Baibel ese Iesu Ena Sivarai Ibounai Ia Gwauraia, A?
Baibel ia gwau Iesu be Gologota ai ia mase, to oi laloa ia be unuseniai ia mase lasi, a? Oi laloa Iesu be Maria, Magadala hahinena, ia adavaia bona natudia idia havaraia, a? Eiava Iesu be tanobada ena moale karadia ibounai ia dadaraia, a? Oi laloa Iesu be hari Baibel ai ita duahia herevadia ia hadibaia lasi to hereva idaudia ia hadibaia, a?
HARI inai negai, unai bamona lalohadai kavakavadia be taunimanima, muvi, bona buka idauidau ese idia habadaia. Unai bamona buka momo be apokrifa revarevadia (lagani 101-300 C.E. gauna) edia hereva idia gwauraia momo—apokrifa revarevadia be Iesu ena sivarai momo idia gwauraia, to unai bamona sivarai be Evanelia bukadia dekenai idia noho lasi. Apokrifa revarevadia ese idia halasia herevadia be momokani, a? Ita abia dae Baibel ese Iesu ena sivarai ibounai ia gwauraia, a?
Unai bamona henanadai edia haere ita diba totona, gau toi ita itaia be namo. Namba 1: Evanelia bukadia edia sivarai idia torea negana bona taudia ita diba be gau badana. Namba 2: Namona be ita diba daika ese Baibel bukadia edia lista ia abia hidi bona edena dala ai. Namba 3: Namona be apokrifa revarevadia edia sivarai haida ita diba bona edena dala ai idia be Baibel ena buka amo idia idau.a
Keristani Greek Revarevadia be Edena Negai Bona Daidia ese Idia Torea?
Haida idia gwau, Iesu ia mase bena lagani 8 murinai—unai be lagani 41 C.E. bamona ai—Mataio ese Evanelia bukana Mataio ia torea. Diba bada taudia momo idia gwau Mataio bukana be gabeai idia torea, to momo idia laloa Keristani Greek Revarevadia ena buka ibounai be lagani 100 C.E. lalonai idia torea.
Iesu ena mauri, ena mase, bona ena toreisi lou idia itaia taudia haida be unai negai idia do noho dainai, idia ese Evanelia Bukadia edia sivarai idia hamomokania diba. Danu, idia hahedinaraia diba edena hereva be momokani lasi. Profesa F. F. Bruce ia gwau: “Aposetolo idia haroro matamaia neganai, taunimanima edia lalona idia ania goadagoada; idia gwau, ‘Ai ese unai gaudia ibounai ai gwauraia hedinarai,’ bona, ‘umui be unai umui diba’ (Kara 2:22, NW ).”
Daidia ese Keristani Greek Revarevadia idia torea? Iesu ena aposetolo taudia 12 amo, haida be kahana haida idia torea. Idia bona Baibel torea taudia ma haida, hegeregere Iamesi, Iuda bona reana Mareko be Pentekoste 33 C.E. ai idia noho—unai be Keristani kongrigeisen ia matamaia negana. Torea taudia ibounai, Paulo danu, be Ierusalema ai ia noho Keristani kongrigeisen ginigunana ena hakaua oreana ida idia gaukara hebou—unai hakaua oreana lalonai be aposetolo bona kwarana taudia idia noho.—Kara 15:2, 6, 12-14, 22; Galatia 2:7-10.
Iesu be haroro bona hadibaia gaukaradia ia hamatamaia, bona ia ese ena murinai idia raka taudia ia hagania unai gaukara idia karaia totona. (Mataio 28:19, 20) Danu, ia gwau: “Umui dekenai ia kamonai henia tauna be lau dekenai ia kamonai henia.” (Luka 10:16) Ma ia gwauhamata, Dirava ena lauma helaga, o gaukara siahuna, be idia dekenai siahu do ia henia, unai gaukara idia karaia totona. Unai dainai, aposetolo taudia bona ma haida—edia gaukara amo idia hamomokania idia be Dirava ena lauma helaga ese ia hanamoa taudia—ese idia torea revarevadia idia siaia neganai, Keristani taudia ginigunadia ese unai revareva edia hereva idia abia dae.
Baibel torea taudia haida idia gwau, ma haida danu be Dirava ese lauma helaga amo ia hasiahudia dainai Baibel idia torea. Hegeregere, aposetolo Petero be Paulo ena revareva ia herevalaia neganai, ia gwau idia be “Buka Helaga ena hereva haida.” (2 Petero 3:15, 16) Danu, Paulo ia gwau Dirava be lauma helaga amo aposetolo bona Keristani peroveta taudia ia hasiahudia.—Efeso 3:5.
Unai gaudia ese idia hamomokania Evanelia bukadia be maoromaoro bona momokani. Idia be gori lasi. Idia torea sivaraidia be idia vara momokani, haida ese edia matana amo idia itaia, bona Dirava ese ena lauma helaga amo ia hasiahua taudia ese idia torea.
