ni nɔ kwɔ fe fɛɛ ni ehiɔ shi kɛyaa naanɔ, naagbee mɔ kwraa ni yɔɔ diɛŋtsɛ] lɛ he lɛ.” Afee susumɔ nɛɛ kɛ fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso hee mli he tsɔɔmɔ ni akaa yiŋ atsɔɔ lɛ ekome ni akɛtsɔɔ oti ni fe fɛɛ ni mã Hindubii ahiɛ—ni ji heyeli ni aaaná kɛaajɛ susuma ni fãa kɛyahiɔ he kroko shibɔlemɔ lɛ mli, koni akɛ naagbee mɔ kwraa ni yɔɔ diɛŋtsɛ lɛ afee ekome lɛ mli. Hindubii heɔ yeɔ akɛ, nine shɛɔ enɛ nɔ kɛtsɔ kwasafoŋ shihilɛ mli sui ni akpɛlɛɔ nɔ ní abɔɔ mɔdɛŋ adiɔ sɛɛ kɛ Hindu nilee krɛdɛɛ namɔ nɔ.

6, 7. Mɛni ji ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Hindu jamɔ lɛ hemɔkɛyeli yɛ Gbele Sɛɛ Shihilɛ he?

6 Enɛ hewɔ lɛ, Hindu nilelɔi tsake susumɔ ni ayɔɔ akɛ susumai fãa kɛyahiɔ he kroko lɛ mli amɛwo fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso hee mli he tsɔɔmɔ lɛ mli kɛtsɔ Karma mla lɛ kɛ Brahman he susumɔ ni amɛkɛfata he amɛfee lɛ ekome lɛ nɔ. Octavio Paz, ni ji lalafolɔ ko ni aha lɛ Nobel Juromɔnɔ, kɛ tsutsu Mexico maŋ najiaŋdamɔlɔ yɛ India lɛ ŋma akɛ: “Bɔ ni Hindu jamɔ gbɛ eshwã lɛ, nakai nɔŋŋ susumɔ . . . ni he hiaa waa kɛha Brahman jamɔ, Buddha jamɔ, kɛ Asia jamɔi krokomɛi: susuma ni jeɔ gbɔmɔtso lɛ mli yɛ gbele beaŋ, susumai ni fãa kɛyahiɔ he kroko yɛ shihilɛi ni tsara nɔ mli lɛ hu gbɛ eshwã.”

7 Fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso hee mli he tsɔɔmɔ lɛ ji tsɔɔmɔ titri fe fɛɛ yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Hindu jamɔ mli. Hindu nilelɔ Nikhilananda kɛɔ akɛ: “Hindunyo fɛɛ Hindunyo anɔkwafo hemɔkɛyeli ji akɛ, nine ni aaashɛ shihilɛ ni gbele bɛ mli nɔ lɛ jeee hegbɛ ni yɔɔ kɛha mɛi fioo pɛ kɛkɛ, shi moŋ eji mɔ fɛɛ mɔ gbɛnaa nii ni enáa yɛ fɔmɔ mli.”

Buddha Jamɔ Mli Fɔmɔ Shibɔlemɔ Lɛ

8-10. (a) Te Buddha jamɔ tsɔɔ shihilɛ shishi ehaa tɛŋŋ? (b) Te Buddhanyo woloŋlelɔ ko tsɔɔ fɔmɔ ekoŋŋ mli eha tɛŋŋ?

8 Ato Buddha jamɔ shishi yɛ India aaafee afi 500 D.Ŋ.B. Taakɛ Buddha jamɔ mli blema saji tsɔɔ lɛ, India lumɔ bi ko ni atsɛɔ lɛ Siddhārtha Gautama, ní abale lɛ akɛ Buddha beni enine shɛ sɛɛyoomɔ nɔ lɛ ji mɔ ni to Buddha jamɔ shishi. Akɛni eje shishi kɛjɛ Hindu jamɔ mli hewɔ lɛ, etsɔɔmɔi lɛ je Hindu tsɔɔmɔi lɛ yɛ gbɛ̀i komɛi anɔ. Taakɛ Buddha jamɔ tsɔɔ lɛ, shihilɛ ji fɔmɔ ekoŋŋ kɛ gbele shibɔlemɔ ni yaa nɔ daa, ni taakɛ eji yɛ Hindu jamɔ mli lɛ, mɔ aŋkro fɛɛ mɔ aŋkro tsutsu shihilɛ mli nifeemɔi ji nɔ ni tsɔɔ bɔ ni shihilɛ ni eyɔɔ mli amrɔmrɔ lɛ baaji.

