Junhu
Dumingu, 1 di junhu
Nu ten ki pasa pa txeu prubléma pa nu entra na Reinu di Deus. — Atus 14:22.
Jeová abênsua kes kriston na ténpu di apóstlus pamodi es konsigi lida ku kel situason difísil. Es pirsigidu txeu bês, i alvês na óra ki es ka staba ta spera. Repara kuzê ki kontise ku Barnabé i ku apóstlu Paulu, kantu es staba ta prega na Listra. Na komésu, kes algen di la resebe-s dretu i es obi-s. Má dipôs, kes algen ki éra kóntra es pâpia ku “kes monti di algen” i ku alguns di kes algen ki antis obiba es i es konvense-s pa da Paulu ku pédra i es dexa-l la kuazi ta móre. (Atus 14:19) Má Paulu ku Barnabé kontinua ta prega na otus lugar. Kal ki foi rezultadu? Es “djuda txeu algen bira disiplu” i ses palavra i ses izénplu bira fé di kes irmon más fórti. (Atus 14:21, 22) Paulu ku Barnabé konsigi djuda txeu algen pamodi es ka para di prega sikrê es pirsigidu kantu es ka staba ta spera. Jeová sénpri ta abensua-nu si nu ka dizisti di faze se trabadju ki el manda-nu pa nu faze. w23.04 16-17 ¶13-14
Sugunda-fera, 2 di junhu
Ó Jeová, obi nha orason, i presta atenson na nhas súplika pa N pidi ajuda. N ta txoma-u na dia di nha frónta, pamodi bu ta responde-m. — Sal. 86:6, 7.
Rei Davidi tevi txeu inimigu prigozu duránti se vida i txeu bês el djobe ajuda di Jeová na orason. Davidi tinha serteza ma Jeová ta obiba i ta respondeba se orason. Bu pode ten kel mésmu kunfiansa li. Bíblia ta da-nu serteza ma Jeová pode da-nu sabedoria i forsa ki nu meste pa nu aguenta firmi. El pode uza nos irmons ku irmans ô ti kes algen ki inda ka ta adora-l, pa djuda-nu di algun manera. Enbóra nen sénpri Jeová pode ka responde nos orason di manera ki nu ta spéra, nu sabe ma el ta responde. El ta da-nu kel ki nu meste i na óra ki nu meste-l. Pur isu, kontinua ta faze orason ku fé i ku kunfiansa ma Jeová ta kuida di bo gósi i ma el ta ben ‘faze vontadi di tudu kuza bibu’ na mundu novu ki sta pa ben. — Sal. 145:16. w23.05 8 ¶4; 13 ¶17-18
Térsa-fera, 3 di junhu
Modi ki N ta paga Jeová pa tudu kuza dretu ki dja el faze pa mi? — Sal. 116:12.
É bon konsentra na kes bon rezultadu di alkansa bu méta. Ki bons rezultadu bu pode konsentra na el? Si bu méta ten aver ku lé Bíblia ô faze orason, pensa na modi ki kel-li pode bira bu amizadi ku Jeová más fórti. (Sal. 145:18, 19) Si bu méta é dizenvolve un kualidadi ki Jeová gosta, konsentra na modi ki el ta midjora bu amizadi ku otus algen. (Kol. 3:14) Pamodi ki bu ka ta faze un lista di tudu kes motivu ki ta pô-u ta krê alkansa bu méta? Djobe kel lista sénpri. Tanbê pasa ténpu djuntu ku kes algen ki ta djuda-u alkansa bu méta. (Pro. 13:20) Na verdadi, ten dias ki nos tudu ta sta sen motivason. Kel-li ta inpidi-nu di alkansa nos métas? Nau. Nu pode kontinua ta sforsa pa alkansa nos méta, sikrê nu ka tene motivason. É klaru ki kel-li é ka fásil, má bale péna. w23.05 27-28 ¶5-8
Kuarta-fera, 4 di junhu
Kel ki un algen símia, é kel ki el ta kodje tanbê. — Gál. 6:7.
Sabe ma é nos ki ten responsabilidadi di disizons ki nu ta toma, pode pô-nu ta konfesa nos pekadu, koriji nos éru i ka faze-s más. Faze kes kuza li pode djuda-nu kontinua na korida pa vida. Si bu toma mau disizon, seta kel situason ki bu sta na el gósi. Ka bu perde bu ténpu i forsa ta tenta prova pamodi ki bu ten razon ô ta kulpa otus pa maus disizon ki bu toma. Envês di kel-li, seta ma bu fadja i faze bu midjór na situason ki bu sta na el gósi. Si bu sta xinti kulpadu pamodi algun kuza mariadu ki bu faze, ora pa Jeová ku umildadi, seta ma bu fadja i pidi-l pa el purdua-u. (Sal. 25:11; 51:3, 4) Pidi kes algen ki bu mágua diskulpa i si meste pidi ajuda di ansions. (Tia. 5:14, 15) Prende ku bus éru i tenta ka faze-s más. Si bu faze si, bu pode ten serteza ma Jeová ta mostra-u mizerikórdia i el ta djuda-u na kel ki bu meste. — Sal. 103:8-13. w23.08 28-29 ¶8-9
Kinta-fera, 5 di junhu
Duránti tudu kel ténpu ki saserdóti Jioiada inxina-l, Jioás faze kel ki Jeová ta atxaba ma éra dretu. — 2 Reis 12:2.
