2000 “Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Nɔyelɔi” Yehowa Odasefoi a-Kpokpaa Wulu nɔ Kpee
1 “Madao shi yɛ asafo kpele mli, majie oyi yɛ mɛi pii ateŋ.” (Lala 35:18) Bo lɛ kwɛmɔ bɔ ni David mli baafili lɛ ŋmɛnɛ akɛ eeena gbɔmɛi akpei abɔ babaoo ni kɛ toiŋjɔlɛ ebua amɛhe naa kutuu koni amɛná ŋwɛi nitsɔɔmɔ yɛ wɔkpeei lɛ ashishi! Ani oji mɛi 166,358 ni tee “Nyɔŋmɔ Gbalɛ Wiemɔ” Kpokpaa Wulu nɔ Kpeei lɛ eko lɛ ateŋ mɔ ko? Yɛ December 1999 kɛ January 2000 lɛ, afee kpokpaa wulu nɔ kpeei 40 yɛ hei 17 yɛ Ghana. Kpokpaa wulu nɔ kpeei ni wɔbaafee yɛ afi 2000 lɛ baagbele hegbɛi heei anaa koni wɔkɛ nanemɛi Yehowa yijielɔi ni “amɛhiɛ yɔɔ amɛmumɔŋ hiamɔ nii anɔ” ni yɔɔ miishɛɛ kɛ ekãa akɛ ‘amɛaabo nɔ ni mumɔ lɛ kɛɔ asafoi lɛ toi’ lɛ akpe.—Mat. 5:3, NW; Kpoj. 2:29.
2 Ŋaawoi Kɛha Tsũ Taomɔ: Akɛ “Room Request” woji lɛ eko miimaje asafo fɛɛ asafo. Ofainɛ ni oŋma “Room Request” wolo lɛ eko nɔ nii, kɛ́ ootao wɔɔhe kɛtsɔ kpee shishi gbɛjianɔtoo lɛ nɔ, koni okɛha asafoŋ woloŋmalɔ lɛ ni ema nɔ mi, koni no sɛɛ lɛ okɛmaje kpee ni obaaya lɛ. ESAAA ni akɛ “Room Request” woji kɛ kpee he woji krokomɛi ní aŋmalaa lɛ majeɔ nitsumɔhe nine ni yɔɔ Accra lɛ.
3 Abaaná wɔɔhei lɛ ekomɛi yɛ mɛi ashiai amli. Akɛ tsũi nɛɛ miiha kɛha kpee be lɛ PƐ. Mɛi ni nine shɛɔ wɔɔhei ni tamɔ nɛkɛ nɔ lɛ akwɛ koni amɛ kɛ amɛbii lɛ ajie bulɛ kpo amɛtsɔɔ amɛ gbɔfeelɔ lɛ shia lɛ, ní amɛkagbɛ́lɛ gbɔfeelɔ lɛ nibii amli aloo ni amɛkafite enɛɛmɛi loo ni amɛaabote shia lɛ mli hei komɛi ni esaaa akɛ mɛi krokomɛi boteɔ jɛmɛ lɛ. Kɛ shiatsɛmɛi ná naagbai yɛ enɛ gbɛfaŋ lɛ, esa akɛ aha tsũ taomɔ he nɔkwɛlɔ ni yɔɔ kpee lɛ shishi lɛ ale enɛɛmɛi oya nɔŋŋ, ni ebaaná he miishɛɛ akɛ eeeye ebua.
