Maŋtsɛyeli Iɛ Mlilɛɛmɔ Mli Gbɛfaŋnɔ ni Wɔɔna
1 “Mɛɛ tsakemɔi ni yɔɔ naakpɛɛ nɛ!” “Kwɛ bɔ ni etee nɔ oya ha!” “Mɛɛ jɔɔmɔ enɛ ji kɛha wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ Soviet Union loo Russia lɛ nɛkɛ!”
2 Anu nɛkɛ wiemɔi nɛɛ yɛ August naagbee gbɛ kɛ September shishijee mli beni afee kpeei sɔrɔtoi atsara nɔ yɛ Soviet Union yɛ omanyeyeli mli yɛ nyɛ ni kulɛ abaanyɛ afo kpee lɛ mli lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ. Mɛi fɛɛ ni ba kpeei kpawo ni afee yɛ Soviet Union lɛ shishi afi nɛɛ ji 74,252, ni abaptisi 7,820. Kɛfata he lɛ, 295,924 kroko bua amɛhe naa yɛ Europa Bokagbɛ kpeei ashishi.
3 Yɛ anɔkwale mli lɛ, taakɛ eji yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli lɛ, gbalɔ Yesaia wiemɔi lɛ miiba mli: “Maŋ ni nyiɛɔ duŋ mli lɛ ena la kpeteŋkpele. . . . Oha jeŋmaŋ lɛ yi efa, oha enyamɔ lɛ eda, tamɔ anyaa yɛ nikpamɔ be mli.” Hɛɛ, Maŋtsɛyeli lɛ mlilɛɛmɔ miiya hiɛ! Yesu Kristo miiye nɔ! Ni taakɛ gbalɛ lɛ yaa nɔ lɛ: “Elumɔyeli lɛ shweremɔ kɛ hejɔlɛ lɛ sɛɛ efoŋ.”—Yes. 9:1, 2, 6.
4 Nɔyaa ni yɔɔ naakpɛɛ ni baa yɛ Europa Bokagbɛ lɛ ebi ni amamɔ woji afeemɔ nitsumɔ hei wuji yɛ Germany. Wɔnyɛmimɛi ni yɔɔ jɛmɛ lɛ yɛ miishɛɛ akɛ amɛaafi nitsumɔ mlilɛɛmɔ ni haa Yesu gbalɛ ni feɔ yinɔsane nɛɛ baa mli lɛ sɛɛ: “Ni aaashiɛ maŋtsɛyeli lɛ he sanekpakpa nɛɛ atsɔɔ je nɛŋ fɛɛ, ni akɛye jeŋmaji lɛ fɛɛ odase; ni no dani naagbee lɛ aaaba.”—Mat. 24:14.
5 Nitsumɔ mlilɛɛmɔ ni da po fe nakai miiya nɔ yɛ U.S. Amerika. Beni mɛi ni amɛkase nii yɛ Gilead lɛ gbeɔ naa yɛ September mli lɛ, atswa adafi akɛ Gilead kuu ni baanyiɛ sɛɛ aba, ni jeɔ shishi yɛ April mli lɛ ayifalɛ baabɔ he ni efee aaafee nikaselɔi 50! Yɛ naagbee lɛ, akɛ skul lɛ baaya Watchtower Educational Center, ni emaa eye aaafee afii etɛ bianɛ yɛ Patterson, New York lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ anuɔ ni mɛi pii miibi akɛ: “Te nibii yaa nɔ yɛ Patterson haa tɛŋŋ?”
6 Patterson Tsui Sɔrɔtoi Lɛ: Wɔkɛ miishɛɛ miiha nyɛle akɛ nitsumɔ lɛ miiya nɔ kɛ foi ni wɔbaagbe naa dani be ni wɔto wɔha wɔhe lɛ baashɛ. Agbe Patterson Inn tsui wuji kpawo lɛ fɛɛ—ni hiɛ gbɔiatoohe tsui komekomei 150—ni abaanyɛ anyiɛ kɛjɛ jɛmɛ kɛya nikasemɔ he lɛ naa kɛ gbɛjegbɛi, tsɔnei amaamɔ hei, fɔfɔii adumɔ kɛ shikpɔŋ lɛ hiɛ saamɔ lɛ fɛɛ naa. Kɛ agbe nikasemɔ he lɛ naa lɛ, akɛ tsu ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ baafee gbɔiatoohe aha gbɔi ni baajɛ je lɛŋ he fɛɛ he aba jɛmɛ lɛ. Shi dani enɛ aaaba lɛ akɛfee gbɔiatoohe aha Betel weku lɛ mlibii 300 ni kɛ amɛhe ewo tsumaa sɔrɔtoi lɛ amli lɛ.