Jioiada djuda rei Jioás bira un algen dretu. Pur isu, kantu rei éra jóven, el krê dexaba Jeová kontenti. Má dipôs ki Jioiada móre, Jioás kumesa ta obi ku kes prínsipi ki ka ta obiba ku Jeová. (2 Cró. 24:4, 17, 18) Enbóra Jeová fika txeu tristi ku kel-li, el ta ‘mandaba es kes proféta pa trazeba es pa El otu bês. Má es ka krê obiba.’ Nen es ka obi ku Zakarias, fidju di Jioiada, ki éra proféta i saserdóti di Jeová i ki tanbê éra primu di Jioás. Rei Jioás ti mata Zakarias. (2 Cró. 22:11; 24:19-22) Jioás ka tinha grandi ruspetu pa Jeová. Jeová dja flaba: ‘Kes ki dispreza-m ta tratadu ku disprézu.’ (1 Sam. 2:30) Dipôs, kes trópa di Síria ki éra poku ganha kel ‘grupu di trópas uma grandi’ di Jioás i ‘es dexa-l ku pankada gravi’. (2 Cró. 24:24, 25) Kes sérvu di Jioás mata-l pamodi el mataba Zakarias. w23.06 18-19 ¶16-17
Sésta-fera, 6 di junhu
Nhos staba na sukuru, má gósi nhos sta na lus. — Efé. 5:8.
Paulu pasaba un ténpu ta prega i ta inxina notísias sábi na Éfezu. (Atus 19:1, 8-10; 20:20, 21) El ta amaba se irmons txeu i el krê djudaba es kontinuaba fiel pa Jeová. Kes kriston na Éfezu antis ta kriditaba na kes ensinu di relijion falsu i na superstisons. Kes algen na Éfezu ta fazeba konportamentu seksual mariadu i es ka tinha vergónha di kel-la. Éra normal obiba konbérsus indisenti na tiatru ki es ta fazeba na sidadi i ti mésmu na kes fésta di relijion. (Efé. 5:3) Txeu algen na Éfezu ka sta xintiba “más ninhun dór na konsénsia”. Kes palavra li krê fla ma es fika ka ta xinti más ninhun dór na ses korason óras ki es fazeba un kuza mariadu. (Efé. 4:17-19) Antis di es prende lei di Jeová sobri kuzê ki é dretu ô mariadu, ses konsénsia ka ta inkomodaba es óras ki es ta fazeba un kuza mariadu. É pur isu ki Paulu fla ma ses menti staba “na sukuru, siparadu di kel vida ki é di Deus”. Má alguns algen di Éfezu sai di sukuru. w24.03 20 ¶2, 4; 21 ¶5-6
Sábadu, 7 di junhu
Kes ki ta spéra na Jeová ta torna ganha forsa... es ka ta kansa. — Isa. 40:31.
Jidion sforsa txeu kantu el éra juís. Kantu kes midianita fuji di noti duránti géra, Jidion ba ses tras désdi vali di Jizreel ti riu Jurdon. (Juí. 7:22) Jidion para na Jurdon? Nau! Enbóra Jidion ku se 300 ómi staba kansadu, es pasa riu i es kontinua ta bai ses tras. Dipôs, es pega kes midianita i es ganha géra. (Juí. 8:4-12) Jidion kunfia ma Jeová ta daba el forsa, i Jeová da-l. (Juí. 6:14, 34) Un bês, Jidion i se ómis staba ta kóre tras di dôs rei di Midian ki talvês staba montadu na kamelu. (Juí. 8:12, 21) Má Deus djuda kes israelita pega-s i ganha kel géra. Di mésmu manera, ansions pode kunfia na Jeová, ki é kel ki ‘ka ta kansa i nen el ka ta fika stafadu.’ El ta da-s forsa óras ki es meste. — Isa. 40:28, 29. w23.06 6 ¶14, 16
Dumingu, 8 di junhu
[Jeová] ka ta dexa-u nen el ka ta bandona-u. — Deut. 31:6.
