Ruma Bese e, Lalo-Tamona Umui Tahua
‘Matamana negana amo taunimanima be edia ruma bese lalodiai idia noho. Edia ruma bese be mai anina bada. . . . Bese badadia haida idia do noho badina be edia ruma bese edia noho dalana be namo, bona haida idia ore badina be edia ruma bese edia noho dalana ia dika.’—The World Book Encyclopedia (1973 Edition).
RUMA bese be tamaru ta bamona natu ia naridia. Hari inai negai, gabu momo dekenai, unai tamaru be mai ena matu momo; ma gabu momo dekenai, idia koua bena idia atoa diho. Nega momo idia gwau ruma bese edia noho dalana idia haidaua be namo. Televisen ena sivarai momo lalodiai tama idia kavakava; aonega ai sina ese idia hanaidia bona edia natudia ese idia hanaidia momokani.
Headava taudia momo idia heudahanai. Tano haida dekenai, headava rua rua amo tamona tamona idia hadokodia. Unai dainai memero kekeni momo be edia tamadia mo eiava edia sinadia mo ese idia naridia. Taunimanima momo, ena be idia headava momokani lasi, to headava taudia bamona idia be mai edia bamodia ida idia noho hebou. Headava karadia, maorodia bona gagevadia danu, be muvini piksa bona vidio ai idia hahedinaraidia. Sikuli naridia taudia ese sikuli memerodia bona kekenidia na kondom idia henidia, edia sihari kava karadia amo gorere do idia davaria garina, to gorere idia davaria, bona kekeni momo idia rogorogo bena edia beibi ese dika idia davaria. Unai kerere idauidau dainai ruma bese edia noho dalana ia dika ia lao bona memero kekeni ese dika bada idia davaria.
Guna, ladana bada tauna ta ladana Alexis Carrel, be ena buka ladana Man, the Unknown lalonai ia gwau: ‘Hari inai negai taunimanima edia kerere badana be inai: Edia famili ta ta lalodiai edia natudia idia hadibadia lasi, to idia kahudia nege, sikuli taudia ese do idia hadibadia totona. Hahine ese edia natudia maragidia pilei sikuli dekenai idia rakatanidia, bena sibodia edia moni gaukaradia eiava sibodia edia ura karadia idauidau idia karaia; edia kalabu ai idia hebamo heheni, o idia lebulebu, o idia kasi, o muvini piksa idia raraia, eiava edia nega idia haorea kava. Ruma bese edia noho dalana idia haorea; guna unai dala amo taunimanima be edia natudia ida idia hebamo heheni bona gau momo idia hadibadia. . . . Mero ta ena lalona do ia goada totona, namona be ena tamana sinana ese idia hadibaia, edia ruma bese lalonai.’
Televisen ai hereva mirodia idia gwauraidia bona mata-bodaga karadia idia hahedinaraidia, unai amo ruma bese edia noho dalana idia hadikaia. Vanegai fani tauna Steve Allen ese unai ia herevalaia, ia gwau: ‘Unai ese ita ibounai ia hakererea noho. Tama sina ese edia natudia idia taravatudia, hereva mirodia do idia gwauraidia lasi, to televisen ese ia hagoadadia do idia gwauraidia totona. Edia program haida lalodiai, memero kekeni bona ma taunimanima haida danu be hereva mirodia idia herevalaidia; unai ese ia hahedinaraia America ena ruma bese idia dika vadaeni.’
Vadaeni, taunimanima edia kara dainai edia natudia ese dahaka do idia davaria? Niuspepa oi duahia, televisen bona vidio oi itaia, niusi be reidio ai oi kamonaia, miusik matamatana oi kamonaia, bona emu dekena taudia, tatau bona hahine, edia kara oi itaia. Edia natudia edia lalodia do idia hakereredia gaudia momo herea idia henidia. Sir Keith Joseph, guna ia be Britain ena ediukeisini seketerena, ia gwau: ‘Bese ta idia hadikaia ore dalana be inai, ena memero kekeni idia halebulebudia,’ anina be kara maoromaoro dalana amo idia hakaudia siri. Hari inai negai unai bamona idia kara henidia badabada. Memero kekeni edia kerere idia herevalaidia momo, to namona be tatau bona hahine edia kerere idia herevalaidia momo.
Idia Dainai Do Ita Lalohisihisi
Orea ta ladana Family Service America ena presiden, Geneva B. Johnson, ia gwau: ‘Ruma bese edia noho ia dika momokani, bona reana hanamoa dalana be lasi.’ Ia gwau, unai dainai ‘iseda natudia momo ese dika bada do idia davaria.’ Ma ia gwau: ‘Ena be inai bese be moni momo besena, to iseda memero kekeni ogogamidia momo herea ita durudia lasi. Edia ruma bona edia aniani be hegeregere lasi, doketa edia heduru ai idia dabu, bona idia sikuli namonamo lasi. Gabeai ita be idia dainai do ita lalohisihisi.’ Unai lalohisihisi ia vara vadaeni. Ena sivarai be niuspepa lalodiai oi duahia diba, reidio ai oi kamonaia diba, bona emu televisen ai oi itaia diba. Ena sivarai haida be inai:
Mero ta ladana Judonne ena lagani be 14 bona ena turana namo hereana ladana Jermaine ena lagani be 15. Kekeni ta idia heailaia neganai, Judonne ese Jermaine ia pidia mase.