4 Yɛ kpeei ni afee kɛtsɔ hiɛ lɛ ashishi lɛ, gbɔi lɛ ateŋ mɛi saŋŋ kɛ “Room Request” woji haaa dani amɛyashɛ he ni afeɔ kpee lɛ yɛ lɛ. Enɛ kɛ naagbai baha kpee shishi gbɛjianɔtoo lɛ, ejaakɛ ehe bahia ni amɛkɛ be ni faaa atao wɔɔhe aha kpeeiyalɔi ni tamɔ nɛkɛ lɛ. Gbɛjianɔ ni atoɔ yɛ naagbee mli kwraa nɛɛ baanyɛ afite shika babaoo. Enɛ kɛ naagbai baa. No hewɔ lɛ, esa akɛ kpeeiyalɔi fɛɛ ni wɔɔhe he baahia amɛ kɛtsɔ kpee shishi gbɛjianɔtoo lɛ nɔ lɛ aŋmala “Room Request” woji lɛ anɔ nii koni amɛkɛ enɛɛmɛi amaje kpee shishi gbɛjianɔtoo lɛ kɛtsɔ hiɛ kwraa. Amrɔ nɛɛ, nɔtsamɔ skultsui srɔtoi komɛi ni akɛfee wɔɔhe aha kpeeiyalɔi lɛ biɔ koni awo nyɔmɔ ni fa kɛha kpeeiyalɔ fɛɛ kpeeiyalɔ yɛ gbɛkɛ fɛɛ gbɛkɛ ni akɛaawɔ jɛmɛ lɛ hewɔ. No hewɔ lɛ, ehe miihia ni wɔsaa wɔhe koni wɔkɛ shika aye abua kɛha wɔɔhe lɛ, kɛ́ eji skultsu ni akɛbaafee wɔɔhe loo wɔɔhe yɛ mɔ ko shia mli.
5 Gbeekpamɔ Tsɔɔ Toiboo ni Afeɔ Ahaa Asafo lɛ Gbɛtsɔɔmɔi: Esa akɛ sane titri nɛɛ afee saji ni wɔsusuɔ he waa diɛŋtsɛ lɛ ateŋ ekome. Hebribii 13:17 kɛɔ akɛ: “Nyɛboa nyɛtsɔɔlɔi lɛ atoi ni nyɛbaa nyɛhe shi nyɛhaa amɛ; ejaakɛ amɛ amɛbuɔ nyɛsusumai lɛ ahe akɛ mɛi ni baabu he akɔntaa, koni amɛkɛ miishɛɛ afee nii nɛɛ, shi jeee ŋtsɔidɔɔmɔ; ejaakɛ no ehiii haaa nyɛ.” Abiɔ koni wɔfee toiboo yɛ sane nɛɛ mli gbii enyɔ loo gbii etɛ pɛ daa afi. Kɛ esoro nɔ ni wɔ diɛŋtsɛ wɔhalaa po lɛ, nɔkwɛmɔnɔ kpakpa ni wɔfeɔ, taakɛ wɔnyɛmimɛi lɛ naa lɛ, haa suɔmɔ, ekomefeemɔ kɛ sɛɛfimɔ mumɔ shwereɔ. (Kwɛmɔ 1 Korintobii 16:16; Filipibii 2:1-4.) Nɛkɛ gbɛtsɔɔmɔ nɛɛ kɛ nitsumɔ lɛ haa wɔnáa hegbɛ koni wɔtsɔɔ suɔmɔ ni wɔyɔɔ kɛha wɔnyɛmimɛi Kristofoi lɛ ni amɛkwa “mi klɛŋklɛŋ” subaŋ ni egbɛ eshwã je lɛ mli ŋmɛnɛ lɛ.—1 Kor. 10:24.
