Ta ni Awuɔ Ashiɔ Hewalɛ ni Esha Ena yɛ Heloo ni Yeee Emuu lɛ nɔ Lɛ
“Heloo lɛ nɔjwɛŋmɔ tsɔɔ gbele, shi mumɔ lɛ nɔjwɛŋmɔ tsɔɔ wala kɛ toiŋjɔlɛ.”—ROMABII 8:6, New World Translation.
1. Mɛɛ yiŋtoo hewɔ abɔ gbɔmɛi?
“NYƆŊMƆ bɔ gbɔmɔ yɛ esubaŋ lɛ nɔ, Nyɔŋmɔ subaŋ lɛ nɔ ebɔ lɛ yɛ; nuu kɛ yoo ebɔ amɛ.” (1 Mose 1:27) Subaŋ jieɔ bɔ ni nɔ̃, loo jɛɛhe ko su yɔɔ lɛ kpo etsɔɔ. No hewɔ lɛ, abɔ gbɔmɛi koni amɛfee mɛi ni jieɔ Nyɔŋmɔ anunyam kpo amɛtsɔɔ. Kɛ amɛjie sui ni Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ yɔɔ mli—tamɔ suɔmɔ, ejurɔfeemɔ, jalɛsaneyeli, kɛ mumɔŋ nibii asɛɛdii—kpo amɛtsɔɔ yɛ amɛ nifeemɔi fɛɛ mli lɛ, amɛkɛ yijiemɔ kɛ woo bahaa Bɔlɔ lɛ, kɛ agbɛnɛ miishɛɛ kɛ tsui ni nyɔɔ mɔ mli kɛha amɛ diɛŋtsɛ amɛhe.—1 Korintobii 11:7; 1 Petro 2:12.
2. Te fee tɛŋŋ ni klɛŋklɛŋ adesai enyɔ lɛ shɛɛɛ oti loo kadimɔ nii lɛ he lɛ?
2 Awula klɛŋklɛŋ adesai enyɔ, ni abɔ amɛ yɛ emuuyeli mli lɛ jogbaŋŋ aha nitsumɔ nɛɛ. Taakɛ ashwishwɛ ni atsumɔ hiɛ jogbaŋŋ ni miikpɛlɛ ji lɛ, amɛbaanyɛ amɛkɛ kpɛmɔ ni naa wa kɛ anɔkwayeli ajie Nyɔŋmɔ anunyam kpo amɛtsɔɔ. Shi, amɛha nakai kpɛmɔ ni yeɔ emuu lɛ wo muji beni amɛje gbɛ amɛhala akɛ amɛaagbo amɛ-Bɔlɔ kɛ Nyɔŋmɔ lɛ nɔ toi lɛ. (1 Mose 3:6) Yɛ no sɛɛ lɛ amɛnyɛɛɛ amɛha Nyɔŋmɔ anunyam lɛ akpɛ kɛtsɔ amɛnɔ yɛ emuuyeli mli dɔŋŋ. Nyɔŋmɔ anunyam lɛ bɔ amɛ, ni yiŋtoo hewɔ ni abɔ amɛ yɛ Nyɔŋmɔ subaŋ nɔ lɛ je amɛdɛŋ. Yɛ gbɛ kroko nɔ lɛ, amɛfee esha.a
3. Te esha ji diɛŋtsɛ ha tɛŋŋ?
3 Enɛ yeɔ ebuaa wɔ ni wɔnuɔ bɔ ni esha, ni fiteɔ Nyɔŋmɔ subaŋ kɛ anunyam ni gbɔmɔ jieɔ lɛ kpo lɛ ji diɛŋtsɛ lɛ shishi. Esha haa gbɔmɔ feɔ mɔ ni bɛ krɔŋkrɔŋ, ni ji akɛ, mɔ ni he tseee ni he ewo muji yɛ mumɔŋ kɛ jeŋbaŋ shishinumɔ naa. Akɛni adesai fɛɛ ji Adam kɛ Hawa shwiei, ni afɔ amɛ yɛ nakai fitemɔ kɛ mujiwoo shihilɛ lɛ mli hewɔ lɛ, amɛnyɛɛɛ amɛha nɔ ni Nyɔŋmɔ kpaa gbɛ kɛjɛɔ amɛdɛŋ akɛ ebii lɛ aba mli. Ni mɛni jɛ mli ba? Biblia lɛ tsɔɔ mli akɛ: “Taakɛ bɔ ni gbɔmɔ kome nɔ esha tsɔ kɛba je lɛŋ, ni gbele tsɔ esha nɔ kɛba, ni no ha gbele lɛ tsɛŋe gbɔmɛi fɛɛ, ejaakɛ amɛ fɛɛ amɛfee esha lɛ.”—Romabii 5:12; okɛto Yesaia 64:6 he.
