Namɔ Tɔmɔ Ni?
KLƐŊKLƐŊ gbɔmɔ, Adam, ji mɔ ni je shishi. Beni efee esha lɛ sɛɛ lɛ, ekɛɛ Nyɔŋmɔ akɛ: “Yoo lɛ ni oŋɔfata mihe lɛ, lɛ eha mi tso lɛ yibii lɛ eko, ni miye.” Nɔ ni enɛ tsɔɔ ji akɛ, eekɛɛ akɛ: “Jeee mi mitɔmɔ ni!” Klɛŋklɛŋ yoo, ni ji Hawa hu fee nakai nɔŋŋ, ni lɛ hu ekɛɛ akɛ: “Onufu lɛ laka mi, ni miye.”—1 Mose 3:12, 13.
Nɛkɛ gbɛ nɔ atsɔ afee klɛŋklɛŋ nɔkwɛmɔ nɔ afɔ̃ shi yɛ Eden trom lɛ mli, yɛ bɔ ni adesai ekpɛlɛɛɛ sɔ̃ ni jɛɔ amɛnifeemɔi amli kɛbaa lɛ nɔ lɛ gbɛfaŋ. Ani oye fɔ yɛ enɛ gbɛfaŋ pɛŋ? Kɛ naagbai te shi lɛ, ani okɛ oyaiyeli shwaa mɛi krokomɛi? Aloo osusuɔ shihilɛ lɛ he jogbaŋŋ ni onaa mɔ ni tɔmɔ ni lɛlɛŋ? Yɛ daa gbi shihilɛ mli lɛ, ewaaa kwraa akɛ aaagbee tsɔne ni ji shwamɔ ni wɔɔshwa mɛi krokomɛi yɛ wɔ tɔmɔi ahewɔ lɛ mli, ni wɔkɛɛ akɛ, “Jeee mi mitɔmɔ ni!” Nyɛhaa wɔkwɛa shihilɛi komɛi ni fɔɔ baa, ni wɔkwɛ nɔ ni mɛi komɛi feɔ yɛ he. Nɔ ni he hiaa fe no lɛ, susumɔ nɔ ni obaafee yɛ nakai shihilɛi ashishi lɛ he okwɛ.
Shika Gbɛfaŋ Jaramɔ Shihilɛ
“Jeee mi mitɔmɔ ni—ejɛ wɔshika gbɛjianɔtoo, nitsumɔtsɛmɛi ni yeee anɔkwa, kɛ bɔ ni shihilɛ lɛ mli ewa waa lɛ,” ekolɛ nɛkɛ ji bɔ ni mɛi komɛi baakɛɛ kɛ amɛna akɛ amɛyaje shika gbɛfaŋ naagba ni mli wa waa mli. Shi ani esa akɛ ashwa shihilɛi nɛɛ lɛlɛŋ? Ekolɛ shihilɛi ni bɛ shiŋŋ ha amɛkɛ amɛhe yawo nitsumɔi ni ehiii loo aleee bɔ ni enaa baaya ayakpa lɛ amli. Bei komɛi lɛ, hiɛjoomɔ yeɔ niiahesusumɔ kpakpa nɔ, ni gbɔmɛi naa akɛ amɛkɛ amɛhe eyawo nitsumɔi komɛi ni amɛleee he nɔ ko kwraa mli, ni ayeɔ amɛ shika yɛ gbɛ ni waaa kwraa nɔ. Amɛhiɛ kpaa abɛbua nɛɛ nɔ, akɛ, “Kɛ ehi tsɔ̃ fe bɔ ni eeenyɛ efee anɔkwale lɛ, bei pii lɛ, ehiii tamɔ bɔ ni asusuɔ akɛ eji lɛ.” Amɛtaoɔ ŋaawoo ni amɛsumɔɔ ni amɛnu, shi kɛ shika gbɛfaŋ jaramɔ shihilɛi te shi lɛ, kɛkɛ lɛ, amɛmiitao mɔ kroko ni amɛkɛ shwamɔ afɔ̃ enɔ. Mɔbɔ sane ji akɛ, bei komɛi lɛ, enɛ baa yɛ Kristofoi asafo lɛ mli po.