6 Mɛi ni Yɔɔ Hiamɔ Nii Krɛdɛɛ lɛ Ahe Susumɔ: Wekumɛi, onukpai, kɛ mɛi krokomɛi ní yɔɔ asafo lɛ mli ni le mɛi ni egbɔlɔ, mɛi ni bɛ gbɔmɔtsoŋ hewalɛ, mɛi ni yɔɔ be-fɛɛ sɔɔmɔ lɛ mli, loo mɛi krokomɛi ni yɔɔ hiamɔ nii krɛdɛɛ lɛ ashihilɛi ni yɔɔ srɔto lɛ, baanyɛ amɛjɛ suɔmɔ mli koni amɛsusu nɛkɛ mɛi nɛɛ ahe ní amɛkɛ kwɛmɔ aha amɛ kɛtsɔ yelikɛbuamɔ ni amɛkɛaaha amɛ koni amɛya kpee lɛ nɔ. (Okɛto 1 Timoteo 5:4 he.) Nɛkɛ gbɛjianɔtoo nɛɛ yɛ kɛha shiɛlɔi ni feɔ nɔkwɛmɔnɔ kpakpa, kɛ mɛi ni yɔɔ bii ni baa amɛjeŋ jogbaŋŋ ni Asafoŋ Sɔɔmɔ Ajinafoi lɛ kpɛlɛɔ amɛnɔ lɛ pɛ. Dani oooŋmala “Room Request” wolo lɛ nɔ nii lɛ, kanemɔ sane ni yɔɔ wolo lɛ shishigbɛ lɛ jogbaŋŋ. Esa akɛ akɛ nibimɔi nɛɛ amaje Rooming Department lɛ oya nɔŋŋ be mli ni nyɛkɛ kpee shishi adrɛs ni atsɔɔ yɛ nɔ ni aŋma ahɔ mli nɛɛ baafa 6 lɛ tsuɔ nii.
7 Shi kɛlɛ, Rooming Department lɛ baabɔ mɔdɛŋ ni amɛná wɔɔhei ni sa kɛha shiɛlɔi ni yɔɔ hiamɔ nii krɛdɛɛ lɛ kɛ́ asafo lɛ mli bii nyɛŋ aye abua. Shiɛlɔi nɛɛ baanyɛ amɛkɛ asafoŋ woloŋmalɔ lɛ agba amɛ shihilɛ lɛ he sane, ni esa akɛ ekɛ Asafoŋ Sɔɔmɔ Ajinafoi lɛ mli bii krokomɛi lɛ awie he, koni amɛkwɛ kɛji asafo lɛ baanyɛ aye abua aŋkroaŋkroi nɛɛ koni amɛná amɛ diɛŋtsɛ amɛ wɔɔhei lo. Kɛ asafo lɛ nyɛŋ ekɛ yelikɛbuamɔ ni he hiaa aha lɛ, mɔ ni taoɔ tsũ lɛ baaŋma “Room Request” wolo lɛ nɔ nii koni ekɛha woloŋmalɔ lɛ ekoŋŋ, ni lɛ hu ebaakwɛ kɛji nɔ fɛɛ nɔ ja yɛ nɔ lo, kɛ shihilɛi amli ni mɔ lɛ yɔɔ ni haa efeɔ mɔ ni sa akɛ asusu ehe yɛ nɛkɛ gbɛ nɔ lɛ. Esa akɛ woloŋmalɔ lɛ aŋma wolo ni EKƐTSƆƆ shihilɛi ni mɔ lɛ yɔɔ mli lɛ MLI FITSOFITSO. Esa akɛ afee enɛ fɛɛ kɛtsɔ hiɛ kwraa dani kpee be lɛ ashɛ. Beni sɔɔmɔ ajinafoi lɛ ema nɔ mi sɛɛ lɛ, kɛkɛ lɛ woloŋmalɔ lɛ kɛ wolo lɛ baamaje Rooming Department lɛ. Abaana mɔ ni biɔ tsũ lɛ tɛ̃ɛ koni aha ni ele wɔɔhe lɛ he gbɛjianɔtoo.
8 Esa akɛ mɛi ni yɔɔ hiamɔ nii krɛdɛɛ lɛ kɛ Asafoŋ Sɔɔmɔ Ajinafoi lɛ ateŋ mɔ kome loo onukpa kroko aya koni eyabi amɛ tsũ lɛ kɛhamɔ he sane yɛ Rooming Department kɛ́ amɛshɛ he ni afeɔ kpee lɛ yɛ amrɔ nɔŋŋ.
