Buu-Mɔɔ INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Buu-Mɔɔ
INTANƐT NƆ WOJIATOOHE
Ga
@
  • ɛ
  • ɔ
  • ɛ́
  • ɛ̃
  • ɔ̃
  • ã
  • ŋ
  • á
  • BIBLIA
  • WOJI
  • ASAFOŊ KPEEI
  • w89 3/1 bf. 31
  • Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

Vidio ko bɛ kɛhã nɔ ni ohala nɛɛ.

Ofainɛ waa, be ni wɔtaoɔ wɔjie vidio lɛ, wɔná naagba ko.

  • Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
  • Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
  • Saji Ni Tamɔ Enɛ
  • Sanebimɔi ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2000
  • La Ni Akɛhereɔ Mɔ Yiwala—Yɛ Mɛɛ Gbɛ Nɔ?
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1991
  • Buu Owala Nikeenii Lɛ Yɛ Gbɛ Ni Ja Nɔ Akɛ Nɔ Ni Jara Wa
    Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—2004
  • Wala kɛ La—Ani Obuɔ Amɛ Akɛ Krɔŋkrɔŋ Nii?
    Ekome ni Afee Kɛmiija Anɔkwa Nyɔŋmɔ Kome Lɛ
Kwɛmɔ Ekrokomɛi Hu
Buu-Mɔɔ Eetswa Yehowa Maŋtsɛyeli He Adafi—1989
w89 3/1 bf. 31

Sanebimɔi Ni Jɛ Kanelɔi Adɛŋ

◼ Ani Yehowa Odasefoi kpɛlɛɔ mɔ la ni akɛwoɔ emli ekoŋŋ, (autotranfusion) , kɛtsɔ mɔ lɛ diɛŋtsɛ Ia ni ajieɔ amaa shi ni asaa akɛwoɔ emli ekoŋŋ lɛ nɔ?

Yɛ be babaoo mli lɛ, mɛi ni tsuɔ nii yɛ tsofafeemɔ he Iɛ kɛ sɔrɔtofeemɔ baa “homologous”(la ni jɛ mɔ kroko mli) kɛ “autologous”(la ni ji helatsɛ Iɛ diɛŋtsɛ la) mli. Ale jogbaŋŋ akɛ Yehowa Odasefoi heee adesa kroko Ia amɛwooo amɛmli. Shi “autologous” la, ni ji nɔ ni jɛ helatsɛ Iɛ diɛŋtsɛ mli ni akɛaatsu nii Iɛ hu?

Gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsuɔ enɛɛmɛi ekomɛi ahe nii lɛ ji nɔ ko ni Kristofoi ekpɛlɛɛɛ nɔ ejaakɛ eteɔ shi ewoɔ Biblia lɛ yɛ faŋŋ mli, ni ekrokomɛi hu teɔ sanebimɔi ashi. Eji anɔkwale akɛ be mli ni aŋmaa Biblia Iɛ no mli Iɛ la ni agbalaa awoɔ mɛi amli kɛ gbɛi krokomɛi anɔ ni atsɔɔ akɛ Ia tsuɔ nii yɛ tsofafeemɔ mli lɛ ji nɔ ko ni aleee. Ni kɛlɛ, Nyɔŋmɔ kɛ gbɛtsɔɔmɔi ni ye bua etsuji koni amɛkpɛ amɛyiŋ yɛ tsofafeemɔ gbɛi komɛi ni kɔɔ la he ni esaŋ ehiɛ lɛ ha.