Mɛi komɛi kɛ amɛhe yawoɔ nitsumɔi komɛi ni nilee bɛ mli aloo nitsumɔi ni jeee ekpakpa mli, tamɔ ojarawatɛi ni bɛ diɛŋtsɛ hemɔ mli, aloo amɛkɛ shika yawoɔ tɛlivishin nɔ nifeemɔi ni asumɔɔ waa mli, shi etsɛɛɛ kɛkɛ lɛ akpa feemɔ, aloo amɛfiɔ tsũmaa nitsumɔ ko ni shika tã kwraa sɛɛ. Ekolɛ bɔ ni amɛsumɔɔ waa ni amɛna nii lɛ haaa amɛkai Biblia ŋaawoo nɛɛ akɛ: “Mɛi ni taoɔ nii pii ana lɛ gbeeɔ kaa kɛ tsɔne . . . mli, ni amɛkɛ piŋmɔi babaoo egbulɔ amɛhe.”—1 Timoteo 6:9, 10.
Shika fitemɔ ni asusuuu he hu baanyɛ ekɛ shika gbɛfaŋ jaramɔ shihilɛ aba. Mɛi komɛi nuɔ he akɛ esa akɛ amɛtamɔ gbɔmɛi ni yɔɔ hesaamɔ woji heei amli lɛ, amɛya hejɔɔmɔ hei ni afiteɔ shika babaoo yɛ, amɛyaye nii yɛ niyeli hei ni yɔɔ fɛo ni amɛniyenii jara wa fe fɛɛ, ni amɛhe onukpai “ashwɛmɔ nii” heei fe fɛɛ hu ni eba—hiɛtserɛjiemɔ tsɔnei, lɛji, mfoniri-shamɔ tsɔnei, lala-tswaa tsɔnei. Lɛlɛŋ, yɛ be ko sɛɛ lɛ, ekolɛ mɛi komɛi baanyɛ aná nɛkɛ nibii nɛɛ kɛtsɔ gbɛjianɔtoo ni nilee yɔɔ mli, kɛ shika naabuamɔ nɔ. Ni kɛlɛ, ekolɛ mɛi ni yeɔ oyai akɛ amɛna nibii nɛɛ naa akɛ amɛyabote nyɔmɔ ni da waa mli. Kɛ amɛfee nakai lɛ, namɔ tɔmɔ ni? Eka shi faŋŋ akɛ amɛku amɛhiɛ amɛfɔ̃ ŋaawoo ni nilee yɔɔ mli, ni yɔɔ Abɛi 13:18 lɛ nɔ, akɛ: “Mɔ ni ekpɛlɛɛɛ tsɔsemɔ lɛ, ohia kɛ hiɛgbele ji enɔ.”
Nine ni Nyɛɔ Shi yɛ Bii Agbɛfaŋ
Ekolɛ fɔlɔi komɛi kɛɔ akɛ: “Onukpai lɛ atɔmɔ ni akɛ mibii lɛ eshi anɔkwale lɛ. Amɛnaaa be amɛhaaa mibii lɛ bɔ ni sa.”
Eji gbɛnaa nii ni ka onukpai lɛ anɔ akɛ amɛkwɛ asafoku lɛ nɔ, shi fɔlɔi lɛ diɛŋtsɛ hu? Ani amɛfeɔ nɔkwɛmɔ nɔ kpakpa yɛ Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ yibii lɛ kpojiemɔ mli yɛ amɛnifeemɔi fɛɛ mli? Ani Biblia mli nikasemɔ ni weku lɛ feɔ lɛ yaa nɔ daa? Ani fɔlɔi lɛ jieɔ ekaa kpo yɛ Yehowa sɔɔmɔ mli ni amɛyeɔ amɛbuaa gbekɛbii lɛ ni amɛsaa amɛhe kɛhaa no? Ani amɛkwɛ nanemɛi ni amɛbii lɛ kɛbɔɔ lɛ jogbaŋŋ?
