NIKASEMƆ 42
Adafitswaa yɛ Mli Kɛha Otoibolɔi Lɛ
BƆNI afee ni oha adafitswaa ahi owiemɔ lɛ mli kɛha mɛi ni boɔ bo toi lɛ, ehe miihia ni ofee babaoo fe wiemɔ ní ooowie saji ni he hiaa lɛ ahe kɛkɛ. Bi ohe akɛ: ‘Mɛni hewɔ ehe hiaa ni toibolɔi nɛɛ anu sane nɛɛ? Mɛni manyɛ makɛɛ ní baaha toibolɔi lɛ anu he akɛ amɛná sanegbaa lɛ he sɛɛ diɛŋtsɛ?’
Kɛ́ aha bo nifeemɔ yɛ skul lɛ mli koni obafee bɔ ni ooofee oye mɔ ko odase lɛ he nɔkwɛmɔnɔ lɛ, no lɛ oshiatsɛ lɛ baafee otoibolɔ. Yɛ shihilɛ kroko mli lɛ, eeenyɛ efee akɛ okɛ asafo muu lɛ fɛɛ miiwie.
Nɔ ni Otoibolɔi lɛ Le Momo. Bi ohe akɛ, ‘Mɛni toibolɔi lɛ le yɛ saneyitso lɛ he?’ Esa akɛ no afee nɔ ni obaadamɔ nɔ okɛje owiemɔ lɛ shishi. Kɛ́ oowie ootsɔɔ asafo ko ni Kristofoi ni edara yɛ mumɔŋ babaoo yɔɔ mli lɛ, no lɛ kaati shishijee anɔkwalei ní amɛteŋ mɛi babaoo le lɛ mli kɛkɛ. Okɛ enɛɛmɛi atsu nii akɛ shishijee anɔkwalei. Eji anɔkwale akɛ, kɛ́ mɛi heei ni yɔɔ wiemɔ lɛ he miishɛɛ lɛ babaoo hu yɛ toibolɔi lɛ ateŋ lɛ, no lɛ esa akɛ osusu kui enyɔ lɛ fɛɛ ahiamɔ nii ahe.
Tsakemɔ bɔ ni ohaa owiemɔ lɛ mli koni esa nɔ ni otoibolɔi lɛ le momo lɛ he. Kɛ́ okɛ saji babaoo ni mɛi babaoo le lɛ fata he lɛ, no lɛ wiemɔ enɛɛmɛi ahe oya. Shi kɛ́ okɛ susumɔi ni ekolɛ eji nɔ hee kɛha otoibolɔi lɛ ateŋ mɛi babaoo lɛ miiha lɛ, no lɛ ŋmɛɛ otsui shi blɛoo bɔni afee ni amɛnu enɛɛmɛi ashishi faŋŋ.
Nɔ ni kɛ Adafitswaa Baaha. Jeee be fɛɛ be adafitswaa ni akɛaaha lɛ baatsɔɔ akɛ aawie nɔ ko hee. Wielɔi komɛi yɛ gbɛ ni amɛtsɔɔ nɔ amɛwieɔ anɔkwalei komɛi ni ale lɛ he yɛ gbɛ ni yɔɔ kuku nɔ, bɔ ni mɛi babaoo ni yɔɔ toibolɔi lɛ ateŋ lɛ baanu shishi jogbaŋŋ klɛŋklɛŋ kwraa.