Nɔ ni Nyɔŋmɔ etsɔɔ ji akɛ la damɔ shi kɛha wala ni eyɛ krɔŋkrɔŋ. Efa akɛ adesa ko akaye la koni ekɛhi wala mli. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, Nyɔŋmɔ jaje akɛ: “Nɔ fɛɛ nɔ ni tsiɔ ehe ni ehiɛ ka lɛ atsɔ nyɛ niyenii; . . . shi loo kɛ ela ni ji esusuma lɛ, nyɛkayea.” (1 Mose 9:​3, 4; 3 Mose 7:​26, 27) Taakɛ Wala-Halɔ lɛ tsɔɔ Iɛ, gbɛ ni atsɔɔ nɔ akɛ la tsuɔ nii ni akpɛlɛɔ nɔ pɛ ji yɛ afɔleshaa mli: “Ejaakɛ heloo lɛ wala yɛ ela lɛ mli, ni mi Iɛ miŋɔha nyɛ yɛ afɔleshaa latɛ lɛ nɔ, koni aŋɔkpata aha nyɛsusumai lɛ, ejaakɛ Ia akɛkpataa ahaa susuma. No hewɔ ni mikɛɛ lsraelbii Iɛ akɛ: Nyɛteŋ mɔ ko mɔ ko akaye Ia ko.”​—3 Mose 17:​11,12.

Eyɛ mli akɛ Kristofoi bɛ Mose Mla Iɛ shishi moŋ, shi Biblia Iɛ kɛɔ akɛ “ehe hiaa” kɛhaa wɔ akɛ wɔɔtsi wɔhe kɛaajɛ Ia he,ni wɔbu enɛ akɛ nɔ krɔŋkrɔŋ. (Bɔfoi lɛ Asaji 15:​28, 29) Shishinumɔ yɛ enɛ he, ejaakɛ afɔlei ni ashaa yɛ Mla lɛ shishi Iɛ fee Kristo, mɔ ni Nyɔŋmɔ baatsɔ enɔ ni wɔna naanɔ wala lɛ he mfoniri.​—Hebribii 9:​11-15, 22.

Mɛɛ gbɛ nɔ abaatsu la he nii yɛ, yɛ Mla Iɛ shishi, kɛ akɛtsuuu nii akɛ shaa afɔle? Wɔkaneɔ akɛ kɛji akɛ gbɔbilɔ ko gbe kooloo ko kɛha niyenii lɛ,“efɔse ela eshwie shi, ni ekɛ su aha nɔ.” (3 Mose 17:​13, 14; 5 Mose 12:​22-24) No hewɔ Iɛ akɛ Ia lɛ tsuuu nii akɛ niyenii ni wajeɔ gbɔmɔtso lɛ aloo nɔ kroko. Kɛ ajie kɛjɛ kooloo ko mli ni akɛtsuuu nii akɛ afɔleshaa nɔ Iɛ, atsiɔ ashwieɔ shikpɔŋ, Nyɔŋmɔ naneshi maaŋoo Iɛ nɔ.​—Yesaia 66:1; okɛto Ezekiel 24:​7, 8 he.

Belɛ enɛ eŋmɛɛɛ gbɛ ni akɛ mɔ Iɛ diɛŋtsɛ Ia atsu nii taakɛ afɔɔ feemɔ lɛ​—abua naa ato beni afeɔ opireshin koni yɛ sɛɛ mli lɛ aku sɛɛ akɛ helatsɛ lɛ diɛŋtsɛ la lɛ awo emli. Nɔ ni afeɔ yɛ enɛ mli nɛ: Dani aaafee mɔ Iɛ opireshin lɛ, akɛ mɔ Iɛ diɛŋtsɛ Ia lɛ eko loo ajieɔ walayibii tsuji Iɛ eko atoɔ, akɛwoɔ friji mli ni ahaa eshɔɔ. Kɛkɛ Iɛ kɛji eba akɛ la he miihia helatsɛ Iɛ yɛ be mli ni afeɔ lɛ opireshin loo yɛ no sɛɛ lɛ, akuɔ sɛɛ akɛ lɛ diɛŋtsɛ ela ni ebua naa ato Iɛ haa lɛ. Haomɔi ni baa yɛ helai ni yɔɔ Ia mli Iɛ eha gbɛ ni tamɔ nɛkɛ efee nɔ ni mɛi pii fɔɔ feemɔ. Shi Yehowa Odasefoi EKPƐLƐƐƐ nifeemɔ nɛɛ nɔ. Wɔyoo kɛjɛ jeeŋmɔ akɛ Ia ni abua naa ato nɛɛ jeee gbɔmɔ Iɛ fa dɔŋŋ. Ajie kɛjɛ emli kwraa, no hewɔ Iɛ esa akɛ atsu he nii yɛ gbɛ ni ekɛ Nyɔŋmɔ Mla aaakpa gbee nɔ: “Tsi oshwie shikpɔŋ tamɔ nu.”​—5 Mose 12:⁠24.

