Ani Onaa Teemɔŋ Nikasemɔ Mli Ŋɔɔmɔ?
MƆ FƐƐ MƆ ni ji Nyɔŋmɔ tsulɔ anɔkwafo lɛ baana he miishɛɛ akɛ eeetuu be ni hi jogbaŋŋ eha Biblia lɛ kasemɔ yɛ teemɔŋ. (Lala 1:1, 2) Kɛlɛ, akɛni amɛnuɔ he akɛ aabi amɛbe kɛ hewalɛ babaoo hewɔ lɛ, mɛi pii naa akɛ ewa kɛha amɛ akɛ amɛaatuu be kɛ hewalɛ ni fa amɛwo teemɔŋ nikasemɔ mli fe bɔ ni amɛsumɔɔ ni amɛfee.
Shi, bɔni afee ni wɔya nɔ akɛ Nyɔŋmɔ tsuji ni yɔɔ ekaa lɛ, ehe miihia ni wɔ fɛɛ wɔha wɔ miishɛɛ kɛ hewalɛ lɛ afee ehee daa kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli anɔkwale lɛ mli nibii heei loo nɔ ni mli kwɔlɔ ni wɔɔtao daa lɛ nɔ. Ekolɛ Biblia mli anɔkwalei ni kanya bo waa afii pii ni eho nɛ lɛ kanyaaa bo bianɛ dɔŋŋ taakɛ efee be ko lɛ. No hewɔ lɛ, ehi, ni ehe miihia po, ni wɔha wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ ni wɔbɔ mɔdɛŋ be fɛɛ be ni wɔnu anɔkwale lɛ shishi ehee koni wɔfee mɛi ni mumɔ lɛ kanyaa amɛ be fɛɛ be.
Te fee tɛŋŋ ni blemabii ni yɔɔ hemɔkɛyeli lɛ fee amɛhe mɛi ni he wa yɛ mumɔŋ kɛtsɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ kasemɔ yɛ teemɔŋ nɔ lɛ? Te ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehowa tsuji lɛ ateŋ mɛi komɛi feɔ tɛŋŋ amɛhaa amɛnikasemɔ feɔ nɔ ni ŋɔɔ babaoo kɛ agbɛnɛ nɔ ni woɔ yibii lɛ? Mɛɛ gbɛ nɔ atsɔ awo amɛ nyɔmɔ yɛ amɛmɔdɛŋbɔɔ lɛ hewɔ?
Amɛna Hewalɛ Hee Kɛtsɔ Teemɔŋ Nikasemɔ Nɔ
Yuda Maŋtsɛ Yosia kɛ hiɛdɔɔ babaoo fa ta eshi wɔŋjamɔ, beni ‘akane Yehowa mla ni atsɔ Mose nɔ aŋma lɛ’ atsɔɔ lɛ lɛ. Ŋwanejee ko bɛ he akɛ no jeee klɛŋklɛŋ be ni esusu Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ fa nɛɛ he; shi beni enu shɛɛ sane lɛ tɛ̃ɛ kɛjɛ shishijee ninenaa niŋmaai lɛ amli lɛ, ekanya lɛ yɛ ta ni ewuɔ ehaa jamɔ krɔŋŋ lɛ mli.—2 Kronika 34:14-19.
Gbalɔ Daniel yoo ‘afii abɔ ni Yerusalem hiɛkpatamɔ lɛ baaye’ kɛ anɔkwale ni eji lɛ, ni jeee kɛmiijɛ Yeremia wolo lɛ pɛ mli, shi kɛmiijɛ “woji” lɛ amli hu. Eka shi faŋŋ akɛ nɔ ni fata he ji woji tamɔ 3 Mose (26:34, 35), Yesaia (44:26-28), Hoshea (14:4-7), kɛ Amos (9:13-15). Nɔ ni ema nɔ mi kɛtsɔ enikasemɔ kɛ hiɛdɔɔ lɛ nɔ lɛ ha nuu ni etuu ehe eha nɛɛ kɛ sɔlemɔ ni mli wa tao Nyɔŋmɔ sɛɛ gbɛ. Aha efaikpamɔi ni hiɛdɔɔ yɔɔ mli lɛ hetoo kɛ kpojiemɔi krokomɛi kɛ nɔmimaa ni kɔɔ Yerusalem maŋtiase lɛ kɛ emaŋbii lɛ ahe.—Daniel, yitso 9.
