Jeee Mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Yeɔ Jara
“WƆHƆƆ wɔsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ kɛha shika namɔ.” Nɛkɛ ji wiemɔi ni tsutsu “telifon nɔ sɔlemɔ osɔfo” ko wie beni abibii lɛ saji yɛ Amerika televishin nɔ sanekpakpa shiɛlɔi ahe saji amlipɛimɔ ko ni afee lɛ mli amaniɛbɔɔ mli yɛ 1991 naagbee gbɛ lɛ.
Nɛkɛ nii ni ajie atsɔɔ nɛɛ gbala jwɛŋmɔ kɛba televishin nɔ sanekpakpa shiɛlɔi akui etɛ ni yɔɔ United States lɛ anɔ. Ejie lɛ kpo akɛ nɛkɛ mɛi etɛ nɛɛ naa dɔlai akpekpei nyɔŋmai abɔ kɛjɛɔ gbɔmɛi adɛŋ daa afi. Awie “sɔɔmɔ” nɛɛ ekome he akɛ “he ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ hiɛgbelemɔ eshɛ lɛ ni akɛmiitsu nii kɛha tooyeli.” Amɛ fɛɛ amɛhe yɛ shishiumɔ nifeemɔi pii amli. Ani enɛ haa ohe jɔ̃ɔ ohe?
Aapɛi Nyɔŋmɔ Jamɔ Mli Aakwɛ
Jeee televishin nɔ shiɛmɔ pɛ kɛkɛ apɛiɔ mli, shi moŋ nɔyelii, maŋbii agbɛjianɔtoi ni akɛkuɔ nifeemɔi fɔji anaa, kɛ maŋbii foji lɛ po egbɛ amɛhiŋmɛiaŋ waa amɛmiikwɛ jamɔi ni ale jogbaŋŋ, ni ale akɛ amɛbɛ keketee yɛ nifeemɔ mli lɛ po. Yɛ shihilɛi komɛi amli po lɛ, nitsumɔi amli gbɛfaŋnɔ ni sɔlemɔi yɔɔ, maŋkwramɔŋ nifeemɔi ni jamɔi kɛ amɛshika fiɔ sɛɛ, kɛ osɔfoi ni awoɔ amɛ nyɔmɔ babaoo lɛ aninamɔ shihilɛ lɛ haa mɛi biɔ saji, kɛji nakai nifeemɔi lɛ ji nifeemɔi kpakpai.
Te jamɔ mli hiɛnyiɛlɔi lɛ ekomɛi shɛɔ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mlitsɔɔmɔ ni yɔɔ nyam, ni bɔfo Paulo kɛha aaafee afii 2,000 nɛ lɛ he amɛhaa tɛŋŋ? Eŋma akɛ: “Wɔfeee tamɔ mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ yeɔ jara, tamɔ bɔ ni mɛi pii feɔ lɛ, shi moŋ wɔwieɔ yɛ anɔkwayeli mli, hɛɛ, akɛ mɛi ni atsu kɛjɛ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ, yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ, kɛfata Kristo he.” (2 Korintobii 2:17, New World Translation) Namɛi nakai wiemɔi lɛ sa amɛ pɛpɛɛpɛ ŋmɛnɛ?
Bɔni afee ni eye ebua bo ni osusu saji ahe jogbaŋŋ lɛ, nyɛhaa wɔkwɛa bɔ ni Paulo kɛ ehefatalɔi lɛ fee amɛna shika amɛkɛtsu Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he nii. Esoro enɛ yɛ mɛi krokomɛi ni hi shi yɛ egbii lɛ amli lɛ anɔ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
Shiɛlɔi Gbɛfalɔi ni Hi Shi yɛ Klɛŋklɛŋ Afii Oha lɛ Mli
Ákɛ shiɛlɔ gbɛfalɔ lɛ, esorooo Paulo yɛ mɛi krokomɛi ahe. Yɛ nakai beaŋ lɛ, mɛi pii faa gbɛ ni amɛkɛgbɛɔ amɛsusumɔi yɛ jamɔ kɛ jeŋ nilee he lɛ amɛshwaa. Biblia ŋmalɔ Luka wieɔ ‘Yudafoi ni kpaa shi lɛ ateŋ mɛi komɛi ni famɔɔ daimonioi yɛ mɛi amli’ lɛ ahe. (Bɔfoi lɛ Asaji 19:18) Beni Yesu Kristo bu Farisifoi lɛ fɔ lɛ, ekɛfata he akɛ: “Nyɛbɔleɔ ŋshɔ kɛ shikpɔŋ kpula, koni nyɛna mɔ kome ni etsɔ Yudafonyo.” (Mateo 23:15) Yesu diɛŋtsɛ lɛ, sɔɔlɔ gbɛfalɔ ji lɛ. Etsɔse ebɔfoi lɛ kɛ ekaselɔi koni amɛkase lɛ kɛtsɔ shiɛmɔ ni amɛaashiɛ Iɛ nɔ, jeee yɛ Yudea kɛ Samaria pɛ, shi moŋ “kɛyashi shikpɔŋ lɛ naagbee hei lɛ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 1:8.