Nakai nɔŋŋ hu eyɛ mlɛo akɛ fɔlɔ ko aaawie yɛ skul nitsumɔ he akɛ, “Tsɔɔlɔi lɛ fee ni mibi nuu lɛ ebɔɔɔ mɔdɛŋ yɛ skul lɛ. Amɛsumɔɔɔ mibi lɛ sane. Ni mɔ fɛɛ mɔ le po akɛ nakai skul lɛ ebɔɔɔ mɔdɛŋ kwraa.” Shi ani fɔlɔ lɛ kɛ skul lɛ na sharamɔ ni bɛŋkɛ kpaakpa? Ani fɔlɔ lɛ ná nibii ni gbekɛ lɛ ehala akɛ ebaakase, kɛ enikasemɔ he miishɛɛ? Ani ato nifeemɔ ni ekɛbaa shia lɛ he gbɛjianɔ, ni akɛ yelikɛbuamɔ haa lɛ kɛ ehe miihia? Ani naagba lɛ diɛŋtsɛ baanyɛ afee gbekɛ lɛ loo fɔlɔ lɛ diɛŋtsɛ su loo anihao feemɔ?
Yɛ nɔ najiaŋ ni fɔlɔi lɛ baashwa skul gbɛjianɔtoo lɛ, sɛɛnamɔ babaoo yɛ he akɛ amɛaatsu he nii ni amɛkwɛ jogbaŋŋ ni amɛbii lɛ ana su ni ja, ni amɛkɛ nikasemɔ hegbɛi ni yɔɔ kɛha amɛ yɛ skul lɛ atsu nii jogbaŋŋ kɛmɔ shi.
Hiɛ ni Ayaaa yɛ Mumɔŋ
Bei komɛi lɛ, wɔnuɔ ni mɛi kɛɔ akɛ: “Kulɛ mihe baawa waa yɛ mumɔŋ, shi jeee mi ejɛ ni mihe waaa lɛ. Onukpai lɛ haaa amɛjwɛŋmɔ ahi minɔ bɔ ni sa. Mibɛ naanyo ko. Yehowa mumɔ lɛ bɛ asafo nɛɛ nɔ.” Shi yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, mɛi krokomɛi ni yɔɔ asafo lɛ mli lɛ yɛ nanemɛi, amɛyɛ miishɛɛ, ni amɛyaa hiɛ waa yɛ mumɔŋ; ni ajɔɔ asafo lɛ kɛ hiɛyaa kɛ mumɔŋ shweremɔ hu. No hewɔ lɛ, mɛni hewɔ mɛi komɛi yɔɔ naagbai lɛ?
Mɛi fioo pɛ ji mɛi ni baasumɔ ni amɛkɛ mɛi ni yɔɔ shitee-kɛ-woo su ni amɛwieɔ nii ahe nyanyaanya lɛ abɔ naanyo. Lilɛi ni naa ba kɛ nii ahe wiemɔ nyanyaanya be fɛɛ be baanyɛ aje mɔ nijiaŋ wui waa. Akɛni amɛsumɔŋ ni agbɔjɔ amɛ yɛ mumɔŋ hewɔ lɛ, mɛi komɛi baagbala amɛhe shi fioo kɛjɛ gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ kɛ naanyobɔɔ he. Ni kɛji eŋɔ enɛ akɛ eji kulɔkulɔ ni asafo lɛ efee yɛ lɛ egbɛfaŋ lɛ, ehaa mɔ lɛ jeɔ asafoi lɛ amlikpaa shishi, klɛŋklɛŋ lɛ efãa kɛyaa asafo kroko mli, no sɛɛ lɛ ekroko, kɛkɛ lɛ etee he kroko hu. Taakɛ Afrika ŋa nɔ kooloi ni kpaa shi be fɛɛ be amɛtaoɔ jwɛifɔ ni amɛbaaye lɛ ji lɛ, be fɛɛ be lɛ, nɛkɛ Kristofoi ni “fãa kɛjɛɔ he kome kɛyaa he kroko” nɛɛ miitao asafo ni hi kɛha amɛ. Kwɛ bɔ ni amɛaana miishɛɛ babaoo moŋ, kɛji akɛ yɛ no najiaŋ lɛ, amɛaakwɛ sui kpakpai ni yɔɔ mɛi krokomɛi amli lɛ ni amɛbɔ mɔdɛŋ ni amɛjie Nyɔŋmɔ mumɔ lɛ kpo jogbaŋŋ kɛmɔ shi yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛi amli!—Galatabii 5:22, 23.