Yosia, ni “fee nɔ ni ja yɛ Yehowa hiɛ,” kɛ Daniel ni yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ, “aasumɔ esane naakpa” lɛ, jeee gbɔmɛi ni esoro amɛ kwraa yɛ wɔhe ŋmɛnɛ. (2 Maŋtsɛmɛi 22:2; Daniel 9:23) Amɛ diɛŋtsɛ amɛ mɔdɛŋbɔɔ yɛ Ŋmalɛi ni yɔɔ nakai bei lɛ amli lɛ kasemɔ mli lɛ ha amɛbafee mɛi ni diɔ mumɔŋ nibii asɛɛ babaoo ni eye ebua amɛ ni amɛna amɛkɛ Nyɔŋmɔ teŋ wekukpaa ni mli wa waa mli ŋɔɔmɔ. Abaanyɛ awie nakai nɔŋŋ yɛ blema Yehowa tsuji krokomɛi, tamɔ Yefta, lalatsɛ ko ni jɛ Asaf we lɛ, Nehemia, kɛ Stefano he. Mɛnɛɛmɛi fɛɛ ye odase akɛ amɛkaseɔ Biblia lɛ fa ni amɛyɔɔ yɛ amɛbe lɛ mli lɛ jogbaŋŋ yɛ teemɔŋ.—Kojolɔi 11:14-27; Lala 79, 80; Nehemia 1:8-10; 8:9-12; 13:29-31; Bɔfoi lɛ Asaji 6:15–7:53.
Ha Sɔɔmɔ Nitsumɔ lɛ Afee nɔ ni Kanyaa Bo
Ŋmɛnɛ, Yehowa tsuji babaoo ni kɛ afii pii esɔmɔ lɛ lɛ yɛ Biblia kasemɔ he gbɛjianɔtoo yɛ teemɔŋ. Amɛna akɛ enɛ he miihia bɔni afee ni amɛhiɛ ahi amɛhe nɔ yɛ mumɔŋ, koni amɛnyɛ amɛtsu amɛ Kristofoi agbɛnaa nii ahe nii kɛmɔ shi. Fɛɛ sɛɛ po lɛ, amɛteŋ mɛi pii kpɛlɛɔ nɔ akɛ ebɛ mlɛo yɛ be fɛɛ mli akɛ amɛaaha amɛ be kɛ hewalɛ kɛ nikasemɔ kɛ saji krokomɛi ni esaaa akɛ akuɔ hiɛ ashwieɔ nɔ lɛ aŋmɛ pɛpɛɛpɛ.
Ni kɛlɛ, mɔ hiɛ ni aaahi ehe nɔ yɛ mumɔŋ kɛtsɔ hekamɔ yɛ teemɔŋ nikasemɔ mli lɛ he miihia yɛ Kristofoi asɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli hiamɔ nii ahe nitsumɔ mli yɛ he ni Maŋtsɛyeli shiɛmɔ nitsumɔ lɛ yɛ jeŋ fɛɛ eshɛ shɔŋŋ nɛɛ mli. Mɛi ni nyaa Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ mli shishinumɔ hee ni mli kwɔlɔ lɛ ahe lɛ baanyɛ ana mɛi ni tsuii shweɔ akɛ amɛaale babaoo lɛ anɔ hewalɛ kpakpa. Ni enɛ ji anɔkwale kɛji ákɛ akɛ nui ni aakpa mumɔŋ looi babaoo shamɔ gbɛ yɛ mli ewo mɔ ko dɛŋ loo mɔ kroko miito etsui shi yɛ shikpɔŋkukuji ni atsuɔ mli nii jogbaŋŋ ni shikpilikpii-feemɔ ji nɔ ni yɔɔ jɛmɛ.