Nu pode ten un korason firmi ka ta inporta ki prublémas ki nu pode pasa pa el. Nton, kunfia na Jeová. Odja modi ki Baraki tevi bons rezultadu pamodi el kunfia na orientason di Jeová. Enbóra na kel ténpu povu na Israel ka tinha nen skudu nen lansa, Jeová fla Baraki pa bai briga kóntra kes trópa di Kanan ki staba ben priparadu pa géra. Ses xéfi éra Sízera. (Juí. 5:8) Profetiza Débura fla Baraki pa el dixiba pa un lugar planu i pa el ba brigaba ku Sízera i 900 karu di géra. Sikrê kes karu ta daba kes trópa vantajen na un lugar planu, Baraki bai simé. Timenti kes trópa staba ta dixi di Monti Tabor, Jeová manda un txuba fórti di séu. Kes karu di Sízera fika prézu na lama i Jeová poi Baraki ta ganha géra. (Juí. 4:1-7, 10, 13-16) Di mésmu manera, Jeová ta da-nu vitória si nu kunfia na el i na orientason ki el ta da-nu através di se organizason. w23.07 19 ¶17-18
Sugunda-fera, 9 di junhu
Kenha ki aguenta firmi ti fin ta ser salvu. — Mat. 24:13.
Nu meste ten paxénxa pa nu pode salva. Sima kes sérvu fiel di pasadu, nu meste spera ku paxénxa pa Deus kunpri se promésas. (Ebr. 6:11, 12) Bíblia ta konpara nos situason ku di un agrikultor. (Tia. 5:7, 8) Un agrikultor ta trabadja duru pa símia i pa rega se simentera, má el ka sabe ki ténpu ki el ta nase. Pur isu, un agrikultor ta spera ku paxénxa i ku kunfiansa ma el ta faze kodjéta. Di mésmu manera, nu ta sta okupadu ku atividadis spritual sikrê nu “ka sabe ki dia ki [nos] Sinhor ta ben.” (Mat. 24:42) Nu ta spera ku paxénxa i ku kunfiansa ma na se ténpu sértu Jeová ta ben kunpri tudu kel ki el promete. Si nu perde paxénxa, nu pode fika kansadu di spera i nu pode kumesa ta disvia di verdadi. Tanbê, nu pode kumesa ta kóre tras di kes kuza ki nu ta atxa ma ta pô-nu xinti filís gósi. Má, si nu ten paxénxa, nu pode aguenta firmi ti fin i salva. — Miq. 7:7. w23.08 22 ¶7
Térsa-fera, 10 di junhu
Kes dédu di pé éra un párti di féru i un párti di arjila. — Dan. 2:42.
Si nu konpara kel profesia ki sta na livru di Daniel 2:41-43 ku otus profesia ki sta na livru di Daniel i Apokalipse, nu ta intende ma kes pé ta reprizenta govérnu di Mérka ku Inglatéra djuntadu, ki sta ta manda na mundu gósi. Sobri kel govérnu li ki sta manda na mundu, Daniel fla ma kel govérnu ta ben ser un párti fórti i un párti fraku. Pamodi ki el ta tinha un párti fraku? Pamodi povu, ki arjila móli ta reprizenta, ka ta dexa-l aji ku forsa sima féru. Nu ta prende verdadis inportanti di kel státua ki Daniel pâpia di el. I nu pode prende txeu kuza. Primeru, govérnu di Mérka ku Inglatéra djuntadu, ki sta manda na mundu, dja mostra di alguns manera ma el ten txeu puder. Pur izénplu, govérnu di Mérka ku Inglatéra djuntadu staba na meiu di kes nason ki ganha Primeru ku Sugundu Géra na Mundu Interu. Má kel govérnu li bira fraku i el ta kontinua ta bira fraku pamodi kes algen di ses país sta luta kóntra kunpanheru i kóntra govérnu. Sugundu, Mérka ku Inglatéra djuntadu é últimu govérnu ki ta manda na mundu antis di Reinu di Deus kaba ku tudu govérnu di ómi. w23.08 10-11 ¶12-13
Kuarta-fera, 11 di junhu
Na nha frónta N txoma Jeová, N kontinua ta grita nha Deus pa el djuda-m. Di se ténplu el obi nha vós. — Sal. 18:6.
Alvês, Davidi ta xintiba preokupadu pamodi tudu kes prubléma i dizafiu ki el ta pasaba pa el. (Sal. 18:4, 5) Má amor di Jeová ta animaba el. Jeová leba se amigu ki staba kansadu pa ‘padja verdi’ i ‘pa lugaris di diskansu ben regadu.’ Pamodi kel-li, Davidi ganha forsa i el kontinua ta sirbi Jeová ku alegria. (Sal. 18:28-32; 23:2) Di mésmu manera, oji ‘é pamodi amor lial di Jeová ki nu ka kabadu ku el’ óras ki nu ta pasa pa provasons i difikuldadis na vida. (Lam. 3:22; Kol. 1:11) Txeu bês vida di Davidi staba na prigu, i el tinha txeu inimigus poderozu. Má, amor di Jeová pô-l ta xinti suguru i protejedu. Davidi pode xintiba ma Jeová staba ku el na tudu situason, i kel-li pô-l ta xinti kalmu. Pur isu, el kanta: ‘[Jeová] libra-m di tudu nhas medu.’ (Sal. 34:4) Enbóra alvês Davidi ta xintiba txeu medu, el konsigi vense se medu pamodi el sabia ma Jeová ta amaba el. w24.01 30 ¶15-17
Kinta-fera, 12 di junhu
Si pekadoris tenta ingoda-u, ka bu dexa-s. — Pro. 1:10.