9 Shi Buddha jamɔ etsɔɔɔ shihilɛ shishi kɛ wiemɔi ni tsɔɔ mɔ susuma diɛŋtsɛ ni hiɔ shi yɛ gbele sɛɛ. “[Buddha] na jwɛŋmɔŋ shihilɛi babaoo ni kɛ amɛhe tsaraaa, ní hoɔ kɛyaa oya, ní akɔnɔ pɛ buaa naa efeɔ lɛ ekome lɛ pɛ, yɛ adesa susuma lɛ mli,” taakɛ Arnold Toynbee wie lɛ. Ni kɛlɛ, Buddha he eye akɛ akɛ nɔ ko—shihilɛ loo hewalɛ ko—hãa kɛjɛɔ shihilɛ kome mli kɛyaa ekroko mli. Dr. Walpola Rahula, ni ji Buddhanyo woloŋlelɔ lɛ tsɔɔ mli akɛ:

10 “Gbɔmɔ ni yɔɔ lɛ jeee nɔ ko nɔ ko, shi moŋ eji gbɔmɔtsoŋ kɛ jwɛŋmɔŋ hewalɛi loo nyɛmɔi ni abua naa afee lɛ ekome. Nɔ ni wɔtsɛɔ lɛ akɛ gbele lɛ ji gbɔmɔtso lɛ ni kpaa nitsumɔ kwraa. Ani nɛkɛ hewalɛi kɛ nyɛmɔi nɛɛ fɛɛ kpaa nitsumɔ kwraa kɛ́ gbɔmɔtso lɛ kpa nitsumɔ lɛ? Buddha jamɔ kɛɔ akɛ ‘Dabi.’ Suɔmɔnaa nii, nɔ ni mɔ sumɔɔ akɛ efee, akɔnɔ, shwe ni ashweɔ shihilɛ, ní aya nɔ afɔ mɔ shii babaoo lɛ ji hewalɛ kpele ni tsirɛɔ wala fɛɛ, kɛ shihilɛi fɛɛ, ni etsirɛɔ jeŋ muu lɛ fɛɛ po. Enɛ ji hewalɛ ni da fe fɛɛ, nyɛmɔ ni da fe fɛɛ yɛ je lɛ mli. Taakɛ Buddha jamɔ tsɔɔ lɛ, nɛkɛ hewalɛ nɛɛ kpaaa kɛji gbɔmɔtso lɛ kpa nitsumɔ, ni ji gbele; shi moŋ eyaa nɔ ejieɔ ehe kpo yɛ su kroko mli, ni ekɛ shihilɛ ekoŋŋ ni atsɛɔ lɛ fɔmɔ ekoŋŋ lɛ baa.”

11. Te Buddhabii susuɔ Gbele Sɛɛ Shihilɛ he amɛhaa tɛŋŋ?

11 Bɔ ni Buddhabii susuɔ Gbele Sɛɛ Shihilɛ he nɛ: Shihilɛ hiɔ shi kɛyaa naanɔ, ja mɔ aŋkro lɛ nine eshɛ naagbee oti ni ji Nirvana, heyeli kɛmiijɛ fɔmɔ ekoŋŋ shibɔlemɔ mli lɛ nɔ. Nirvana ji shihilɛ ni etsɔɔɔ naanɔ jɔɔmɔ, ni etsɔɔɔ akɛ akɛ naagbee mɔ ni yɔɔ diɛŋtsɛ lɛ hu feɔ ekome. Etsɔɔ faŋŋ akɛ abɛ shihilɛ mli dɔŋŋ—“he ni gbele bɛ,” yɛ mɔ aŋkro lɛ shihilɛ sɛɛ. Webster’s Ninth New Collegiate Dictionary lɛ tsɔɔ “Nirvana” shishi akɛ “he ko loo shihilɛ ni tsɔɔ le ni aleee henaagbamɔ, piŋmɔ, loo sɛɛ gbɛ nii ni yɔɔ diɛŋtsɛ kwraa.” Yɛ nɔ najiaŋ ni amɛaatao shihilɛ ni gbele bɛ mli lɛ, awoɔ Buddha jalɔi hewalɛ ní amɛteke nɔ kɛtsɔ amɛnine ni aaashɛ Nirvana nɔ lɛ nɔ.