7 Nitsulɔi ni amɛtu amɛhe amɛha ni tsuɔ nii yɛ jɛmɛ bianɛ lɛ fe 650! Atao tsui aha mɛnɛɛmɛi ateŋ mɛi pii yɛ jɛmɛ gbɛ nɔŋŋ, ni amɛjɛɔ shia amɛbaa nitsumɔ he lɛ daa gbi. New York Times mli niŋmalɔ ko ŋma yɛ afi nɛɛ shishijee mli akɛ: “Tsui sɔrɔtoi nɛɛ tamɔ maŋ ko ni ma gɔŋ nɔ, ni miikwɛ Route (gbɛjegbɛ) 22 yɛ Putnam County kooyi-bokagbɛ, ni aatsu nitsumɔi sɔrɔtoi babaoo yɛ mli . . . Amɛ fɛɛ—tsɔnei ahe nitsulɔi, tsumaa he ŋaalɔi, tsumaa tɛŋlɔi, kapintafoi, kɔnkret he nitsulɔi, sarawa hewalɛ he nitsulɔi, paip he nitsulɔi kɛ apaafoi—ji sɔlemɔ lɛ mlibii ni amɛtu amɛhe amɛha akɛ amɛbaatsu nii kɛjɛ otsii kɛyashi afii. Awooo amɛ nyɔmɔ ko, shi moŋ ahaa amɛ shika bibii komɛi ni amɛkɛbaahe nibii bibii ni he baahia amɛ trukaa.”
8 Yɛ naagbee lɛ, nikasemɔ he lɛ baana tsui wuji 17, ni nihoomɔ he, skul-tsũi, ofis, tsɔnei asaamɔ hei, wɔɔhe tsui wuji ekpaa ni baanyɛ ahe gbɔmɛi 1,200 kɛ niyeli tsu kɛ shitaramɔ he ni mɛi 1,600 baanyɛ atara shi yɛ jɛmɛ fata he. Amrɔ nɛɛ agbe tsui wuji lɛ enyɔ naa, aama ekrokomɛi ejwɛ, ni abaaje enumɔ maa shishi yɛ 1992 mli. Abaaje naagbee tsui wuji ekpaa lɛ amaamɔ shishi yɛ sɛɛ mli. Wɔnine shɛ nɔ ko ni sa kadimɔ waa nɔ afi nɛɛ beni nɔyeli lɛ kɛ maŋ lɛ mli onukpai lɛ ha wɔ wolo akɛ wɔbaanyɛ wɔtsu nui kɛ sɛbo ni akɛ tsɔnei tsɔmɔɔ lɛ akɛfeɔ nibii krokomɛi kɛ nu ŋma ni wɔɔtsu he nii wɔ diɛŋtsɛ lɛ nɔ.
9 Nitsulɔi ni amɛtu amɛhe amɛha ni yɔɔ jɛmɛ lɛ anine shɛɔ mumɔŋ nibii kpakpai ni sɛɛnamɔ yɔɔ he waa nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ esa akɛ mɛi fɛɛ ni he saa akɛ nitsulɔi lɛ afee mumɔŋ gbɔmɛi. (1 Kor. 2:14, 15) Amɛnaa daa gbi ŋmalɛ lɛ hesusumɔ he sɛɛ daa nitsumɔ gbi leebi. Akɛ ŋmalɛi lɛ ahe wiemɔ woɔ nitsulɔi nɛɛ adɛŋ gbii etɛ yɛ otsi mli koni amɛna ŋmalɛi lɛ ahesusumɔ mli gbɛfaŋnɔ ni yɛ leebi krokomɛi anɔ lɛ atsɔɔ telefon kpaa nɔ ahaa nitsulɔi ni yɔɔ Patterson lɛ nuɔ ŋmalɛi lɛ ahe susumɔ ni yaa nɔ yɛ Brooklyn yɛ nitsumɔ yitso lɛ. Afeɔ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ yɛ Ju gbɛkɛnaashi koni ehe aba sɛɛnamɔ aha nitsulɔi fɛɛ ni kɛ amɛhe eha lɛ. Ni kɛlɛ jeee Patterson pɛ ji he ni tsũi wuji amaamɔ̃i yaa nɔ yɛ, yɛ New York.