Prende ku kes mau disizon ki Jioás toma. Dipôs ki Saserdóti Prinsipal Jioiada móre, Jioás skodje maus koléga. (2 Cró. 24:17, 18) El disidi obi ku kes prínsipi di Judá ki ka ta amaba Jeová. Talvês bu ta konkorda ma Jioás debe fikaba lonji di es pamodi es ta fazeba kuzas mariadu. Envês di kel-li, el obi kes mau konsedju ki se amigus da-l. Kantu Zakarias, ki éra primu di Jioás, tenta koriji-l, Jioás manda mata-l. (2 Cró. 24:20, 21; Mat. 23:35) Kel-li foi un kuza gravi i un tolisi! Vida di Jioás kumesa dretu, má infilismenti el bira kóntra Jeová i el bira un asasinu. Dipôs se sérvus mata-l. (2 Cró. 24:22-25) Se vida ta sérba diferenti si el obiba ku Jeová i ku kes ki ta amaba Jeová. w23.09 9 ¶6
Sésta-fera, 13 di junhu
Para di ten medu. — Luk. 5:10.
Jizus sabia ma Pedru pode kontinuaba fiel. Pur isu, Jizus fla Pedru ku amor pa “para di ten medu.” Kunfiansa ki Jizus tinha na Pedru muda vida di Pedru. Dipôs Pedru ku se irmon André, bandona ses nogósiu di péska i es bira ta sigi Misías i Jeová abensua-s di txeu manera. (Mar. 1:16-18) Pedru tevi txeu spiriénsia sábi ta sigi Jizus. El odja Jizus ta kura algen duenti, ta tra dimónis i ti ta resusita mortus. (Mat. 8:14-17; Mar. 5:37, 41, 42) Pedru tanbê tevi un vizon di Jizus na se glória na Reinu. Pedru nunka ka skese di kel-li. (Mar. 9:1-8; 2 Ped. 1:16-18) Pedru odja kuzas ki nunka el ka imajina ma el ta odjaba. Di serteza, el fika txeu kontenti pamodi el ka dexa ninhun di kes sentimentu negativu ki el tinha pô-l ta perde kes benson li! w23.09 21 ¶4-5
Sábadu, 14 di junhu
Jizus responde-l: “N ka ta fla-u ti 7 bês, má ti 77 bês.” — Mat. 18:22.
Na primeru karta ki apóstlu Pedru skrebe, el uza palavras “amor fórti”. Kel tipu di amor li ta kubri ka sô alguns pekadu má “un monti pekadu.” (1 Ped. 4:8) Talvês Pedru lenbra di kel lison ki Jizus inxinaba el sobri púrdua txeu anu antis. Na kel ténpu, talvês Pedru ta atxaba ma el éra bon algen kantu el fla ma el ta purduaba se irmon “ti seti bês”. Má Jizus inxina-l, i anos tanbê, pa púrdua “ti 77 bês.” Kel-li krê fla ma nu ka debe konta kantu bês ki nu ta púrdua. (Mat. 18:21) Si é difísil pa bo sigi kel konsedju li, ka bu dizanima. Tudu sérvu di Jeová inperfeitu, alvês ta atxa ma é difísil púrdua. Un kuza inportanti gósi é faze kel ki bu ta konsigi pa púrdua bu irmon i faze pas ku el. w23.09 29 ¶12
Dumingu, 15 di junhu
N txoma Jeová i el responde-m. — Jon. 2:2.
Na bariga di kel pexi, Jonas tinha serteza ma Jeová ta obiba se orason di rapendimentu ki el faze ku umildadi i ma Jeová ta djudaba el otu bês. Dipôs, Jonas volta pa téra séku i el staba prontu pa seta i kunpri otu diziginason. (Jon. 2:10–3:4) Duránti un prubléma, dja bu xinti preokupadu di tal manera ki nen bu ka ta konsigi faze orason dretu? Ô bu ta xinti kansadu dimás pa studa? Lenbra ma Jeová ta intende bu situason dretu. Nton óras ki bu ta faze un orason sinplis, bu pode ten serteza ma Jeová ta da-u kel ki bu meste. (Efé. 3:20) Si lé i studa é difísil pa bo pamodi bu sta duenti, kansadu ô preokupadu dimás, bu pode tenta obi gravasons di Bíblia ô di publikasons ku bazi na Bíblia. Tanbê obi un múzika ô odja un vídiu na jw.org pode djuda-u. Jeová krê da-u forsa i el ta faze kel-li óras ki bu ta faze orason pa el i dipôs bu ta djobe respósta pa bus orason na Bíblia i na tudu kes otu kuza ki el ta da-nu. w23.10 13 ¶6; 14 ¶9
Sugunda-fera, 16 di junhu
Spritu santu ta mostra klaru ma ningen ka mostradu kaminhu pa kel lugar santu, timenti kel primeru ténda inda ta izistiba. — Ebr. 9:8.