Yesu sɛɛnyiɛlɔi lɛ kɛ shiɛlɔi ni jeee Yudafoi kpe yɛ amɛgbɛfai lɛ amli. Paulo kɛ Epikuro kɛ Stoa jeŋ nilelɔi kpe yɛ Ateene. (Bɔfoi lɛ Asaji 17:18) Yɛ Roma Maŋtsɛyeli lɛ mli fɛɛ lɛ, Hela jeŋ nilelɔi ni yɔɔ keketee yɛ shihilɛ he lɛ tsɔɔ wiemɔ nɔ amɛkɛtsɔɔ mɛi ayiŋ. Isis kɛ Serapis jalɔi kɛ jamɔ kɛ shihilɛ mli egbɔ ni akɛ hii ni eye amɛhe lɛ aaaye lɛ he shiwooi ha ni amɛkɛlɛɛ yei kɛ nyɔji anɔ hewalɛ ni amɛyɔɔ lɛ mli. Bokagbɛ jamɔi kɛha fɔmɔ hu bafee shishijee hé kɛha teemɔŋ jamɔi babaoo ni bahe shi yɛ Helabii kɛ Romabii aje lɛ mli lɛ. Eshai ahe kpatamɔ he shiwoo ni akɛhaa kɛ miishɛɛ ni ayɔɔ akɛ aaale ŋwɛi teemɔŋ saji lɛ gbala sɛɛnyiɛlɔi babaoo kɛtee amale nyɔŋmɔi Demeter, Dionysus, kɛ Cybele he.
Mɛɛ Gbɛ nɔ Atsɔ Atsu Shika ni Afite lɛ he Nii?
Shi, gbɛfaa biɔ shika babaoo. Yɛ jatsui ahe nyɔmɔwoo, too ni aheɔ, kɛ lɛlɛ mli gbɛfaa he nyɔmɔwoo lɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, niyenii, wɔɔhe, lai, atadei, kɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛnamɔ kpakpa he hiaa gbɛfalɔi lɛ. Shiɛlɔi, tsɔɔlɔi, jeŋ nilelɔi, kɛ ashwaiafeelɔi tsuɔ hiamɔ nii nɛɛ ahe nii yɛ gbɛi titrii enumɔ nɔ. (1) Amɛtsɔɔ nii ni awoɔ amɛ nyɔmɔ; (2) amɛtaoɔ nitsumɔi bibii kɛ jarayeli nitsumɔi amɛtsuɔ; (3) amɛkpɛlɛɔ gbɔ-feemɔ kɛ nii ni ajɛɔ suɔmɔ mli akeɔ amɛ lɛ nɔ; (4) amɛkɛ amɛhe kpɛtɛɔ sɛɛfilɔi ni yɔɔ nii ahe, bei pii lɛ akɛ amɛbii atsɔɔlɔi; kɛ (5) amɛbaa nii. Nibalɔ kɛ Shihilɛ Keketee Mli Hilɔ Diogenes ni ale lɛ jogbaŋŋ lɛ kpaa amagai ni wala bɛ amɛmli lɛ po fai kɛha nikee, akɛ ekɛmiisaa ehe kɛha enibaa ni mɛi komɛi baanyɛ akwa lɛ ni amɛhaŋ lɛ lɛ.
