BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • mwbr18 agostu pp. 1-6
  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Matéria pa studa na runion Vida i pregason
  • Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2018
  • Subtémas
  • 6 TI 12 DI AGOSTU
  • 13 TI 19 DI AGOSTU
  • 20 TI 26 DI AGOSTU
  • 27 DI AGOSTU TI 2 DI SETENBRU
Matéria pa studa pa runion Vida i pregason — 2018
mwbr18 agostu pp. 1-6

Matéria pa studa na runion Vida i pregason

6 TI 12 DI AGOSTU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | LUCAS 17-18

“Mostra gratidon”

(Lucas 17:11-14 ) Na kaminhu pa Jiruzalen, el pasa entri Samaria ku Galilea. 12 Kantu el entra na un vila, 10 ómi ki tinha lépra ba nkontra ku el, má es fika lonji di el. 13 I es labanta vós, ta fla: “Jizus, Instrutor, ten mizerikórdia di nos!” 14 Kantu el odja-s, el fla-s: “Nhos bai i nhos mostra pa saserdótis.” Nton, timenti es staba ta bai, es fika linpu.

Bíblia di studu, nótas na Lu 17:12, 14

10 ómi ki tinha lépra: Na ténpu ki Bíblia skrebedu, kes algen ki tinha lépra ta fikaba djuntu, ô ta moraba djuntu na grupu, pa es pode djudaba kunpanheru. (2Rs 7:3-5) Lei di Deus ta izijiba pa es viveba siparadu di kes otu algen ki ka tinha lépra. Pa un leprozu avizaba otus algen ma el staba pértu, el debe gritaba ‘inpuru, inpuru’. (Le 13:45, 46) Kel leprozu fika lonji di Jizus sima ki Lei ta flaba. — Djobe Glossário, “Lepra; Leproso”.

nhos mostra pa saserdótis: Kantu Jizus staba na Téra el staba dibaxu di Lei i el ta setaba ma kes saserdóti inda ta binha di família di Aron. Pur isu Jizus ta flaba kes ki el kuraba di lépra pa es bai mostra pa saserdóti. (Mt 8:4; Mr 1:44) Di akordu ku Lei di Muizes, un saserdóti tinha ki djobeba si kel leprozu staba kuradu. Kel algen ki kuradu di lépra tinha ki viajaba ti ténplu i lebaba ofértas ki Lei ta izijiba. — Le 14:2-32.

(Lucas 17:15, 16 ) Un di es, kantu el odja ma el staba kuradu, el volta, ta da glória pa Deus ku vós altu. 16 I el nbaxa ku róstu na txon na pé di Jizus, ta agradise-l. I el éra samaritanu.

(Lucas 17:17, 18 ) Jizus responde i el fla: “Tudu kes 10 kuradu, kasí? Nton, undi ki kes otu 9 sta? 18 Ninhun di es ka volta pa da Deus glória, di fóra kel ómi li ki é di otu nason?”

w08 1/8 pp. 14-15 pars. 8-9

Pamodi ki nu debe mostra gratidon?

Má Jizus ka liga pamodi kes otu ka volta pa agradise? Kel stória ta fla: ‘Jizus responde i el fla: ‘Tudu kes 10 kuradu, kasí? Nton, undi ki kes otu 9 sta? Ninhun di es ka volta pa da Deus glória, di fóra kel ómi li ki é di otu nason?’’ — Lucas 17:17, 18.

Kes otu 9 leprozu es ka éra algen mau. Dja es mostraba frenti di otus algen ses fé na Jizus i es sigi se orientason di viajaba pa Jiruzalen pa ba aprizenta na saserdótis. Má, nbóra es da txeu valor pa kuzê ki Jizus faze pa es, es ka mostra gratidon pa el. Jizus fika tristi pamodi kel-la. I anos? Óras ki un algen trata-nu dretu nu ta fla-l obrigadu, i si ta fika dretu, nu ta manda-l un karton pa agradise?