9 Kpee Kroko ni Aaaya: He ni bɛŋkɛ fe fɛɛ ji he ni akɛha asafo fɛɛ asafo akɛ eya kpee lɛ yɛ. Kɛ abaafee kpeei enyɔ yɛ wiemɔ kome too lɛ nɔŋŋ mli yɛ maŋtiase ko mli lɛ, nyɛmimɛi komɛi baasumɔ ni amɛya kpeei enyɔ lɛ fɛɛ. Yɛ be mli ni ŋwanejee ko bɛ he akɛ enɛ baaha aná hegbɛ kɛha hewalɛwoo babaoo lɛ, yɛ fɛɛ sɛɛ lɛ, ekɛ naagbai baa yɛ nibii ni akɛtsuɔ nii ni akɛfeɔ kpee lɛ gbɛfaŋ, ni no haaa yiŋtoo hewɔ ni asumɔɔ ni mɛi ayifalɛ lɛ afee nɔ ni sa lɛ aye omanye. Enɛ hewɔ lɛ, wɔmiibi ni nyɛmimɛi ni yɔɔ maŋtiasei amli lɛ aya kpee ni ato aha amɛ yɛ nakai maŋtiase lɛ mli lɛ pɛ. Kɛ amɛmiisumɔ ni amɛya kpee ni ji enyɔ, shi jeee yɛ maŋtiase nɛɛ nɔŋŋ mli lɛ, no lɛ ejeee naagba kɛha wɔ. Yɛ nyɛmimɛi ni akɛ kpee shishi nitsumɔi komɛi ni he hiaa woɔ amɛdɛŋ ni amɛtsuɔ he nii ni no hewɔ lɛ amɛnáaa hegbɛ ni amɛbo wiemɔi lɛ fãi komɛi atoi lɛ agbɛfaŋ lɛ, aŋmɛɔ amɛ gbɛ ni amɛya kpee ni ji enyɔ ni abaafee yɛ nakai maŋtiase lɛ nɔŋŋ mli. Kɛfata he lɛ, kɛ́ yɛ wiemɔ he naagba hewɔ ni nyɛmimɛi komɛi baasumɔ ni amɛya kpee yɛ maŋtiase lɛ mli fe nɔ ni atsɔɔ akɛ amɛ asafo lɛ aya lɛ, aŋmɛɔ nakai feemɔ gbɛ.
10 Yɛ asafoi ni yɔɔ shɔŋŋ lɛ agbɛfaŋ lɛ, ekolɛ nibii tamɔ wiemɔ, gbɛ lɛ jɛkɛmɔ, kɛ tsɔne ni akɛbaaya lɛ baaha efee nɔ ni hi waa akɛ amɛaaya kpee lɛ yɛ he kroko moŋ, fe he ni ato ni amɛya lɛ. Asafoi ni yɔɔ shihilɛ ni tamɔ nɛkɛ mli lɛ yɛ hegbɛ ni amɛhalaa he ni amɛbaaya. Shi kɛlɛ, esa akɛ asafoi ni baakpɛ amɛyiŋ akɛ amɛbaaya kpee kroko ni jeee nɔ ni ato ni amɛya lɛ atswa kpokpaa nɔkwɛlɔ lɛ adafi kɛtsɔ hiɛ kwraa koni ekato amɛsaramɔ be he gbɛjianɔ kɛmiiha nakai otsi ni amɛbaaya kpee lɛ. Kɛ asafo lɛ baaya kpee ni ato akɛ amɛya loo amɛyaŋ jio, esa akɛ nyɛmimɛi hii ni kwɛɔ tsɔne taomɔ gbɛjianɔtoi anɔ lɛ akwɛ koni tsɔne fɛɛ tsɔne ni amɛaato he gbɛjianɔ lɛ afee tsɔne ni naagba bɛ he ni ekɛ nitsumɔ yɔɔ shweshweeshwe.