Hewalɛ ni Esha Ena yɛ Heloo ni Yeee Emuu lɛ Nɔ
4-6. (a) Te mɛi pii susuɔ esha he ŋmɛnɛ amɛhaa tɛŋŋ? (b) Mɛni ejɛ bɔ ni asusuɔ esha he ahaa ŋmɛnɛ lɛ mli eba?
4 Ŋmɛnɛ, mɛi pii susuuu akɛ amɛhe tseee, amɛhe ewo muji, loo amɛji eshafeelɔi. Yɛ anɔkwale mli lɛ, wiemɔ, esha, elaaje kwraa kɛjɛ mɛi pii awiemɔ mli. Ekolɛ amɛbaawie tɔmɔi, nilee ni akɛtsuuu nii, kɛ akɔntaa ni abuuu jogbaŋŋ he. Shi esha hu? Amɛwieee he kwraa! Kwasafoŋ shihilɛ he nilelɔ kpanaa, Alan Wolfe wie yɛ mɛi ni kɛɔ akɛ amɛheɔ Nyɔŋmɔ nɔ amɛyeɔ lolo po lɛ ahe akɛ: “Etsɔɔmɔi lɛ feɔ jeŋba mli hemɔkɛyelii komɛi moŋ fe jeŋba he mlai ni esa akɛ adi sɛɛ, ‘susumɔi 10’ shi jeee kitai 10.”
5 Mɛni ejɛ gbɛ ni atsɔɔ nɔ asusuɔ nii ahe nɛkɛ lɛ mli eba? Kpoomɔ, aloo kɛ hoo lɛ, hiɛ ni akuɔ ashwieɔ shihilɛ mli ni esha yɔɔ diɛŋtsɛ lɛ nɔ. Nɔ ni enɛ kɛba ji gbɔmɛi ayinɔ ko ni nɔ ni ja kɛ nɔ ni ejaaa he henumɔ ni amɛyɔɔ lɛ efite, ni nuɔ he akɛ amɛbaanyɛ amɛkɛ amɛ diɛŋtsɛ amɛ jeŋba mli taomɔ nii amamɔ shi yɛ heyeli mli amɛha amɛhe, ni nuɔ he akɛ amɛbuŋ amɛhe akɔntaa amɛhaŋ mɔ ko yɛ nɔ ni amɛhalaa akɛ amɛaafee lɛ mli. Kɛha gbɔmɛi ni tamɔ nɛkɛ lɛ, fɔbuu ni amɛnuuu he lɛ nɔ amɛdamɔɔ amɛtsɔɔ akɛ nifeemɔ gbɛ ko sa loo esaaa.—Abɛi 30:12, 13; okɛto 5 Mose 32:5, 20 he.
6 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, afɔ nine atsɛ obalaŋtai kɛba tɛlivishin nɔ nifeemɔ ko ni gbɔmɛi ni ale amɛ jogbaŋŋ baa mli lɛ mli koni amɛtsɔɔ amɛjwɛŋmɔ yɛ nɔ ni akɛɛ atsɛɔ lɛ eshai kpawo ni gbeɔ mɔ lɛ he.b Amɛteŋ mɔkome jaje akɛ, “henɔwomɔ jeee esha. Esa akɛ onu he akɛ oyɛ jogbaŋŋ.” Yɛ hejɔfeemɔ he lɛ, mɔ kroko kɛɛ akɛ: “Ehi akɛ aaafee nakai yɛ bei komɛi amli. . . . Yɛ bei komɛi amli lɛ ehi akɛ aaata shi ni ajɔɔ he ni ana be aha he.” Mɔ ni wieɔ enɛ he lɛ po gba mli kpoo ekɛɛ akɛ: ‘Eshai kpawo ni gbeɔ mɔ lɛ jeee nifeemɔi gbohii, shi moŋ, adesa kanyamɔi ni jeɔ kpo yɛ jeŋ fɛɛ ni baanyɛ agba mɔ naa ni eŋɔɔ mɔ naa waa hu.’ Hɛɛ, taakɛ esha henumɔ elaaje lɛ, nakai nɔŋŋ hu fɔyeli henumɔ hu elaaje, ejaakɛ yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, nɔ ni teɔ shi ewoɔ fɔyeli henumɔ ji ekpakpa henumɔ ni anaa.—Efesobii 4:17-19.