Tabernáklu i kes ténplu ki fazedu dipôs na Jiruzalen, ta parseba ku kunpanheru. Pa déntu es tinha dôs párti ki ta txomadu di “Lugar Santu” i “Lugar Más Santu” i tinha un kurtina ki ta siparaba es. (Ebr. 9:2-5; Êxo. 26:31-33) Déntu di kel lugar Santu tinha un kandelabru di oru, un altar pa kema insénsu, un méza i kes pon sagradu. Éra sô ‘kes saserdóti ki skodjedu’ ki pode entraba la pa faze ses trabadju sagradu. (Núm. 3:3, 7, 10) Kel lugar Más Santu tinha un arka di kontratu ki éra di oru i ki ta reprizentaba prezénsa di Jeová. (Êxo. 25:21, 22) Éra sô saserdóti prinsipal ki pode entraba tras di kurtina un bês pa anu, na lugar Más Santu na Dia di Spiason. (Lev. 16:2, 17) El ta entraba la ku sangi di animal, pa oferese pa se própi pekadus i pa pekadus ki povu faze. Dipôs, Jeová mostra klaru kuzê ki ta siginifikaba kes dôs lugar li di tabernáklu. — Ebr. 9:6, 7. w23.10 27 ¶12
Térsa-fera, 17 di junhu
Nhos... ama kunpanheru. — Juan 15:17.
Na Palavra di Deus, txeu bês nu ta atxa kel mandamentu di “ama kunpanheru”. (Juan 15:12; Rom. 13:8; 1 Tes. 4:9; 1 Ped. 1:22; 1 Juan 4:11) Má, amor é un sentimentu déntu di nos ki ningen ka ta pode odja. Nton, modi ki otus algen pode sabe ma nu ta ama-s? Através di kuzas ki nu ta fla i ki nu ta faze. Ten txeu manera ki nu pode mostra nos amor pa irmons ku irmans. Odja alguns izénplu: ‘Nhos fla kunpanheru verdadi’. (Zac. 8:16) “Nhos mante pas ku kunpanheru.” (Mar. 9:50) “Nhos ser primeru na da ónra pa kunpanheru.” (Rom. 12:10) “Nhos resebe kunpanheru dretu”. (Rom. 15:7) “Nhos kontinua... ta púrdua kunpanheru”. (Kol. 3:13) “Nhos kontinua ta leba karga di kunpanheru”. (Gál. 6:2) “Nhos kontinua ta konsola kunpanheru”. (1 Tes. 4:18) “Nhos kontinua... ta djuda kunpanheru”. (1 Tes. 5:11) “Nhos ora pa kunpanheru”. — Tia. 5:16. w23.11 9 ¶7-8
Kuarta-fera, 18 di junhu
Nhos fika kontenti pamodi nhos speransa. — Rom. 12:12.
Tudu dia, nu ta toma disizons ki ta iziji pa nu ten txeu fé. Pur izénplu, nu ta toma disizons sobri kolégas, diverson, skóla, kazamentu, fidju i trabadju. É bon nu pergunta nos kabésa: ‘Disizons ki N ta toma ta mostra ma N ten serteza ma kel mundu li ta ben kaba i ma ka ta dura Deus ta ben traze se mundu novu? Ô N ta skodje faze kes mésmu kuza sima kes algen ki ta atxa ma mórti é fin di tudu?’ (Mat. 6:19, 20; Luk. 12:16-21) Nu ta toma bons disizon si nu bira nos fé más fórti ma mundu novu sta kuazi ta ben. Tanbê nu ta pasa pa prublémas ki ta iziji pa nu ten un fé fórti. Nu pode pasa pa pirsigison, un duénsa gravi ô otus kuza ki pode dizanima-nu. Na komésu, nu pode aguenta nos prubléma ku forsa. Má si kel prubléma dura, sima txeu bês ta kontise, nu meste ten un fé fórti pa aguenta firmi i kontinua ta sirbi Jeová ku alegria. — 1 Ped. 1:6, 7. w23.04 27 ¶4-5
Kinta-fera, 19 di junhu
Nhos faze orason sénpri. — 1 Tes. 5:17.