11 Bolgatanga Kpee: Abaafee “Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Nɔyelɔi” Kpokpaa Wulu nɔ Kpeei lɛ ateŋ ekome yɛ Bolgatanga kɛjɛ January 5 kɛyashi 7, 2001 yɛ Twi kɛ Frafra wiemɔ mli. Aawo nyɛmimɛi fɛɛ ni jɛ wuoyigbɛ ni baanyɛ aya lɛ hewalɛ ni amɛya kpee nɛɛ. Ekolɛ Asafo lɛ baato tsɔne he gbɛjianɔ krɛdɛɛ afi nɛɛ kɛha gbɛfaa lɛ. Aawo mɛi ni toɔ gbɛjianɔ koni amɛya lɛ hewalɛ ni amɛye odase tɛ̃ɛ, ni amɛye trukaa odase hu beni amɛyɔɔ Bolgatanga lɛ. Wɔmiiwo mɛi fɛɛ ni yɔɔ he miishɛɛ akɛ amɛaaya lɛ hewalɛ koni amɛbɔi amɛhe saamɔ bianɛ kɛha kpee lɛ.
12 Too Gbɛjianɔ Koni Oya Gbii Etɛ lɛ Fɛɛ: Ani Satan ebɔ mɔdɛŋ akɛ eeegbala ojwɛŋmɔ kɛjɛ mumɔŋ nibii atoiboo he? Mɔbɔ sane ji akɛ, nyɛmimɛi kɛ wekui babaoo naaa hegbɛ koni amɛná mumɔŋ niyenii ni he hiaa lɛ he sɛɛ. Yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Ejaakɛ amɛyaaa kpokpaa wulu nɔ kpeei lɛ Sohaa.
13 Enyɛɔ ebaa lɛ akɛ nyɛmimɛi komɛi shashaoɔ shi akɛ amɛaaya amɛ nitsumɔtsɛmɛi lɛ aŋɔɔ koni amɛbi gbɛ kɛha kpee lɛ yaa. Ani nɛkɛ ji oshihilɛ? Mɛni hewɔ osɔleee ohaaa Yehowa yɛ sane nɛɛ he koni oná ekãa ni otsɔɔ oshihilɛ lɛ mli oha onitsumɔtsɛ lɛ? Kaimɔ nɔkpakpa ni jɛ mli ba eha Nehemia ni bote shihilɛ ni tamɔ nakai nɔŋŋ mli lɛ. (Neh. 2:1-6) Ná hemɔkɛyeli akɛ wɔŋwɛi Tsɛ lɛ miisumɔ koni eye ebua bo, koni ole akɛ kɛ́ okɛ Maŋtsɛyeli lɛ he nibii ye klɛŋklɛŋ gbɛhe lɛ ekɛ nibii ni he hiaa yɛ shihilɛ mli lɛ baaha bo.—Mat. 6:32b, 33.
14 Nitsumɔ ni Tsɔɔ Kpee Hiɛ: Hiɛ esɔ enɛ he nii ni nyɛtsu yɛ be ni eho lɛ mli lɛ jogbaŋŋ. Taakɛ afɔɔ feemɔ lɛ, abaama agba, abaatao wɔɔhei, kɛ nitsumɔi krokomɛi ni abaatsu. Wɔyɛ hiɛnɔkamɔ akɛ mɛi fɛɛ ni yɔɔ he ni abaafee kpee lɛ yɛ kɛ asafoi ni bɛŋkɛ jɛmɛ fɛɛ lɛ baato amɛ nitsumɔi ahe gbɛjianɔ koni amɛfata he kɛtsu nitsumɔ ni he hiaa nɛɛ kɛmɔ shi yɛ otsii lɛ anaagbee kɛ otsi lɛ mli gbii lɛ amli. Kɛ mɛi ni fa saŋŋ baanyɛ ato gbɛjianɔ koni amɛba jɛmɛ gbi kome loo gbii enyɔ ni tsɔɔ kpee fɛɛ kpee shishijee hiɛ koni ato nɔ fɛɛ nɔ he gbɛjianɔ lɛ, enɛ baaye ebua waa. Akɛni shika ni akɛyeɔ abuaa ji nɔ ni akɛtoɔ kpeei ahe gbɛjianɔ ni akɛfeɔ kpee lɛ hewɔ lɛ, kɛ wɔtee koni wɔyatsu nitsumɔ ni tsɔɔ kpee hiɛ lɛ, esaaa akɛ wɔkpaa gbɛ akɛ kpee shishi gbɛjianɔtoo lɛ baaha aha wɔ niyenii yaka. Mɛi pii ni kɛ amɛhe baawo voluntia nitsumɔ lɛ mli koni amɛye amɛbua lɛ ahe baahia hu yɛ kpee lɛ shishi, no hewɔ lɛ, okɛ oweku lɛ ato gbɛjianɔ koni nyɛfata he kɛtsu enɛ yɛ kpee ni nyɛbaaya lɛ shishi.