Mɛi komɛi feɔ nakai kɛtsɔɔ mɔdɛŋ krɛdɛɛ ni amɛbɔɔ akɛ amɛkɛ mɔ sɔrɔto ko aaawie yɛ kpee fɛɛ kpee shishi yɛ Maŋtsɛyeli Asa lɛ nɔ, ni amɛjie eyi yɛ oti kpakpa ko he lɛ nɔ. Ekolɛ eeenyɛ ekɔ ebii ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ, loo bɔ ni ebaa Kristofoi akpee daa, bɔ ni ehaa saji ahetoo jogbaŋŋ yɛ Buu-Mɔɔ Nikasemɔ lɛ mli, gbɔfeemɔ su ni eyɔɔ akɛ ekɛ eshia eha kɛha Asafo Woloŋ Nikasemɔ kɛ kpee kɛha shiɛmɔyaa kɛ nibii krokomɛi ahe. Kɛ okɛfee oti ni ma ohiɛ akɛ obaakwɛ nii kɛteke nibii ni jɛɔ emuu ni wɔyeee lɛ mli kɛbaa lɛ, no lɛ eka shi faŋŋ akɛ obaana sui kpakpai yɛ onyɛmimɛi hii kɛ yei Kristofoi lɛ ahe. Enɛ baaha osumɔ amɛsane waa, ni obaana akɛ nanemɛi anɔkwafoi ni oyɔɔ lɛ sɛɛ efooo.
Naagbee Naajiemɔ ni Akɛhaa
“Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii ni.” “Abonsam esa akɛ ashwa.” Ekolɛ naagbee naajiemɔ ni akɛhaa ji ni ashwa Nyɔŋmɔ loo Abonsam yɛ wɔ diɛŋtsɛ wɔ tɔmɔi ahe. Eji anɔkwale akɛ Nyɔŋmɔ loo Satan baanyɛ ana nifeemɔi komɛi anɔ hewalɛ yɛ wɔshihilɛ mli. Shi, mɛi komɛi heɔ amɛyeɔ akɛ nɔ fɛɛ nɔ, ekpakpa loo efɔŋ ni baa amɛshihilɛ mli lɛ jɛɔ Nyɔŋmɔ loo Satan ni kɛ ehe wo mli lɛ hewɔ. Etamɔ nɔ ni nɔ ko kwraa bako amɛnɔ dã ni ejɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnifeemɔi ahewɔ. “Kɛ Nyɔŋmɔ miisumɔ akɛ mahe nakai kar hee lɛ, no lɛ ebaaha manyɛ mahe kɛ̃.”