Kasemɔ Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Daa
Nɔ ni mɛi krokomɛi feɔ bianɛ lɛ baanyɛ aha ona susumɔi komɛi, bɔ ni ooonyɛ ona onikasemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ mli ŋɔɔmɔ babaoo loo bɔ ni bo kɛ oweku lɛ fɛɛ aaanyɛ ana nikasemɔ be lɛ he sɛɛ babaoo. Nibii ni Nyɔŋmɔ tsulɔ sumɔŋ akɛ eeeŋmɛɛ lɛ lɛ ekome ji Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ diɛŋtsɛ kanemɔ daa. Mɛi pii kɛfee oti ni ma amɛhiɛ akɛ kɛ hoo lɛ amɛbaakane Biblia lɛ yitsei etɛ loo ejwɛ daa otsi. Ani oosumɔ ni okane Biblia muu lɛ fɛɛ ogbe naa yɛ afi kome mli? No lɛ ooona miishɛɛ akɛ okɛ be babaoo aaawo ekanemɔ mli, ekolɛ ŋmɛlɛtswaa fa daa gbi.
Ani okane Biblia muu lɛ fɛɛ ogbe naa fe shikome? Mɛni hewɔ okɛ oti kroko emaaa shi yɛ be kroko mli? Kɛha tsakemɔ lɛ, Kristofonyo yoo ko kane Biblia mli woji lɛ yɛ be ni akɛŋmala lɛ naa. Enine shɛ emlitsɔɔmɔi krokomɛi babaoo ni damɔ be he akɔntaabuu nɔ lɛ anɔ, ni tsutsu lɛ eyooo. Kristofonyo yoo kroko ko hu ekane Biblia lɛ kɛjɛ shishijee kɛyashi enaagbee shii enumɔ, yɛ afii enumɔ ni eho lɛ mli, be fɛɛ be lɛ kɛ jwɛŋmɔ kroko. Kɛjɛ shishijee kwraa lɛ, ekane fɛɛ. Yɛ ekanemɔ ni ji enyɔ lɛ mli lɛ, emu yitso fɛɛ yitso mli sane lɛ naa yɛ wiemɔ kome loo wiemɔi enyɔ mli yɛ ewolo ni eŋmalaa nibii ewoɔ mli lɛ mli. Kɛjɛ afi ni ji etɛ lɛ nɔ kɛyaa lɛ, ekane nɔ ni akɛ niŋmaa agboi ekala ni agbalaa jwɛŋmɔ kɛyaa ŋmalɛi krokomɛi anɔ yɛ mli lɛ, ni ekaneɔ ŋmalɛi ni tamɔ nɔ ni yɔɔ enaabui lɛ, ni esusuɔ shishigbɛ niŋmaai lɛ kɛ ehefatamɔi lɛ ahe jogbaŋŋ. Nɔ ni ji shii enumɔ nɔ lɛ, ekɛ Biblia shikpɔŋ he mfonirii lɛ tsu nii koni ekɛna shikpɔŋ lɛ diɛŋtsɛ he nilee. Ewie akɛ: “Biblia kanemɔ batsɔ nii ni ŋɔɔ kɛha mi tamɔ niyeli.”
Biblia kaselɔi ni yɔɔ ekãa lɛ ateŋ mɛi komɛi ena sɛɛnamɔ ni yɔɔ Biblia lɛ eko ni amɛaana ni no pɛ amɛkɛkaseɔ nii yɛ teemɔŋ lɛ he, ni amɛŋmalaa saji bibii ni ŋɔɔ, nɔkwɛmɔ nii ni hɛleɔ mɔ shi, loo woji krokomɛi ni amɛbaanyɛ amɛkwɛ mli lɛ abaafai yɛ Biblia lɛ naabui. Be-fɛɛ sɔɔlɔ ko kɛfee nii ni enyaa he akɛ nyɔŋ fɛɛ nyɔŋ naagbee lɛ eeeŋmala saji otii heei ni ekase yɛ nyɔŋ lɛ mli lɛ yɛ nɔ ni ekɛkaseɔ nii lɛ mli. Ekɛɛ: “Miŋmɛlɛtswaai ni sɛɛnamɔ yɔɔ he kɛha mi ni mikpaa gbɛ lɛ yeɔ buaa mi ni etsɛɛɛ ni minine shɛɔ otii krokomɛi anɔ yɛ nyɔŋ lɛ mli.”