Daika ese Baibel Bukadia Edia Lista Ia Abia Hidi?
Buka torea taudia haida idia gwau, lagani handred haida murinai, Pavapava Constantine ena lohia henunai idia haginia dubu ta ese Keristani Greek Revarevadia be Baibel bukadia edia lista dekenai idia atoa. To unai ia hamomokania gauna ta ia noho lasi.
Hegeregere, dubu ena histori ia hadibaia profesa tauna Oskar Skarsaune ese ia gwauraia herevana mani oi laloa, ia gwau: “Taravatu Matamatana lalonai edena revareva do idia atoa bona edena be lasi, be tau ta o dubu ena kaunsolo ta ese ia abia hidi lasi . . . Unai revareva be idia noho vadaeni, hegeregere: Lagani 100 C.E. ai aposetolo taudia o ma haida ese unai revareva idia torea bona idia be momokani. To gabeai haida ese idia torea revarevadia o momo ese idia gwauraia ‘evanelia bukadia’ be Taravatu Matamatana ena kahana ta lasi . . . Taravatu Matamatana ai edena revareva do idia atoa karana be idaunegai, Constantine ia do lohia lasi bona ena dubu ia do gini lasi neganai, idia karaia. Edia abidadama dainai haida ese idia hamasea Keristani taudia ese Taravatu Matamatana be ita dekenai idia henia, to dubu ta ese ia henia lasi.”
Keristani Greek Revarevadia ia stadilaia profesa tauna, Ken Berding, ese Baibel ena buka edia lista abia hidi dalana be inai bamona ia herevalaia: “Dubu ta ese Baibel bukadia edia lista ia karaia lasi; dubu ese unai buka idia abia dae badina nega ibounai Keristani taudia idia laloa unai be Dirava ena Hereva.”
To, unai Keristani taudia ginigunadia ese Baibel bukadia edia lista idia abia hidi, a? Baibel be ita ia hamaoroa gau ta mai ena siahu bada be unai gaukara ia durua.
Baibel ia gwau, Keristani kongrigeisen ginigunana be lauma helaga amo ‘harihari gaudia idauidau’ idia abia. (1 Korinto 12:4) Unai dainai, lauma helaga ena heduru amo Keristani taudia haida idia laloparara edena hereva be Dirava amo ia mai bona edena be lasi. Unai dainai, hari inai negai Keristani taudia idia abia dae momokani Baibel be Dirava ese ena lauma helaga amo ia havaraia.
Momokani, idaunegai Dirava ese lauma helaga amo Baibel bukadia edia lista ia abia hidi. Lagani 180 C.E. bamona ai, buka torea taudia haida ese Baibel bukadia edia lista idia herevalaia. Idia ese unai lista idia abia hidi lasi; idia gwau idaunegai Dirava ese lauma helaga amo ena hesiai taudia ia hakaua unai lista idia torea totona, bona Dirava be unai lista ia abia dae.
Idaunegai maniuskrip haida ese idia hamomokania danu Baibel bukadia edia lista be Dirava ese ia abia hidi, bona hari inai negai momo be unai idia abia dae. Keristani Greek Revarevadia ena maniuskrip 5,000 mai kahana be gado dekenai, bona ma haida be lagani 200 bamona ai idia torea gaudia. Idaunegai, haida idia abia dae Keristani Greek Revarevadia be apokrifa revarevadia lasi, to Dirava ena Hereva. Unai dainai, idia ese Keristani Greek Revarevadia edia kopi idia karaia bona taunimanima ibounai dekenai idia hariharilaia.
Danu, Keristani Greek Revarevadia ai idia noho herevadia ese idia hamomokania Keristani Greek Revarevadia be Baibel ena buka ta. Unai buka lalonai idia noho herevadia be Baibel ena kahana ma haida ai idia noho “hereva momokani” ida idia hegeregere. (2 Timoteo 1:13) Unai buka ena hereva ese duahia taudia ia hamaoroa Iehova idia lalokau henia, tomadiho henia bona hesiai henia totona. Danu, unai buka ese idia ia hadibaia babalau karadia, demoni, bona taunimanima o animal tomadiho henia karadia be taravatu. Baibel lalonai idia noho sivaraidia be maoromaoro bona ena peroveta herevadia be momokani. Ia ese taunimanima ia hagoadaia ma haida idia lalokau henia totona. Keristani Greek Revarevadia lalonai be unai bamona hereva idia noho. Apokrifa revarevadia be unai bamona, a?
Edena Dala ai Apokrifa Revarevadia be Idau?
Apokrifa revarevadia be Baibel ena buka amo idia idau. Unai apokrifa revarevadia be lagani 150 C.E. bamona ai o Baibel bukadia idia torea ore murinai idia torea. Apokrifa revarevadia lalonai idia torea sivaraidia—Iesu bona Keristani taudia edia sivarai—be Baibel ena hereva ida ia hegeregere lasi.