Paulo le shiɛlɔi komɛi ni tsɛɔ amɛhe Kristofoi sɔɔlɔi, shi amɛtamɔ Hela jeŋ nilelɔi lɛ ekomɛi pɛpɛɛpɛ, ni amɛkɛ shikatsɛmɛi bɔɔ naanyo ni amɛjuɔ ohiafoi lɛ. Ekã asafo ni yɔɔ Korinto lɛ hiɛ yɛ he, ni ekɛɛ amɛ akɛ: “Kɛ mɔ ko miiye nyɛ adufude, kɛ mɔ ko miimɔ nyɛ lɛ, . . . nyɛkpɛlɛɔ lɛ.” (2 Korintobii 11:20) Yesu Kristo heee nɔ ko nɔ ko yɛ mɔ ko dɛŋ, ni Paulo kɛ enanemɛi nitsulɔi ni fata ehe lɛ hu efeee nakai. Shi Korinto sanekpakpa shiɛlɔi hiɛjoolɔi lɛ fee amɛhe “amale bɔfoi, nitsulɔi shishiulɔi,” kɛ Satan sɔɔlɔi.—2 Korintobii 11:13-15.
Nitsɔɔmɔ kɛha nyɔmɔwoo fataaa famɔi ni Yesu kɛha ekaselɔi lɛ he. Ewo amɛ ŋaa akɛ: “Yaka nyɛná, yaka nyɛŋɔhaa.” (Mateo 10:8) Eyɛ mli akɛ ale nibaa jogbaŋŋ yɛ nakai beaŋ moŋ, shi abuɔ akɛ eyɛ hiɛgbele. Yesu fee tsulɔ ko he mfoniri yɛ ebɛbuai lɛ ekome mli akɛ ekɛɛ akɛ, “sisɛmɔ hu miifee mi hiɛgbele.” (Luka 16:3) No hewɔ lɛ, wɔnaaa yɛ Biblia mli sane ko kwraa mli akɛ Yesu sɛɛnyiɛlɔi anɔkwafoi lɛ yaba shika loo nibii krokomɛi. Amɛhi shi yɛ shishitoo mla ni ji: “Kɛ mɔ ko sumɔɔɔ akɛ etsuɔ nii lɛ, belɛ ekaye nii hu” lɛ naa.—2 Tesalonikabii 3:10.
Yesu wo ekaselɔi lɛ hewalɛ ni amɛtsu amɛ hiamɔ nii ahe nii yɛ gbɛi enyɔ nɔ. Klɛŋklɛŋ lɛ, amɛbaanyɛ “[amɛ]ye sanekpakpa lɛ he nii,” taakɛ Paulo wie he lɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Kɛtsɔ suɔmɔ mli ni ajɛɔ afeɔ amɛ gbɔ lɛ nɔkpɛlɛmɔ nɔ. (1 Korintobii 9:14; Luka 10:7) Nɔ ni ji enyɔ lɛ, amɛ diɛŋtsɛ amɛbaatsu amɛheloonaa hiamɔ nii ahe nii.—Luka 22:36.
Shishitoo Mlai ni Paulo Kɛtsu Nii
Te Paulo kɛ shishitoo mlai ni wɔtsɔɔ nɛɛ tsu nii eha tɛŋŋ? Ojogbaŋŋ, Luka ŋma yɛ bɔfo lɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ gbɛfaa ni ji enyɔ lɛ he akɛ: “Wɔfa kɛjɛ Troia ni wɔnyiɛ kɛtee Samotrake, ni jetsɛremɔ lɛ wɔba Neapoli; ni wɔjɛ jɛi lɛ wɔtee Filipi ni ji Makedonia shikpɔŋ lɛ maŋ wulu kɛ Romabii lɛ ashihemɔ he lɛ. Ni wɔhi nɛkɛ maŋ nɛɛ mli gbii komɛi.” Amɛ diɛŋtsɛ amɛtsu gbɛfaa, niyenii, kɛ wɔɔhe ni he baahia amɛ lɛ fɛɛ he nii.—Bɔfoi lɛ Asaji 16:11, 12.