7. Taakɛ Biblia lɛ tsɔɔ lɛ, esha saa adesai ahe yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
7 Nɔ ni kɛ enɛɛmɛi fɛɛ kpaaa gbee kwraa lɛ, Biblia lɛ jajeɔ yɛ faŋŋ mli akɛ: “Mɛi fɛɛ efee esha, ni Nyɔŋmɔ anunyam lɛ ebɔ amɛ.” (Romabii 3:23) Bɔfo Paulo po kpɛlɛ nɔ akɛ: “Ejaakɛ mile akɛ mimli, no ji miheloo lɛ mli lɛ, nɔ ko kpakpa ko bɛ jɛi; ejaakɛ suɔmɔ lɛ miyɛ eko moŋ, shi ekpakpa-feemɔ ni ebɔ mi. Ejaakɛ ekpakpa ni misumɔɔ lɛ, mifeee; shi efɔŋ ni misumɔɔɔ lɛ, no moŋ mifeɔ.” (Romabii 7:18, 19) Paulo kɛ ehe wooo mɔbɔ ni anaa ahaa he lɛ mli yɛ biɛ. Shi moŋ, akɛni eyɔseɔ bɔ ni adesa shɛɛɛ Nyɔŋmɔ anunyam lɛ he kwraa ha hewɔ lɛ, enu hewalɛ ni esha ena yɛ heloo ni yeee emuu lɛ nɔ lɛ he waa diɛŋtsɛ. Ejaje akɛ: “Gbɔmɔ ni nii yɔɔ mɔbɔ ji mi; namɔ aaajie mi kɛaajɛ nɛkɛ gbele gbɔmɔtso nɛɛ dɛŋ?”—Romabii 7:24.
8. Mɛɛ saji esa akɛ wɔbi wɔhe? Mɛni hewɔ?
8 Mɛni ji ojwɛŋmɔ yɛ sane nɛɛ he? Ekolɛ obaakpɛlɛ nɔ akɛ, ákɛ Adam seshinyo lɛ, oyeee emuu, taakɛ bɔ ni mɔ fɛɛ mɔ ji lɛ. Shi te nilee ni tamɔ nɛkɛ naa ojwɛŋmɔ kɛ oshihilɛ nɔ hewalɛ ehaa tɛŋŋ? Ani okpɛlɛɔ nɔ akɛ eji shihilɛ gbɛ ni ka shi kɛkɛ ni oyaa nɔ ofeɔ nɔ ni ohenumɔi kɛɔ bo akɛ ofee? Aloo obɔɔ mɔdɛŋ be fɛɛ be ni owuu oshi hewalɛ ni esha ena yɛ heloo ni yeee emuu lɛ nɔ lɛ, ni omiaa ohiɛ koni ojie Nyɔŋmɔ anunyam ni kpɛɔ kaŋkaŋ kɛtsɔɔ onɔ lɛ kpo bɔ ni ooonyɛ yɛ nibii fɛɛ ni ofeɔ lɛ mli? Esa akɛ enɛ afee hiɛdɔɔ sane aha wɔteŋ mɔ fɛɛ mɔ yɛ nɔ ni Paulo kɛɛ nɛɛ hewɔ: “Mɛi ni hiɔ shi yɛ heloo naa lɛ, heloo nii ahe amɛjwɛŋɔ; shi mɛi ni hiɔ shi yɛ mumɔ naa lɛ jwɛŋɔ mumɔ nii ahe. Ejaakɛ heloo jwɛŋmɔ lɛ, gbele ni, shi mumɔ jwɛŋmɔ lɛ, wala kɛ hejɔlɛ ni.”—Romabii 8:5, 6.
