MWAZI G’OKUYIGA 36
OLWIMPO 89 Yunviriza, Okenge y’Ogishwa
“Mulame Nk’okwe Chinwa Chiderhere”
“Mulame nk’okwe Chinwa chiderhere s’arhali bonviriza konyine.”—YAK. 1:22.
EBIRHWAYIGA
Gunola mwazi gwarhurhabala kukomeza enyorha yerhu, arhali omu kusoma Echinwa cha Mungu konyine s’aliko omu kuchiwazako n’okukolesa ebi rhwasomere omu kalamo kerhu ka buli lusiku.
1-2. Bichi binalerhera abakozi ba Mungu obusime? (Yakobo 1:22-25)
YEHOVA n’Omugala muzigirwa balonzeze rhugwarhe obusime. Omwandisi we Zaburi ye 119:2 aderhere ntya: “Abagwerhe obusime bali balala banakulikiza enyibuso zage, banamulonza n’omurhima gwabo goshi.” Yesu aliderhere ntya: “Abagwerhe obusime bali balala banayunviriza echinwa cha Mungu n’okuchikolesa!”—Lu. 11:28.
2 Rhwewe bakozi ba Yehova rhuba bantu bajira obusime. Bulagurhe? Rhugwerhe mpanvu zinene, aliko ey’akamaro bwenene kuli kusoma Echinwa cha Mungu oku kahunda n’okujira okwerhu koshi yi rhukolesa ebirhwayigire.—Osome Yakobo 1:22-25.
3. Nyungu zihe rhunapata amango rhwamakolesa ebi rhuli rhwasoma omu Chinwa cha Mungu?
3 Hali njira zinene rhwakapata mw’enyungu amango “rhulamire nk’okwe Chinwa cha Mungu chiderhere.” Kweri, rhumenyere oku hali enjira y’akamaro y’okusimisa Yehova. Okumenya echola kwarhulerhera obusime. (Muh. 12:13) Oku rhuli rhwakulikiza ebi rhwasomere omu Chinwa cha Mungu, rhwakomeza obwira bwerhu haguma n’abantu b’omu milala yerhu na b’omu chibaga cherhu. Ebyola bibonekene oku bili by’okuli omu kalamo kerhu. Aliko rhunachilanga oku bibazo binahikira abantu barhakenga amakanuni ma Mungu. Bili kuguma n’ebi Mwami Daudi aderhaga. Enyuma y’okuderha okubilolere esheriya, amakanuni n’emanja za Yehova omu lwimpo, amaliriza omu kuderha ntya: “Omu kuzikenga hali luhembo lunene.”—Zb. 19:7-11.
4. Bulagurhe birhaba biyorohere buli mango kukolesa ebi rhwasomere omu Chinwa cha Mungu?
4 Okuderha okuli, birhaba biyorohere buli mango kukolesa ebi rhwasomere omu Chinwa cha Mungu. Chiro akaba rhugwerhe binene by’okukola, rhukwanene kuchihebera h’ebisanzi by’okusoma n’okuyiga Echinwa cha Mungu yirhumenya bwinja bichi Yehova alonzeze rhujire. Bobola, lekaga rhulole bintu bilebe byakarhurhabala rhusome Echinwa cha Mungu oku kahunda. Kandi rhwalola bichi byakarhurhabala rhukengere oku birhuli rhwasoma, rhwabo na mu njira zihe rhwakabikolesa omu kalamo kerhu.
OLONZE EBISANZI BY’OKUSOMA ECHINWA CHA MUNGU
5. Makasi mahe manarhola ebisanzi byerhu binene?
5 Banene omu bakozi ba Yehova bagwerhe binene by’okukola omu kalamo. Rhunageza bisanzi binene eyi rhuli rhwakola amakasi merhu malengene me kiroho. Omufano, Banene mu rhwabo banakola akasi k’omubiri yi bashishikala emilala yabo. (1 Ti. 5:8) Bakristu banene banashishikala abalwala changwa abashajire b’omu milala yabo. Kandi rhweshi rhukenere kushishikala amagala merhu, n’echola chinahema ebisanzi. Omu kuyongera, rhugwerhe amakasi m’okukola omu chibaga. Akasi k’akamaro bwenene rhugwerhe, kuli kujira okwerhu koshi yirhuhubiri emyazi minja. M’orhola rhwasi rhoshi ogwerhe, gurhe wakabona ebisanzi by’okusoma Ebiblia oku kahunda, okukengera oku by’oli wasoma n’okukolesa eby’ederhere?