15 Niyenii He Nitsumɔ: Kaimɔ akɛ atoŋ niyenii he nitsumɔ he gbɛjianɔ kwraa yɛ kpeei wuji lɛ ashishi. Akɛ nu ni mli ejɔ po haŋ. No hewɔ lɛ, okɛ nɔ ko ni obaaye beni akpa fioo shwane lɛ ajɛ shia kɛba. Yɛ nakai feemɔ mli lɛ, mɔ fɛɛ mɔ baanyɛ ekɛ ejwɛŋmɔ ama mumɔŋ nifeemɔ lɛ nɔ waa. Nyɛhaa wɔkwɛa jogbaŋŋ yɛ he fɛɛ he ni wɔɔtara ni wɔye nii beni akpa fioo lɛ, koni wɔkɛ nɔ ko akakpa sɛii lɛ anɔ loo ni wɔɔshi jwɛi wɔshwie jɛmɛ.
16 Kpee Shishi Tsitsinaa-tsɛɛ Nii kɛ Nɔ ni Akɛhɔɔ Mli: Kɛjɛ September kɛyaa lɛ, akɛ kpokpaa wulu nɔ kpee he tsitsinaa-tsɛɛ nii ni yɔɔ Blɔfo wiemɔ mli lɛ baafata woji ni akɛmajeɔ lɛ ahe ni abiŋ koni ashɛ. Ehe ebahiaŋ ni ashɛ enɛɛmɛi. Akɛ tsitsinaa-tsɛɛ nii ni abua eko fɛɛ eko naa 25 lɛ baamaje asafoi lɛ yɛ mɛi ni yɔɔ asafo fɛɛ asafo mli lɛ ayibɔ naa. Kɛ tsitsinaa-tsɛɛ nii lɛ ekrokomɛi ahe baahia asafoi lɛ, no lɛ esa akɛ akɛ “Literature Request Form” (S-14) lɛ ashɛ eko. Nyɛfainɛ nyɛkadia akɛ akɛ plastik ni akɛwoɔ mli lɛ emajeŋ yɛ be mli ni ashɛko. Ehe miihia ni akɛ “Literature Request Form” (S-14) lɛ ashɛ enɛɛmɛi aha asafo lɛ mli bii ateŋ mɔ fɛɛ mɔ ni taoɔ eko. Nyɛhaa ehia nyɛjwɛŋmɔ mli akɛ akɛ tsitsinaa-tsɛɛ nii kɛ nɔ ni akɛhɔɔ mli lɛ eko haŋ yɛ kpeei lɛ ashishi.
17 Wiemɔi ni Amɔmɔɔ loo Vidio Mfoniri-Shamɔi: Esa akɛ aŋkroaŋkroi fɛɛ ni baamɔmɔ wiemɔi lɛ yɛ kpãai anɔ kɛha amɛhe lɛ afee nakai yɛ gbɛ ni egbaŋ mɛi krokomɛi ni eba kpee lɛ shishi lɛ anaa loo koni ekagbala amɛjwɛŋmɔ kɛjɛ wiemɔ lɛ nɔ. Titri lɛ, esaaa akɛ amɛtaa sarawa hewalɛ kpãa kɛ wiemɔ kpãai lɛ ahe. Wɔhiɛ baasɔ ekome ni nyɛkɛ wɔ baafee yɛ enɛ mli lɛ waa diɛŋtsɛ.