Yɛ naagbee lɛ, yoo ko ni atsɛɔ lɛ Lidia “bo nii ni Paulo wieɔ lɛ toi. Ní beni abaptisi lɛ kɛ ewe lɛ, ekpa wɔ fai akɛ: ‘Kɛji nyɛbu mi akɛ mihe Nuŋtsɔ [Yehowa] miye anɔkwale mli lɛ, no lɛ nyɛbaa miwe lɛ, ni nyɛbahia jɛi.’ Ni ehiɛ wɔ aahu ni wɔkpɛlɛ.” (Bɔfoi lɛ Asaji 16:13-15) Ekolɛ kɛ hoo kwraa lɛ, yɛ Lidia gbɔfeemɔ nɛɛ hewɔ lɛ, Paulo nyɛ eŋma wolo eyaha enanemɛi heyelilɔi ni yɔɔ Filipi lɛ akɛ: “Midaa mi-Nyɔŋmɔ lɛ shi be fɛɛ be ni mikaiɔ nyɛ, yɛ midaa faikpamɔi fɛɛ ni mikpaa mihaa nyɛ fɛɛ lɛ mli, ni mikɛ miishɛɛ kpaa fai, yɛ nyɛnaanyo ni nyɛbɔɔ yɛ sanekpakpa lɛ mli kɛjɛ klɛŋklɛŋ gbi lɛ nɔ kɛbashi be nɛ lɛ hewɔ.”—Filipibii 1:3-5.
Luka tsiɔ nɔkwɛmɔ nii babaoo ni tsɔɔ bɔ ni mɛi here nɛkɛ Kristofoi nitsulɔi gbɛfalɔi nɛɛ ahiɛmɛɛ lɛ ta. (Bɔfoi lɛ Asaji 16:33, 34; 17:7; 21: 7, 8, 16; 28:2, 7, 10, 14) Paulo kpɛlɛ enɛ nɔ yɛ ewoji ni jɛ mumɔŋ lɛ amli ni eda amɛ shi yɛ gbɔfeemɔ kɛ nikeenii ni amɛha lɛ lɛ he. (Romabii 16:23; 2 Korintobii 11:9; Galatabii 4:13, 14; Filipibii 4:15-18) Ni kɛlɛ, lɛ loo ehefatalɔi lɛ ateŋ mɔ ko etsiii ta akɛ eetao nikeenii loo shika yelikɛbuamɔ ko. Yehowa Odasefoi baanyɛ akɛɛ akɛ anaa nɛkɛ su fɛfɛo nɛɛ lolo yɛ amɛ nɔkwɛlɔi gbɛfalɔi lɛ ateŋ.
Jeee Mɛi ni Amɛshihilɛ Damɔ Gbɔfeemɔ Nɔ
Paulo shihilɛ damɔɔɔ gbɔ ni mɛi feɔ lɛ lɛ nɔ. Ekase enine naa nitsumɔ ni biɔ nitsumɔ ni wa kɛ ŋmɛlɛtswai pii, shi kɛlɛ shika fioo pɛ enaa kɛjɛɔ mli. Beni bɔfo lɛ yashɛ Korinto akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ lɛ, “eyana Yudanyo ko ni atsɛɔ lɛ Akwila . . . kɛ eŋa Priskila. . . . Ní etee amɛŋɔɔ; ni akɛni ekɛ lɛ fɛɛ tsuɔ nitsumɔ kome hewɔ lɛ, ekɛ amɛ hi shi, ni etsuɔ nii; shi amɛnitsumɔ lɛ ji buu feemɔ.”—Bɔfoi lɛ Asaji 18:1-3.