Susumɔi Komɛi ni Nilee Yɔɔ Mli
Ani onuɔ he akɛ obe he gbɛjianɔtoo lɛ eyi obɔ kɛ nibii ni he hiaa ni esa akɛ ofee daa gbi kɛ daa otsi ni akɛ ŋaawoo ko he miihia bo yɛ gbɛ ni oootsɔ nɔ otsu obe he nii jogbaŋŋ? Ha nɔ ni oto oyiŋ akɛ obaakane lɛ ahi omasɛi be fɛɛ be, koni otsu be ni okɛjɔɔ ohe lɛ he nii. Too woji kɛ nibii ni akɛkaseɔ nii lɛ ahe gbɛjianɔ bɔ ni ewaŋ akɛ onine aaashɛ nɔ yɛ shia loo he ni okaseɔ nii yɛ lɛ bɔ ni sa ni ooonyɛ. Ha onikasemɔ he lɛ afee he ni mɔ he jɔɔ lɛ yɛ, shi jeee pii tsɔ bɔ ni aaaha wɔ aye bo. Ani aha bo wiemɔ ko ni obaaha? Kanemɔ fɛɛ oya, koni oha ehe susumɔi heei komɛi aba ojwɛŋmɔ mli beni ojɔɔ ohe loo otsuɔ nibii krokomɛi lɛ.
Mɛi krokomɛi baanyɛ aye abua bo koni otsu be he nii jogbaŋŋ ni ehe aba sɛɛnamɔ aha nyɛ fɛɛ. Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, obaasumɔ ni mɔ ko akane saji komɛi ni amɛ shishinumɔ waaa aha bo waa beni otsuɔ nibii krokomɛi loo ofeɔ tii ohaa mɔ ni kɛ mlihilɛ kaneɔ nii haa bo lɛ. Ni mɛi ni yɔɔ shia lɛ mli lɛ ni amɛ fɛɛ amɛaakpa gbɛ akɛ amɛaafee diŋŋ koni mɔ fɛɛ mɔ akane nii lɛ hu? “Mɛni onya ekanemɔ he nyɛsɛɛ nɛɛ?” Bei komɛi lɛ obaanyɛ omɔmɔ nɔ ni onanemɛi ekase lɛ kɛtsɔ sanegbaa ni oootee lɛ shi yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ nɔ.
Ani oosumɔ ni okɛ susumɔ hee ko awo onikasemɔ he gbɛjianɔtoo lɛ mli? Obaanyɛ oto be oha nikasemɔ yɛ gbɛ ni mɛi pii toɔ be koni amɛwie Biblia lɛ he amɛtsɔɔ mɛi krokomɛi lɛ nɔŋŋ nɔ. Be-fɛɛ shiɛlɔ (gbɛgbalɔ) ko kɛ ŋmɛlɛtswai abɔ ko ni ekɛbaakase nii maa shi daa nyɔŋ nɔ, ni enaa miishɛɛ pii beni ekadiɔ be ni ekɛkaseɔ nii lɛ ewoɔ wolo nɔ lɛ. Mɛi krokomɛi hu foɔ be ni amɛkɛkwɛɔ tɛlivishin lɛ nɔ ni amɛkɛnaa be amɛhaa nikasemɔ. Mɛi pii halaa nikasemɔ ni amɛdiɔ sɛɛ lɛ yitso, tamɔ mumɔ lɛ yibii, Biblia mli woji lɛ ahe yinɔsane, loo ŋaa ni akɛtsɔɔ nii. Mɛi komɛi nyaa be he akɔntaabuu tao feemɔ he, tamɔ tsakpaa ni ka Israel maŋtsɛmɛi lɛ kɛ gbalɔia lɛ loo Bɔfoi lɛ Asaji lɛ kɛ Woji ni Paulo Ŋmala Emaje lɛ ateŋ lɛ nɛkɛ.