Bei pii lɛ, gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ hiɔ shi basabasa, ni amɛkpɛɔ amɛyiŋ yɛ shika gbɛfaŋ kɛ nibii krokomɛi ahe kɛ gbɛkpamɔ akɛ Nyɔŋmɔ baahere amɛ. Kɛ amɛnifeemɔi ni nilee bɛ mli lɛ kɛ oshara ba amɛnɔ, yɛ shika gbɛfaŋ loo gbɛ kroko nɔ lɛ, amɛshwaa Abonsam. Ní aaafee nɔ ko kpalakpala ni klɛŋklɛŋ lɛ ‘abuko naa akwɛko,’ ni no sɛɛ lɛ ashwa Satan yɛ hi ni nii lɛ eyahiii hewɔ, aloo nɔ ni fe nakai lɛ, ni aaakpa Yehowa gbɛ ni ekɛ ehe awo mli lɛ jeee hiɛ-kɛ-hekamɔ nifeemɔ kɛkɛ, shi moŋ eteɔ shi ewoɔ Ŋmalɛ hu.—Luka 14:28, 29.
Satan ka akɛ ebaaha Yesu asusu nii ahe yɛ nakai gbɛ nɔ, ni ekakpɛlɛ nibii ni jɛɔ E-nifeemɔi amli kɛbaa lɛ anɔ. Mateo 4:5-7 bɔɔ amaniɛ yɛ kaa ni ji enyɔ lɛ he akɛ: “Agbɛnɛ Abonsam lɛ ŋɔ lɛ kɛtee maŋ krɔŋkrɔŋ lɛ mli, ni ekɛ lɛ yadamɔ sɔlemɔ we lɛ yiteŋ shɔ̃shɔ̃ɔshɔ̃ lɛ nɔ, ni ekɛɛ lɛ akɛ: ‘Kɛji Nyɔŋmɔ bi jio lɛ, ŋɔɔ ohe otswa shi; ejaakɛshi aŋma akɛ: “Ohewɔ lɛ eeefa ebɔfoi lɛ ni amɛhiɛo yɛ amɛdɛŋ, koni okaŋɔ onane oshi tɛ ko.” ’ ” Yesu yoo akɛ enyɛŋ ekpa Yehowa gbɛ akɛ ekɛ ehe baawo enɛ mli kɛ eje ekãa ni ekɔ buulufeemɔ gbɛ, ni baanyɛ eha egbe ehe po lɛ. No hewɔ lɛ, eto he eha lɛ akɛ: “Aŋma ekoŋŋ akɛ: ‘Kaaka Nuntsɔ [Yehowa], o-Nyɔŋmɔ lɛ.’ ”
Mɛi ni sumɔɔ ni amɛshwa Abonsam loo Nyɔŋmɔ yɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛnifeemɔi ni nilee bɛ mli lɛ ahewɔ lɛ tamɔ mɛi ni nyiɛɔ ŋulamiiaŋkwɛmɔ sɛɛ, ní amɛkɛ ŋulamii yeɔ Nyɔŋmɔ loo Abonsam najiaŋ lɛ pɛpɛɛpɛ. Akɛni amɛheɔ amɛyeɔ waa akɛ nɔ fɛɛ nɔ ni baa yɛ amɛshihilɛ mli lɛ fe nɔ ni amɛbaanyɛ amɛfee he nɔ ko hewɔ lɛ, amɛkuɔ amɛhiɛ amɛfɔɔ shishitoo mla ni yɔɔ mlɛo, ni ajaje yɛ Galatabii 6:7 lɛ nɔ, akɛ: “Nɔ pɛ ni gbɔmɔ duɔ lɛ, no nɔŋŋ ebaakpa hu.”
Shihilɛ Diɛŋtsɛ ni Yɔɔ lɛ Naadaamɔ
Mɔ ko kwraa ejeŋ he ŋwane akɛ jeŋ ni wɔyɔɔ mli lɛ yeee emuu. Naagbai ni asusu he yɛ biɛ lɛ ji shihilɛ mli naagbai diɛŋtsɛ. Gbɔmɛi baasumɔ ni amɛna wɔ he sɛɛ yɛ shika gbɛfaŋ. Nitsumɔtsɛmɛi komɛi kɛ wɔ yeŋ yɛ gbɛ ni ja nɔ. Wɔkuuŋ bii komɛi baanyɛ ana wɔbii anɔ hewalɛ yɛ gbɛ ni ejaaa nɔ. Ehe miihia ni tsɔɔlɔi kɛ skul komɛi aya hiɛ lolo. Eshɛɔ bei komɛi ni esa akɛ onukpai lɛ ajie suɔmɔ kɛ mɔ he susumɔ babaoo kpo. Shi esa akɛ wɔkpɛlɛ nɔ ni jɛɔ emuu ni wɔyeee lɛ mli kɛbaa, kɛ nɔ ni Biblia lɛ hu kɛɔ, akɛ “jeŋ muu lɛ fɛɛ kã mɔ fɔŋ lɛ mli” lɛ nɔ. No hewɔ lɛ ejaaa gbɛ akɛ wɔɔkpa gbɛ akɛ wɔɔna nibii kpakpai ni baaha wɔshihilɛ afee ogbɔjɔ eha wɔ be fɛɛ be yɛ wɔshihilɛ be fɛɛ mli.—1 Yohane 5:19.
Kɛfata he lɛ, esa akɛ wɔkpɛlɛ emuu ni wɔ diɛŋtsɛ wɔyeee kɛ wɔgbɔjɔmɔi lɛ anɔ, ni wɔyoo akɛ bei pii lɛ, wɔ naagbai lɛ jɛɔ nilee ni wɔ diɛŋtsɛ wɔkɛyatsuuu nii hewɔ. Paulo wo Kristofoi ni hi Roma lɛ ŋaa akɛ: “Miikɛɛ nyɛteŋ mɔ fɛɛ mɔ akɛ, ekabu lɛ diɛŋtsɛ ehe tuutu fe bɔ ni sa akɛ ebuɔ ehe.” (Romabii 12:3) Nakai ŋaawoo lɛ saa wɔhe waa nakai nɔŋŋ ŋmɛnɛ. Kɛ nɔ ko ni ehiii ba wɔnɔ yɛ wɔshihilɛ mli lɛ, esaaa akɛ wɔnyiɛɔ gbɛ ni wɔ blematsɛmɛi Adam kɛ Hawa kɔ lɛ sɛɛ amrɔ nɔŋŋ ni wɔkɛɔ akɛ: “Jeee mi mitɔmɔ ni!” Shi moŋ, esa akɛ wɔbi wɔhe akɛ, ‘Mɛni kulɛ manyɛ mafee yɛ gbɛ kroko nɔ ni mikɛtsĩ nɔ ni eba ni miishɛɛ bɛ mli nɛɛ naa? Ani mikɛ kojomɔ kpakpa tsu nii yɛ sane lɛ hesusumɔ mli ni mitao ŋaawoo kɛjɛ mɔ ko ni yɔɔ nilee ŋɔɔ? Ani mibu mɔ kroko loo mɛi krokomɛi ni ekɔɔ amɛhe lɛ akɛ amɛ sane ja ni amɛyeɔ bem, ni mikɛ woo ni sa ha amɛ?’
Kɛ wɔnyiɛ Kristofoi ashishitoo mlai asɛɛ ni wɔkɛ kojomɔ kpakpa tsu nii lɛ, no lɛ wɔbaana nanemɛi babaoo kɛ naagbai fioo. Ebaaha wɔna naagbai babaoo ni he ehiaaa, ni wɔkɛkpeɔ yɛ wɔ daa gbi shihilɛ mli lɛ amli babaoo naa. Wɔbaana miishɛɛ yɛ wɔkɛ mɛi krokomɛi kɛ sharamɔ mli, ni sanebimɔ ni ji: “Namɔ tɔmɔ ni?” lɛ gbaŋ wɔnaa.
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 28]
Fɔlɔi baanyɛ afee babaoo ni amɛkɛye amɛbua amɛbii lɛ ni amɛya hiɛ yɛ mumɔŋ