Yɛ sɛɛ mli lɛ, Paulo tee nɔ etsu nii waa lolo yɛ Efeso. (Okɛto Bɔfoi lɛ Asaji 20:34; 1 Korintobii 4:11, 12 he.) Ekolɛ ehe esa waa yɛ cilicium, ni ji abotia he tsɔi ni yɔɔ sakasaka ni akɛloɔ buu, ni anaa kɛjɛɔ emaŋ lɛ mli kɛ jɛmɛ kpokpai anɔ lɛ he nitsumɔ mli. Wɔbaanyɛ wɔfee Paulo he mfoniri wɔkwɛ ni eta sɛi nɔ, ni edɔ emli yɛ enitsumɔ okpɔlɔ lɛ nɔ, ni eefolɔ ni eekpɛ nii hu aahu kɛyashi nyɔɔŋteŋ tɔŋŋ. Akɛni eeenyɛ efee akɛ gbɛɛmɔ fioo ko pɛ jɛɔ nitsumɔ lɛ mli baa, ni haa enyɛɔ ewieɔ beni egboɔ deŋme lɛ hewɔ lɛ, ekolɛ Paulo na hegbɛ ni ekɛye enitsumɔ he tsu tsɛ lɛ, kɛ enitsulɔi, etsuji, ekpelɔi, kɛ enanemɛi lɛ odase.—Okɛto 1 Tesalonikabii 2:9 he,
Maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛlɔ Paulo kɛ esɔɔmɔ nitsumɔ lɛ yeee jara kɔkɔɔkɔ, aloo ni eeeha mɛi asusu yɛ gbɛ ko nɔ po akɛ ekɛ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ miitsu nii kɛmiina shika. Ekɛɛ Tesalonikabii lɛ akɛ: “Nyɛ diɛŋtsɛ nyɛle akɛ esa akɛ nyɛkaseɔ wɔ; ejaakɛ wɔfeee wɔhe sakasaka yɛ nyɛteŋ, ni asaŋ wɔyeee mɔ ko ŋmaa yaka, shi moŋ wɔkɛ mɔdɛŋbɔɔ kɛ tɔlɛ tsuɔ nii nyɔɔŋ kɛ shwane, bɔni afee ni wɔkafee jatsu wɔmiiha nyɛteŋ mɔ ko; jeee akɛ wɔbɛ nakai hegbɛ, shi moŋ, koni wɔŋɔ hegbɛ wɔto nyɛ okadi ni nyɛkase wɔ.”—2 Tesalonikabii 3:7-9.
Afii Ohai Nyɔŋmai Enyɔ lɛ Mli Kaselɔi
Yehowa Odasefoi nyiɛɔ Paulo nɔkwɛmɔ nɔ fɛfɛo nɛɛ sɛɛ kɛbashi ŋmɛnɛ. Awooo onukpai kɛ asafoŋ sɔɔlɔi anyɔmɔ loo ni amɛbaahe shika kɛjɛ asafoi ni amɛsɔmɔɔ lɛ adɛŋ ni amɛkɛwo amɛhe nyɔji. Yɛ no najiaŋ lɛ amɛkwɛɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛwekui tamɔ mɔ fɛɛ mɔ feɔ lɛ, ni amɛteŋ mɛi pii tsuɔ nii ni amɛkɛkwɛɔ amɛ. Be-fɛɛ sɔɔlɔi ni ji gbɛgbalɔi hu kwɛɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe, ni mɛi pii tsuɔ nii bɔ ni sa ni amɛkɛnaa amɛhiamɔ nii. Daa afi lɛ, Odasefoi komɛi woɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛgbɛfaa he nyɔmɔ ni amɛyaa amɛyashiɛɔ yɛ shɔŋŋ, yɛ hei ni sanekpakpa lɛ shɛko lɛ. Kɛ wekui ni yɔɔ jɛmɛ lɛ fɔ amɛ nine kɛha niyeli loo amɛha amɛ wɔɔhei lɛ, amɛhiɛ sɔɔ enɛ, shi amɛkɛ nɛkɛ gbɔfeemɔ nɛɛ tsuuu nii yɛ gbɛ fɔŋ nɔ.
Shiɛmɔ kɛ nitsɔɔmɔ ni Yehowa Odasefoi tsuɔ lɛ fɛɛ jɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛsuɔmɔ mli, ni amɛheee nyɔmɔwoo yɛ amɛsɔɔmɔ nitsumɔ lɛ he. Shi, akpɛlɛɔ tooyelii bibii ni akɛhaa yɛ amɛ jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ he lɛ nɔ, ni akɛmajeɔ Buu Mɔɔ Asafo lɛ kɛhaa nakai yiŋtoo lɛ. (Mateo 24:14) Odasefoi lɛ asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ jeee jarayeli nɔ yɛ gbɛ ko kwraa nɔ. Taakɛ Paulo ji lɛ, amɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ekɛ anɔkwayeli akɛɛ akɛ: “Mijaje Nyɔŋmɔ sanekpakpa lɛ mitsɔɔ nyɛ yaka.” (2 Korintobii 11:7 ) Yehowa Odasefoi jeee “mɛi ni kɛ Nyɔŋmɔ wiemɔ lɛ yeɔ jara.”