Hegeregere, apokrifa revareva ta idia gwauraia Toma ena Evanelia bukana, ia gwau Iesu be hereva idauna ta ia gwauraia, hegeregere ia gwau ia ese Maria be tau ta ai do ia halaoa bena guba Basileia lalonai ia vareai diba. Toma ena Evanelia Matamatana ia gwau, mero matamata Iesu be kara dika ia karaia bona mai ena ura ida mero matamata ta ia hamasea. Apokrifa revarevadia ma haida, hegeregere Paulo ena Kara bona Petero ena Kara revarevadia idia gwau, tau bona hahine idia mahuta hebou be taravatu, bona idia gwau aposetolo taudia ese hahine idia hamaoroa edia adavadia amo idia parara totona. Iuda ena Evanelia ia gwau, aniani neganai Iesu ena hahediba taudia be Dirava idia guriguri henia neganai, Iesu be idia ia kirikirilaia. Unai bamona herevadia be Baibel ena buka edia hereva hegeregerena lasi.—Mareko 14:22; 1 Korinto 7:3-5; Galatia 3:28; Heberu 7:26.
Apokrifa revarevadia momo ese orea ta ena ladana Gnostic ena lalohadai idia hahedinaraia, unai orea taudia idia gwau Havaraia Tauna, Iehova be Dirava dikana. Danu, idia gwau mase taudia do idia toreisi lou herevana be koikoi, tanobada gaudia ibounai be dika, bona Satani ese headava bona gau ibounai ia havaraia.
Apokrifa revarevadia momo lalonai be Baibel ese ia gwauraia taudia haida edia ladana idia torea, to koikoi dalanai unai idia karaia. Haida be hunia dalanai Baibel ena buka haida idia kokia, a? Apokrifa revarevadia ia diba momo tauna ta, M. R. James ia gwau: “Ita diba Taravatu Matamatana amo ta ese unai buka ia kokia lasi: Unai buka edia hereva ese idia hahedinaraia ia be gunaguna idia noho lasi.”
Baibel Torea Taudia Idia Gwau, Aposteit Taudia Do Idia Hedinarai
Baibel ena buka momo ese ita idia hadibaia, aposteit taudia haida do idia toreisi bona Keristani kongrigeisen do idia hakaua kerere. Unai kara be aposetolo edia negai idia matamaia vadaeni, to aposetolo taudia ese unai kara ena tubu daekau dalana idia koua. (Kara 20:30; 2 Tesalonika 2:3, 6, 7; 1 Timoteo 4:1-3; 2 Petero 2:1; 1 Ioane 2:18, 19; 4:1-3) Unai hadibaia herevadia ese idia hahedinaraia, aposetolo taudia idia mase murinai, haida be revareva haida idia torea bona edia hereva be Iesu ena hereva hegeregerena lasi.
Momokani, unai bamona revareva edia toana be idaunegai idia torea revarevadia bamona bona diba bada taudia haida ese idia laloa bada. To inai henanadai oi laloa: Bema diba bada taudia ese iseda negai idia printaia revareva koikoidia haida, hegeregere magasin o tomadiho orea koikoina ta ena buka haida edia pepa idia haboua, bona gabu ta ai idia hunia be edena bamona? Oi laloa unai pepa ena hereva be momokani bona maoromaoro, badina lagani momo lalonai idia noho vadaeni, a? Lagani 1,700 murinai unai pepa, hereva koikoidia ia halasia pepana unai, do oi abia dae badina oi laloa ia be idaunegai idia torea, a?
Lasi! Unai hegeregerena apokrifa revarevadia be hereva koikoidia momo ia halasia, hegeregere ia gwau Iesu be Maria, Magadala hahinena ia adavaia. Unai bamona buka ena hereva koikoidia ita dadaraia, badina hereva momokani ia halasia bukana, Baibel be ia noho. Dirava ia ura ena Natuna ita diba, bona iena sivarai ibounai be Baibel ai idia noho vadaeni—ita diba Baibel ena hereva ibounai be momokani sibona.
[Footnote]
a Baibel ena buka ibounai be 66, bona gau momo ese idia hamomokania idia be Dirava ena Hereva momokanidia.
[Diagram/Pictures on page 26]
(For fully formatted text, see publication)
IESU ENA MAURI BAIBEL ENA GREEK REVAREVADIA APOKRIFA REVAREVADIA
2 B.C.E. 33 C.E. 41 98 130 300
[Credit Line]
Kenneth Garrett/National Geographic Image Collection
[Picture on page 28]
Aposetolo Paulo be hoa karadia ia karaia, hegeregere mase taudia ia hatorea isi lou, bona unai ese ia hamomokania ia be Dirava ena lauma helaga ese ia hasiahua bona Baibel ena hereva ia torea