Basketbol dekenai, lagani 16 merona ta ladana Michael Hillard be heai amo ia raka oho neganai, ia murina amo ta ese ia pidia mase. Idia guria neganai, taunimanima 100 idia hebou.
Brooklyn, New York dekenai, memero toi ese tau ta mai ena adavana ida lahi amo idia gabudia. Idia davaria sipiriti be hegeregere lasi, bena bensini idia iusilaia.
Florida dekenai, lagani tamona merona ta be lagani 5 merona ta ese foloa namba 5 ena vadavada amo ia doria oho neganai, ia moru bena ia mase.
Texas dekenai, lagani 10 merona ese ena bamona ia pidia mase bena ena taunanina be ruma henunai ia hunia.
Georgia dekenai, lagani 15 merona ta ese ena heditisa be kaia amo ia gwadaia, ia sisiba henia noho lalonai.
New York City dekenai, raskol memerodia edia orea ta ese bate, paipa, ira bona kaia idia abidia, bena ogogami tataudia haida idia noho gabuna dekenai idia lao, idia heatu henidia. Idia momo idia haberodia, bona ta ena aiona idia ivaia. Unai kerere ena badina ia tahua tauna ta ia gwau, unai bamona idia karaia moale idia davaria totona.
Detroit, Michigan dekenai, lagani 11 merona ta bona lagani 15 merona ta ese lagani rua kekenina idia reipia, bena momoru udaia gauna ta lalonai idia rakatania.
Cleveland, Ohio, dekenai, memero 4, edia lagani be 6 ela bona 9, ese lagani 9 kekenina ta idia reipia, komiuniti sikulina ta dekenai. Unai kara be niuspepa ta ena toretore tauna ta ladana Brent Larkin ese ia gwauraia, ia gwau: ‘Unai ese ia hahedinaraia goevagoeva, inai tano dekenai taravatu ita negea bona mata-bodaga karadia ita goadalaidia.’
Doketa Leslie Fisher, profesa ta Cleveland State University dekenai, be ia gwau, unai kerere idia vara badina be memero kekeni, lagani 8 o 9 taudia, ese mahuta hebou karadia televisen dekenai idia raraia loulou dainai. Ma ia gwau, tama sina edia kerere dainai America edia ruma bese edia noho dalana ia dika ia lao; sibodia edia hekwakwanai idia laloa momo dainai, edia natudia idia naridia lasi.
Dika ese Dika Ia Havaraia
Taunimanima hamoaledia gaudia—magasin, vidio kaset, rekodi bona unai bamona gaudia ma haida—idia karaia oreadia ese mata-bodaga karadia bona dagedage karadia hahedinaraia o gwauraia gaudia momo herea idia halasidia. Unai dala amo idia ese memero kekeni idia hakereredia bona ruma bese edia noho dalana idia hadikaia. Taunimanima ese gau bodagadia idia hadodia dainai, gau bodagadia idia gogodia. Unai ena anina be dika rohoroho.
Unai dainai hari inai negai memero kekeni ese sibodia edia kerere edia mamina idia abia lasi, a? Haida be unai bamona idia henanadai, badina be New York dekenai raskol memerodia ese hahine ta idia dadabaia bona idia reipia bena idia rakatania neganai ia mase bamona. Pulisi taudia idia gwau, unai memero idia dogodiatao neganai, edia kara dainai idia sori lasi, to idia hevaseha, idia mavaru, bona ane idia abia. Idia gwau unai kara idia karaia ena badina be inai: “Unai be moale karana,” “Ai lalo-hesiku,” “Unai be ai karaia diba karana ta.” Time magasin ese ia gwauraidia, ia gwau edia kerere ena mamina be edia lalodia ai idia abia diba lasi.
U.S.News & World Report ia gwau: “Namona be inai bese ese kara ta do idia karaia, inai bamona uruna ma ta, edia kerere edia mamina idia abia diba lasi memerodia bona kekenidia, do idia havaraia garina.” Doketa ta mai ladana bada, taunimanima edia kara edia badina ia tahua tauna, Doketa Ken Magid, bona Carole McKelvey ese edia buka ta lalonai unai dika idia gwauraia momo. Unai bamona doketa taudia edia sivarai momo amo idia hamomokania herevana be inai: Unai kerere ia vara, badina be mero ta ia vara neganai bona murinai ia be ena sinana ida idia hegui hebou lasi dainai.
Momokani, memero kekeni edia lagani ginigunadia lalodiai ruma bese ese lalo-tamona idia tahua be namo!