Jeová ta spera ma nu ta aji di akordu ku nos orason. Pur izénplu, un irmon pode pidi Jeová pa djuda-l tra uns dia di fólga di se trabadju pa el pode sisti kongrésu. Modi ki talvês Jeová pode responde kel orason li? El pode da kel irmon koraji ki el meste pa el ba pâpia ku se patron. Má simé, kel irmon ta meste bai ti se patron i pidi kes dia di fólga. Talvês el ta meste pidi txeu bês ô pa diskonta na dinheru ki el ta resebe fin di mês. Jeová ta spera ma nu ta kontinua ta ora sobri kes kuza ki sta preokupa-nu. Jizus fla ma alguns di nos orason ka ta respondedu lógu. (Luk. 11:9) Nton ka bu dizisti! Ora di korason i txeu bês. (Luk. 18:1-7) Óras ki nu faze si, nu ta mostra Jeová ma kel kuza é inportanti pa nos. Tanbê nu ta mostra nos fé na se kapasidadi di djuda-nu. w23.11 22 ¶10-11
Sésta-fera, 20 di junhu
Speransa ka ta diziludi-nu. — Rom. 5:5.
Jeová promete se amigu Abraon ma tudu algen ta resebeba un benson pa es através di se fidju. (Jén. 15:5; 22:18) Abraon tinha txeu fé na Deus, pur isu el tinha serteza ma kel promésa ki Deus faze-l ta ben kunpriba. Má simé, kantu Abraon tinha 100 anu i se mudjer 90 anu, inda es ka tinha fidju. (Jén. 21:1-7) Má, Bíblia ta fla: “Ku bazi na speransa, [Abraon] tinha fé ma el ta biraba pai di txeu nason di akordu ku kel ki fladu”. (Rom. 4:18) I sima bu sabe, kuzê ki Abraon staba ta spera kontise. El bira pai di Izaki, ki é kel fidju ki el staba ta spera dja tinha txeu ténpu. Pamodi ki Abraon tinha serteza ma Jeová ta kunpriba se promésa? Pamodi Abraon konxeba Jeová dretu, “el tinha tudu serteza ma Deus ta konsigi fazeba kel ki El prometeba.” (Rom. 4:21) Jeová fika kontenti ku Abraon i el txoma-l di justu pamodi se fé. — Tia. 2:23. w23.12 8 ¶1-2
Sábadu, 21 di junhu
Ken ki é fiel na poku tanbê é fiel na txeu, i ken ki é injustu na poku tanbê é injustu na txeu. — Luk. 16:10.
Un jóven ki é di kunfiansa ta kuida dretu di tudu se responsabilidadis. Pensa na izénplu perfeitu di Jizus. Nunka el ka dexa di kuida di se responsabilidadis. Envês di kel-li, el faze tudu kel ki Jeová manda-l, mésmu óras ki éra difísil pa el. El ta amaba pesoas, prinsipalmenti se disiplus i el da se vida pa es di livri vontadi. (Juan 13:1) Bu ta imita Jizus óras ki bu ta sforsa pa bu kunpri kalker diziginason ki bu dadu. Si bu ka ten serteza modi ki bu ta faze kel diziginason, ser umildi i pidi ajuda na irmons maduru. Nunka ka bu fika kontenti di faze poku. (Rom. 12:11) Envês di kel-li, tirmina kel diziginason ki bu dadu i faze-l “sima ki é pa Jeová envês di ómis.” (Kol. 3:23) É klaru ma bo é ka perfeitu, nton ser umildi i rekonhese kalker fadja ki bu da. — Pro. 11:2. w23.12 26 ¶8
Dumingu, 22 di junhu
Abensuadu é kel ómi ki ta kunfia na Jeová. — Jer. 17:7.
Nu fika kontenti kantu nu batiza i nu bira ta faze párti di família di Jeová. É un ónra ten es amizadi fórti ku Jeová. Nos tudu, nu ta konkorda ku salmista Davidi ki fla: ‘Filís é kel algen ki bu [Jeová] ta skodje i ki bu ta traze pa djuntu di bo, pa mora na entrada di bu kaza’. (Sal. 65:4) Jeová ka ta dexa tudu algen entra na se família. El ta skodje kes algen ki prova ma es krê ten un amizadi fórti ku el. (Tia. 4:8) Óras ki bu da bu vida pa Jeová i bu batiza, bu pode ten serteza ma el ta ben ‘baza un benson riba di bo ti ki ka falta más nada.’ (Mal. 3:10; Jer. 17:8) Batiza é sô komésu. Bu ta krê faze bu midjór pa bu vive di akordu ku bu votu di didikason, mésmu si bu pasa pa tentason ô bu fé podu na próva. (Ecl. 5:4, 5) Dja ki bo é disiplu di Jizus, bu ta faze bu midjór pa bu sigi se izénplu i tudu kel ki el inxina. — Mat. 28:19, 20; 1 Ped. 2:21. w24.03 8 ¶1-3
Sugunda-fera, 23 di junhu
Ómi ta dexa se pai ku se mai i el ta djunta ku se mudjer. — Jén. 2:24.