Heloo lɛ Nɔjwɛŋmɔ
9. Mɛni hewɔ “heloo lɛ nɔjwɛŋmɔ tsɔɔ gbele” lɛ?
9 Mɛni Paulo tsɔɔ beni ekɛɛ akɛ “heloo jwɛŋmɔ lɛ, gbele ni” lɛ? Akɛ wiemɔ, “heloo” lɛ fɔɔ nitsumɔ yɛ Biblia lɛ mli akɛtoɔ gbɔmɔ ni yɔɔ eshihilɛ ni yeee emuu mli, ni ‘aŋɔ lɛ hɔ yɛ esha mli’ akɛ atuatselɔ Adam seshinyo lɛ he. (Lala 51:7; Hiob 14:4) No hewɔ lɛ, Paulo miiwo Kristofoi aŋaa akɛ amɛkɛ amɛjwɛŋmɔ akama eshafeemɔ sui, kanyamɔi, kɛ heloo ni yeee emuu lɛ akɔnɔi anɔ. Mɛni hewɔ esaaa akɛ amɛfeɔ nakai? Paulo kɛɛ wɔ nɔ ni heloo lɛ nitsumɔi ji yɛ he kroko, ni ekɛ kɔkɔbɔɔ nɛɛ fata he akɛ: “Mɛi ni feɔ nɛkɛ nii nɛɛ lɛ, amɛnine shɛŋ Nyɔŋmɔ maŋtsɛyeli lɛ nɔ.”—Galatabii 5:19-21.
10. Nɔ ko “nɔjwɛŋmɔ” tsɔɔ mɛni?
10 Shi ani sɔrɔto-feemɔ agbo bɛ ojwɛŋmɔ ni ogbalaa kɛyaa nɔ ko nɔ kɛ nii lɛ diɛŋtsɛ feemɔ mli? Eji anɔkwale akɛ, nɔ ko hesusumɔ kɛ efeemɔ enyiɛɛɛ be fɛɛ be. Shi, enɔjwɛŋmɔ tsɔɔ babaoo fe ehesusumɔ kuku ko ni hoɔ. Wiemɔ ni Paulo kɛtsu nii lɛ ji phroʹne·ma yɛ Hela mli, ni etsɔɔ “susumɔ gbɛ, jwɛŋmɔ(-ni ato), . . . oti, nɔ ni ashweɔ ni nine ashɛ nɔ, nɔ ni abɔɔ mɔdɛŋ ana.” No hewɔ lɛ, “heloo lɛ nɔjwɛŋmɔ” lɛ tsɔɔ akɛ ni heloo ni yeee emuu loo egbee shi lɛ akɔnɔi aaakudɔ bo, ana onɔ hewalɛ, aye onɔ, ni ekudɔ bo.—1 Yohane 2:16.
11. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ heloo lɛ nɔ Kain jwɛŋɔ, ni mɛni jɛ mli ba?
11 Gbɛ ni Kain tsɔ nɔ lɛ tsɔɔ sane nɛɛ mli jogbaŋŋ. Beni hetsɛ̃ kɛ mlifu te shi yɛ Kain tsui mli lɛ, Yehowa Nyɔŋmɔ bɔ lɛ kɔkɔ akɛ: “Mɛɛba omli ewo la, ni mɛɛba otu ohiɛ nɛɛ? Aso kɛji ofee ekpakpa lɛ ohiɛ baŋ nyam lo? Shi kɛji ofeee ekpakpa lɛ, esha bu shinaa lɛ shi, ni bo osɛɛ gbɛ etaoɔ; shi bo lɛ ye enɔ.” (1 Mose 4:6, 7) Nihalamɔ ko kã Kain hiɛ. Ani ebaatsɔ ehe ni ‘efee ekpakpa,’ ni ji akɛ, ní ekɛ ejwɛŋmɔ, nɔ ni ekɛma ehiɛ, kɛ nɔ ni eshweɔ ni enine ashɛ nɔ lɛ ama nɔ kpakpa nɔ? Aloo ebaaya nɔ ejwɛŋ heloo lɛ he ni ekɛ ejwɛŋmɔ ama sui gbohii ni ewo antɛo yɛ etsui mli lɛ anɔ? Taakɛ Yehowa tsɔɔ mli lɛ, esha “bu shinaa lɛ shi,” eemɛ ni etu emɔ Kain ni ekpata ehiɛ kɛ eeeŋmɛ gbɛ. Yɛ nɔ najiaŋ ni eeewuu eshi enɛ ni ‘eye’ eheloo ni yeee emuu lɛ akɔnɔ lɛ ‘nɔ kunim’ moŋ lɛ, Kain ŋmɛ gbɛ ni no ye enɔ—kɛtee ehiɛkpatamɔ ni ba yɛ naagbee lɛ mli.