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 27]
GBƐI Nl Mɛi KOMƐI TSƆƆ NƆ AMƐTSUƆ ONIA KƐHA MAŊTSƐYELI-SHIƐMƆ NITSUMƆ LƐ
◻ TOOYELI KƐHA JEŊ MUU FƐƐ NITSUMƆ LƐ: Mɛi pii kɛ shika pɔtɛɛ ko fɔɔ shi daa ni amɛkɛwoɔ tooyeli adekai ni akadi amɛ akɛ: “Tooyeli Kɛha Asafo lɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Nitsumɔ—Mateo 24:14” lɛ mli. Daa nyɔŋ nɔ lɛ, asafoi lɛ kɛ shika nɛɛ majeɔ kɛyaa jeŋ muu fɛɛ nitsumɔ he nine lɛ yɛ Brooklyn, New York, aloo amɛkɛyaa nitsumɔ he nine ni bɛŋkɛ amɛ lɛ.
◻ NIKEENII: Abaanyɛ akɛ shika ni ataoɔ akɛke lɛ amaje tɛɛ kɛbaha Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania, 25 Columbia Heights, Brooklyn, New York 11201, aloo abaanyɛ akɛya Asafo lɛ nitsumɔ he nine ni yɔɔ maŋ nɔ he ni oyɔɔ Iɛ. Abaanyɛ akɛ jwetrii kɛ nibii krokomɛi ni jara wa hu ake. Esa akɛ aŋma wolo fioo ko afata nɛkɛ nikeenii nɛɛ ahe ni akɛtsɔɔ mli akɛ amɛji nibii ni akɛmiike kwraa.
◻ NIBII NI AKƐHA SHI AKƐKEKO LƐ HE GBƐJIANƆTOO: Abaanyɛ akɛ shika aha Buu Mɔɔ Asafo Iɛ ni ehi edɛŋ kɛyashi mɔ ni kɛha lɛ aaagbo, kɛ gbɛjianɔtoo akɛ kɛ ehe miihia mɔ ni kɛha Iɛ, abaaku sɛɛ akɛha Iɛ.
◻ INSURANCE: Abaanyɛ aŋma Buu Mɔɔ Asafo lɛ gbɛi akɛ mɛi ni baana insurance gbɛjianɔtoo ko he sɛɛ lɛ ateŋ mɔ ko aloo yɛ nitsumɔ hejɔɔmɔ mli gbɛjianɔtoo hu mli. Esa akɛ atswa Asafo lɛ adafi yɛ gbɛjianɔtoo ni tamɔ nakai ahe.
◻ SHIKA NI AKƐTO BANK: Abaanyɛ aha shika ni akɛto, shika nɔ woji, aloo nitsumɔ mli hejɔɔmɔ mli shika ahi shi aha aloo akɛha Buu Mɔɔ Asafo lɛ yɛ mɔ lɛ gbele sɛɛ, yɛ bɔ ni nyɛ maŋ shikatoo hei ŋmɛɔ gbɛ ni afee lɛ naa. Esa akɛ atswa Asafo lɛ adafi yɛ gbɛjianɔtoi ni tamɔ nakai ahe.
◻ NITSUMƆI AMLI GBƐFAŊNƆ KƐ SHIKA Nl AKƐFA: Abaanyɛ akɛ nitsumɔi amli gbɛfaŋnɔ ni ayɔɔ kɛ shika ni akɛfa ni abaaku sɛɛ abawo ekoŋŋ lɛ aha Buu Mɔɔ Asafo lɛ akɛ nibii ni akɛmiike kwraa aloo kɛ gbɛjianɔtoo akɛ akɛ emli sɛɛnamɔi lɛ baaha mɔ ni kɛke lɛ.