Obalaŋtai, ani nyɛmiisumɔ ni nyɛna hemɔkɛyeli ni wa? Mɛni hewɔ okɔɔɔ wolo koni okase enɛ jogbaŋŋ yɛ nyɛ skul gbɛhamɔ be ni baa lɛ mli? Nikaselɔ ko ni abaptisi lɛ ni yaa nɔtsamɔ skul hala Nyɔŋmɔ Sɛɛ Gbɛ ni Adesai Taoɔ wolo lɛ ni Buu Mɔɔ Asafo lɛ fee lɛ. Eŋmala nɔ ni ekaseɔ kɛjɛɔ yitso fɛɛ yitso ni ekaneɔ lɛ mli lɛ he naamuamɔ ewo ewolo mli. Efeemɔ wa ni ehe be babaoo fe bɔ ni esusu. Shi, beni egbe wolo muu lɛ fɛɛ naa lɛ, anɔkwale ni Biblia mli shɛɛ sane lɛ ji lɛ ha enaa kpɛ ehe waa.
Feemɔ Mɔ ni Bɔɔ Mɔdɛŋ Be Fɛɛ Be akɛ Oookase Nii
Ŋmɛnɛŋmɛnɛ beaŋ Yehowa tsuji babaoo “teke[ɔ] nɔ yɛ Nuŋtsɔ lɛ nitsumɔ lɛ mli” momo. (1 Korintobii 15:58) Kɛ otsake obe he gbɛjianɔtoo mli ni okɛ anɔkwayeli bɔ he mɔdɛŋ po lɛ, odaa gbi gbɛjianɔtoo yɛ otsi mli lɛ tsakeŋ tsɔ. Ni kɛlɛ, mɔdɛŋ ni ooobɔ akɛ ooonu anɔkwale lɛ shishi babaoo koni okɛ Yehowa yiŋtoi ni jeɔ kpo lɛ akpa gbee lɛ baaye abua bo ni oye omanye yɛ onikasemɔ sui ni osumɔɔ ni eya hiɛ lɛ mli.
Kɛ anu nyɔmɔwoo ni ejɛ mɛi ni amɛha amɛ nikasemɔ sui etee hiɛ lɛ mli eba lɛ he lɛ, ewoɔ mɔ hewalɛ waa. Kristofonyo nuu ko ni yoo akɛ eelaaje jwɛŋmɔ kpakpa ni esa akɛ ena yɛ anɔkwale lɛ he shishinumɔ ni mli kwɔlɔ ni eeedi sɛɛ lɛ he lɛ, to eshihilɛ he gbɛjianɔ koni ekɛ ŋmɛlɛtswai abɔ ni ekɛfeee nɔ ko lɛ awo teemɔŋ nikasemɔ mli. Ekɛɛ: “Eha mina miishɛɛ ko ni tsutsu lɛ mileee. Akɛni miina hekɛnɔfɔɔ babaoo yɛ ŋwɛi ni ajɛ aŋma Biblia lɛ mli hewɔ lɛ, minaa akɛ minyɛɔ mikɛ miishɛɛ diɛŋtsɛ wieɔ mihemɔkɛyeli lɛ he mitsɔɔ mɛi krokomɛi. Minuɔ he akɛ mitɔ jogbaŋŋ, miyɛ hewalɛ yɛ mumɔŋ, ni mitsui nyɔɔ mimli daa gbi.”