I si bo i bu maridu nhos ka gosta di pasa ténpu djuntu? Kuzê ki nhos pode faze? Pensa na izénplu di un lumi. Lumi ka ta bira grandi lógu ki el sendedu. Bu meste pô-l lenha pa el bira más grandi. Di mésmu manera, pamodi ki nhos ka ta kumesa ta pasa poku ténpu ku kunpanheru tudu dia? Nhos djobe manera di faze algun kuza ki nhos tudu gosta. (Tia. 3:18) Si nhos kumesa ku kuzas pikinoti, nhos amor pode bira fórti otu bês. Ruspetu é inportanti na kazamentu. El é sima ar ki ta djuda lumi sende. Sen ar, lumi ta paga faxi. Di mésmu manera, si un maridu ku mudjer ka ten ruspetu pa kunpanheru, ses amor pode fria faxi. Má, si maridu ku mudjer ta sforsa pa mostra ruspetu pa kunpanheru, es sta ta trabadja pa ses amor kontinua sendedu. Má lenbra ma, é ka si bu ta atxa ma bu sta ta mostra ruspetu, má é si ken ki bu sta kazadu ku el ta xinti ma bu sta ruspeta-l. w23.05 22 ¶9; 24 ¶14-15
Térsa-fera, 24 di junhu
Kantu preokupasons toma kónta di mi, bu konsola-m i bu pô-m ta fika kalmu. — Sal. 94:19.
Na Bíblia sérvus fiel di Deus pâpia di situasons ki es staba txeu preokupadu i ku medu pamodi ses inimigu ô otus provason. (Sal. 18:4; 55:1, 5) Di mésmu manera, nu pode sta ta pasa pa opozison na skóla, na trabadju, na família ô di govérnu. Nu pode tene medu di móre pamodi un prubléma di saúdi. Duránti kes situason li, nu pode xinti ma nu ka pode faze nada, sima un mininu ki ka ta pode rezolve se situason. Modi ki Jeová ta djuda-nu na situasons sima kes-li? El ta konsola-nu i el ta pô-nu ta fika kalmu. Nton tra ténpu pa bu faze orason i lé Palavra di Jeová sénpri. (Sal. 77:1, 12-14) Óras ki bu sta txeu preokupadu talvês kel primeru kuza ki bu ta pensa na faze é djobe ajuda di bu Pai ki sta na séu. Konta Jeová kuzê ki bu ten medu i kuzê ki bu sta preokupadu ku el. Dexa pa el pâpia ku bo i pa el konsola-u através di Bíblia. — Sal. 119:28. w24.01 24-25 ¶14-16
Kuarta-fera, 25 di junhu
Deus é kel ki ta da nhos puder... i el ta da nhos dizeju i forsa pa aji. — Flp. 2:13.
Motivason é txeu inportanti pa nu alkansa métas spritual. Óras ki bu ten un dizeju fórti di alkansa bu méta, bu ta sforsa txeu. I pode ser más fásil nu alkansa nos métas si nu ten motivason fórti. Nton, kuzê ki bu pode faze pa bu xinti más motivadu? Faze orason ta pidi más motivason. Jeová pode motiva-u através di se spritu santu pa bu txiga na bu méta. Alvês, nu ta poi un méta pamodi nu sabe ma nu debe faze-l i kel-li é un kuza dretu. Má nu pode ka ten kel dizeju di korason di txiga na el. Midita na kuzê ki Jeová dja faze pa bo. (Sal. 143:5) Apóstlu Paulu midita na grandi bondadi di Jeová pa el i kel-li motiva-l pa el trabadja txeu pa Jeová. (1 Kor. 15:9, 10; 1 Tim. 1:12-14) Di mésmu manera, si bu midita txeu na kuzê ki Jeová dja faze pa bo, bu ta fika ku más gana di alkansa bu méta. — Sal. 116:12. w23.05 27 ¶3-5
Kinta-fera, 26 di junhu
Nhos lova nómi di Jeová. — Sal. 113:1.
Nu ta dexa nos Pai na séu filís óras ki nu ta lova se nómi. (Sal. 119:108) Má kel-li krê fla ma nos Deus ki ten txeu puder é sima kes algen inperfeitu ki ta krê pa otus algen ilojia-s sô pa es pode xinti dretu? Nau. Óras ki nu ta lova Jeová, nu ta djuda prova ma tudu kes otu kuza ki Satanás fla sobri kada un di nos é mintira. El fla ma ninhun algen ka ta difende nómi di Jeová ku lialdadi. Satanás fla ma ninhun algen ka ta mante lial pa Deus óras ki el ta pasa pa provason. El fla ma nos tudu nu ta para di sirbi Jeová si nu oferesedu un kuza midjór. (Jó 1:9-11; 2:4) Má Jó, ki éra un sérvu fiel, prova ma Satanás é mintirozu. I nos? Kada un di nos pode skodje difende nos Pai i pô-l ta fika kontenti óras ki nu ta sirbi-l di manera fiel. (Pro. 27:11) É un ónra faze kel-li. w24.02 8-9 ¶3-5
Sésta-fera, 27 di junhu
Nhos poi fé na se profétas i tudu ta kóre dretu ku nhos. — 2 Cró. 20:20.