12. Mɛni esa akɛ wɔfee koni wɔkakɔ “Kain gbɛ lɛ”?
12 Ni ŋmɛnɛ wɔ hu? Eka shi faŋŋ akɛ wɔsumɔɔɔ ni “wɔkɔ Kain gbɛ lɛ,” taakɛ Yuda ye awerɛho yɛ mɛi komɛi ahe yɛ klɛŋklɛŋ afii oha lɛ mli Kristofoi lɛ ateŋ lɛ. (Yuda 11) Esaaa akɛ wɔkpɛlɛɔ nɔ kɔkɔɔkɔ ni wɔsusuɔ akɛ akɔnɔ fioo ni wɔɔna loo mlai ni wɔɔku mli fioo yɛ be kɛ bei amli lɛ yeŋ awui. Nɔ ni tamɔɔɔ nakai kwraa lɛ, esa akɛ wɔhiɛ ahi wɔhe nɔ oya ni wɔyoo hewalɛ fɔŋ ni fiteɔ mɔ ni tsɔɔ Nyɔŋmɔ gbeyeishemɔ ni bɛ ni baanyɛ abote wɔtsui kɛ jwɛŋmɔ mli lɛ ni wɔjie kɛjɛ jɛmɛ oya dani ena shishifã. Hewalɛ ni esha ena yɛ heloo ni yeee emuu lɛ nɔ lɛ ni wɔwuɔ wɔshiɔ lɛ jeɔ shishi kɛjɛɔ mligbɛ.—Marko 7:21.
13. Te efeɔ tɛŋŋ ni mɔ ko “[a]kɔnɔ ni gbalaa lɛ ni lakaa lɛ lɛ kaa lɛ” lɛ?
13 Akɛ nɔkwɛmɔ nɔ lɛ, ekolɛ ohiŋmɛi baagbá nɔ ko ni fãa mɔ tsui loo eyɔɔ gbeyei, aloo nɔ ko ni kanyaa mɔ bɔlɛnamɔŋ akɔnɔ nɔ. Ebaanyɛ efee mfoniri ni yɔɔ wolo ko loo wolo tɛtrɛɛ ko mli, sini loo tɛlivishin nɔ nɔ̃ ko, mfoniri ko ni atɛŋ yɛ tao ko nɔ ni miitswa nɔ ko he adafi, loo shihilɛ diɛŋtsɛ ko. Esaaa akɛ no diɛŋtsɛ fãa mɔ tsui, ejaakɛ ebaanyɛ eba—ni enyɛɔ ebaa—mɔ fɛɛ mɔ nɔ. Shi eyɛ mli akɛ nɔ ni anaa loo mfoniri nɛɛ ho yɛ hiŋmɛitswaa fioo ko mli moŋ, shi ebaanyɛ ehi jwɛŋmɔ lɛ mli ni ebaafa kpo ekoŋŋ yɛ be kɛ bei amli. Mɛni ofeɔ kɛ eba lɛ nakai? Ani ofeɔ nii amrɔ nɔŋŋ koni owuu oshi nakai susumɔ lɛ ni ojie kɛjɛ ojwɛŋmɔ mli? Aloo oŋmɛɔ gbɛ ni ehiɔ ojwɛŋmɔ mli, ekolɛ ofeɔ niiashikpamɔ lɛ he mfoniri be fɛɛ be ní nakai susumɔ lɛ aaaba ojwɛŋmɔ mli? Sɛɛkpee nɔ lɛ ni ooofee lɛ ji oshara ko ni baanyɛ aje saji sɔrɔtoi ni Yakobo tsɔɔ mli lɛ shishi: “Shi mɔ fɛɛ mɔ lɛ, lɛ diɛŋtsɛ ekɔnɔ ni gbalaa lɛ ni lakaa lɛ lɛ kaa lɛ. No sɛɛ lɛ, akɔnɔ lɛ, kɛ eŋɔ hɔ lɛ, efɔɔ esha, ni esha lɛ hu, kɛ afee agbe naa lɛ efɔɔ gbele.” No hewɔ ni Paulo kɛɛ akɛ: “Heloo lɛ nɔjwɛŋmɔ tsɔɔ gbele” lɛ.—Yakobo 1:14, 15; Romabii 8:6, NW.