Yɛ shiɛmɔ nitsumɔ lɛ mli lɛ, efaaa akɛ wɔɔtsĩ adafitswaa mli sane ko tã kɛkɛ ni wɔkɛtsɔɔ akɛ wɔyɛ naagbee gbii lɛ amli. Okɛ Biblia lɛ atsu nii ni okɛtsɔɔ shishinumɔ ni yɔɔ sane ní ba lɛ mli. Enɛ baafee nɔ ni adafitswaa yɔɔ mli diɛŋtsɛ kɛha shiatsɛ lɛ. Nakai nɔŋŋ hu kɛ́ ootsĩ nɔ ko ni kɔɔ adebɔɔ mli mla loo tso loo kooloo ko he lɛ tã lɛ, esaaa akɛ oti ni ma ohiɛ lɛ feɔ akɛ obaawie jeŋ nilee mli anɔkwalei komɛi ni shiatsɛ lɛ nuko dã lɛ ahe. Shi moŋ, esa akɛ oti ni ma ohiɛ lɛ afee akɛ okɛ adebɔɔ mli odaseyeli baafata wiemɔi ni yɔɔ Biblia lɛ mli lɛ he koni okɛtsɔɔ akɛ Bɔlɔ ko yɛ ni sumɔɔ wɔ. Enɛ baaye ebua shiatsɛ lɛ koni esusu nii ahe yɛ gbɛ srɔto nɔ.
Sane ko ni aaawie he atsɔɔ toibolɔi ni enu nakai sane lɛ aahu shii abɔ lɛ baanyɛ afee kaa. Shi bɔni afee ni ofee tsɔɔlɔ ni he esa lɛ, ehe miihia ni okase bɔ ni afeɔ enɛ yɛ omanyeyeli mli. Te ooofee tɛŋŋ ofee enɛ?
Niiamlipɛimɔ baaye abua. Yɛ nɔ najiaŋ ni okɛ anɔkwalei ni baa ojwɛŋmɔ mli amrɔ nɔŋŋ lɛ aaafa owiemɔ lɛ he lɛ, okɛ niiamlipɛimɔ dɛŋdadei ni awie he yɛ baafai 33 kɛyashi 38 lɛ atsu nii. Susumɔ ŋaawoi ni akɛha yɛ jɛmɛ yɛ oti ni esa akɛ obɔ mɔdɛŋ ni oshɛ he lɛ he. Yɛ oniiamlipɛimɔ lɛ mli lɛ, ekolɛ obaana akɛ yinɔsane mli nɔ ko ni ale fioo ko lɛ kɔɔ osane lɛ he tɛ̃ɛ. Aloo ekolɛ obaana adafitswaa ko ni je kpo nyɛsɛɛ nɛɛ mli sane ko ni baatsɔɔ oti ni otaoɔ ni owie he lɛ mli.
Yɛ be mli ni opɛiɔ sane lɛ mli lɛ, kanyamɔ bo diɛŋtsɛ ojwɛŋmɔ kɛtsɔ bi ni ooobi saji tamɔ mɛni? mɛni hewɔ? mɛɛ be? nɛgbɛ? namɔ? kɛ mɛɛ gbɛ nɔ? lɛ nɔ. Ákɛ nɔkwɛmɔnɔ lɛ: Mɛni hewɔ enɛ ji anɔkwale lɛ? Te mafee tɛŋŋ matsɔɔ mli? Mɛɛ hemɔkɛyelii ni ehe shi haa ewaa kɛhaa mɛi komɛi akɛ amɛaanu Biblia mli anɔkwale nɛɛ shishi lɛ? Mɛni hewɔ ehe hiaa lɛ? Esa akɛ enɛ asa mɔ ko shihilɛ he yɛ mɛɛ gbɛ nɔ? Mɛɛ nɔkwɛmɔnɔ tsɔɔ akɛ ekɛ nitsumɔ he yɛ sɛɛnamɔ? Mɛni Biblia mli anɔkwale nɛɛ jieɔ lɛ kpo yɛ Yehowa su lɛ he? Obaanyɛ odamɔ sane ní owieɔ he lɛ nɔ obi akɛ: Mɛɛ be mli enɛ ba? Te wɔɔfee tɛŋŋ wɔkɛ sane nɛɛ atsu nii ni ehe aba sɛɛnamɔ ŋmɛnɛ? Obaanyɛ oha owiemɔ lɛ po aŋɔɔ kɛtsɔ bi ni ooobi saji nɛɛ ekomɛi ni oha hetoo beni ohaa owiemɔ lɛ nɔ.