◻ SHIKPƆJI KƐ TSUI: Abaanyɛ akɛ shikpɔji kɛ tsui ni baahi hɔɔmɔ lɛ aha Buu Mɔɔ Asafo lɛ kɛtsɔ ke kwraa ni akɛaake nɔ, aloo ni abaashi shikpɔŋ loo tsu lɛ yɛ mɔ ni kɛke lɛ dɛŋ, koni ehi tsu lɛ mli aloo ekwɛ nɔ aahu kɛyashi be mli ni eeegbo. Esa akɛ mɔ ni taoɔ ekɛ shikpɔŋ loo tsu ko aha Asafo lɛ ana Asafo lɛ dani efee nakai.
◻ SHAMAŊSHEO KƐ NII NI AHAA MƆ KROKO GBƐI KÃA NƆ: Abaanyɛ akɛ nibii ni ayɔɔ loo shika ake Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania lɛ kɛtsɔ shamaŋsheo ni eŋma yɛ mla naa nɔ aloo abaanyɛ aha Asafo lɛ gbɛi aka shika ni akɛto nɔ. Bei komɛi lɛ jamɔ gbɛjianɔtoo ko gbɛi ni kaa shika ko nɔ lɛ haa amɛnaa too woo mli hegbɛi komɛi. Esa akɛ akɛ shamaŋsheo loo shika lɛ he wolo lɛ ekome amaje Asafo lɛ.
Kɛji ootao nɛkɛ saji nɛɛ amli babaoo lolo Iɛ, ŋmaa wolo kɛya Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania, P. O. Box 760, Accra, Ghana, aloo kɛya Asafo lɛ nitsumɔ he nine ni bɛŋkɛ bo fe fɛɛ.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 29]
EESUMƆ Nl EYE EBUA
TIFFANY ni eye mafii nyɔŋma kɛ ekome lɛ ji gbekɛyoo fioo ni miiya skul yɛ Baton Rouge, Louisiana, yɛ U.S.A. Nyɛsɛɛ nɛɛ, Yehowa Odasefonyo gbekɛ fioo nɛɛ ŋma nɔ ko yɛ saneyitso ni ji “Skul Nikasemɔ yɛ Amerika” he. Nɔ ni jɛ mli ba ji akɛ, efɔlɔi ni amɛji Odasefoi lɛ anine shɛ nɛkɛ wolo nɛɛ nɔ kɛjɛ skul nɔkwɛlɔ lɛ dɛŋ:
“Kɛ aaye Amerika Skul Nikasemɔ otsi lɛ, akaneɔ klas fɛɛ klas niŋmaa kome yɛ redio kpaa lɛ nɔ ni anuɔ. Mina miishɛɛ waa akɛ makane Tiffany niŋmaa lɛ leebi nɛɛ. Eji gbekɛyoo ni bɔɔ mɔdɛŋ waa diɛŋtsɛ. Eŋmɛɔ pɛpɛɛpɛ, eyɛ hekɛnɔfɔɔ, ele nii waa, ni emli hi hu. Minako mɔ ko ni yɔɔ sɛii ekpaa nɔ ni yɔɔ nɛkɛ sui kpakpai nɛɛ babaoo nɛkɛ. Tiffany he yɛ sɛɛnamɔ waa kɛha wɔ skul lɛ.”
Tiffany ye klɛŋklɛŋ gbɛhe yɛ niŋmaa kaa ko mli. No sɛɛ lɛ eŋma wolo eyaha Buu Mɔɔ Asafo lɛ ni ekɛɛ: “Ekolɛ miye omanye yɛ akaŋshii lɛ mli yɛ Questions Young People Ask—Answers That Work wolo lɛ hewɔ. . . . Mikɛ yitsei ni wieɔ skul tsɔsemɔ he lɛ tsu nii. . . . Miida nyɛ shi waa yɛ nɛkɛ wolo ni he yɔɔ sɛɛnamɔ ni ewoɔ mɔ hewalɛ hu nɛɛ he. Aha mi dɔlai kpawo yɛ miniŋmaa ni ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ he. Mikɛ nɛkɛ dɔlai 7 nɛɛ kɛ 13 ni mikɛfata he, ni fɛɛ feɔ dɔlai 20 lɛ miitsu loo kɛmiiha jeŋ muu fɛɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ. . . . Kɛ mida lɛ, masumɔ hu ni mikɛ mihe aha kɛha Betel sɔɔmɔ.”
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 26]
Bei komɛi lɛ, Paulo loɔ buu ni ekɛnaa edaaŋ ŋmaa