6. Gurhe wakajira y’oheba obusomi bwe Biblia oku nafasi y’oburhanzi? (Olole n’efoto.)
6 Okusoma Ebiblia chili chiguma omu “bintu by’akamaro” bwenene ku rhwewe nka Bakristu. Chechirhumire rhukwanene kuheba obusomi bwerhu bwe Biblia oku nafasi y’oburhanzi. (Flp. 1:10) Ezaburi y’oburhanzi ederhere ntya oku bilolere omuntu ogwerhe obusime: “Anasimiswa n’erhegeko lya Yehova, kandi analisoma n’omulenge gw’eshishi ezuba n’ebudufu.” (Zb. 1:1, 2) Kweri, bibonekene oku birhuhemere rhugeze ebisanzi eyi rhuli rhwasoma Ebiblia. Kasanzi kahe kakaba kenja k’okusoma Ebiblia? Nkabaga buli muguma akaba agwerhe echage chishubizo. Aliko ech’akamaro kuli kuchishoga akasanzi kakarhurhabala kuyisoma oku kahunda. Mwene-werhu oyirikirwe Victor aderhere ntya: “Nsima kusoma Ebiblia emiseke. Chiro akaba oku ntagala kuzuka emiseke, akola k’akasanzi karhaba mu binene by’okuhugisa omuntu. Obwenge bwani buba buhugukire eyi nakanagala kuwaza bwinja oku bi nasomere.” Nkabaga nawe ntyo kubinakubera! Ochibaze ntya: ‘Kasanzi kahe kanambera kenja kusoma Ebiblia?’
Kasanzi kahe kaba kenja k’okusoma Ebiblia? Mango chi nakajira ntyo oku kahunda? (Olole echifungo cha 6)
OKENGERE OKU BY’OLI WASOMA
7-8. Bichi byakarhuma rhurhayunguka bwenene n’ebi rhuli rhwasoma? Fasiriya.
7 Okuderha okuli, hali oku rhwakasoma bintu binene aliko rhwanabula akasanzi k’okubikengerako. Wachigerere wasoma bintu bilebe, aliko enyuma wakasanzi wanayibirira ebi wasomaga si? Echola chachigerere kurhuhikira rhweshi. Ech’okugayisa, echola chakarhuhikira amango rhuli rhwasoma Ebiblia. Nkabaga rhwakachihebera h’omuhigo g’okusoma sura zilebe ze Biblia buli lusiku. Echola chisimisize. Rhukwanene kuchihebera h’omuhigo rhunachihangane kuguhikira. (1 Ko. 9:26) Aliko, olekere okusoma Ebiblia konyine, hali ebindi rhukwanene kujira akaba rhulonzeze kupata enyungu.
8 Ba nka wawaza kw’eyila hali: Emirhi eba ekenere amenji y’ekula. Aliko envula nene ekala yarhoga mu bisanzi bigeke obudaka bwakapata menji manene bwenene. Amango ebyola byamahika, envula nene erhakachiba ey’egwerhe akamaro. Obudaka buba bukenere bichanji binene yi bukulula amenji m’envula marhabale emirhi ekule. Intyo kon’oko, rhurhakwanene kusoma Ebiblia juba juba, bulala echola chakarhuma rhurhabona ebisanzi by’okukengera oku birhwasomere, oku biyibuka n’okubikolesa.—Yak. 1:24.
Nka kulala obudaka buba bukenere ebisanzi yi bukulula amenji m’envula, nerhu rhukenere ebisanzi yi rhukengera oku bi rhwasomere omu Chinwa cha Mungu (Olole echifungo cha 8)