14. Mɛni wɔkɛkpeɔ daa gbi, ni te esa akɛ wɔfee wɔnii yɛ he wɔha tɛŋŋ?
14 Akɛni jeŋ ni woɔ bɔlɛnamɔ jeŋba shara, awuiyeli, kɛ ninamɔ hiɛ nyam mli wɔyɔɔ—ni ajieɔ enɛɛmɛi akpo faŋŋ yɛ woji, woji tɛtrɛbii, sinii, tɛlivishin nɔ nibii, kɛ lalai ni ehe gbɛi amli hewɔ lɛ—aaloo susumɔi fɔji kɛ nibii gbohii babaoo aashwie wɔnɔ daa gbi. Mɛni ofeɔ yɛ enɛ he? Ani onuɔ he akɛ aawo onaa ŋmɔlɔ ni akɛ enɛɛmɛi fɛɛ miijie ohiɛtserɛ? Aloo onuɔ he taakɛ jalɔ Lot, “ni hao yɛ nɔtɔlɔi lɛ anyenyeŋtswibɔɔ jeŋba lɛ he . . . ejaakɛ amɛ mlatɔmɔ nitsumɔi lɛ . . . piŋ esusuma ni ja lɛ” nu he lɛ? (2 Petro 2:7, 8) Kɛ wɔɔnyɛ wɔye ta ni wɔwuɔ wɔshiɔ hewalɛ ni esha ena yɛ heloo ni yeee emuu lɛ nɔ lɛ mli omanye lɛ, no lɛ ehe baahia ni wɔtswa wɔfai shi akɛ wɔɔfee wɔnii taakɛ lalatsɛ lɛ fee lɛ: “Mikɛ nɔ ko gbonyo ko etoŋ mihiɛ; minyɛɔ nifɔjianifeemɔ, ekpɛtɛŋ mihe.”—Lala 101:3.
Mumɔ lɛ Nɔjwɛŋmɔ
15. Mɛɛ yelikɛbuamɔ wɔyɔɔ ni baaha wɔnyɛ wɔwuu wɔshi hewalɛ ni esha ena yɛ wɔnɔ lɛ?
15 Nɔ ko ni baanyɛ aye abua wɔ ni wɔwuu wɔshi hewalɛ ni esha ena yɛ heloo ni egbee shi lɛ nɔ lɛ ji nɔ ni Paulo tee nɔ ewie lɛ: “Mumɔ lɛ nɔjwɛŋmɔ tsɔɔ wala kɛ toiŋjɔlɛ.” (Romabii 8:6, NW) No hewɔ lɛ, ni heloo lɛ aaaye wɔnɔ moŋ lɛ, esa akɛ wɔha wɔjwɛŋmɔ abaje mumɔ lɛ hewalɛ shishi ni eshwere babaoo yɛ mumɔ lɛ nibii amli. Ni mɛni ji enɛɛmɛi? Paulo to enɛɛmɛi anaa yɛ Filipibii 4:8: “Nɔ ni eshwɛ lɛ, anyɛmimɛi, nii abɔ ni ji anɔkwa, nii ni sa woo, nii ni ja, nii ni he tse, nii ni adɔɔ he, nii ni yɔɔ gbɛi kpakpa lɛ fɛɛ, kɛ jeŋba kpakpa ko yɛ, kɛ yijiemɔ ko hu yɛ lɛ, enɛɛmɛi anɔ nyɛjwɛŋa!” Nyɛhaa wɔtɛjea wɔhiɛ ni wɔkwɛa enɛɛmɛi ni wɔnu nibii ni esa akɛ wɔjwɛŋ nomɛi anɔ lɛ shishi jogbaŋŋ.
16. Mɛɛ nibii Paulo wo wɔ hewalɛ ni ‘wɔya nɔ wɔjwɛŋ’ nomɛi ahe, ni mɛni fata amɛteŋ eko fɛɛ eko he?
16 Klɛŋklɛŋ kwraa lɛ, Paulo tsi jeŋba mli sui kpakpai kpaanyɔ tã. Shi, eji anɔkwale akɛ wɔyooɔ akɛ atsiko Kristofoi anaa akɛ amɛjwɛŋ Ŋmalɛi loo tsɔɔmɔi ahe saji pɛ he yɛ bei fɛɛ mli. Saji pii yɛ ni wɔbaanyɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya nɔ. Shi nɔ ni he hiaa ji akɛ, esa akɛ amɛtamɔ jeŋba mli sui ni Paulo kɛmamɔ shi lɛ. Esa akɛ wɔgbala wɔjwɛŋmɔ kɛya “nii” ni Paulo tsi tã lɛ eko fɛɛ eko nɔ. Nyɛhaa wɔtoa naa ni wɔsusua he.