Ekolɛ owiemɔ lɛ baabi ni okɛ ŋmalɛi komɛi ni otoibolɔi lɛ le lɛ atsu nii. Mɛni obaanyɛ ofee koni oha ekɛ nitsumɔ afee nɔ ni adafitswaa yɔɔ mli? Kaakane kɛkɛ; gbalamɔ mli.
Kɛ́ ogbala ŋmalɛ lɛ fã ko mli klɛŋklɛŋ, ni ogbala efã kroko hu mli yɛ sɛɛ mli, ní omamɔ fãi ni kɔɔ owiemɔ lɛ mli saneyitso lɛ he tɛ̃ɛ lɛ anɔ mi ni ogbala enɛɛmɛi amli lɛ, no lɛ ŋmalɛ ni ale momo, ní osusuɔ he lɛ baafee nɔ ni adafitswaa babaoo yɔɔ mli. Susumɔ nibii ni ŋmalɛ tamɔ Mika 6:8 ni yɔɔ New World Translation lɛ mli lɛ baanyɛ atsu lɛ he okwɛ. Mɛni ji ‘jalɛ nifeemɔ’? Namɔ jalɛ shishitoo mla he awieɔ lɛ? Te obaatsɔɔ nɔ ni ji “akɛ ofee nɔ ni ja gbɛ” lɛ mli oha tɛŋŋ? Aloo “ní osumɔ ejurɔfeemɔ”? Mɛni ji heshibaa? Te ooofee tɛŋŋ okɛ sane nɛɛ ato mɔ ni egbɔ he lɛ? Eji anɔkwale akɛ, esa akɛ saji ni obaatsu he nii diɛŋtsɛ lɛ adamɔ nibii tamɔ osaneyitso lɛ, oti ni ma ohiɛ, otoibolɔi lɛ, kɛ be ni oyɔɔ lɛ nɔ.
Bei pii lɛ, wiemɔi amlitsɔɔmɔ kuku yeɔ ebuaa. Yɛ mɛi komɛi agbɛfaŋ lɛ, eji shishinumɔ hee ni yɔɔ naakpɛɛ kɛha amɛ akɛ amɛaale nɔ ni ‘maŋtsɛyeli’ ni awie he yɛ Mateo 6:10 lɛ shishinumɔ ji. Kɛ́ akai Kristofonyo ni kɛ afii babaoo esɔmɔ lɛ wiemɔ ko shishitsɔɔmɔ lɛ, ebaanyɛ eye ebua lɛ ni enu nɔ ni ŋmalɛ lɛ kɛɔ diɛŋtsɛ lɛ shishi jogbaŋŋ. Enɛ yɛ faŋŋ kɛji wɔkane 2 Petro 1:5-8 lɛ, ní wɔtsɔɔ efãi srɔtoi ni atsĩ tã yɛ nakai kukuji lɛ amli lɛ mli lɛ: hemɔkɛyeli, jeŋba kpakpa, nilee, henɔyeli, tsuishiŋmɛɛ, Nyɔŋmɔ jamɔ hetuu-kɛhamɔ, nyɛmimɛi ahedɔɔ, kɛ suɔmɔ. Kɛ́ akɛ wiemɔi ni amɛshishinumɔ je amɛhe tsu nii yɛ sane kome lɛ nɔŋŋ mli lɛ, no lɛ amɛshishi ní oootsɔɔ ekomekome lɛ baaye abua ní ana srɔto ní yɔɔ amɛteŋ. Enɛ ji anɔkwale yɛ wiemɔi tamɔ nilee, ŋaalee, sɛɛyoomɔ, kɛ sane shishinumɔ ni akɛtsu nii yɛ Abɛi 2:1-6 lɛ ahe.