12-14. Te Buddha jamɔ gbɛi sɔrɔtoi lɛ wieɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli lɛ he amɛhaa tɛŋŋ?

12 Beni egbɛɔ eshwãa hei sɔrɔtoi babaoo yɛ Asia lɛ, Buddha jamɔ tsake etsɔɔmɔi lɛ amli koni ekɛ maŋbii lɛ ahemɔkɛyelii akpã gbee. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Mahayana Buddha jamɔ, ni ji jamɔ lɛ gbɛ ko ni ehe shi waa yɛ China kɛ Japan lɛ heɔ ŋwɛi bodhisattvai, loo wɔsɛɛ be mli Buddhai amɛyeɔ. Bodhisattvai tsiɔ Nirvana ni amɛaabote lɛ amɛtoɔ sɛɛ ni afɔ́ɔ amɛ kɛbaa shihilɛ mli ekoŋŋ shii abɔ, bɔni afee ni amɛsɔmɔ mɛi krokomɛi ni amɛye amɛbua amɛ ni amɛnine ashɛ Nirvana nɔ. Enɛ hewɔ lɛ, mɔ ko baanyɛ ahala akɛ eeetsa fɔmɔ ekoŋŋ he shibɔlemɔ lɛ nɔ yɛ be mli ni enine eshɛ Nirvana nɔ lɛ sɛɛ po.

13 Tsakemɔ kroko hu ni bahe shi waa yɛ China kɛ Japan titri ji tsɔɔmɔ ni kɔɔ Shikpɔŋ Krɔŋŋ ni Yɔɔ Anaigbɛ, ní Buddha Amitabha, loo Amida bɔ lɛ he lɛ. Afɔ́ɔ mɛi ni tsɛɔ Buddha gbɛi lɛ yɛ hemɔkɛyeli mli lɛ ekoŋŋ awoɔ Shikpɔŋ Krɔŋŋ lɛ nɔ, loo paradeiso, he ni shihilɛi hi jogbaŋŋ kɛha naagbee sɛɛyoomɔ namɔ lɛ. Mɛni ejɛ nɛkɛ tsɔɔmɔ nɛɛ mli kɛba? Nilelɔ Smart, ní atsĩ etã kɛtsɔ hiɛ lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Taakɛ abaanyɛ akpa gbɛ lɛ, paradeiso shihilɛi ni yɔɔ fɛo, ní aje gbɛ atsɔɔ mli jogbaŋŋ yɛ Mahayana ŋmalɛi lɛ ekomɛi amli lɛ, baye nirvana najiaŋ yɛ jwɛŋmɔŋ susumɔ ni ehe gbɛi fe fɛɛ lɛ najiaŋ akɛ naagbee oti ni mã hiɛ.”

14 Tibet Buddha jamɔ kɛ maŋbii lɛ ahemɔkɛyelii krokomɛi fataa he. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ, Tibetbii awolo ni wieɔ gbohii ahe lɛ wieɔ nɔ ni baa mɔ aŋkro lɛ nɔ, yɛ teŋgbɛ shihilɛ mli dani afɔ́ɔ mɔ lɛ ekoŋŋ lɛ he. Akɛɛ la ni kpɛ́ɔ kaŋkaŋ jɛɔ naagbee mɔ diɛŋtsɛ ni yɔɔ lɛ ŋɔɔ eshwieɔ gbohii lɛ anɔ, ni mɛi ni nyɛɛɛ la lɛ naa adamɔ lɛ anine shɛɛɛ heyeli nɔ, shi moŋ afɔ́ɔ amɛ ekoŋŋ. Eyɛ faŋŋ akɛ, Buddha jamɔ gbɛ̀i sɔrɔtoi lɛ fɛɛ hiɛ susumɔ ni kɔɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli lɛ he.

Blematsɛmɛi Ajamɔ yɛ Japan Shinto Jamɔ Mli

15-17. (a) Te fee tɛŋŋ ni blematsɛmɛi amumɔi ajamɔ je shishi yɛ Shinto mli? (b) Susuma ni gbooo hemɔkɛyeli lɛ ji shishijee nɔ̃ yɛ Shinto jamɔ mli yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?