10 Ni Brooklyn Hu?: Betel weku lɛ kɛ miishɛɛ tswa amɛdɛ waa beni atswa adafi yɛ August 30, 1990 akɛ akɛ tsumaa gbɛŋmɛɛ he wolo eha Asafo lɛ koni ama shihilɛ he tsu ni shɛɔ nsɔɔdoi 30 lɛ. Nyɔŋ ni nyiɛ sɛɛ lɛ nɔ pɛ ni aje shishi abɔi nitsumɔ he tsu ni shɛɔ nsɔɔdoi 9 ni ma he ni abaama tsulɛ yɛ lɛ kuumɔ. Kɛkɛ ni yɛ January 1991 lɛ, aje tsu hee lɛ Shishitoo ni dalɛ shɛɔ ninetalɔi 100 kɛ 200 ekɛlɛ kɛ elɛɛmɔ lɛ tsaa shishi. Etsɛɛɛ ni atsa eshishitoo ni mli kwɔlɛ shɛɔ ninetalɔi 30 lɛ agbe naa. Esa ni akɛ tsumaa he nilee ni yaa hiɛ atsu nii jogbaŋŋ diɛŋtsɛ ejaakɛ oketeke gbɛ ni tsɔɔ shikpɔŋ shishi ka tsu lɛ afa kome, ni Buu-Mɔɔ Asafo lɛ nitsumɔ he tsu ko hu ma emasɛi yɛ afa kroko lɛ.
11 Agbe shishitoo loo faneshi lɛ naa yɛ nyɔji ekpaa pɛ mli. Abaana nihoomɔ he, niyenii atoohe, kɛ nitsumɔ he tsui komɛi kɛ niyeli tsu ni baahe fe gbɔmɛi akpe yɛ tsu lɛ shishigbɛ nsɔɔdoi enyɔ lɛ mli. Dade akulashiŋi kɛ akpalei wuji ni akɛlo tsulɛ ama shi lɛ tsiimɔ fe nsɛnitɛi 7,000,000. Nɛkɛ dade akulashiŋi kɛ akpalei nɛɛ amaamɔ je shishi yɛ July mli. Ni aje brikishi he nitsumɔ lɛ shishi yɛ September mli, ni etsɛŋ ni abaana bɔ ni tsu lɛ su kɛ edalɛ yɔɔ ha lɛ yɛ Brooklyn tsui kakadaji lɛ ateŋ!
12 Nitsumɔ ni Asafo lɛ kɛwo je lɛŋ tsumaa he gbɛjianɔtoo ko dɛŋ lɛ baaba naagbee yɛ 1992 teŋgbɛ. Enɛ tsɔɔ akɛ akɛ tsu ŋoŋo lɛ ni ekɛlɛ shɛɔ ninetalɔi 378 lɛ baawo Asafo lɛ dɛŋ ekoŋŋ, ni Odasefoi ni ji nitsulɔi ni amɛtu amɛhe amɛha lɛ baagbe nitsumɔ lɛ naa. Asafo lɛ yɛ hiɛnɔkamɔ akɛ abaagbe klɛŋklɛŋ nsɔɔdoi 12, ni shitaramɔ he, niyeli tsu, kɛ nihoomɔ he fata he lɛ naa yɛ 1993 naagbee be mli koni abote mli. Akɛni Brooklyn tsui lɛ fɛɛ eyimɔ hewɔ lɛ, nɛkɛ shia hee nɛɛ he miihia koni akɛtsu Ŋmalɛ naa nitsumɔ ni esa akɛ aba mli lɛ he nii.—Mat. 24:14.
13 Mɛni Obaanyɛ Ofee?: Asafo lɛ bɔɔ amaniɛ akɛ nyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ etsu nii babaoo diɛŋtsɛ. Nitsulɔi fe 14,000 ni kɛ amɛhe eha ni jɛ U.S. Amerika fɛɛ lɛ buaa amɛhe naa yɛ New York ni amɛyeɔ amɛbuaa yɛ tsumaa he nitsumɔi sɔrɔtoi amli ni amɛfee enɛ yɛ afii pii amli. Hiɛ esɔ nitsumɔi ni amɛjɛɔ suɔmɔ mli amɛtsuɔ lɛ babaoo, ni Asafo lɛ miisumɔ ni eda amɛ shi, kɛ amɛŋamɛi hu, kɛ weku mlibii krokomɛi ni fi amɛ mɔdɛŋbɔɔ lɛ sɛɛ lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nitsulɔi pii ni amɛtu amɛhe amɛha he miihia yɛ mumɔ loo su ni yɔɔ Hebribii 13:16 lɛ naa.