Dipôs di ténpu di Muizés i Juzué, Jeová uza alguns juís pa orienta se povu. Dipôs duránti ténpu di kes rei, Jeová skodje profétas pa orienta se povu. Kes rei fiel sigi konsedju di profétas. Pur izénplu, rei Davidi seta ku umildadi kantu proféta Natan koriji-l. (2 Sam. 12:7, 13; 1 Cró. 17:3, 4) Rei Jeozafá sigi konsedju di proféta Jaaziel, i el insentiva povu pa ‘poi fé na profétas di Deus’. (2 Cró. 20:14, 15) Kantu rei Ezekias staba preokupadu dimás, el djobe ajuda na proféta Izaías. (Isa. 37:1-6) Tudu bês ki kes rei li sigiba orientason di Jeová, el ta abensuaba es i el ta protejeba se povu. (2 Cró. 20:29, 30; 32:22) Fika klaru ma Jeová staba ta uza se profétas pa orienta se povu. w24.02 21 ¶8
Sábadu, 28 di junhu
Ka nhos faze sima es. — Efé. 5:7.
Satanás krê pa nu konvive ku pesoas ki ka ta djuda-nu sigi leis di Jeová. Nu ten ki lenbra ma nu ka ta konvive sô ku kes algen ki nu sta pértu di es. Tanbê nu pode konvive ku pesoas na redi sosial. Nu ka debe dexa mundu pô-nu ta pensa ma konportamentu seksual mariadu é normal. Nu sabe ma kel-li é ka verdadi. (Efé. 4:19, 20) Pur isu, é bon nu pensa na kes pergunta li: ‘N ta toma kuidadu pa N ka pasa ténpu dimás ku kolégas di trabadju, di skóla ô otus algen ki ka ta ruspeta leis justu di Jeová? N ta difende leis di Jeová ku koraji sikrê otus algen pode fla ma mi é ka toleranti?’ Sima 2 Timótiu 2:20-22 ta mostra, talvês nu meste toma kuidadu óras ki nu ta skodje nos amigu déntu di kongregason. Nu debe lenbra ma alguns irmon pode ka djuda-nu kontinua ta sirbi Jeová di manera fiel. w24.03 22-23 ¶11-12
Dumingu, 29 di junhu
Jeová ten txeu konpaxon. — Tia. 5:11.
Dja bu kustuma imajina modi ki Jeová é? Enbóra nu ka ta odja Jeová, Bíblia ta pâpia di el di txeu manera. Jeová ta txomadu di ‘sól i skudu’ i “un lumi ki ta kaba ku tudu kuza.” (Sal. 84:11; Ebr. 12:29) Un skritor di Bíblia fla ma Jeová é sima pédra di safira, féru ki ta brilha i arkuíris ki ta brilha. (Eze. 1:26-28) Dja ki nu ka ta konsigi odja Jeová, pode ser difísil nu kridita ma el ta ama-nu. Alguns algen ta atxa ma Jeová nunka ka ta ama-s pamodi kuzas ki es faze na pasadu. Jeová ta intende kes sentimentu li i modi ki es ta afeta-nu. Pa djuda-nu, el ta dexa-nu sabe através di Bíblia ma el é un Deus ki ten txeu konpaxon. Amor é kel palavra ki ta mostra más midjór ken ki Jeová é. (1 Juan 4:8) Jeová é amor. Tudu kuza ki el ta faze ten bazi na amor. Amor di Deus é txeu grandi i el ten txeu puder, ki el ta mostra-l ti pa kes ki ka ta ama-l. — Mat. 5:44, 45. w24.01 26 ¶1-3
Sugunda-fera, 30 di junhu
El ta falaba ku es la di kuluna di núven. — Sal. 99:7.
Jeová skodje Muizés pa tra israelitas di Ijitu i pa da-s próvas klaru, el uza un koluna di núven di dia i un koluna di lumi di noti. (Êxo. 13:21) Muizés sigi kel koluna ki leba israelitas pa mar Brumedju. Má dipôs, kes algen di Ijitu pirsigi kes israelita. Nton, kes israelita fika ku txeu medu pamodi es pensa ma kes algen di Ijitu ta mataba es. Má ka foi un éru. Jeová uza Muizés pa leba se povu ti la. (Êxo. 14:2) I kel-la da Jeová oportunidadi di mostra se puder di un manera ki poi pesoas ta fika dimiradu. (Êxo. 14:26-28) Duránti 40 anu, Muizés kontinua ta kunfia ma Jeová ta uzaba kel koluna pa giaba se povu na dizértu. (Êxo. 33:7, 9, 10) Jeová ta papiaba ku Muizés através di kel koluna, i Muizés ta flaba povu kuzê ki Jeová flaba el. Israelitas pode odjaba klaru ma Jeová staba ta uza Muizés pa giaba es. w24.02 21 ¶4-5