15 Jamɔ yɛ Japan dani Buddha jamɔ yashɛ jɛmɛ yɛ Ŋ.B. afii ohai ekpaa lɛ mli. No mli lɛ eji jamɔ ko ni bɛ gbɛi, ni hemɔkɛyelii ni kɔɔ gbɔmɛi lɛ ajeŋbai kɛ kusum nifeemɔi ahe ji nɔ ni feɔ jamɔ lɛ. Shi, beni Buddha jamɔ ba jɛmɛ lɛ, ehe bahia ní aha sɔrɔtofeemɔ aba Japanbii ajamɔ lɛ kɛ maŋsɛɛ nɔ̃ lɛ teŋ. No hewɔ lɛ, akɛ gbɛi ni ji “Shinto,” ni shishi ji “nyɔŋmɔi lɛ agbɛ lɛ” bɔi nitsumɔ.

16 Mɛɛ hemɔkɛyeli shishijee Shinto jamɔ lɛ ná yɛ Gbele Sɛɛ Shihilɛ he? Beni shikpɔŋ sũ ni afɔɔ ni akɛduɔ omɔ be lɛ shɛ lɛ, “ehe bahia ni ato akutsei ni yɔɔ lɛ ahe gbɛjianɔ jogbaŋŋ yɛ okwaayeli nitsumɔ ni akɛfɔɔ shikpɔŋ sũ nɛɛ mli,” taakɛ Kodansha Encyclopedia of Japan lɛ tsɔɔ mli lɛ, “ni okwaayeli mli kusum nifeemɔi—ní sɛɛ mli lɛ ebatsu gbɛfaŋnɔ ni he hiaa babaoo he nii yɛ Shintō mli lɛ—je shishi.” Susumai ni egboi lɛ agbeyeishemɔ ha blemabii lɛ tao kusum nifeemɔi ni amɛkɛaakpata amɛ. Enɛ tee nɔ ni ebatsɔ blematsɛmɛi amumɔi lɛ ajamɔ.

17 Taakɛ Shinto hemɔkɛyeli ji lɛ, susuma ni ‘egbo’ lɛ kã he ehiɛ esu kɛ ebaŋ lɛ lolo, shi ewo ehe muji yɛ gbele lɛ hewɔ. Kɛ́ mɛi ni agbo ashi amɛ lɛ fee kaimɔ kusum nifeemɔi komɛi lɛ, atsuuɔ susuma lɛ he kɛyashɛɔ he ni ejieɔ efɔŋ fɛɛ kɛjɛɔ ehe, ni eŋɔɔ toiŋjɔlɛ kɛ ejurɔfeemɔ subaŋ ehaa ehe. Yɛ be ni sa mli lɛ, blematsɛmɛi amumɔ nɛɛ wóɔ ehe nɔ kɛyaa gbɛhe ko mli akɛ blemabii lɛ anyɔŋmɔ, loo yibaalɔ. Beni ekɛ Buddha jamɔ yɔɔ be kome mli lɛ, Shinto kɛ Buddha jamɔ mli tsɔɔmɔi komɛi ní paradeiso tsɔɔmɔ lɛ fata he lɛ bawo mli. Enɛ hewɔ lɛ, wɔnaa akɛ susuma ni gbooo hemɔkɛyeli lɛ ji shishitoo nɔ yɛ Shinto jamɔ mli.

Susuma ni Gbooo yɛ Tao Jamɔ Mli, Blematsɛmɛi Ajamɔ yɛ Konfushio Jamɔ Mli

18. Mɛni ji Taobii asusumɔ yɛ shihilɛ ni gbele bɛ mli lɛ he?

18 Lao-tzu, ni akɛɛ ehi shi yɛ China yɛ afii ohai ekpaa D.Ŋ.B. lɛ ji mɔ ni to Tao jamɔ lɛ shishi. Taakɛ Tao jamɔ tsɔɔ lɛ, oti ni yɔɔ shihilɛ mli ji, ni eha adesa shihilɛ mli nifeemɔ kɛ Tao—adebɔɔ gbɛ lɛ akpã gbee. Abaanyɛ amu susumɔ ni Tao jálɔi hiɛ yɛ susuma ni gbooo lɛ he lɛ naa yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: Tao ji shishitoo mla ni kudɔɔ jeŋ muu fɛɛ. Tao bɛ shishijee ni ebɛ naagbee hu. Kɛ́ mɔ ko hi shi yɛ Tao kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, mɔ aŋkro lɛ kɛ ehe woɔ mli ni ebatsɔɔ mɔ ni hiɔ shi kɛyaa naanɔ.

19-21. Taobii asaji anɔjwɛŋmɔ kɛ mɛɛ mɔdɛŋbɔi ba?