Yɛ gbɛ kroko hu nɔ lɛ, abaanyɛ akɛ Ia ni agbala kɛjɛ helatsɛ Iɛ mli Iɛ atsɔ saba tsɔne loo tsui kɛ flufla tsɔne ko mli. La Iɛ hoɔ kɛtsɔɔ fɔlɔ loo ododobɛŋ ko mli kɛyaa gbɔmɔtso lɛ he nɔ ko ni akɛ dade efee ni shiɔ Ia loo ejieɔ la lɛ mli muji lɛ mli (aloo ekɛ kɔɔyɔɔ kpakpa woɔ mli) , ni ekuɔ esɛɛ ekɛyaa helatsɛ lɛ faji amli ekoŋŋ. Kristofoi komɛi ŋmɛɔ enɛ gbɛ kɛji akɛ atsɔko hiɛ akɛ la fɔko tsɔne ni tamɔ nɛkɛ mli. Amɛbuɔ nɔ ni yaa nɔ yɛ amɛ gbɔmɔtso lɛ sɛɛ Iɛ akɛ amɛfaji ni yɔɔ amɛ gbɔmɔtsei amli lɛ mlikpamɔ bɔni afee ni la atsɔ nɛkɛ dadei loo tsɔnei nɛɛ amli. Amɛnuɔ he akɛ la ni hoɔ yɛ nɛkɛ tsɔnei nɛɛ amli kɛboteɔ amɛ gbɔmɔtsei amli lɛ ka he eji amɛ gbɔmɔtso lɛ fa ni ehe ehiaaa ni ‘afɔse ashwie shikpɔŋ.’a

Shi kɛji akɛ helatsɛ Iɛ Ia ni hoɔ yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ kpa hu, kɛji akɛ aha tsui kɛ flufla tsɔne lɛ kpa nitsumɔ yɛ be mli ni tsofafeelɔ lɛ kwɛɔ faji loo tsɔnei nɛɛ akɛ fɛɛ miitsu nii jogbaŋŋ hu Iɛ?

Yɛ anɔkwale mli lɛ, jeee Ia ni aaaya nɔ aho Iɛ nɔ mi Biblia lɛ maa lɛ. Yɛ opireshin po sɛɛ lɛ, mɔ ko tsui baanyɛ awa be kukuoo mli dani eje shishi eshi ekoŋŋ.b Ehe ehiaaa ni ajie la fɛɛ ni hoɔ yɛ egbɔmɔtso mli lɛ ashwie yɛ la ni hoɔ Iɛ ni kpa hoo be mli ni etsui Iɛ kpa shimɔ Iɛ hewɔ. No hewɔ Iɛ, esa akɛ Kristofonyo ni ekpɛ eyiŋ akɛ ebaaŋmɛ gbɛ ni ela aho kɛtsɔ tsɔnei komɛi amli kɛbote emli ekoŋŋ lɛ asusu kɛji akɛ ekɛ henilee nuɔ he akɛ Ia ni hoɔ yɛ tsɔnei amli kɛbaa egbɔmɔtso mli ekoŋŋ Iɛ baanyɛ aya nɔ afee efaji lɛ fa shi jeee Ia ni sɛɛ baafo yɛ be kuku ko mli yɛ enɛ mli pɛ he.​—Galatabii 6:⁠5.