Yehowa Odasefoi anɔkwɛlɔ gbɛfalɔ ko ni saraa asafoi babaoo tsɔɔ sɛɛnamɔi krokomɛi amli yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ: “Mɛi ni kɛ hiɛdɔɔ kaseɔ nii yɛ teemɔŋ lɛ he yɛ miishɛɛ ni amɛkɛ ekaa tsɔɔ saji amli fitsofitso. Amɛnyɛɔ amɛkɛ mɛi krokomɔi bɔɔ jogbaŋŋ, ni wiemɔi gbohii ni jɛ mɛi krokomɛi adaaŋ nyɛɛɛ agbala amɛ oya. Kɛ amɛkɛ amɛhe wo sɔɔmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, amɛfeɔ tswãa ni amɛhaa amɛhiɛ hiɔ mɛi ni amɛkɛkpeɔ lɛ ahiamɔ nii anɔ.”
Ekɛ sane titri ko ni mɛi komɛi baasumɔ ni amɛha ehi amɛjwɛŋmɔ mli beni amɛpɛiɔ amɛ diɛŋtsɛ amɛnikasemɔ sui amli amɛkwɛɔ lɛ fata he. “Mɛi pii sumɔɔ ni amɛkane amɛhetooi lɛ kɛjɛ wolo ni akala lɛ mli yɛ kpeei ni akɛsusuɔ Ŋmalɛi lɛ ahe lɛ shishi. Ehe baaba sɛɛnamɔ aha amɛ babaoo moŋ akɛ amɛaajwɛŋ bɔ ni nikasemɔ lɛ kɔɔ nɔ ni amɛkase tsutsu ko loo amɛ diɛŋtsɛ amɛshihilɛi ahe ehaa lɛ he.” Ani osusuɔ akɛ ooonyɛ oya ohiɛ yɛ enɛ feemɔ mli?
Beni gbalɔ Daniel eye fe afii 90 po sɛɛ lɛ, enuuu he akɛ enuɔ Yehowa gbɛ̀i lɛ ashishi babaoo. Ebi sane yɛ nɔ ko ni enuuu shishi jogbaŋŋ lɛ he yɛ enaagbee afii lɛ amli: “Minuŋtsɔ, te enɛɛmɛi anaa aaayakpa tɛŋŋ?” (Daniel 12:8) Ŋwanejee ko bɛ he akɛ nɛkɛ emɔdɛŋbɔɔ loo hehiamɔ ni tsakeee koni ekase Nyɔŋmɔ anɔkwale lɛ babaoo lɛ ji nɔ titri ni ha ena emuuyeli ni nɔ bɛ yɛ eshihilɛ be fɛɛ ni mli eyi obɔ kɛ saji lɛ mli.—Daniel 7:8, 16, 19, 20.
Yehowa tsuji lɛ ateŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ gbɛnaa nii ni tsii hu akɛ edamɔ shi shiŋŋ akɛ E-Dasefoi lɛ ateŋ mɔ kome. Feemɔ mɔ ni shweɔ akɛ oooha ohe awa yɛ mumɔŋ. Bɔɔ mɔdɛŋ ni okɛ nɔ hee ko loo nibii heei enyɔ ko afata odaa otsi, nyɔŋ, loo daa afi teemɔŋ nikasemɔ be he gbɛjianɔtoo lɛ he. Kwɛmɔ bɔ ni Nyɔŋmɔ baajɔɔ mɔdɛŋ fioo pɛ ni ooobɔ lɛ nɔ eha. Hɛɛ, na bo diɛŋtsɛ oteemɔŋ Biblia kasemɔ, kɛ nɔ ni jɛɔ mli baa lɛ mli ŋɔɔmɔ.—Lala 107:43.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Akɛ nɔdaamɔ nɔ kɛha onikasemɔ ni yaa hiɛ lɛ, obaasumɔ ni okɛ tao ni anaa yɛ Insight on the Scriptures, Volume 1, baafai 464-6, ni Watchtower Bible and Tract Society of New York, Inc. ŋma lɛ atsu nii.