19 Yɛ mɔdɛŋ ni amɛbɔɔ ni amɛkɛ adebɔɔ afee ekome hewɔ lɛ, yɛ be ko sɛɛ lɛ, gbɔlɛ ni bɛ kɛ shihilɛ ni feɔ ehee daa bahe Taobii ajwɛŋmɔ fɛɛ. Amɛsusu akɛ, ekolɛ kɛ ahi shi yɛ Tao, loo adebɔɔ gbɛ lɛ kɛ gbeekpamɔ naa lɛ, ekolɛ mɔ nine baashɛ adebɔɔ mli teemɔŋ saji anɔ, ni ebaatsɔ mɔ ni gbɔmɔtsoŋ pilamɔ, hela, kɛ gbele po bɛ enɔ hewalɛ.

20 Taobii je shishi akɛ amɛaaka sane nɔjwɛŋmɔ, mu ni amuɔ kɔɔyɔɔ kasemɔi, kɛ niyenii komɛi, ní akɛɛ ebaanyɛ egbala gbɔmɔtso lɛ fitemɔ kɛ egbele sɛɛ lɛ amɛkwɛ. Etsɛɛɛ ni blema saji ni kɔɔ gbɔmɛi ni gbooo ni nyɛɔ amɛfilikiɔ yɛ atatui anɔ, ní amɛjieɔ amɛhe kpo ni amɛlaajeɔ ekoŋŋ yɛ amɛsuɔmɔ naa, ní amɛhiɔ shi yɛ gɔji krɔŋkrɔŋi loo ŋshɔkpɔi ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ anɔ afii abɔ ni aleee, ní bɔ́ loo ŋkunyaayeli aduawai wajeɔ amɛ lɛ ahe saji bɔi gbɛɛ kɛ shwãmɔ. China yinɔsane bɔɔ amaniɛ akɛ yɛ afi 219 D.Ŋ.B. lɛ, maŋtsɛ Ch’in Shih Huang Ti tsu lɛji ni gbekɛbii hii kɛ yei 3,000 yɔɔ mli akɛ amɛya ni amɛyatao blema saji loo adesãi amli P’eng-lai ŋshɔkpɔ lɛ, he ni mɛi ni gbooo lɛ yɔɔ lɛ, ní amɛkɛ shihilɛ ni gbele bɛ mli he tsofa loo tsabaa lɛ aba. Taakɛ abaakpa gbɛ lɛ, amɛkɛ tsofa ni akɛɛ ehaa mɔ hiɔ shi daa nɛɛ baaa.

21 Bɔ ni Taobii tiuɔ naanɔ wala sɛɛ lɛ ha amɛbɔi shihilɛ ni gbele bɛ mli he tsofai afeemɔ kɛtsɔ tsofa-futumɔ kaa-kɛ-kwɛmɔ nɔ. Yɛ Taobii asusumɔ naa lɛ, kɛji yin kɛ yang (nuu kɛ yoo) hewalɛi ni teɔ shi woɔ amɛhe lɛ fee ekome lɛ, no kɛ wala baa. Enɛ hewɔ lɛ, kɛ́ tsofa-futulɔi kɛ sumui (ni diɔ, loo yin) futu mɛkuri (ni kpɛlɛɔ, loo yang) lɛ, belɛ tsofa-futulɔi lɛ miikase adebɔɔ mli nifeemɔ, ni amɛsusu akɛ nɔ ni baajɛ mli aba ji tsofa ni haa mɔ shihilɛ ni gbele bɛ mli.

22. Mɛni jɛ hewalɛ ni Buddha jamɔ ná yɛ Chinabii ajamɔ shihilɛ nɔ lɛ mli ba?

22 Beni shɛɔ Ŋ.B. afii ohai kpawo lɛ mli lɛ, no mli lɛ Buddha jamɔ egbu shi kɛbote Chinabii ajamɔ shihilɛ mli. Nɔ ni jɛ mli ba ji Buddha jamɔ mli nifeemɔi, mumɔi atsɛmɔ, kɛ blematsɛmɛi ajamɔ ni afutu fɛɛ. “Buddha jamɔ kɛ Tao jamɔ fɛɛ,” taakɛ Nilelɔ Smart kɛɛ lɛ, “to gbele sɛɛ shihilɛ mli hemɔkɛyeli, ní no mli lɛ emɔko shi jogbaŋŋ yɛ blema Chinabii ablematsɛmɛi ajamɔ lɛ mli lɛ he gbɛjianɔ ni amɛha efee shishitoo nii lɛ fã.”