◻ “Anɔkwa” kɔɔ nibii babaoo he fe ni aaawie anɔkwale loo amale. Etsɔɔ anɔkwafo, mɔ ni ja, kɛ mɔ ni anyɛɔ akɛ he fɔɔ enɔ, mɔ ko ni yɔɔ nakai diɛŋtsɛ, jeee ni akɛ he miitsɔɔ yɛ kpo nɔ kɛkɛ akɛ nakai aji.—1 Timoteo 6:20.
◻ “Nii ni sa woo” kɔɔ nii ni bulɛ yɔɔ he lɛ he. Ekanyaa woo henumɔ, nɔ ko ni kwɔ, ni yɔɔ hiɛnyam, kɛ agbojee moŋ fe nii ni yɔɔ taŋ ni baa shi.
◻ “Nii ni ja” tsɔɔ Nyɔŋmɔ taomɔ nii ni anaa yɛ mɔ he, shi jeee gbɔmɔ taomɔ nii. Gbɔmɛi ni yɔɔ je lɛŋ lɛ kɛ gbɛjianɔtoi ni ejaaa woɔ amɛjwɛŋmɔi amli obɔ, shi esa akɛ wɔjwɛŋ ni wɔnya nibii ni ja yɛ Nyɔŋmɔ hiɛ lɛ ahe.—Okɛto Lala 26:4; Amos 8:4-6 he.
◻ “Nii ni he tse” tsɔɔ nii ni yɔɔ krɔŋkrɔŋ, ni jeee yɛ jeŋba (bɔlɛnamɔ loo nɔ kroko) mli pɛ kɛkɛ, shi yɛ susumɔ kɛ yiŋtoo hu mli. Yakobo kɛɛ: “Nilee ni jɛ ŋwɛi lɛ, tsutsu lɛ, ehe tse.” Yesu, ni “ehe tse” lɛ, ji Nɔkwɛmɔ Nɔ ni yeɔ emuu ni esa akɛ wɔkase.—Yakobo 3:17; 1 Yohane 3:3.
◻ “Nii ni adɔɔ he” ji nii ni kanyaa suɔmɔ yɛ mɛi krokomɛi amli. Esa akɛ “wɔyɔseyɔsea wɔhe ni wɔhiɛ adɔ suɔmɔ kɛ nitsumɔi kpakpai ahe,” moŋ fe ni wɔɔha wɔjwɛŋmɔi ahi nibii ni teeɔ hetsɛ̃, mlila, kɛ bei ashi lɛ anɔ.—Hebribii 10:24.
◻ “Nii ni yɔɔ gbɛi kpakpa” etsɔɔɔ nii ni “ehe gbɛi” loo “awieɔ he ekpakpa” kɛkɛ, shi yɛ ekɛ nitsumɔ gbɛfaŋ lɛ, etswaa mɔ emaa shi ni ejieɔ nii ayi. Wɔkɛ wɔjwɛŋmɔ maa nibii ni hi ni tswaa mɔ maa shi nɔ moŋ fe nii ni baa shi ni asumɔɔɔ nɔ.—Efesobii 4:29.
◻ “Jeŋba kpakpa” tsɔɔ “mlihilɛ” loo “jeŋba ni nɔ bɛ” titri, shi ebaanyɛ etsɔɔ nɔ fɛɛ nɔ ni hi ni nɔ bɛ. No hewɔ lɛ, wɔhiɛ baanyɛ asɔ mɛi krokomɛi asui kpakpai, nii ni sa, kɛ nii ni amɛnyɛ amɛtsu ni kɛ tɛi ni Nyɔŋmɔ efolɔ eshwie shi lɛ kpaa gbee.
◻ “Nii ni sa yijiemɔ” sa nakai diɛŋtsɛ kɛ yijiemɔ lɛ baa kɛjɛɔ Nyɔŋmɔ ŋɔɔ loo ebaa kɛjɛɔ hegbɛ ni ekpɛlɛɔ nɔ lɛ ŋɔɔ lɛ.—1 Korintobii 4:5; 1 Petro 2:14.