Shi walayibii tsuji Iɛ ni ahaa ebaa shi kɛtsɔɔ gbɔmɔtso Iɛ mli nui ni ahaa etaa ni atsɛɔ Iɛ hemodilution lɛ hu? Mɛi ni feɔ mɛi opireshin Iɛ ekomɛi heɔ yeɔ akɛ sɛɛnamɔ yɛ he akɛ aaafutu helatsɛ lɛ la lɛ mli yɛ be mli ni afeɔ lɛ opireshin lɛ. No hewɔ lɛ, kɛ abaaje opireshin lɛ shishi lɛ, ajieɔ helatsɛ lɛ la lɛ ekomɛi awoɔ nibii amli atoɔ yɛ helatsɛ lɛ gbɔmɔtso lɛ sɛɛ ni akɛ nui ni la bɛ mli toɔ najiaŋ; yɛ sɛɛ mli lɛ ahaa la ni akɛto nɛɛ hoɔ kɛyaa gbɔmɔtso lɛ mli ekoŋŋ. Akɛni Kristofoi eŋmɛɛɛ gbɛ ni akɛ amɛla ato hewɔ lɛ, tsofafeelɔi komɛi eto gbɛjianɔ ko akɛ, amɛbaaha la ni hoɔ yɛ gbɔmɔtso lɛ sɛɛ lɛ atsa helatsɛ lɛ faji lɛ anɔ yɛ be fɛɛ mli. Kristofoi komɛi ekpɛlɛ enɛ nɔ, mɛi komɛi hu ekpɛlɛɛɛ nɔ. Agbɛnɛ, esa akɛ aŋkroaŋkroi lɛ akpɛ amɛyiŋ kɛji akɛ amɛbaabu la ni ajie kɛjɛ amɛ gbɔmɔtsei amli kɛtsɔ he kroko koni akɛ la mli nui diɛŋtsɛ ato najiaŋ nɛɛ akɛ etamɔ tsui kɛ flufla tsɔne lɛ, aloo abaasusu akɛ eji la ni eshi egbɔmɔtso lɛ mli, ni yɛ enɛ hewɔ Iɛ esa akɛ atsi ashwie.

Helatsɛ lɛ la ni ajieɔ atoɔ kɛ nitsumɔ nɛɛ naagbee nɔkwɛmɔ nɔ lɛ kɔɔ la ni akɛtoɔ nɛɛ ni aaajie ni akɛtsu nii ekoŋŋ yɛ opireshin mli lɛ he. No ji akɛ akɛ tsɔne ko tsuɔ nii ni akɛgbalaa la kɛjɛɔ pilamɔ mli. Ashiɔ kɛtsɔɔ nɔ ko ni sɔŋɔɔ la Iɛ hɔ lɛ mli (koni ejie la ni ewɔ lɛ loo muji kɛjɛ mli) aloo (ni ejie nui kɛjɛ mli) , kɛkɛ Iɛ aku sɛɛ akɛha helatsɛ lɛ ekoŋŋ. Kristofoi pii esusu he akɛ ekolɛ yɛ be mli ni ajieɔ la nɛɛ, eeenyɛ eba akɛ la lɛ baakpa hoo. Ni atsi ta lɛ, nɔ ni atsɔɔ Biblia lɛ nɔ asusuɔ ji kɛji akɛ la ni yaa opireshin mli pilamɔ nɛɛ mli lɛ ka he eji gbɔmɔ lɛ gbɔmɔtso lɛ fa. Ani anɔkwale ni eji akɛ la lɛ eho kɛjɛ efaji amli kɛbote epilamɔ mli lɛ tsɔɔ akɛ esa akɛ atsi ashwie tamɔ la ni atsi ta yɛ 3 Mose 17:13 lɛ? Kɛji akɛ gbɔmɔ aŋkro ko heɔ yeɔ nakai lɛ, eŋmɛŋ gbɛ ni akɛ la atsu nii yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ. Ni kɛlɛ, Kristofonyo kroko (ni eŋmɛŋ gbɛ ni la aho kɛjɛ emli, ni abua naa koni be ko lɛ akɛwo emli ekoŋŋ) lɛ baanyɛ amu sane naa akɛ la ni bɔleɔ shi nɛkɛ kɛtsɔɔ nɔ kroko mli koni akɛwo emli ekoŋŋ lɛ fiteee ehenilee ni atsɔse lɛ lɛ.