9. Bichi rhwakajira akaba rhwakuzize engeso y’okusoma Ebiblia juba juba?
9 Hali amango wachigerere kubona ok’oli wasoma Ebiblia juba juba si? Gurhe wakajira? Osome kubuya buya. Ochihangane owaze oku by’oli wasoma changwa oku biwamalire kusoma. Orhabonaga oku bikukomerere kujira ntyo. Wakarhola bisanzi binene by’okuyiga wanaja waheba mu n’ebisanzi by’okuwaza changwa kukengera oku biwayigire. Oku bwindi, wakachishoga kusoma mistari migeke y’opata ebisanzi bitosheze by’okukengera oku bi wasomere. Mwene-werhu Victor rhwabaga rhwaganirireko aderhere ntya: ‘Inachihangana kuyufuhya obusomi bwani bwe Biblia. Omufano, nakasoma nka sura nguma yonyine. Bulala nansoma emiseke, echola chinantabala kugenderera kukengeera oku bi nasomaga omu lusiku loshi.’ Wekwanene kuchishoga bingana gurhe wakasoma, aliko bili by’akamaro kusoma kubuyabuya y’oyinja kupata bisanzi binene by’okubikengerako.—Zb. 119:97; olole echisanduku “Ebibazo Wakachibaza.”
10. Lerha omufano guyerekene gurhe wakakolesa ebi wayigire. (1 Watesalonike 5:17, 18)
10 Amango wamasoma mistari milebe, okengere mu njira ehe wakayikolesamo. Ok’oli wasoma chigabi chilebe che Chinwa cha Mugu, wakachibaza ntya: ‘Nka gurhe nakakolesa gunola mwazi zene changwa omu mango mayinjire?’ Omufano, ba nka wawaza wamasoma omu 1 Watesalonike 5:17, 18. (Osome.) Enyuma y’okusoma eyola mistari yombi, wakahumuka n’okuchibaza turu zinga onasalira n’amasala manyabachi onasalira. Kandi wakakengera oku bintu ogwerhe kw’eshukrani. Nkabaga wakachishoga kubwira Yehova koko kubintu bisharhu by’akamaro. Nka wamarhola miniti migeke y’okuwaza oku bi wayigire omu Biblia, echola chakakurhabala oyunve Echinwa cha Mungu n’okukolesa ebi wayigire. Kandi akaba oli wakolesa ebi wayigire omu Biblia buli lusiku, okw’esiku yizanagera waba mukozi mwinja wa Yehova. Aliko si, gurhe wakajira akaba hali bintu binene bikuhemere ohindamule?
OCHIHEBERE H’EMIHIGO WAKAGALA KUHIKIRA
11. Bulagurhe mango maguma wakayunva ebintu bikuchubukire? Lerha omufano.
11 Amango oli wasoma Ebiblia, nkabaga mango maguma wakayunva ebintu bikuchubukire bulala wachibuganire bikuhemere kuhindamula bintu binene. Omufano, ba nka wawaza lusiku luguma oli wasoma ehano lye Biblia liderhere okubilolere akalondole. (Yak. 2:1-8) Wakabona oku bikuhemere okwize okuntu onakolera abandi, naho wanachishoga kuhindamula bintu bilebe. Kuli kwinja okujira ntyo! Olwindi lusiku wanasoma mistari milebe eyerekene akamaro k’okuba merangwe oku bilolere eby’onaderha. (Yak. 3:1-12) Wakarhegera oku mango maguma onaderha ebinwa birhakwanene binavunire omurhima. Bobola, wakachishoga kuderha ebinwa bihebere omurhima bwenene amango oli waganira n’abandi. Obusomi bwawe bwe Biblia b’olusiku lukulikireho, buli m’omukonge oku bilolere okuyaka abera ba mu linola gulu. (Yak. 4:4-12) Wakashuba kubona oku bikuhemere kuba merangwe bwenene oku bilolere eby’oli wasoma, eby’oli walola n’eby’oli wayunviriza. N’omu lusiku lwakulikiraho wakachiyunva oku bikukomerere kuhindamula ebyola bintu byoshi.
12. Bulagurhe orhakwanene kuvunika omurhima akaba obusomi bwawe bwe Biblia bwakuyerekere oku hali eby’okwanene kuhindamula? (Olole n’amahugulo m’eshishi.)
12 Akaba obwene oku hali ebintu okwanene kuhindamula changwa kujirira amajambere, orhavunikaga omurhima. Okurhegera oku hali bintu bilebe okwanene kuhindamula, kuyerekene ok’oli mwirhohye n’okw’ezamiri yawe echili yakola bwinja. Akaba rhuli berhohye, rhwasoma amandiko rhwanalonza mu njira zihe rhwakajira mw’amajambere.a Oyibuke oku rhukwanene kugenderera kuyambala “oborhere buhyahya”. (Kol. 3:10) Bichi byakakurhabala ogenderere kulama nk’okwe Chinwa cha Mungu chiderhere?