Wala kɛ Toiŋjɔlɛ he Shiwoo
17. Mɛɛ jɔɔmɔi jɛɔ “mumɔ lɛ nɔjwɛŋmɔ” lɛ mli baa?
17 Kɛ wɔnyiɛ Paulo ŋaawoo lɛ sɛɛ ni wɔtee nɔ ‘wɔjwɛŋ enɛɛmɛi anɔ’ lɛ, wɔbaaye omanye yɛ “mumɔ lɛ nɔjwɛŋmɔ” lɛ mli. Nɔ ni baajɛ mli aba lɛ jeee wala ni akɛaajɔɔ wɔ pɛ, ni ji, naanɔ wala yɛ jeŋ hee ni awo shi yɛ he lɛ mli, shi toiŋjɔlɛ hu. (Romabii 8:6, NW) Mɛni hewɔ? Ejaakɛ abuɔ wɔjwɛŋmɔi ahe kɛjɛɔ hewalɛ fɔŋ ni heloo naa nibii naa yɛ wɔnɔ lɛ mli, ni mpleshii kɛ piŋmɔ ni naa wa ni yaa nɔ yɛ heloo lɛ kɛ mumɔ lɛ teŋ taakɛ Paulo tsɔɔ mli lɛ esaaa wɔhe dɔŋŋ. Kɛ wɔte shi wɔwo hewalɛ fɔŋ ni heloo lɛ naa yɛ wɔnɔ lɛ, wɔnaa wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ toiŋjɔlɛ hu, “ejaakɛ heloo lɛ nɔjwɛŋmɔ lɛ, Nyɔŋmɔ nyɛɛ ni.”—Romabii 7:21-24; 8:7.
18. Mɛɛ ta Satan kɛ wɔ wuɔ, ni te wɔɔfee tɛŋŋ wɔye mli kunim?
18 Satan kɛ esamaŋfoi lɛ miifee bɔ fɛɛ bɔ ni amɛaanyɛ ni amɛkɛfite Nyɔŋmɔ anunyam ni wɔjieɔ lɛ kpo wɔtsɔ lɛ. Amɛbɔɔ mɔdɛŋ ni amɛnine ashɛ wɔjwɛŋmɔi anɔ kɛtsɔ heloo naa akɔnɔi sɔrɔtoi babaoo ni amɛkɛshwieɔ wɔnɔ lɛ nɔ, ejaakɛ amɛle akɛ yɛ naagbee lɛ nɔ ni ekɛbaaba ji nyɛ̃ɛ ni baaba wɔkɛ Nyɔŋmɔ teŋ kɛ agbɛnɛ gbele. Shi wɔbaanyɛ wɔye tawuu nɛɛ mli omanye. Taakɛ Paulo jaje lɛ, wɔ hu wɔbaanyɛ wɔjaje akɛ: “[Wɔ]miitsɔ wɔ-Nuŋtsɔ Yesu Kristo nɔ [wɔ]miida Nyɔŋmɔ shi” akɛ eha wɔ nii ni wɔɔnyɛ wɔtsɔ nɔ wɔwuu wɔshi hewalɛ ni esha ena yɛ heloo ni egbee shi lɛ nɔ lɛ.—Romabii 7:25.
[Shishigbɛ niŋmai]
a Biblia lɛ fɔɔ Hebri feemɔ-wiemɔ cha·taʼʹ kɛ Hela feemɔ-wiemɔ ha·mar·taʹno kɛ nitsumɔ ni akɛmiitsɔɔ “esha.” Wiemɔi enyɔ nɛɛ fɛɛ ashishitsɔɔmɔ tsɔɔ “nɔ ko he ni ashɛɛɛ,” kɛ shishinumɔ akɛ alaaje loo ashɛɛɛ oti, kadimɔ nii, loo yiŋtoo ko he.
b Taakɛ ale lɛ, eshai kpawo ni ale lɛ ji henɔwomɔ, hiɛkɔɔ, akɔnɔ, hetsɛ̃, fufeemɔ, mlilawoo, kɛ hejɔfeemɔ.
Ani Obaanyɛ Otsɔɔ Mli?
◻ Mɛni ji esha, ni te eeefee tɛŋ ena heloo ni yeee emuu lɛ nɔ hewalɛ?
◻ Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔwuu wɔshi “heloo lɛ nɔjwɛŋmɔ lɛ”?
◻ Mɛni wɔɔnyɛ wɔfee koni wɔha “mumɔ lɛ nɔjwɛŋmɔ” lɛ aya hiɛ?
◻ “Mumɔ lɛ nɔjwɛŋmɔ” kɛ wala kɛ toiŋjɔlɛ baa yɛ mɛɛ gbɛ nɔ?
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 15]
Kain ŋmɛ gbɛ ni heloo naa sui ye enɔ kɛtee lɛ diɛŋtsɛ ehiɛkpatamɔ mli
[Mfoniri ni yɔɔ baafa 16]
Mumɔ lɛ nɔjwɛŋmɔ tsɔɔ wala kɛ toiŋjɔlɛ