14 Yɛ Ghana lɛ, wɔyɛ Maŋtsɛyeli Asa tsumaa he gbɛjianɔtoo ni wɔbaaye wɔbua yɛ mli. Akɛni Maŋtsɛyeli Asai faaa kwraa hewɔ lɛ, Asafo lɛ kɛ ekaa baadi Maŋtsɛyeli Asa maa sɛɛ kɛ ajie naatsii lɛ kɛjɛ wɔ nɔ, ni wɔheɔ wɔyeɔ akɛ nyɛbaaye nyɛbua. Kɛbashi amrɔ nɛɛ, Maŋtsɛyeli Asa Tsumaa Shika ni ato he gbɛjianɔ yɛ September 1983 lɛ ena shika ni abaanyɛ akɛma Maŋtsɛyeli Asai pɛmpɛbii etɛ. Asafo lɛ miida shi babaoo yɛ onia ni ajɛ suɔmɔ mli atsu nɛɛ hewɔ. Shi akɛni hiamɔ lɛ mli wa yɛ maŋ muu lɛ fɛɛ mli hewɔ lɛ, nyɛbaanyɛ nyɛna bɔ ni ehe hiaa akɛ nyɛaatsu sane nɛɛ he nii kɛji akɛ wɔbaanyɛ wɔtsu nɔ ko kpakpa yɛ Maŋtsɛyeli Asai amaamɔ nɛɛ mli. Ani wɔbaanyɛ wɔfee babaoo ni wɔkɛha anɔkwa jamɔ aya hiɛ kɛtsɔ onia ni wɔɔtsu wɔwo Maŋtsɛyeli Asa Tsumaa Shika he gbɛjianɔtoo nɛɛ mli lɛ nɔ?
15 Ehe bahia ni ana heloo gbɛfaŋ nibii babaoo ni akɛma kpeebuu lɛ yɛ Mose gbii lɛ amli, kɛ agbɛnɛ sɔlemɔtsu lɛ ni ama yɛ Salomo gbɛtsɔɔmɔ shishi lɛ. Shi Yehowa tsirɛ gbɔmɛi lɛ atsuii koni amɛkɛ nɔ fɛɛ nɔ ni he hiaa lɛ aha. (2 Mose 35:4-6, 21, 22; 36:3-6; 1 Kron. 29:3-9) Yɛ wɔgbii nɛɛ amli hu lɛ, aŋkroaŋkroi, asafoi, kɛ kpokpaai etee nɔ amɛtsu onia koni akɛmamɔ tsui ni ŋwanejee ko kwraa bɛ he akɛ amɛbaatsu gbɛfaŋnɔ babaoo yɛ Maŋtsɛyeli jajemɔ lɛ mlilɛɛmɔ yɛ wɔmaŋ nɛɛ—mli kɛ jeŋ muu fɛɛ lɛ mli. Ani obaanyɛ ona mlilɛɛmɔ nitsumɔ ni yɔɔ naakpɛɛ nɛɛ sɛɛfimɔ mli gbɛfaŋnɔ?
16 Ofainɛ kɛ obaanyɛ lɛ, okɛ shika ni okɛbaaye obua lɛ amaje Asafo lɛ kɛtsɔ asafo mli ni oyɔɔ lɛ nɔ.
17 Kɛji akɛ onyɛŋ ni okɛ shika ko ake amrɔ nɛɛ, shi oyɛ eko ni obaanyɛ okɛha Asafo lɛ ni akɛtsu nii yɛ be ko mli koni akɛha bo ekoŋŋ kɛ obi shi lɛ, no lɛ ofainɛ ŋmaa oyaha Asafo lɛ yɛ shika ni okahaa ni damɔ nɔ ko nɔ nɛɛ he. Akɛ emlitsɔɔmɔ fitsofitso baamaje bo.
18 Nyɛhaa wɔkɛ hiɛdɔɔ atsuɔ nii yɛ ekomefeemɔ mli ni wɔkɛye wɔbua teokrase nitsumɔi yɛ be mli ni Yehowa jɔɔ wɔ aŋkroaŋkroi, ni wɔsɔleɔ koni Asafo lɛ tsumaa nitsumɔi lɛ aye omanye kɛ yiŋtoo akɛ akɛbaalɛɛ Nyɔŋmɔ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii amli yɛ jeŋ fɛɛ lɛ. Eba akɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ aaaha wɔ fɛɛ wɔshwere yɛ be mli ni wɔbɔɔ mɔdɛŋ ni wɔgbe enitsumɔ lɛ naa lɛ.