Kɛ́ okɛ otoibolɔi lɛ susu ŋmalɛ ko he lɛ, amɛbaanyɛ amɛna akɛ adafitswaa yɛ mli. Mɛi babaoo yɛ ní kɛ amɛyɔse klɛŋklɛŋ kwraa akɛ awieɔ Adam he akɛ wala susuma yɛ 1 Mose 2:7 lɛ, yɛ Biblia shishitsɔɔmɔi komɛi amli, ni akɛ, taakɛ Ezekiel 18:4 tsɔɔ lɛ, susuma lɛ gboɔ lɛ, amɛnaa kpɛɔ amɛhe. Be ko lɛ, Yesu ha Sadukifoi lɛ anaa kpɛ amɛhe beni etsɛ 2 Mose 3:6 lɛ, ní amɛkɛɔ akɛ amɛheɔ amɛyeɔ lɛ sɛɛ, ni no sɛɛ lɛ ekɛto gbohiiashitee lɛ he lɛ.—Luka 20:37, 38.
Bei komɛi lɛ eji nɔ ni kɛ shishinumɔ haa akɛ aaatsɔɔ nɔ ni ŋmalɛ ko kɔɔ he, shihilɛi ní ebɔle niŋmaa lɛ he, kɛ mɔ ni wielɔ lɛ loo toibolɔ lɛ ji. Farisifoi lɛ le Lala 110 lɛ jogbaŋŋ diɛŋtsɛ. Shi kɛlɛ, Yesu gbala amɛjwɛŋmɔ kɛba sane ko ni he hiaa ni anaa yɛ klɛŋklɛŋ kuku lɛ mli lɛ nɔ. Ebi akɛ: “Te nyɛsusuɔ yɛ Kristo lɛ hewɔ tɛŋŋ? Namɔ bi ji lɛ? Amɛkɛɛ lɛ akɛ: David biŋ. Ekɛɛ amɛ akɛ: Mɛɛba mɔ ni David yɛ Mumɔ naa lɛ etsɛɔ lɛ Nuntsɔ ni ekɛɛɔ akɛ: ‘Nuntsɔ lɛ kɛɛ mi-Nuntsɔ lɛ akɛ: Ta mininejurɔ nɔ kɛyashi beyinɔ ni maŋɔ ohenyɛlɔi lɛ mafee onajiaŋ shi maŋoo?’ Agbɛnɛ kɛji David tsɛ lɛ Nuntsɔ lɛ, te tɛŋŋ ni eji ebi moŋ?” (Mat. 22:41-45) Kɛ́ osusu Ŋmalɛi lɛ ahe taakɛ Yesu fee lɛ, no lɛ obaaye obua mɛi ni amɛkane Nyɔŋmɔ Wiemɔ lɛ jogbaŋŋ.
Kɛ́ wielɔ ko tsɔɔ be ni akɛŋma Biblia mli wolo ko loo be ni sane ko ba lɛ, esa akɛ etsɔɔ shihilɛi ni tee nɔ yɛ nakai beaŋ lɛ hu. Yɛ nakai gbɛ nɔ lɛ, ebaaha toibolɔi lɛ ana bɔ ni wolo lɛ loo sane lɛ he yɔɔ sɛɛnamɔ waa ha.
Nɔ ko ni akɛtoɔ nɔ kroko he lɛ baanyɛ aye abua ni adafitswaa babaoo ahi nɔ ni okɛɔ lɛ mli. Obaanyɛ okɛ susumɔ ko ni ehe shi waa lɛ ato nɔ ni Biblia lɛ kɛɔ yɛ nakai sane lɛ nɔŋŋ he lɛ he. Aloo obaanyɛ okɛ Biblia mli saji enyɔ ni je amɛhe lɛ ato amɛhe okwɛ. Ani srɔtofeemɔi yɛ amɛteŋ? Mɛni hewɔ? Mɛni wɔkaseɔ kɛjɛɔ mli? Nakai ni ooofee lɛ baanyɛ aha otoibolɔi lɛ aná susumɔ hee yɛ sane lɛ he.