23. Mɛni ji Konfushio shidaamɔ yɛ blematsɛmɛi ajamɔ he?

23 Konfushio, China nilelɔ kroko hu ni hé gbɛi waa yɛ afii ohai ekpaa D.Ŋ.B., ní ejeŋ nilee bafee shishitoo nɔ kɛha Konfushio jamɔ lɛ, ewieee Gbele Sɛɛ Shihilɛ he babaoo. Shi moŋ, ema bɔ ni jeŋba mli ekpakpafeemɔ kɛ kwasafoŋ subaŋ ni akpɛlɛɔ nɔ he hiaa lɛ nɔ mi. Shi ejie su ni bulɛ yɔɔ mli kpo yɛ blematsɛmɛi ajamɔ he, ni ema kusum nifeemɔi kɛ gbijurɔyelii ni kɔɔ blematsɛmɛi ni egboi lɛ amumɔi ahe lɛ anɔ mi waa.

Bokagbɛ Jamɔi Krokomɛi

24. Mɛni Jain jamɔ tsɔɔ yɛ susuma lɛ he?

24 Ato Jain jamɔ shishi yɛ India yɛ afii ohai ekpaa D.Ŋ.B. Eshishitolɔ, Mahāvīra tsɔɔ akɛ, nibii fɛɛ ni wala yɔɔ amɛmli lɛ yɛ susumai ni hiɔ shi kɛyaa naanɔ, ni ákɛ abaanyɛ ahere susuma lɛ yiwala kɛjɛ Karma nyɔŋyeli mli kɛtsɔ he-kwamɔ kɛ he-tsɔsemɔ ni yɔɔ shɛii, kɛ yiwalɛ nii ni afeee bɔɔ nii fɛɛ ní aaahiɛ mli keketee lɛ nɔ. Jainbii ehiɛ hemɔkɛyelii nɛɛ amli aahu kɛbashi ŋmɛnɛ.

25, 26. Mɛɛ Hindu hemɔkɛyelii anaa yɛ Sikh jamɔ hu mli?

25 India ji Sikh jamɔ, ní ji jamɔ ni mɛi akpekpei 19 kɛ amɛhe woɔ mli lɛ hu shikwɛɛhe. Jamɔ nɛɛ ná eshishijee yɛ afii ohai 16 lɛ mli beni Guru Nānak kpɛ eyiŋ akɛ ebaaŋɔ nɔ ni hi fe fɛɛ yɛ Hindu jamɔ kɛ Islam jamɔ mli ní ekɛto jamɔ ni efee ekome shishi lɛ. Sikh jamɔ kpɛlɛ Hindu hemɔkɛyeli ni kɔɔ susuma ni gbooo, fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso hee mli, kɛ Karma he lɛ nɔ.

26 Eyɛ faŋŋ akɛ, hemɔkɛyeli ni ayɔɔ akɛ shihilɛ tsaa nɔ yɛ gbɔmɔtso lɛ gbele sɛɛ lɛ ji Bokagbɛ jamɔi babaoo fã. Shi, Kristendom, Yuda jamɔ, kɛ Islam hu?

[Map on page 10]

ASIA TEŊGBƐ

KASHMIR

TIBET

CHINA

KOREA

JAPAN

Banaras

INDIA

Buddh Gaya

MYANMAR

THAILAND

SRI LANKA

CAMBODIA

JAVA

AFII OHAI 3 D.Ŋ.B.

1 AFII OHA D.Ŋ.B.

1 AFII OHA Ŋ.B.

AFII OHAI 4 Ŋ.B.

AFII OHAI 6 Ŋ.B.

AFII OHAI 7 Ŋ.B.

Buddha jamɔ ná Asia Bokagbɛ fɛɛ nɔ hewalɛ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 9]

Fɔmɔ ekoŋŋ yɛ gbɔmɔtso hee mli ji Hindu jamɔ mli hemɔkɛyeli titri

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 11]

Taonyo bɔɔ mɔdɛŋ akɛ eeehi shi kɛya naanɔ kɛtsɔ eshihilɛ ni ehaa ekɛ adebɔɔ kpãa gbee lɛ nɔ

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 12]

Konfushio jie subaŋ ni bulɛ yɔɔ mli kpo yɛ blematsɛmɛi ajamɔ he

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje