Yitso 12
Islām—Gbɛ ni Yaa Nyɔŋmɔ Ŋɔɔ Kɛtsɔ Heshibaa Nɔ
1, 2. (a) Mɛni ji Qurʼān lɛ shishijee wiemɔi? (b) Mɛni hewɔ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ nɔ ko pɔtɛɛ kɛhaa Muslimbii lɛ? (d) Mɛɛ wiemɔ mli aŋma Qurʼān lɛ yɛ klɛŋklɛŋ kwraa, ni wiemɔ “Qurʼān” lɛ tsɔɔ mɛni?
1, 2. Te fee tɛŋŋ ni Bahāʼī hemɔkɛyeli lɛ je shishi?[Artwork—Arabic characters]
“YƐ ALLAH, Mlihilɔ lɛ, Mɔbɔnalɔ lɛ, gbɛi amli.” Nɛkɛ wiemɔ nɛɛ akɛtsɔɔ Arabik niŋmaa, ni yɔɔ yiteŋgbɛ ni jɛ Qurʼān lɛ mli lɛ shishi. Eyaa nɔ akɛ: “Yijiemɔ aha Allah, Je lɛ Nuŋtsɔ lɛ: Mlihilɔ lɛ, Mɔbɔnalɔ lɛ: Kojomɔ Gbi lɛ Nɔtsɛ lɛ. Bo (pɛ) wɔjaa; Bo (pɛ) wɔbiɔ yelikɛbuamɔ. Tsɔɔmɔ wɔ gbɛ trɔmɔɔ lɛ: Mɛi ni Bo oduro amɛ lɛ agbɛ lɛ; Jeee mɛi ni Bo omlifu baa amɛnɔ aloo mɛi ni duɔ gbɛ lɛ (agbɛ) lɛ.”—Qurʼān, surah 1:1-7, MMP.a
1, 2. (a) Mɛni ji Qurʼān lɛ shishijee wiemɔi? (b) Mɛni hewɔ wiemɔi nɛɛ tsɔɔ nɔ ko pɔtɛɛ kɛhaa Muslimbii lɛ? (d) Mɛɛ wiemɔ mli aŋma Qurʼān lɛ yɛ klɛŋklɛŋ kwraa, ni wiemɔ “Qurʼān” lɛ tsɔɔ mɛni?
1, 2. Te fee tɛŋŋ ni Bahāʼī hemɔkɛyeli lɛ je shishi?2 Nɛkɛ wiemɔi nɛɛ feɔ Al-Fātiḥah (“Gbelemɔ loo Gbɛ Lɛ”), ni ji Muslim wolo krɔŋkrɔŋ, Qurʼān, loo Koran Krɔŋkrɔŋ lɛ klɛŋklɛŋ yitso, loo surah. Akɛni gbɔmɛi ni yɔɔ jeŋ fɛɛ lɛ ateŋ nɔ ni fe 1 yɛ mɛi 6 ateŋ ji Muslimbii, ni Muslimbii ni amɛtuu amɛhe amɛha lɛ tiɔ nɛkɛ wiemɔi nɛɛ amli nɔ ni fe shikome yɛ amɛ daa gbi sɔlemɔi enumɔ lɛ amli hewɔ lɛ, enɛɛmɛi baafee wiemɔi ni atiɔ mli akɛɔ fe fɛɛ yɛ shikpɔŋ nɔ lɛ ateŋ ekome.
3. Islām egbɛ eshwa kɛyashɛ nɛgbɛ ŋmɛnɛ?
3-7. (a) Mɛni ji Bahāʼī hemɔkɛyelii komɛi? (b) Bahāʼī hemɔkɛyelii yɛ sɔrɔto yɛ Biblia mli tsɔɔmɔi ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?3 Taakɛ wolo ko tsɔɔ lɛ, Muslimbii fe akpekpei 900 yɔɔ jeŋ fɛɛ, ni efeɔ Islām jamɔ lɛ nɔ ni nyiɛ Roma Katolek Sɔlemɔ lɛ sɛɛ yɛ yifalɛ naa. Ekolɛ no ji jamɔ wulu ni shwereɔ oyayaayai fe fɛɛ yɛ je lɛŋ, kɛ Muslim jamɔ kuu ni miilɛɛ yɛ Afrika kɛ Anaigbɛ je lɛ mli.
4. (a) Mɛni ji “Islām” shishi? (b) Mɛni ji “Muslim” shishi?
3-7. (a) Mɛni ji Bahāʼī hemɔkɛyelii komɛi? (b) Bahāʼī hemɔkɛyelii yɛ sɔrɔto yɛ Biblia mli tsɔɔmɔi ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?4 Gbɛi Islām lɛ tsɔɔ nɔ ko pɔtɛɛ kɛhaa Muslimnyo, ejaakɛ etsɔɔ “heshibaa,” “heŋmɛɛmɔ kɛ mɔ hamɔ,” loo “he ni atuɔ awoɔ” Allāh dɛŋ, ni taakɛ yinɔsaneŋmalɔ ko tsɔɔ lɛ, “etsɔɔ mligbɛ su ni mɛi ni amɛbo Mohammed shiɛmɔ lɛ toi lɛ hiɛ.” “Muslim” shishi ji ‘mɔ ni feɔ Islām.’
5. (a) Mɛni Muslimbii heɔ yeɔ yɛ Islām he? (b) Mɛni nibii yɔɔ Biblia lɛ kɛ Qurʼān lɛ mli ni je amɛhe?
3-7. (a) Mɛni ji Bahāʼī hemɔkɛyelii komɛi? (b) Bahāʼī hemɔkɛyelii yɛ sɔrɔto yɛ Biblia mli tsɔɔmɔi ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?5 Muslimbii heɔ yeɔ akɛ nɔ ni gbeɔ kpojiemɔi ni akɛha blema Hebribii kɛ Kristofoi anɔkwafoi lɛ anaa ji amɛhemɔkɛyeli lɛ. Shi amɛtsɔɔmɔi lɛ gbaa afa kɛjɛɔ Biblia lɛ he yɛ saji otii komɛi amli, eyɛ mli akɛ amɛtsɛɔ Hebri kɛ Hela Ŋmalɛi lɛ fɛɛ sɛɛ yɛ Qur’ān lɛ mli.b (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ, baafa 285.) Bɔni afee ni wɔnu Muslim hemɔkɛyeli lɛ shishi jogbaŋŋ lɛ, ehe miihia ni wɔle bɔ ni fee, he ni ejɛ, kɛ be mli ni nɛkɛ jamɔ nɛɛ je shishi.
Muḥammad Tsɛmɔ Lɛ
6. (a) Mɛni ji Arab jamɔ shikwɛɛ he yɛ Muḥammad be lɛ mli? (b) Mɛni ji blema sane ko ni hi shi ni kɔɔ Kaʽbah lɛ he?
3-7. (a) Mɛni ji Bahāʼī hemɔkɛyelii komɛi? (b) Bahāʼī hemɔkɛyelii yɛ sɔrɔto yɛ Biblia mli tsɔɔmɔi ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?6 Afɔ Muḥammadc yɛ Mekka (Arabik, Makkah), Saudi Arabia, aaafee afi 570 Ŋ.B. Etsɛ, ʽAbd Allāh, gbo dani afɔ Muḥammad. Enyɛ, Āminah, gbo beni eye aaafee afii ekpaa. No mli lɛ Arabiabii lɛ tsuɔ Allāh jamɔ ko ni yaa nɔ yɛ Meka jɔɔ lɛ mli lɛ he nii, yɛ Kaʽbah he krɔŋkrɔŋ lɛ, ni ji tsu ko kɛ ekoji ejwɛ, ni ajaa tɛ diŋ ko ni jɛ ŋwɛi ebagbee shi yɛ jɛmɛ lɛ. Taakɛ Islām blema saji tsɔɔ lɛ, “mɔ ni ma Kaʽbah lɛ kɛjɛ shishijee ji Adam yɛ ŋwɛi nɔkwɛmɔ nɔ ko naa, ni Abraham kɛ Ishmael ku sɛɛ ma ekoŋŋ yɛ Nu Afua lɛ sɛɛ.” (History of the Arabs, ni Philip K. Hitti ŋma) Ebatsɔ he krɔŋkrɔŋ kɛha amagai 360, ekome kɛha nyɔŋtsere afi lɛ mli gbi fɛɛ gbi.
7. Mɛɛ jamɔ nifeemɔi komɛi gba Muḥammad naa?
3-7. (a) Mɛni ji Bahāʼī hemɔkɛyelii komɛi? (b) Bahāʼī hemɔkɛyelii yɛ sɔrɔto yɛ Biblia mli tsɔɔmɔi ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?7 Beni Muḥammad daa lɛ, ebi sane yɛ jamɔ nifeemɔi ni yaa nɔ yɛ egbii lɛ amli lɛ he. John Noss wie yɛ ewolo, Man’s Religions lɛ mli akɛ: “Béi ni yaa nɔ ni baaa naagbee yɛ jamɔ kɛ woo he nibii ahe keketee yɛ Quraysh onukpai [Muḥammad jɛ nakai weku lɛ mli] lɛ ateŋ lɛ gba [Muḥammad] naa. Nɔ ni esumɔɔɔ kwraa hu ji nibii ni etsɔɔɔ hiŋmɛigbelemɔ ni eka Arabia jamɔ mli lɛ, nyɔŋmɔi pii ajamɔ kɛ hemɔkɛyeli akɛ nɔ fɛɛ nɔ yɛ susuma, jeŋba shara ni yaa nɔ yɛ jamɔŋ kɛ kusum-nifeemɔi ashishi, daatɔɔ, asɔshwɛmɔ, kɛ jooi ni yaa nɔ yɛ no beaŋ, kɛ biyei fufɔobii ni asumɔɔɔ amɛ ni afuɔ amɛ hiɛkalɔi ni yaa nɔ, jeee yɛ Mekka pɛ kɛkɛ, shi yɛ Arabia fɛɛ lɛ.”—Surah 6:137.
8. Mɛɛ shihilɛi amli Muḥammad tsɛmɔ akɛ ebafee gbalɔ lɛ ba yɛ?
8, 9. Mɛni ji Bahāʼī nitsumɔ?8 Muḥammad tsɛmɔ akɛ ebafee gbalɔ lɛ ba mli beni eye aaafee afii 40. Nɔ ni efɔɔ feemɔ ji akɛ, ekome eyaa ni eyataa gɔŋ ko ni bɛŋkɛ jɛmɛ lɛ bu ko ni atsɛɔ lɛ Ghār Ḥirāʼ lɛ mli ni ejwɛŋɔ, ni ekɛɛ nɛkɛ be nɛɛ eko mli enine shɛ tsɛmɔ akɛ ebafee gbalɔ lɛ nɔ. Muslim blema saji tsɔɔ akɛ beni eyɔɔ jɛmɛ lɛ, ŋwɛibɔfo ko, ni sɛɛ mli lɛ abayoo lɛ akɛ Gabriel, fa lɛ akɛ etsɛ Allāh gbɛi shii abɔ. Muḥammad efeee nakai, no hewɔ lɛ bɔfo lɛ ‘mɔ lɛ ni enyɛ enɔ emia lɛ waa aahu akɛ enyɛɛɛ edamɔ naa dɔŋŋ.’ Kɛkɛ ni bɔfo lɛ ti famɔ lɛ mli ekoŋŋ. Muḥammad efeee he nɔ ko ekoŋŋ, no hewɔ lɛ bɔfo lɛ ‘mia esɛ̃’ ekoŋŋ. Enɛ tee nɔ shii etɛ dani Muḥammad je shishi ewie nɔ ni abuɔ lɛ akɛ kpojiemɔi sɔrɔtoi ni tsara nɔ ni feɔ Qurʼān lɛ ateŋ klɛŋklɛŋ nɔ lɛ. Blema sane kroko gbaa akɛ atsɔ ŋwɛi mumɔ ni tamɔ ŋmɛlɛ ni atswaa nɔ ajie saji akpo atsɔɔ Muḥammad.—The Book of Revelation ni Ṣaḥīḥ Al-Bukhārī ŋma lɛ.
Qurʼān lɛ Kpojiemɔ
9. Mɛni akɛɛ eji Muḥammad klɛŋklɛŋ kpojiemɔ? (Okɛto Kpojiemɔ 22:18, 19 he.)
8, 9. Mɛni ji Bahāʼī nitsumɔ?9 Mɛni akɛɛ eji klɛŋklɛŋ kpojiemɔ ni Muḥammad nine shɛ nɔ? Mɛi ni le Islām jogbaŋŋ lɛ kpɛlɛɔ nɔ akɛ no ji surah 96, ni yitso ji Al-‘Alaq, “[La] Kuli ni Ewɔ Lɛ,” klɛŋklɛŋ kukuji enumɔ, ni kaneɔ nɛkɛ lɛ:
“Yɛ Allah, Mlihilɔ lɛ, Mɔbɔnalɔ lɛ gbɛi amli.
Kanemɔ: Yɛ o-Nuŋtsɔ lɛ ni bɔ lɛ gbɛi amli.
Ebɔ gbɔmɔ kɛjɛ la kuli mli.
Kanemɔ: Ni o-Nuŋtsɔ lɛ ji Mɔ ni Haa Mɔ nɔ Fe fɛɛ,
Ni ekɛ niŋmaa-tso tsɔɔ nii,
Etsɔɔ gbɔmɔ nɔ ni gbɔmɔ leee.”
—MMP.
10-12. Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ abaa Qurʼān lɛ yi yɛ?
10 Taakɛ Arabik wolo, The Book of Revelation tsɔɔ lɛ, Muḥammad ha hetoo akɛ, “Mileee nikanemɔ.” No hewɔ lɛ ehe bahia ni ekase kpojiemɔi lɛ ewo eyitsoŋ koni enyɛ eti mli ekɛɛ. Arabiabii ahe esa yɛ nii ni amɛnyɛɔ amɛkaseɔ amɛwoɔ amɛyitsoŋ lɛ mli, ni esorooo Muḥammad yɛ enɛ mli. Be enyiɛ ehe dani enyɛ ehe Qurʼān lɛ mli sane lɛ fɛɛ? Aheɔ ayeɔ akɛ kpojiemɔi lɛ he kɛjɛ afii 20 kɛmiiya 23, kɛjɛ aaafee afi 610 Ŋ.B. kɛyashi egbele be yɛ 632 Ŋ.B.
11 Muslim woji tsɔɔ mli akɛ, kɛ enine shɛ kpojiemɔ lɛ eko fɛɛ eko nɔ lɛ, Muḥammad tiɔ mli etsɔɔ mɛi ni bɛŋkɛ lɛ lɛ. Mɛnɛɛmɛi hu kaseɔ kpojiemɔ lɛ amɛwoɔ amɛyitsoŋ ni amɛtiɔ mli amɛkɛɔ koni hiɛ akakpa nɔ. Akɛni Arabiabii leee wolo-feemɔ hewɔ lɛ, Muḥammad ha woloŋmalɔi ŋmala kpojiemɔi lɛ yɛ nibii ni ehiii tsɔ ni nomɛi pɛ amɛyɔɔ lɛ anɔ, tamɔ yomai akɔŋ-wui, blɛoi, tsei ni agbala kɛ kooloi ahe woji. Shi, gbalɔ lɛ gbele sɛɛ dani Qurʼān lɛ batsɔ bɔ ni eyɔɔ ŋmɛnɛ lɛ, yɛ Muḥammad sɛɛyelɔi kɛ ehefatalɔi lɛ agbɛtsɔɔmɔ shishi. Enɛ ba yɛ kalif loo klɛŋklɛŋ Muslim hiɛnyiɛlɔi etɛ lɛ anɔyeli beaŋ.
12 Woji ashishitsɔɔlɔ, Muhammad Pickthall ŋma akɛ: “Aŋmala Qurʼan lɛ mli surah lɛ fɛɛ ashwie shi dani Gbalɔ lɛ gbo, ni Muslimbii pii ekase Qurʼan lɛ fɛɛ amɛwo amɛjwɛŋmɔ mli. Shi surah ni aŋmala lɛ egbɛ eshwa gbɔmɛi lɛ ateŋ; ni beni, yɛ tawuu mli lɛ, . . . agbe mɛi ni amɛkase Qurʼan muu lɛ fɛɛ amɛwo amɛyitsoŋ lɛ ateŋ mɛi pii lɛ, abua Qurʼan muu lɛ fɛɛ naa ni aŋmala ashwie shi.”
13. (a) Mɛni ji Islām tsɔɔmɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔ jɛɛhei etɛ lɛ? (b) Te Islām woloŋlelɔi komɛi buɔ Qurʼān lɛ shishitsɔɔmɔ amɛhaa tɛŋŋ?
13 Nɔ ni yeɔ Islāmnyo shihilɛ nɔ ji woji etɛ—Qurʼān lɛ, Ḥadīth lɛ, kɛ Sharīʽah lɛ. (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ, baafa 291.) Muslimbii heɔ yeɔ akɛ Qurʼān lɛ ni yɔɔ Arabik mli lɛ ji kpojiemɔ lɛ mli nɔ ni yɔɔ krɔŋŋ fe fɛɛ, ejaakɛ, amɛkɛɛ no ji wiemɔ ni Nyɔŋmɔ wie beni ewieɔ kɛtsɔɔ Gabriel nɔ lɛ. Surah 43:3 kɛɔ akɛ: “Wɔfee lɛ Qur-ān yɛ Arabik mli, koni nyɛnyɛ nyɛnu shishi (ni nyɛkase nilee).” (AYA) No hewɔ lɛ, abuɔ shishitsɔɔmɔi fɛɛ akɛ nɔ ni afutu mli ni ekrɔŋŋ-feemɔ lɛ elaaje. Yɛ anɔkwale mli lɛ, Islām woloŋlelɔi komɛi po kpooɔ akɛ amɛaatsɔɔ Qurʼān lɛ shishi. Taakɛ Dr. J. A. Williams, Islām yinɔsane he nitsɔɔlɔ lɛ kɛɔ lɛ, amɛjwɛŋmɔ ji akɛ, “eshishitsɔɔmɔ tsɔɔ sɛɛgbɛtsɔɔmɔ yɛ be fɛɛ mli,” ni yɛ no hewɔ lɛ, “Muslimbii sumɔɔɔ nakai kwraa, ni yɛ bei komɛi amli lɛ amɛtsiɔ mɔdɛŋ ni aaabɔ akɛ aaatsɔɔ shishi kɛya wiemɔ kroko mli lɛ gbɛ.”
Islām Mlilɛɛmɔ
14. Mɛɛ sane ni ba kadi be pɔtɛɛ ko yɛ Islām yinɔsane shishijee mli yɛ mra mli?
14 Muḥammad to ehemɔkɛyeli hee lɛ ema shi yɛ naagbai pii amli. Mekkabii, kɛ lɛ diɛŋtsɛ eweku lɛ po kpoo lɛ. Yɛ afii 13 yiwaa kɛ hetsɛ sɛɛ lɛ, eshi he ni etsuɔ nii yɛ lɛ kɛtee kooyigbɛ yɛ Yathrib, ni abale maŋ nɛɛ yɛ nakai beaŋ akɛ al-Madīnah (Medina), gbalɔ lɛ maŋ. Fa ni efa nɛɛ, aloo hijrah, yɛ 622 Ŋ.B. lɛ kadi be ni sa kadimɔ waa yɛ Islām yinɔsane be mli, ni abakpɛlɛ be nɛɛ nɔ yɛ sɛɛ mli akɛ Islām kalendad lɛ shishijee be.
15. Te fee tɛŋŋ ni Mekka batsɔ Islām maŋ titri ni jamɔ he gbɛfalɔi baafa gbɛ kɛya jɛmɛ lɛ?
15 Yɛ naagbee lɛ, Muḥammad ye kunim beni Mekka ba ehe shi eha lɛ yɛ January afi 630 Ŋ.B. (8 A.H.) ni ebatsɔ enɔyelɔ lɛ. Akɛni je lɛŋ kɛ jamɔŋ hewalɛ fɛɛ ebaje edɛŋ hewɔ lɛ, enyɛ ejie wɔji amagai lɛ fɛɛ kɛjɛ Kaʽbah lɛ he ni ekɛfee he ni nyɔŋmɔjalɔi baafa gbɛ kɛya Mekka ni amɛyakwɛ ni enɛ etee nɔ kɛbashi ŋmɛnɛ.—Kwɛmɔ baafai 289, 303.
16. Islām gbɛ eshwa kɛyashɛ nɛgbɛ?
16 Yɛ Muḥammad gbele yɛ afi 632 Ŋ.B. lɛ sɛɛ afii nyɔŋmai fioo mli lɛ, Islām gbɛ eshwa kɛtee Afghanistan kɛyashɛ Tunisia po yɛ Afrika Kooyigbɛ tɔŋŋ. Beni shɛɔ afii ohai kpaanyɔ lɛ shishijee mli lɛ, no mli lɛ Qurʼān lɛ he hemɔkɛyeli egbu shi kɛyashɛ Spania ni eyashɛ France husu naa. Taakɛ Nilelɔ Ninian Smart tsɔɔ yɛ ewolo, Background to the Long Search lɛ mli lɛ: “Kɛ akwɛ sane lɛ yɛ adesa gbɛ nɔ lɛ, nɔ ni Arabia gbalɔ ni hi shi yɛ afii ohai ekpaa kɛ kpawo yɛ Kristo gbele sɛɛ lɛ mli lɛ nyɛ etsu lɛ yɛ naakpɛɛ. Yɛ adesa gbɛfaŋ lɛ, lɛ eŋɔɔ hiŋmɛigbelemɔ hee ko jɛ. Shi kɛha Muslimnyo lɛ, nitsumɔ lɛ yɛ krɔŋkrɔŋ ni nɔ ni anyɛ atsu lɛ jɛ Allah.”
Muḥammad Gbele kɛ Mligbalamɔ Ba
17. Mɛɛ naagba wulu ko Islām kɛkpe yɛ Muḥammad gbele sɛɛ?
17 Gbalɔ lɛ gbele kɛ haomɔ ba. Egbo ni ebɛ binuu ko ni ebɛ sɛɛyelɔ ko hu ni ahala lɛ. Taakɛ Philip Hitti tsɔɔ mli lɛ: “No hewɔ lɛ [kalif] hiɛnyiɛlɔ lɛ nitsumɔ hé lɛ ji naagba ni etsɛ fe fɛɛ ni esa akɛ Islam kɛkpe. Eka he eji sane ni ka shi lolo. . . . Taakɛ Muslim yinɔsaneŋmalɔ al-Shahrastāni [1086-1153] wie he lɛ: ‘Islam sane ko bako ni kɛ lashishwiemɔ babaoo eba fe kalif loo hiɛnyiɛlɔ nitsumɔ hé (imāmah) lɛ.’” Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ atsu nakai naagba lɛ he nii yɛ afi 632 Ŋ.B. lɛ mli? “Ahala Abu-Bakr . . . (June 8, 632) akɛ Muḥammad sɛɛyelɔ kɛtsɔ halamɔ ko ni nakai onukpai ni yɔɔ maŋtiase, al-Madīnah lɛ kɛ amɛhe wo mli lɛ nɔ.”—History of the Arabs.
18, 19. Mɛɛ saji gbalaa Sunnī kɛ Shīʽite Muslimbii lɛ ateŋ?
18 Gbalɔ lɛ sɛɛyelɔ lɛ baafee nɔyelɔ, khalīfah, loo kalif. Shi, sane ni kɔɔ Muḥammad sɛɛyelɔi diɛŋtsɛ lɛ ahe lɛ batsɔ nɔ ni kɛ mligbalamɔi ba Islām. Sunnī Muslimbii kpɛlɛɔ shishitoo mla ni ji halamɔ ni ahalaa mɔ ko awoɔ gbɛhe lɛ mli lɛ nɔ moŋ fe ni eeefee gbalɔ lɛ seshinyo. No hewɔ lɛ amɛheɔ amɛyeɔ akɛ, klɛŋklɛŋ kalif loo hiɛnyiɛlɔi sɔrɔtoi etɛ lɛ, Abū Bakr (Muḥammad shaanuu), ʽUmar (gbalɔ lɛ ŋaawolɔ), kɛ ʽUthmān (gbalɔ lɛ biyoo wu), ji Muḥammad sɛɛyelɔi ni mla ŋmɛɔ gbɛ.
19 Shīʽite Muslimbii, ni kɛɔ akɛ anɔkwa hiɛnyiɛmɔ baa kɛtsɔɔ gbalɔ lɛ wekumɛi anɔ kɛ agbɛnɛ kɛtsɔ etsɛkwɛ̃ bi kɛ shaanuu, ʽAlī ibn Abī Ṭālib, klɛŋklɛŋ imām (hiɛnyiɛlɔ kɛ sɛɛyelɔ), ni kɛ Muḥammad biyoo, Fāṭimah, ni esumɔɔ esane waa lɛ bote gbalashihilɛ mli lɛ nɔ lɛ teɔ shi woɔ nɔ ni akɛɔ lɛ. Amɛgbalashihilɛ lɛ ha afɔ Muḥammad nabii ni ji hii, Ḥasan kɛ Ḥusayn. Shīʽitebii lɛ kɛɔ hu akɛ “kɛjɛ shishijee mli lɛ, Allah kɛ E-Gbalɔ lɛ hala ʽAli akɛ sɛɛyelɔ ni mla ŋmɛɔ gbɛ yɛ faŋŋ mli, shi klɛŋklɛŋ kalif sɔrɔtoi etɛ lɛ shishiu lɛ ni amɛhe enitsumɔ gbɛhe ni ja lɛ kɛjɛ edɛŋ.” (History of the Arabs) Shi, Sunnī Muslimbii lɛ susuɔ enɛ he yɛ gbɛ kroko nɔ.
20. Mɛni ba Muḥammad shaanuu ʽAlī nɔ?
20 Mɛni ba ʽAlī nɔ? Beni eyeɔ nɔ akɛ kalif ni ji ejwɛ (656-661 Ŋ.B.) lɛ, hiɛnyiɛmɔ hepelemɔ ko te shi yɛ lɛ kɛ Siria amralo, Muʽāwiyah teŋ. Amɛkɛ amɛhe wo tawuu mli, kɛkɛ ni bɔni afee ni amɛkafɔse Muslimbii ala amɛshwie shi babaoo lɛ, amɛkɛ amɛhe ha koni asaa bei lɛ. Kpɛlɛmɔ ni ʽAlī kpɛlɛ nɔ akɛ asaa bei lɛ gbɔjɔ esane lɛ ni enɛ ha esɛɛnyiɛlɔi lɛ pii tse amɛhe, ni mɛi ni fata he ji Khawārijbii (Mɛi ni Etse Amɛhe) lɛ, ni batsɔmɔ ehenyɛlɔi ni ehiii fe fɛɛ lɛ. Khārijīnyo ekaalɔ ko kɛ klante ni ebɔɔ yɔɔ naa gbe ʽAlī yɛ afi 661 Ŋ.B. Kui enyɔ lɛ, (Sunnībii kɛ Shīʽahbii) lɛ kɛ amɛhe yeee. Kɛkɛ ni Islām kuu ni ji Sunnībii lɛ hala hiɛnyiɛlɔ kɛjɛ Umayyadbii, ni ji Mekka abladei ni yɔɔ nii babaoo, ni jeee gbalɔ lɛ wekumɛi lɛ ateŋ.
21. Mɛni ji Shīʽitebii ajwɛŋmɔ yɛ Muḥammad sɛɛyelɔi ahe?
21 Kɛha Shīʽahbii lɛ, ʽAlī kromɔbi, Ḥasan, ni ji gbalɔ lɛ nabi lɛ ji anɔkwa sɛɛyelɔ diɛŋtsɛ. Shi eŋmɛɛ nitsumɔ nɛɛ he, kɛkɛ ni agbe lɛ. Enyɛminuu Ḥusayn batsɔ imām hee lɛ, shi lɛ hu Umayyad asraafoi lɛ gbe lɛ yɛ October 10, 680 Ŋ.B. Egbele, loo la odasefonyo ni ebatsɔ, taakɛ Shīʽahbii lɛ buɔ lɛ lɛ, esa Shīʽat ʽAlī, ni ji ʽAlī kuu lɛ he waa kɛbashi ŋmɛnɛ gbi nɛɛ. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ ʽAlī ji Muḥammad sɛɛyelɔ diɛŋtsɛ kɛ klɛŋklɛŋ “imām [hiɛnyiɛlɔ] ni ŋwɛi buɔ ehe kɛjɛɔ tɔmɔ kɛ esha he.” Shīʽahbii lɛ bu ʽAlī kɛ esɛɛyelɔi lɛ akɛ tsɔɔlɔi ni tɔ̃ɔɔ ni yɔɔ “ŋwɛi nikeenii ni ji nyɛ ni anyɛŋ atɔ.” Shīʽahbii lɛ ateŋ mɛi ni fa heɔ yeɔ akɛ anɔkwa imām 12 pɛ ehi shi, ni akɛ mɛnɛɛmɛi ateŋ naagbee mɔ, Muḥammad al-Muntaẓar, laaje (878 Ŋ.B.) “yɛ bu ni yɔɔ sɔlemɔtsu kpeteŋkpele ni yɔɔ Sāmarra lɛ mli ni eshiii bi ko yɛ esɛɛ.” No hewɔ lɛ, “ebatsɔ ‘(mustatir) ni etee ehe lɛ,’ aloo ‘(muntaẓar) imām ni akpaa lɛ gbɛ lɛ.’ . . . Ebaapue yɛ be ni sa mli akɛ Mahdi (mɔ ni ajɛɔ ŋwɛi akudɔɔ lɛ), koni esaa eto anɔkwa Islam ema shi, ni eye jeŋ muu lɛ fɛɛ nɔ kunim, ni ekɛ afii akpe ko ni yɔɔ kuku aba dani nibii fɛɛ anaagbee aba.”—History of the Arabs.
22. Te Shīʽahbii lɛ kaiɔ Ḥusayn la odasefonyo gbele lɛ amɛhaa tɛŋŋ?
22 Daa afi lɛ, Shīʽahbii lɛ kaiɔ Imam Ḥusayn la odasefonyo gbele lɛ. Amɛyɛ kusum-nifeemɔi komɛi ni amɛkɛfoɔ shi ni mɛi komɛi kɛ kaklai kɛ klantei folɔɔ amɛhe ni amɛpiŋɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛhe. Mɛi ebale Shīʽite Muslimbii lɛ waa yɛ ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ yɛ ekãa ni amɛkɛtsuɔ Islām jamɔ he nii lɛ hewɔ. Shi, amɛfeɔ je lɛŋ Muslimbii ayifalɛ lɛ oha fɛɛ mli 20 pɛ, ni mɛi ni fa lɛ ji Sunnī Muslimbii. Shi agbɛnɛ nyɛhaa wɔkwɛa Islām tsɔɔmɔi lɛ ekomɛi amli ni wɔkwɛ bɔ ni Islām hemɔkɛyeli lɛ saa Muslimbii adaa gbi jeŋba he ehaa.
Nyɔŋmɔ Ji Ofe, Jeee Yesu
23, 24. Te Muḥammad kɛ Muslimbii lɛ buɔ Yuda jamɔ kɛ Kristo jamɔ amɛhaa tɛŋŋ?
23 Je lɛŋ jamɔi wuji etɛ ni diɔ nyɔŋmɔ-kome-jamɔ sɛɛ lɛ ji Yuda jamɔ, Kristojamɔ kɛ Islām. Shi beni Muḥammad pue kɛmiiba afii ohai kpawo Ŋ.B. lɛ shishijee gbɛ lɛ, no mli lɛ yɛ ehiɛ lɛ, klɛŋklɛŋ jamɔi enyɔ lɛ egba afa kɛjɛ anɔkwale gbɛ lɛ nɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ, taakɛ Islām saji ahe wielɔi komɛi kɛɔ lɛ, nɔ ni Qurʼān lɛ kɛɔ ni nyiɛ sɛɛ nɛɛ tsɔɔ akɛ akpoo Yudafoi kɛ Kristofoi: “Jeee mɛi ni Bo omlifu baa amɛnɔ aloo mɛi ni duɔ gbɛ lɛ (agbɛ) lɛ.” (Surah 1:7, MMP) Mɛni hewɔ?
24 Qurʼān lɛ he wolo ko kɛɔ akɛ: “Wolo lɛ he Gbɔmɛi lɛ tɔ̃: Yudafoi lɛ fee nakai yɛ amɛ-Kpaŋmɔ lɛ ni amɛku mli, ni amɛgbe Maria kɛ Yesu he guɔ lɛ hewɔ . . . ni Kristofoi lɛ hu, yɛ wó ni amɛwo Yesu ni ji Bɔfo lɛ nɔ koni ekɛ Nyɔŋmɔ aye egbɔ” kɛtsɔ Triniti tsɔɔmɔ lɛ nɔ lɛ hewɔ.—Surah 4:153-176, AYA.
25. Mɛɛ wiemɔi komɛi ni je amɛhe wɔnaa yɛ Qurʼān lɛ kɛ Biblia lɛ mli?
25 Islām tsɔɔmɔ titri, ni yɔɔ kuku kwraa, ji nɔ ni ale akɛ shahādah, loo hemɔkɛyeli jajemɔ, ni Muslimbii fɛɛ le jogbaŋŋ lɛ: “La ilāh illa Allāh; Muḥammad rasūl Allāh” (Nyɔŋmɔ ko bɛ ja Allah; Muḥammad ji Allah tsulɔ). Enɛ kɛ Qurʼān lɛ mli wiemɔ, “O-Nyɔŋmɔ lɛ ji Nyɔŋmɔ Kome; Nyɔŋmɔ ko bɛ ja Lɛ, Mlihilɔ lɛ, Mɔbɔnalɔ lɛ” kpaa gbee. (Surah 2:163, MMP) Ajaje nɛkɛ wiemɔ nɛɛ afii 2,000 kɛtsɔ hiɛ kɛtsɔ blema tsɛmɔ ko ni akɛha Israel lɛ nɔ: “Bo toi Israel, Yehowa wɔ-Nyɔŋmɔ lɛ, Yehowa kome ni.” (5 Mose 6:4) Yesu ti nɛkɛ klɛŋklɛŋ kita nɛɛ, ni aŋma yɛ Marko 12:29 lɛ mli, aaafee afii 600 dani Muḥammad ba, ni he ko he ko bɛ ni Yesu tsɔɔ yɛ akɛ eji Nyɔŋmɔ loo ekɛ Lɛ yeɔ egbɔ.—Marko 13:32; Yohane 14:28; 1 Korintobii 15:28.
26. (a) Te Muslimbii buɔ Triniti lɛ amɛhaa tɛŋŋ? (b) Ani Triniti lɛ jɛ Biblia lɛ mli?
26 Qurʼān lɛ jajeɔ, yɛ bɔ ni esoro Nyɔŋmɔ kwraa yɛ mɔ fɛɛ mɔ he lɛ he akɛ: “No hewɔ lɛ nyɛhea Nyɔŋmɔ kɛ E-bɔfoi lɛ nyɛyea. Nyɛkakɛa ‘Triniti’: nyɛfɔ̃ɔa: ebaahi eha nyɛ: ejaakɛ Nyɔŋmɔ lɛ Nyɔŋmɔ Kome ni.” (Surah 4:171, AYA) Shi, esa akɛ wɔkadi akɛ anɔkwa Kristo-jamɔ etsɔɔɔ Triniti. Eji tsɔɔmɔ ni jɛ wɔŋjamɔ mli ni mɛi ni ekwa hemɔkɛyeli lɛ yɛ Kristendom lɛ kɛba yɛ Kristo kɛ bɔfoi lɛ agbele sɛɛ.—Kwɛmɔ Yitso 11.e
Susuma, Gbohiiashitee, Paradeiso, kɛ Hɛl-La
27. Mɛni Qurʼān lɛ kɛɔ yɛ susuma lɛ kɛ gbohiiashitee lɛ he? (Okɛto 3 Mose 24:17, 18; Jajelɔ 9:5, 10; Yohane 5:28, 29 he.)
27 Islām tsɔɔ akɛ gbɔmɔ yɛ susuma ni yaa nɔ ehiɔ shi yɛ wala nɛɛ sɛɛ. Qurʼān lɛ kɛɔ akɛ: “Allah hereɔ (gbɔmɛi) asusumai yɛ amɛ gbele be mli, kɛ (susuma) ni gboko (lolo) lɛ yɛ ewɔɔ mli. Ehiɛɔ nakai (susuma) lɛ ni Lɛ eto akɛ egbo lɛ.” (Surah 39:42, MMP) Yɛ nakai beaŋ nɔŋŋ lɛ, atuu surah 75 muu lɛ fɛɛ aha “Qiyāmat, loo Gbohiiashitee lɛ” (AYA), loo “Gbohii lɛ Ashitee” (MMP). Efa ko kɛɔ akɛ: “Miitsɛ koni abaye Gbohiiashitee Gbi lɛ he odase . . . Ani gbɔmɔ susuɔ akɛ Wɔ-nyɛŋ wɔbua ewui anaa? . . . Ebiɔ sane akɛ: ‘Mɛɛ be ji Gbohiiashitee Gbi lɛ?’ . . . Ani Lɛ [Allāh] bɛ hewalɛ ni ekɛaaha gbohii aba wala mli?”—Surah 75:1, 3, 6, 40, AYA.
28. Mɛni Qurʼān lɛ kɛɔ yɛ hɛl he? (Okɛto Hiob 14:13; Yeremia 19:5; 32:35; Bɔfoi lɛ Asaji 2:25-27; Romabii 6:7, 23 he.)
28 Bɔ ni Qurʼān lɛ tsɔɔ lɛ, nibii sɔrɔtoi yɛ ni ato ni baanyɛ aba susuma lɛ nɔ, ni ebaanyɛ efee ŋwɛi paradeiso abɔɔ aloo toigbalamɔ yɛ hɛl la ni tsoɔ mli. Taakɛ Qurʼān lɛ kɛɔ lɛ: “Amɛbi akɛ: Mɛɛ be ji Kojomɔ Gbi lɛ? (Eji) gbi ni abaapiŋ amɛ yɛ La mli, (ni abaakɛɛ amɛ akɛ): Nyɛkɛ nyɛpiŋmɔ (ni nyɛkɛ piŋ mɛi lɛ) asaa nyɛnaa.” (Surah 51:12-14, MMP) “Kɛha amɛ [eshafeelɔi lɛ], amɛnɔ lɛ ji piŋmɔ yɛ je lɛ shihilɛ mli, ni lɛlɛŋ fɔbuu kojomɔ yɛ Wala nɛɛ Sɛɛ lɛ waa mɔ he waa, ni mɔ ni jɛ Allah ŋɔɔ ni baafã amɛhe bɛ.” (Surah 13:34, MMP) Abiɔ sane lɛ akɛ: “Ni mɛni baatsɔɔ bo nɔ ni enɛ ji lɛ mli? (Eji) La ni miitso grigri!” (Surah 101:10, 11, AYA) Atsɔɔ nii ni baa mɔ nɔ ni yɔɔ gbeyei nɛɛ mli fitsofitso: “Naa! Mɛi ni heee Wɔ kpojiemɔi lɛ amɛyeee lɛ, Wɔkɛ amɛ baawo La lɛ mli. Shii abɔ ni amɛhewolo lɛ shãa lɛ Wɔbaatsake ni wɔha amɛ hewolo hee koni amɛnu piŋmɔ lɛ he. Naa! Allah ji Hewalɔ, Nilelɔ be fɛɛ be.” (Surah 4:56, MMP) Emlitsɔɔmɔ kroko kɛɔ akɛ: “Naa! hɛl eyawo ka . . . Amɛbaahi jɛmɛ yinɔi pii. Amɛnuuu hejɔlɛ he ni amɛnuuu nɔ ko ŋanii (ko) ja nu ni tswaa kɛ fɛi ni kumɔɔ mɔ.”—Surah 78:21, 23-25, MMP.
29. Okɛ Islām kɛ Biblia mli tsɔɔmɔi ni kɔɔ susuma lɛ he kɛ nɔ ni baaba enɔ yɛ wɔsɛɛ be mli lɛ ato he ni akwɛ.
29 Muslimbii heɔ yeɔ akɛ mɔ ni egbo lɛ susuma yaa Barzakh, loo “Mlifoo,” “he ko loo shihilɛ ni gbɔmɛi baa mli yɛ gbele sɛɛ dani Kojomɔ aba.” (Surah 23:99, 100, AYA, shishigbɛ niŋmaa) Susuma lɛ hiɛ ka yɛ jɛmɛ ni eetsɔ nɔ ni atsɛɔ lɛ akɛ “Gbonyo Bu mli Toigbalamɔ” lɛ mli, kɛji gbɔmɔ lɛ ji efɔŋfeelɔ, aloo eena miishɛɛ mli ŋɔɔmɔ kɛ eji anɔkwafo. Shi esa akɛ anɔkwafoi lɛ hu atsɔ piŋmɔ ko mli yɛ eshai fioo ko ni amɛfee beni amɛyɔɔ wala mli lɛ hewɔ. Yɛ kojomɔ gbi lɛ nɔ lɛ, mɔ fɛɛ mɔ kɛ nɔ ni baaba enɔ kɛya naanɔ, ni kɛ nakai shihilɛ ni baka teŋ lɛ baaba naagbee lɛ baakpe.f
30. Taakɛ Qurʼān lɛ tsɔɔ lɛ, mɛni ji shiwoo ni akɛha jalɔi lɛ? (Okɛto Yesaia 65:17, 21-25; Luka 23:43; Kpojiemɔ 21:1-5 he.)
30 Nɔ ni tamɔɔɔ nakai lɛ, akɛ ŋwɛi paradeiso abɔɔi ahe shiwoo eha jalɔi lɛ: “Shi mɛi ni heɔ yeɔ ni amɛtsuɔ nitsumɔi kpakpai lɛ, Wɔbaaha amɛbote Abɔɔi ni faai hoɔ yɛ shishi lɛ amli ni amɛyahi jɛmɛ kɛya naanɔ.” (Surah 4:57, MMP) “Yɛ nakai gbi lɛ nɔ lɛ, mɛi ni hiɔ Paradeiso lɛ susuŋ nɔ ko nɔ ko he ja amɛ jɔɔmɔ babaoo lɛ pɛ. Amɛkɛ amɛŋamɛi baakamɔ tsei ni ebu kusuu ashishi yɛ sɛi kakadaji ni mli jɔ bɔdɔɔ anɔ.” (Surah 36:55, 56, NJD) “Dani enɛ aaaba lɛ, Wɔŋma yɛ Lalai lɛ amli, yɛ Shɛɛ Sane (ni akɛha Mose) lɛ sɛɛ: ‘Mitsuji, jalɔi lɛ, baahi shikpɔŋ lɛ nɔ.’” Sura nɛɛ shishigbɛ niŋmaa lɛ gbalaa nikanelɔ lɛ jwɛŋmɔ kɛyaa Lala 25:13 kɛ 37:11, 29 nɔ, kɛ agbɛnɛ kɛyaa Yesu wiemɔi ni yɔɔ Mateo 5:5 lɛ hu nɔ. (Surah 21:105, AYA) Ŋamɛi ahe ni awieɔ yɛ biɛ lɛ haa wɔtsɔɔ wɔhe kɛyaa sanebimɔ kroko he.
Yoo Kome kɛ Shihilɛ loo Yei Pii kɛ Shihilɛ?
31. Mɛni Qurʼān lɛ kɛɔ yɛ yei pii kɛ shihilɛ he? (Okɛto 1 Korintobii 7:2; 1 Timoteo 3:2, 12 he.)
31 Ani yei pii kɛ shihilɛ ji mla ni ka shi kɛha Muslimbii? Yɛ be mli ni Qurʼān lɛ ŋmɛɔ yei pii kɛ shihilɛ gbɛ lɛ, Muslimbii pii yɛ ŋa kome pɛ. Yɛ okulafoi babaoo ni ashi amɛ yɛ tawuu ni gbe amɛwumɛi lɛ hewɔ lɛ, Qurʼān lɛ to gbɛjianɔ eha okulafoi lɛ: “Ni kɛji akɛ nyɛmiishe gbeyei akɛ nyɛnyɛŋ nyɛkɛ awusãi lɛ aye yɛ gbɛ ni ja nɔ lɛ, nyɛkɛ yei lɛ ateŋ mɛi ni sa nyɛhiɛ lɛ ahia shi, enyɔ loo etɛ loo ejwɛ; ni kɛji akɛ nyɛmiishe gbeyei akɛ nyɛnyɛŋ (nyɛkɛ babaoo) aye yɛ gbɛ kpakpa nɔ lɛ, belɛ ekome (pɛ) loo (nomii) ni nyɛninejurɔ hiɛ amɛmli lɛ.” (Surah 4:3, MMP) Muḥammad shihilɛ he yinɔsane ni Ibn-Hishām ŋma lɛ tsiɔ ta akɛ Muḥammad kɛ yoo okulafo ko ni yɔɔ nii babaoo, Khadījah, ni kɛ afii 15 ye lɛ onukpa bote gbalashihilɛ mli. Yɛ yoo lɛ gbele sɛɛ lɛ, ekɛ yei pii hi shi. Beni egbo lɛ eshi yei okulafoi nɛɛhu yɛ esɛɛ.
32. Mɛni ji mutʽah?
32 Atsɛɔ gbalashihilɛ kroko ni yɔɔ Islām lɛ akɛ mutʽah. Atsɔɔ mli akɛ “eji yelikɛfuamɔ krɛdɛɛ ni yaa nɔ yɛ nuu kɛ yoo teŋ kɛtsɔɔ gbalashihilɛ kɛhamɔ kɛ enɔkpɛlɛmɔ nɔ kɛha be kuku ko kɛ gbala nii pɔtɛɛ ko ni tamɔ yelikɛfuamɔ kɛha gbalashihilɛ ni hiɔ shi daa lɛ.” (Islamuna, ni Muṣṭafā al-Rāfiʽī ŋma lɛ) Sunnībii lɛ tsɛɔ lɛ gbalashihilɛ kɛha miishɛɛnamɔ, ni Shīʽahbii lɛ tsɛɔ lɛ gbalashihilɛ ni abaafo mli yɛ be pɔtɛɛ ko mli. Wolo nɛɛ nɔŋŋ kɛɛ akɛ: “Bii [ni jɛɔ gbalashihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli] lɛ ji mla naa bii ni amɛyɛ hegbɛi ni gbalashihilɛ ni hiɔ shi daa lɛ mli bii lɛ hu yɔɔ lɛ nɔŋŋ eko.” Eka shi faŋŋ akɛ akɛ gbalashihilɛ ni sɛɛ etsɛɛɛ nɛɛ tsu nii yɛ Muḥammad gbii lɛ amli, ni eŋmɛ enɛ gbɛ. Sunnībii lɛ maa nɔ mi akɛ agu enɛ yɛ sɛɛ mli, yɛ be mli ni Imāmībii, ni ji Shīʽite kuu lɛ ateŋ mɛi ni fa fe fɛɛ lɛ heɔ yeɔ akɛ eyɛ lolo. Yɛ anɔkwale mli lɛ, mɛi pii diɔ sɛɛ, titri lɛ kɛji akɛ nuu ko bɛ eŋa masɛi yɛ be kakadaŋŋ mli.
Islām kɛ Daa Gbi Shihilɛ
33. Mɛni ji shishitoo tɛi kɛ hemɔkɛyeli ni abiɔ yɛ Islām mli lɛ?
33 Shishitoo tɛi enumɔ aloo shishitoo gbɛnaa nii kɛ shishitoo hemɔkɛyelii ekpaa ji nɔ ni abiɔ yɛ Islām mli. (Kwɛmɔ akrabatsa lɛ, baafai 296, 303.) Gbɛnaa nii lɛ ekome ji akɛ, Muslimnyo ni etuu ehe eha lɛ atsɔ ehiɛ eha Mekka shii enumɔ yɛ sɔlemɔ (ṣalāt) mli yɛ gbi kome mli. Yɛ Muslim hejɔɔmɔ gbi (Sohaa) lɛ nɔ lɛ, hii lɛ hoɔ yuu kɛyaa sɔlemɔtsu lɛ mli kɛha sɔlemɔ kɛ amɛnu muezzin lɛ tsɛmɔ ni ejɛɔ sɔlemɔtsu lɛ yiteŋ etsɛɔ amɛ kpitiokpitio lɛ he lɛ. Bei nɛɛ amli lɛ, sɔlemɔtsui pii kɛ tsɔnei tswaa tsɛmɔ ni tamɔ nɛkɛ he adafi shi jeee adesa gbee dɔŋŋ.
34. Mɛni ji mosque (sɔlemɔtsu), ni te akɛtsuɔ nii ahaa tɛŋŋ?
34 Sɔlemɔtsu (mosque) (Arabik, masjid) lɛ ji Muslimbii ajamɔ he, ni Maŋtsɛ Fahd Bin Abdul Aziz ni jɛ Saudi Arabia lɛ tsɔɔ akɛ eji “koŋtɛ kɛha Nyɔŋmɔ tsɛmɔ.” Etsɔɔ mli akɛ sɔlemɔtsu lɛ ji “sɔlemɔ, kɛ nikasemɔ he, mla naa kɛ saneyeli mli nitsumɔi anifeemɔ he, saji amlitaomɔ, shiɛmɔ, gbɛtsɔɔmɔ, tsɔsemɔ kɛ hesaamɔ he. . . . Sɔlemɔtsu lɛ ji Muslimbii atsui.” Amrɔ nɛɛ anaa nɛkɛ jamɔ hei nɛɛ yɛ je lɛŋ he fɛɛ he. Nɔ ni ehe gbɛi yɛ yinɔsane mli lɛ ateŋ ekome ji Mezquita (Mosque) Córdoba, Spain sɔlemɔtsu lɛ, ni hi shi afii ohai abɔ akɛ nɔ ni da fe fɛɛ yɛ je lɛ mli lɛ. Amrɔ nɛɛ Katolek sɔlemɔtsu agbo ko ma eteŋ tuuŋtu.
Ekɛ Kristendom Teŋ Béi kɛ Kristendom Mli Béi
35. Te shihilɛ ni ka Islām kɛ Katolek jamɔ teŋ lɛ yɔɔ ha tɛŋŋ yɛ bei ni eho lɛ amli?
35 Yɛ afii ohai kpawo lɛ shishijee mli lɛ, Islām gbɛ shwa kɛtee anaigbɛ kɛtee Afrika Kooyigbɛ, bokagbɛ kɛtee Pakistan, India, kɛ Bangladesh, kɛkpeleke shi kɛtee Indonesia. (Kwɛmɔ shikpɔŋ he mfoniri ni yɔɔ shishijee kɛ naagbee baafai lɛ.) Yɛ be mli ni efeɔ nakai lɛ, ekɛ Katolek Sɔlemɔ lɛ ni sumɔɔ tawuu, ni to Tai Krɔŋkrɔŋi ahe gbɛjianɔ koni amɛhe Shikpɔŋ Krɔŋkrɔŋ lɛ kɛjɛ Muslimbii adɛŋ lɛ bɔi tawuu. Yɛ 1492 mli lɛ, Maŋnyɛ Isabella kɛ Maŋtsɛ Ferdinand ni jɛ Spania lɛ ha Katolekbii lɛ ye Spania nɔ kunim ekoŋŋ. Esa akɛ Muslimbii kɛ Yudafoi aha atsake amɛ, kɛ jeee nakai lɛ abaashwie amɛ kɛjɛ Spania. Tsui ni afai enyɔ lɛ fɛɛ na amɛha amɛhe ni hi shi yɛ Muslim nɔyeli shishi yɛ Spania lɛ laaje yɛ sɛɛ mli yɛ Katolek Yiwalɛ Niseniianifeemɔ lɛ hewalɛ shishi. Shi, Islām je mli ni ete shi ni eshwere babaoo yɛ afii ohai 20 lɛ mli.
36. Mɛni nibii yaa nɔ yɛ Katolek Sɔlemɔ lɛ mli yɛ be mli ni Islām gbɛɔ eshwaa lɛ?
36 Beni Islām lɛɛɔ lɛ, no mli lɛ Katolek Sɔlemɔ lɛ hu miitsɔ lɛ diɛŋtsɛ enaagbai amli, eebɔ mɔdɛŋ ni eha ekomefeemɔ ahi emlibii lɛ ateŋ. Shi nibii sɔrɔtoi enyɔ ni naa mɛi anɔ hewalɛ waa miihe apue, ni ebaakumɔ nibii ni nakai sɔlemɔ lɛ kome eŋɔ eshãka etsitsi lɛ ekoŋŋ. Nomɛi ji tsɔnei ni akɛkalaa woji kɛ Biblia lɛ ni yɔɔ gbɔmɛi lɛ awiemɔ mli lɛ. Wɔ yitso ni nyiɛ sɛɛ lɛ baasusu Kristendom ni kumɔ dukuduku lolo yɛ nakai nibii lɛ kɛ ekrokomɛi ni naa mɛi anɔ hewalɛ lɛ shishi lɛ he.
[Shishigbɛ niŋmai]
a “Qurʼān” (ni eshishi ji “Saji ni Akase ni Atiɔ Mli Atãa”) ji bɔ ni Muslim niŋmalɔi fɔɔ ŋmaa, ni no wɔkɛbaatsu nii yɛ biɛ. Esa akɛ akadi akɛ Arabik ji shishijee wiemɔ ni akɛŋma Qurʼān lɛ, ni shishitsɔɔmɔ ni akpɛlɛɔ nɔ yɛ jeŋ fɛɛ yɛ Ŋleshi wiemɔ mli bɛ. Kɛ aatsɛ wiemɔi kɛmiijɛ mli lɛ, klɛŋklɛŋ yibɔ okadi lɛ damɔ shi kɛha yitso lɛ, loo surah, ni nɔ ni ji enyɔ lɛ ji ekuku lɛ okadi lɛ.
b Muslimbii heɔ yeɔ akɛ Nyɔŋmɔ kpojiemɔi yɛ Biblia lɛ mli shi atsake ekomɛi ni efee amale yɛ sɛɛ mli.
c Atsɛɔ gbalɔ lɛ gbɛi yɛ gbɛi sɔrɔtoi anaa yɛ Ŋleshi wiemɔ mli (Mohammed, Muḥammad, Mahomet). Muslim woji pii sumɔɔ Muḥammad, ni no wɔkɛbaatsu nii. Turkey Muslimbii sumɔɔ Muhammed.
d No hewɔ lɛ, akɛ Muslim afi lɛ haa akɛ A.H. (Latin, Anno Hegirae, foijee afi lɛ) moŋ fe A.D. (Anno Domini, Nuŋtsɔ lɛ afi) loo C.E. [Ŋ.B.] (Ŋmɛnɛŋmɛnɛ Beaŋ).
e Kɛha saji ni kɔɔ Triniti lɛ kɛ Biblia lɛ he lolo lɛ, kwɛmɔ wolo bibioo, Ani Esa akɛ Ohe Triniti lɛ Oye? ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc., fee yɛ 1991 lɛ mli.
f Yɛ sane ni kɔɔ susuma lɛ kɛ hɛl-la lɛ he lɛ, okɛto nɛkɛ Biblia mli ŋmalɛi nɛɛ ahe: 1 Mose 2:7; Ezekiel 18:4; Bɔfoi 3:23. Kwɛmɔ Reasoning From the Scriptures wolo lɛ, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc., fee yɛ 1985 mli lɛ baafai 168-75; 375-80.
4. (a) Mɛni ji “Islām” shishi? (b) Mɛni ji “Muslim” shishi?
5. (a) Mɛni Muslimbii heɔ yeɔ yɛ Islām he? (b) Mɛni nibii yɔɔ Biblia lɛ kɛ Qurʼān lɛ mli ni je amɛhe?
7. Mɛɛ jamɔ nifeemɔi komɛi gba Muḥammad naa?
8. Mɛɛ shihilɛi amli Muḥammad tsɛmɔ akɛ ebafee gbalɔ lɛ ba yɛ?
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 285]
Qur’ān lɛ kɛ Biblia Lɛ
“Ejie Wolo ni anɔkwale lɛ yɔɔ mli lɛ kpo ehao, ni emaa ŋmalɛi ni tsɔ ehiɛ lɛ nɔ mi; ejaakɛ E-jie Torah lɛ kɛ Sanekpakpa lɛ kpo kɛha gbɔmɛi agbɛtsɔɔmɔ, kɛ sɔrɔto-feemɔ ni ka nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa teŋ.”—Surah 3:2, NJD.
“Yinɔsane mli nibii ni Koran lɛ gbaa lɛ fɛɛ yɛ amɛ Biblia mli henɔi . . . Atsi gbɔmɛi tamɔ Adam, Noa, Abraham, (ni atsi egbɛi ata aaafee shii nyɔŋmai kpawo yɛ sūrah sɔrɔtoi nyɔŋmai enyɔ kɛ enumɔ mli ni sūrah 14 yitso hiɛ egbɛi), Ishmael, Lot, Yosef (ni ajɔɔ sūrah 12 nɔ aha lɛ), Mose (ni egbɛi jeɔ kpo yɛ sūrah sɔrɔtoi nyɔŋmai etɛ kɛ ejwɛ mli), Saulo, David, Salomo, Elia, Hiob, kɛ Yona (ni sūrah 10 hiɛ egbɛi lɛ) tã babaoo yɛ mli. Atsiɔ adebɔɔ he sane lɛ kɛ Adam shigbeemɔ lɛ ta shii enumɔ, nu afua lɛ shii kpaanyɔ kɛ Sodom shii kpaanyɔ. Yɛ anɔkwale mli lɛ Koran lɛ wieɔ Mose Woji Enumɔ lɛ he babaoo fe Biblia lɛ mli woji krokomɛi. . . .
“Yɛ Kpaŋmɔ Hee lɛ mli gbɔmɛi lɛ agbɛfaŋ lɛ, Zakaria, Yohane Baptisilɔ lɛ, Yesu (ʽĪsa) kɛ Maria ji mɛi ni amaa amɛgbɛi anɔ mi
. . . Koran lɛ kɛ Biblia mli saji . . . ni akɛtoɔ he akaseɔ lɛ . . . ejieee nɔ ko ni akɛ naabu ewie ni abaanyɛ akɛ he afɔ nɔ lɛ kpo [atsɛɛɛ wiemɔi ayisɛɛ tɛɛ kɛjɛɛɛ mli.]”g—History of the Arabs.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 291]
Nitsɔɔmɔ kɛ Gbɛtsɔɔmɔ Jɛɛhei Etɛ Lɛ
Qurʼān Krɔŋkrɔŋ lɛ, ni akɛɛ ŋwɛibɔfo Gabriel jie lɛ kpo etsɔɔ Muḥammad lɛ. Abuɔ Qurʼān lɛ shishinumɔ kɛ wiemɔi ni yɔɔ Arabik mli akɛ nɔ ni jɛ mumɔŋ.
Ḥadīth, loo Sunnah, “Gbalɔ lɛ nifeemɔi, wiemɔi kɛ nɔkpɛlɛmɔ (taqrīr) yɛ dioofeemɔ mli . . . ni akɛmamɔ shi yɛ afii ohai enyɔ lɛ mli [A.H.] tamɔ ḥadīth ni aŋmala ashwie shi lɛ. No hewɔ lɛ ḥadīth ji Gbalɔ lɛ nifeemɔi loo wiemɔi ni aŋmala ashwie shi.” Abaanyɛ akɛto Muḥammad “Hefatalɔi loo amɛ Sɛɛyelɔi” lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ nifeemɔi loo wiemɔi ahe. Yɛ ḥadīth mli lɛ, abuɔ shishinumɔ lɛ pɛ akɛ nɔ ni jɛ mumɔŋ.—History of the Arabs.
Sharīʽah, loo mla ni akɛha lɛ, damɔ Qurʼān lɛ shishitoo mlai anɔ, ni ekudɔɔ Muslimnyo lɛ shihilɛ yɛ jamɔŋ, maŋkwramɔŋ, kɛ kwasafoŋ shihilɛ fɛɛ mli. “Abua gbɔmɔ nifeemɔi fɛɛ anaa awo mla naa gbɛhei enumɔ mli: (1) nɔ ni abuɔ lɛ nitsumɔ kwraa (farḍ) [ni kɔɔ nyɔmɔwoo kɛha nifeemɔ loo toigbalamɔ kɛha nii ni afeee he]; (2) nifeemɔi ni sa yijiemɔ loo kafomɔ (mustaḥabb) [ni kɔɔ nyɔmɔwoo shi jeee toigbalamɔ kɛha nɔ ko ni ashi he]; (3) nifeemɔi ni aŋmɛɔ gbɛ (jāʼiz, mubāḥ), ni kɔɔɔ mla he nɔ ko; (4) nifeemɔi ni haa anaa mɔ he sane atãa (makrūh), ni akpɛlɛɛɛ nɔ shi agbalaaa toi yɛ he; (5) nifeemɔi ni agu (ḥarām), nɔ ni efeemɔ haa agbalaa mɔ toi.”—History of the Arabs.
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 296]
Shishitoo Hemɔkɛyelii Ekpaa Lɛ
1. Hemɔkɛyeli yɛ Nyɔŋmɔ kome, Allāh mli (Surah 23:116, 117)
2. Hemɔkɛyeli yɛ ŋwɛibɔfoi amli (Surah 2:177)
3. Woji krɔŋkrɔŋi lɛ: Tora, Sanekpakpa, Lalai, Abraham Wolokpoi, Qur’ān
4. Hemɔkɛyeli yɛ gbalɔi babaoo mli shi shɛɛ sane kome. Adam ji klɛŋklɛŋ gbalɔ. Mɛi krokomɛi ni fata he ji Abraham, Mose, Yesu, kɛ “Gbalɔi lɛ Anaasɔomɔ Nɔ,” Muḥammad (Surah 4:136; 33:40)
5. Naagbee gbi lɛ: beni abaatee gbohii fɛɛ ashi kɛjɛ amɛ gbohiiabui amli lɛ.
6. Hemɔkɛyeli yɛ shɛɛ sane mli, efã ni hi kɛ efã ni ehii. Nɔ ko baaa ni jeee Nyɔŋmɔ
[Akrabatsa ni yɔɔ baafa 303]
Islam Shishitoo Nii Enumɔ Lɛ
1. Tii hemɔkɛyeli jajemɔ (shahādah) lɛ mli: “Nyɔŋmɔ ko bɛ ja Allah; Muḥammad ji Allah tsulɔ” (Surah 33:40)
2. Sɔlemɔ (ṣalāt) ni atsɔ hiɛ aha Mekka shii enumɔ gbi kome (Surah 2:144)
3. Nikee (zakāh), gbɛnaa nii akɛ mɔ kɛ eshika kɛ ejwetri mlijaa ko ake (Surah 24:56)
4. Ŋmaahilɛ, (ṣawm), titri lɛ yɛ be mli ni akɛ nyɔŋ kome yeɔ Ramaḍān gbijurɔ lɛ (Surah 2:183-185)
5. Nyɔŋmɔ jamɔ he gbɛfaa (ḥajj). Esa akɛ Muslimnyo afa gbɛ kɛya Mekka shikome yɛ ewala shihilɛ be mli. Hela kɛ ohia pɛ ji naajiemɔi ni mla ŋmɛɔ gbɛ (Surah 3:97)
[Akrabatsa/Mfoniri ni yɔɔ baafa 304, 305]
Bahāʼī Hemɔkɛyeli Lɛ—Jeŋ Ekomefeemɔ Taomɔ
1 Bahāʼī hemɔkɛyeli lɛ jeee Islām jamɔ kuu lɛ fa, shi ejɛ Bābī jamɔ, ni ji kuu ko ni yɔɔ Persia (ŋmɛnɛ Iran) ni tsi amɛhe kɛjɛ Islām kuu ni ji Shīʽite he yɛ afi 1844 lɛ mli. Bābībii lɛ ahiɛnyiɛlɔ ji Mīrzā ʽAlī Moḥammad ni jɛ Shīrāz, ni tsɛ ehe akɛ Bāb (“Agbo lɛ”) kɛ imām-mahdī (“hiɛnyiɛlɔ ni atsɔɔ lɛ gbɛ yɛ gbɛ ni ja nɔ”) ni jɛ Muḥammad wekukpaa mli lɛ. Persia nɔyelɔi lɛ gbe lɛ yɛ 1850. Yɛ afi 1863 mli lɛ, Mīrzā Ḥoseyn Alī Nūrī, Bābī kuu lɛ mlinyo ni ehe gbɛi waa lɛ, “jaje akɛ lɛ ji ‘Mɔ ni Nyɔŋmɔ baajie lɛ kpo,’ ni Bāb lɛ egba ehe sane efɔ shi lɛ.” Eŋɔ gbɛi Bahāʼ Ullāh hu (“Nyɔŋmɔ Anunyam”) ni eto jamɔ hee shishi, Bahāʼī hemɔkɛyeli lɛ.
2 Atswa Bahāʼ Ullāh naneshi tu kɛjɛ Persia, ni yɛ naagbee lɛ awo lɛ tsuŋ yɛ Acco (ŋmɛnɛ Acre, Israel). Jɛmɛ eŋma ewolo titri al-Kitāb al-Aqdas (Wolo ni Yɔɔ Krɔŋkrɔŋ Fe Fɛɛ) lɛ kɛjɛ, ni elɛɛ Bahāʼī hemɔkɛyeli lɛ he tsɔɔmɔ lɛ mli efee lɛ tsɔɔmɔi babaoo. Yɛ Bahāʼ Ullāh gbele sɛɛ lɛ, jamɔ ni shwereɔ nɛɛ hiɛnyiɛmɔ lɛ baje ebinuu ʽAbd ol-Bahāʼ dɛŋ, kɛkɛ ni eyaje enanakansowa, Shoghi Effendi Rabbānī dɛŋ, ni yɛ 1963 mli lɛ, ebaje nɔkwɛlɔi akuu ni ahala amɛ ni ale amɛ akɛ Jeŋ Muu Fɛɛ Jalɛsaneyeli Shia lɛ adɛŋ.
3 Bahā’ibii heɔ yeɔ akɛ Nyɔŋmɔ ejie ehe kpo etsɔɔ gbɔmɔ kɛtsɔ “Ŋwɛi Kpojiemɔi” Anɔ, ni Abraham, Mose, Krishna, Zoroaster, Buddha, Yesu, Muḥammad, Bāb, kɛ Bahā’ Ullāh fata he. Amɛheɔ amɛyeɔ akɛ akɛ nɛkɛ tsuji nɛɛ ha koni amɛbakudɔ gbɔmɛi kɛtsɔ tsakemɔi ni Bāb lɛ puemɔ to yinɔ hee kɛha adesai lɛ mli. Bahā’ībii lɛ kɛɔ akɛ eshɛɛ sane lɛ ji Nyɔŋmɔ suɔmɔnaa nii akpojiemɔ ni yeɔ emuu kɛbashi ŋmɛnɛ ni akɛ no ji dɛŋ-dade titiri ni Nyɔŋmɔ kɛha ni baaha jeŋ ekomefeemɔ afee nɔ ni baanyɛ aba.—1 Timoteo 2:5, 6.
4 Bahāʼī shishijee tsɔɔmɔi lɛ ekome ji akɛ “jamɔi wuji ni yɔɔ je lɛŋ lɛ fɛɛ jɛ ŋwɛi, ni amɛshishitoo taomɔ nii lɛ kɛ ehe kpaa gbee pɛpɛɛpɛ.” Amɛyɛ “sɔrɔto yɛ amɛ tsɔɔmɔi ni he ehiaaa lɛ pɛ mli.”—2 Korintobii 6:14-18; 1 Yohane 5:19, 20.
5 Nɔ ni fata Bahā’ī hemɔkɛyeli he ji Nyɔŋmɔ kome, susuma ni gbooo, kɛ adesai (awala-shishijee, mumɔŋ kɛ kwasafoŋ) sutsakemɔ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, amɛkpoɔ ŋwɛibɔfoi ahe jwɛŋmɔ ni ahiɛ lɛ. Amɛkpoɔ Triniti lɛ, Hindu jamɔ fɔmɔ ekoŋŋ tsɔɔmɔ lɛ, kɛ adesa shigbeemɔ kɛmiijɛ emuuyeli mli kɛ kpɔmɔ nɔ ni nyiɛ sɛɛ kɛba kɛtsɔ Yesu Kristo la lɛ nɔ lɛ.—Romabii 5:12; Mateo 20:28.
6 Adesai anyɛmifeemɔ kɛ bɔ ni yei yeɔ egbɔ lɛ ji nibii titrii ni yɔɔ Bahā’ī hemɔkɛyeli lɛ mli. Bahā’ībii kɛ yoo kome hiɔ shi. Kɛ hoo lɛ amɛkɛɔ sɔlemɔi etɛ ni Bahāʼ Ullāh jie lɛ kpo etsɔɔ lɛ ateŋ ekome shikome daa gbi. Amɛhiɔ ŋmaa kɛjɛɔ hulushitee mli kɛyashiɔ hulushinyɔɔ mli yɛ Bahā’ī nyɔŋ ni ji ʽAlā lɛ mli gbii 19, ni baa yɛ March mli lɛ mli. (Bahā’ī kalenda lɛ hiɛ nyɔji 19, ni eko fɛɛ eko hiɛ gbii 19, kɛ gbii komɛi ni akɛfataa nyɔji lɛ ahe.)
7 Bahā’ī hemɔkɛyeli lɛ bɛ kusum-nifeemɔi babaoo, ni ebɛ osɔfoyeli hu. Abaanyɛ aŋɔ mɔ fɛɛ mɔ ni heɔ Bahā’ Ullāh eyeɔ ni ekpɛlɛɔ etsɔɔmɔi lɛ anɔ lɛ akɛ emlinyo. Amɛkpeɔ kɛhaa jamɔ yɛ Bahā’ī nyɔŋ fɛɛ nyɔŋ klɛŋklɛŋ gbi nɔ.
8 Bahā’ībii lɛ naa amɛhe akɛ akɛ nitsumɔ ewo amɛdɛŋ koni amɛye shibɔlemɔ-ŋulami lɛ nɔ kunim yɛ mumɔŋ. Amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛgbɛ amɛhemɔkɛyeli lɛ amɛshwa kɛtsɔ sanegbaa, nɔkwɛmɔ nɔ, akutseiaŋ nitsumɔi ni amɛkɛ amɛhe woɔ mli, kɛ adafitswaa he tafaai anɔ. Amɛheɔ toiboo kwraa ni amɛaafee amɛha maŋ ni amɛhiɔ mli lɛ mlai amɛyeɔ, ni eyɛ mli akɛ amɛfɔɔ oshiki moŋ, shi amɛkɛ amɛhe wooo maŋkwramɔŋ saji amli. Amɛsumɔɔ asraafoi anitsumɔ ni haaa amɛya tawuu hiɛ kɛ aaahi, shi amɛjeee mɛi ni jɛɔ henilee mli amɛkpooɔ enɛ.
9 Akɛ maŋsɛɛ sanekpakpa shiɛmɔ jamɔ lɛ, Bahā’ī eshwere babaoo yɛ nyɛsɛɛ afii fioo nɛɛ amli. Bahā’ībii kɛɔ akɛ aaafee heyelilɔi 5,000,000 yɔɔ jeŋ fɛɛ, eyɛ mli akɛ onukpai diɛŋtsɛ ni yɔɔ hemɔkɛyeli lɛ mli bianɛ lɛ fa fioo fe 2,300,000.
1, 2. Te fee tɛŋŋ ni Bahāʼī hemɔkɛyeli lɛ je shishi?
3-7. (a) Mɛni ji Bahāʼī hemɔkɛyelii komɛi? (b) Bahāʼī hemɔkɛyelii yɛ sɔrɔto yɛ Biblia mli tsɔɔmɔi ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
8, 9. Mɛni ji Bahāʼī nitsumɔ?
[Mfoniri]
Bahāʼī gbatsu yɛ jeŋ fɛɛ nitsumɔ he yitso yɛ Haifa, Israel
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 286]
Muslim blema saji kɛɔ akɛ Muḥammad jɛ tɛsaa ni yɔɔ Dome of the Rock nɛɛ mli yɛ Yerusalem lɛ nɔ ekwɔ kɛtee ŋwɛi
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 289]
Muslim jamɔ gbɛfalɔi ni yɔɔ Mekka nyiɛɔ shii kpawo kɛbɔleɔ Kaʽbah lɛ ni amɛtaa he loo amɛshɔɔ Tɛ Diŋ lɛ he, shishigbɛ abɛku
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 290]
Arabik ji wiemɔ ni ataoɔ ni akɛkane Qurʼān lɛ
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 298]
Kɛjɛ ŋwɛi abɛkugbɛ: Dome of the Rock, Yerusalem; mosque loo sɔlemɔtsui ni yɔɔ Iran, South Afrika, kɛ Turkey
[Mfonirii ni yɔɔ baafa 303]
Be ko lɛ Mezquita ni yɔɔ Córdoba lɛ ji mosque loo sɔlemɔtsu
ni da fe fɛɛ yɛ je lɛŋ (Katolek sɔlemɔtsu ma eteŋ tuuŋtu bianɛ)
g Shi kwɛmɔ baafa 300, kuku 30, yɛ Surah 21:105 he.