Kɛ́ aha bo nifeemɔ akɛ owie Kristofoi asɔɔmɔ lɛ fã ko he lɛ, obaanyɛ oha owiemɔ lɛ aŋɔɔ kɛtsɔ sane lɛ fɛɛ he ni ooowie kuku kɛje shishi lɛ nɔ. Wiemɔ nɔ ni esa akɛ afee, nɔ hewɔ ni ehe hiaa ni afee, kɛ bɔ ni ekɔɔ otii fɛɛ ni mamɔ wɔhiɛ akɛ Yehowa Odasefoi lɛ ahe lɛ he. No sɛɛ lɛ, tsɔɔmɔ he ni esa akɛ atsu nii lɛ yɛ, be ni esa akɛ atsu, kɛ bɔ ni aaafee atsu lɛ mli.
Shi kɛ́ owiemɔ lɛ biɔ ni owie “Nyɔŋmɔ nibii ni mli kwɔlɔ” lɛ ahe hu? (1 Kor. 2:10) Kɛ́ oje shishi ni otsɔɔ saji komɛi ni he hiaa yɛ sane lɛ mli ni ogbala mli lɛ, no lɛ amɛbaanu emli saji lɛ shishi fitsofitso amrɔ nɔŋŋ. Ni kɛ́ omu naa kɛ osane muu lɛ fɛɛ he wiemɔ kuku lɛ, no lɛ otoibolɔi lɛ atsui baanyɔ amɛmli akɛ amɛkase nɔ ko diɛŋtsɛ.
Ŋaawoo ní Kɔɔ Kristofoi Ashihilɛ He. Kɛ́ oye obua otoibolɔi lɛ ni amɛna bɔ ni saji ni yɔɔ owiemɔ lɛ mli lɛ kɔɔ amɛshihilɛi ahe lɛ, no lɛ amɛbaaná he sɛɛ babaoo. Yɛ be mli ni opɛiɔ nifeemɔ ni akɛha bo lɛ mli ŋmalɛi lɛ amli lɛ, bi ohe akɛ, ‘Mɛni hewɔ abaa sane nɛɛ yi yɛ Ŋmalɛi lɛ amli aahu kɛbashi wɔgbii nɛɛ amli lɛ?’ (Rom. 15:4; 1 Kor. 10:11) Susumɔ shihilɛ mli nibii ni mɛi ni yɔɔ otoibolɔi lɛ ateŋ lɛ kɛkpeɔ lɛ he. Susumɔ shihilɛi lɛ diɛŋtsɛ he yɛ ŋaawoo kɛ shishitoo mlai ni yɔɔ Ŋmalɛi lɛ amli lɛ naa. Susumɔ Ŋmalɛi lɛ ahe yɛ owiemɔ lɛ mli ni otsɔɔ bɔ ni amɛbaanyɛ amɛye amɛbua mɔ ko ni etsu nakai shihilɛi lɛ ahe nii yɛ nilee mli. Kaawie nii ahe afua. Wiemɔ sui kɛ nifeemɔi pɔtɛɛ ahe.
Kɛha ekɛ nitsumɔ shishijee kwraa lɛ, okɛ ŋaawoo ni yɔɔ ŋwɛigbɛ nɛɛ ateŋ ekome loo enyɔ ko atsu nii yɛ wiemɔ ko ní osaa ohe yɛ mli lɛ mli. Yɛ be mli ni onáa niiashikpamɔ lɛ, okɛ amɛmli babaoo atsu nii. Yɛ be ni sa mli lɛ, obaana akɛ toibolɔi lɛ baasumɔ ní amɛbo owiemɔi atoi be fɛɛ be, kɛ hekɛnɔfɔɔ akɛ amɛbaanu nɔ ko ni amɛbaaná he sɛɛ.