Taakɛ wɔbaana lɛ, tsɔnei sɔrɔtoi loo gbɛi sɔrɔtoi ni atsɔɔ nɔ atsuɔ mɛi ala he nii lɛ yɛ. Wɔnyɛŋ ni esaaa akɛ wɔbɔɔ mɔdɛŋ akɛ wɔɔwie eko fɛɛ eko he kɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ atsuɔ he nii lɛ he. Kɛ sane ko baka ohiɛ yɛ enɛ mli lɛ, esa akɛ efee gbɛnaa nii ni ka Kristofonyo lɛ nɔ akɛ eeetao mli kɛjɛ mɛi ni tsuɔ nii yɛ tsofafeemɔ hei lɛ adɛŋ ni lɛ diɛŋtsɛ ekpɛ eyiŋ eha ehe.

Eyɛ mli akɛ awie babaoo yɛ tsofafeemɔ mli nibii nɛɛ ahe moŋ, shi nɔ ni he hiaa wɔ fe fɛɛ ji jamɔ mli saji. Yɛ be mli ni Kristofonyo lɛ kpɛɔ eyiŋ koni eyiŋ afee lɛ faŋŋ yɛ yiŋkɔshikɔshifeemɔi loo sanebimɔi ni kɔɔ la he hiaa lɛ fe fɛɛ ji ni ejie hemɔkɛyeli kpo, akɛ ebuɔ Nyɔŋmɔ famɔ akɛ ‘atsi he kɛjɛ la he’ lɛ, koni ehiɛ henilee kpakpa mli. Mɛni hewɔ? Ejaakɛ shishijee gbɛ ni aaatsɔ nɔ ahere mɛi ayiwala kɛtsɔ la nɔ lɛ jeee nɔ ni tsofafeemɔ he nilee feɔ lɛ, shi moŋ kɛtsɔ Kristo la lɛ ni hereɔ mɔ yiwala lɛ nɔ. Bɔfo Paulo ŋma akɛ: “Lɛ emli nɔŋŋ wɔna kpɔmɔ lɛ yɛ, ni ji nɔtɔmɔi afaa lɛ, yɛ ela lɛ hewɔ.” (Efesobii 1:7; Kpojiemɔ 7:​14, 17) Yɛ be mli ni ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ tsofafeemɔ baanyɛ aye ebua wɔ ni ekpa wɔwala mli yɛ be fioo ko mli lɛ, eka shi faŋŋ akɛ wɔsumɔŋ akɛ wɔɔkpa wɔ ŋmɛnɛŋmɛnɛ wala lɛ mli kɛtsɔ nɔ ko ni wɔɔfee ni baaku wɔ Kristofoi ahenilee mli loo efee nɔ ni esaaa wɔ Wala-Halɔ lɛ hiɛ lɛ nɔ.​—Mateo 16:​25; 1 Timoteo 1:​18, 19

[Shishigbɛ niŋmai]

a Kwɛmɔ The Watchtower, June 15, 1978, baafa 30.

b Tsui hela, sarawa hewalɛ mɔshimɔ, aloo mɔ ko he ni jɔɔ wuruduu tamɔ nɔ ni jɛɔ numiimɔ yɛ nu ni mli ejɔ ŋanii mli lɛ baanyɛ ekɛ enɛ aba.

[Mfoniri ni yɔɔ baafa 31]

Yɛ tsui kɛ flufla tsɔne he lɛ, nɔ ni yaa nɔ ji: (1) ododobɛŋ ni jɛ helatsɛ Iɛ faji amli; (2) tsɔnei ni akɛgbalaa Ia Iɛ; (3) kɔɔyɔɔ kpakpa ni akɛwoɔ mli; (4) nɔ ni akɛsɔŋɔɔ muji kɛjɛɔ mli; (5) tsɔnei ni shiɔ la Iɛ; (6) gbɛ ni kuɔ sɛɛ kɛyaa helatsɛ Iɛ faji amli ekoŋŋ

    Ga Woji (1980-2025)
    Shi Mli
    Botemɔ Mli
    • Ga
    • Kɛmaje
    • Bɔ Ni Misumɔɔ Lɛ Mihãa
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Mlai Ni Yɔɔ He
    • Ohe Saji
    • Ohe Saji Lɛ Ahe Gbɛjianɔtoo
    • JW.ORG
    • Botemɔ Mli
    Kɛmaje