13. Njira ehe eli nyinja y’okukolesa mw’ebi wayigire? (Olole n’efoto.)
13 Ahali h’okuderha ok’okolese ebi wasomere byoshi mu kasanzi kaguma, wakachihangana kukolesa chintu chiguma changwa bibiri omu biwayigire. (Mez. 11:2) Wakachihangana kujira ntya: Okole eliste y’ebintu olonzeze kuhindamula, naho wanachishoga chiguma changwa bibiri warhanga kuhindamula mw’ebyola, n’ebindi wayinja wabihindamula kubuyabuya. Bichi wakahwanzizako?
Ahali h’okulonza kukolesa byoshi wasomere omu Chinwa cha Mungu chaligumira, bulagurhe orhakachihebera h’omuhigo wakagala kuhikira? Nkabaga wakachiseza ku muhigo muguma changwa ebiri mw’eyola mihigo (Olole echifungo che 13-14)
14. Mihigo ehe wakarhondererako?
14 Wakachishoga omuhigo guyorohere ogu wakagala kuhikira. Changwa wakarhonderera oku chintu chilebe obwene oku ch’ech’akamaro bwenene chikwanene kukwizwa. Amango wamamala kurhegera omuhigo gwawe, olonze oburhabale omu bitabu byerhu nkabaga omu, Index des publications des Témoins de Jéhovah changwa omu Musaada wa Kutafuta Habari kwa Ajili ya Mashahidi wa Yehova (Oburhabale oku Bahamirizi ba Yehova b’Okulonza Emyazi.) Osalire Yehova oku bilolere omuhigo gwawe, “akuhe n’enyorha n’emisi y’okukola.” (Flp. 2:13) Naho wanaja wachihangana kukolesa ebi wayigire. Oku wanajira amajambere oku muhigo gwawe gurhanzi, ku wanachiyunva ogwerhe obushiru b’okuhikira ogwindi. Amango wamajira amajambere omu njira nguma y’akalamo kawe ke Chikristu, changwa ku ngeso nguma ye Chikristu, wabona oku byakuyorohera bwenene kukola oku zindi ngeso.
MULEKE ECHINWA CHA MUNGU “CHIHINDAMULE OBORHERE BWENYU”
15. Mu njira ehe abantu ba Yehova barhali kuguma n’abandi bantu banene banasoma Ebiblia? (1 Watesalonike 2:13)
15 Bantu baguma basomere Ebiblia turu zinene. Aliko si, baba bachizerere ebye Biblia eyigirize? Bachigerere kulama nk’okwe Biblia eyigirize n’okuhindamula akalamo kabo si? Nanga. Bantu banene barhakulira amahano me Biblia. Gurhe si oku bilolere abantu ba Yehova bowe! Kuguma n’Abakristu b’omu kagana kaburhanzi rhunayemera Ebiblia, “nk’okw’enali kanuni: chinwa cha Mungu.” Bolala rhunajira okwerhu koshi yirhukolesa amakanuni me Biblia.—Osome 1 Watesalonike 2:13.
16. Bichi byakarhurhabala rhulame nk’okwe Chinwa chiderhere?
16 Amango moshi birhaba biyorohere okusoma n’okulama nk’okwe Chinwa cha Mungu chiderhere. Byakarhukomerera kupata ebisanzi by’okusoma. Changwa rhwakarhondera kusoma juba juba naho rhwanabula ebisanzi by’okukengera oku bi rhwasomaga. Changwa rhwakayunva ebintu bikuchubukire oku bilolere byoshi rhukenere kuhindamula. Koshi koshi echibazo chawe chakaba chili, chirhakagambana kuhindamulwa. Kugerera oburhabale bwa Yehova wakachihima. Rhujage rhwahigirira kuyemera oburhabale bwa Yehova, yirhuba arhali bonviriza b’okuyibirira s’aliko bantu b’okulama nk’okwe Chinwa cha Mungu chiderhere. Nta ngangane, oku rhunali rhwasoma Echinwa cha Mungu bwenene n’okuchikolesa omu kalamo kerhu, ku rhwanagwarha obusime.—Yak. 1:25.
OLWIMPO 94 Koko Okurhuha Echinwa Chawe
a Olole oku jw.org evideo Maoni ya Vijana Wenzako—Kusoma Biblia. (Amawazo me Yenyu Misole—Obusomi bwe Biblia)