18 Te Wɔkpeei lɛ Saa Ohe Ehaa Tɛŋŋ? Nyɛmi yoo ko ni jɛ United States bokagbɛ ŋma akɛ: “Miida nyɛ shi waa diɛŋtsɛ yɛ afi 1999 kpokpaa wulu nɔ kpee lɛ hewɔ. Nyɛmimɛi ni minaa amɛ shikome pɛ daa afi lɛ haa mimii shɛɔ mihe waa diɛŋtsɛ. Mibaná mile anɔkwale lɛ beni miŋɔ hɔ ni miyeko afii nyɔŋmai enyɔ lɛ, ni mikɛ miishɛɛ kpele kaiɔ beni mɔ ni kɛ mi feɔ Biblia mli nikasemɔ lɛ kɛ mi tee kpokpaa wulu nɔ kpee klɛŋklɛŋ kwraa lɛ. Miwo miyitso nɔ mikwɛ atatui lɛ amli yɛ ŋwɛi shɔŋŋ yɛ nakai shwɛmɔhe ni nɔ ko nɔ ko ehaaa yiteŋ lɛ be mli ni wɔláa Maŋtsɛyeli lala ni ji ‘Nyɛmimɛi Akpekpei Akpei Abɔ’ lɛ, ni mifó. Mibi mihe akɛ, ‘Akɛni nɛkɛ gbɔmɛi kpakpai nɛɛ fɛɛ ji mɛi ni ebɔle mi kɛkpe hewɔ lɛ, te aaafee tɛŋŋ ni Yehowa baasumɔ ni maba eŋɔɔ?’ Mikpɛ miyiŋ nakai gbi lɛ akɛ masɔmɔ Yehowa jogbaŋŋ.” Kwɛ bɔ ni ekanyaa mɔ tsui! Eka shi faŋŋ akɛ eji miishɛɛ akɛ akɛ Yehowa webii ni he tse lɛ aaabɔ, aloo jeee nakai?
19 Akɛni wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli naagbee kwraa hewɔ lɛ, daa afi kpokpaa wulu nɔ kpee ni wɔfeɔ lɛ he hiaa wɔ waa fe be fɛɛ ni eho. Eji gbɛjianɔ ni Yehowa eto eha wɔ koni wɔhiɛ wɔmumɔŋ hewalɛ lɛ mli koni wɔŋmɛ pɛpɛɛpɛ daa yɛ mumɔŋ. No hewɔ lɛ, tswaa ofai shi akɛ obaaya afi nɛɛ “Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ Nɔyelɔi” Kpokpaa Wulu nɔ Kpee lɛ gbii etɛ lɛ fɛɛ. Te ooofee tɛŋŋ otsu ofaishitswaa lɛ he nii kɛgbe naa? Tsɔ hiɛ obi gbɛ kɛjɛ onitsumɔtsɛ lɛ dɛŋ koni eŋmɛ bo gbɛ ni okaya nitsumɔ, koni oya kpee lɛ fɛɛ. Kɛ oshika faaa lɛ, jee shishi kɛjɛ amrɔ nɛɛ ni okɛ nɔ ko ato kɛha kpee lɛ yaa. Bi Yehowa dɛŋ yelikɛbuamɔ koni eye ebua bo ni oye gbɛtsii nii fɛɛ nɔ. Be mli ni ofeɔ nakai lɛ, obaanyɛ okpa gbɛ akɛ oooná onyɛmimɛi hii kɛ yei lɛ anaanyobɔɔ ni yɔɔ miishɛɛ lɛ mli ŋɔɔmɔ koni onu naanɔ wala wiemɔi lɛ kɛjɛ oŋwɛi Tsɛ Yehowa ni yɔɔ suɔmɔ lɛ dɛŋ.—Okɛto Yohane 6:68 he.
Nifeemɔ Bei
Sohaa kɛ Hɔɔ
Leebi 9:30 – Gbɛkɛ 5:00
Hɔgbaa
Leebi 9:30 – Gbɛkɛ 4:00