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Lucas 17:7-10 ) “Kal di nhos, si nhos ten un skravu ta trabadja na kanpu ô ta kuida di ribanhu, ki ta fla-l óras ki el txiga di kanpu: ‘Ben faxi, ben kume na méza’? 8 Má, el ka ta fla-l: ‘Pripara-m algun kuza pa N janta, poi vental i sirbi-m ti ki N tirmina di kume i di bebe, i dipôs bu pode kume i bebe’? 9 Má el ta xinti ma el ten gratidon pa kel skravu pamodi el faze kel ki el mandadu? 10 Di mésmu manera, óras ki nhos faze tudu kuza ki nhos mandadu, nhos fla: ‘Anos é skravus ki ka ta sirbi. Kel ki nu faze é kel ki nu debe fazeba.’”

Bíblia di studu, nóta na Lu 17:10

ki ka ta sirbi: Ô “sen valor”. Jizus ka krê flaba ma kes skravu, ki éra se disiplus, debe atxaba ma es ka tinha valor. Kes palavra antis i dipôs di “ki ka ta sirbi”, ta da ideia ma skravus tinha ki ser umildi, sen fika ta pensa ma es éra algen spesial ô es tinha ki resebeba ilojius. Alguns algen ki ta studa txeu ta atxa ma kes palavra li é un izajeru, i ma es krê fla “anos é sô skravu i nu ka merese atenson spesial”.

(Lucas 18:8 ) N ta fla nhos: El ta toma medida pa es fazedu justisa faxi. Má, óras ki Fidju di Ómi txiga, el ta atxa kel fé li na Téra?”

Bíblia di studu, nóta na Lu 18:8

kel fé li: Ô “kel tipu di fé li”. Na língua gregu artigu difinidu ki ta parse antis di palavra ‘fé’, ta mostra ma Jizus sta papiaba di un tipu di fé, sima di kel viúva na ilustrason ki el konta. (Lu 18:1-8) Kel-li pode inklui ten fé na puder di orason i fé ma Deus ta faze justisa pa kes algen ki el skodje. Ta parse ma Jizus ka responde kel pergunta sobri fé, pa se disiplus pode pensaba na tipu di fé ki es tinha. Kel ilustrason sobri orason i fé éra inportanti pamodi Jizus dja papiaba di provasons ki se disiplus ta ben pasaba pa es. — Lu 17:22-37.

13 TI 19 DI AGOSTU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | LUCAS 19-20

“Prende di ilustrason di kes 10 mina”

(Lucas 19:12, 13 ) Nton, el fla: “Un ómi di família riku viaja pa un país lonji, pa el bira rei i dipôs pa el volta. 13 El txoma 10 di se skravus, el da-s 10 mina i el fla-s: ‘Nhos faze nogósiu ku kes mina li ti ki N volta.’

jy p. 232 pars. 2-4

Kel iIustrason di 10 mina

El fla: ‘Un ómi di família riku viaja pa un país lonji, pa el bira rei i dipôs pa el volta.’ (Lucas 19:12 ) Un tipu di viaji asi ta tomaba ténpu. Ta fika klaru ma Jizus é kel ‘ómi di família riku’ ki viaja pa un ‘país lonji’, ki é Séu, undi se Pai ta da-l puder pa ser rei.

Na kel ilustrason li, antis di kel ‘ómi di família riku’ viaja, el txoma 10 skravu i el da kada un di es un mina di prata, i el fla-s: ‘Nhos faze nogósiu ku kes mina li ti ki N volta.’ (Lucas 19:13 ) Un mina di prata éra dinheru ki tinha txeu valor. Un agrikultor meste trabadjaba uns três mês pa ganhaba un mina.

Kómu Jizus dja konparaba se disiplus ku trabadjadoris di kodjéta, talvês es ntende ma es éra sima kes 10 skravu na ilustrason. (Mateus 9:35-38 ) Klaru ki el ka pidi-s pa faze un kodjéta na kanpu. Má rezultadu di kodjéta é otus disiplu ki tanbê pode faze párti di Reinu di Deus. Disiplus ta uza dretu ses kuzas di valor pa djuda otus algen bira erderu di Reinu.

(Lucas 19:16-19 ) Nton, kel primeru txiga pértu di el i fla: ‘Sinhor, mina di nho rende más 10 mina.’ 17 El fla-l: ‘Bu faze dretu, skravu bon! Dja ki bu mostra ma bo é fiel na un asuntu txeu pikinoti, bu ta manda na 10 sidadi.’ 18 Nton, kel sugundu txiga, ta fla: ‘Sinhor, mina di nho da sinku mina.’ 19 El fla tanbê pa kel-li: ‘Bo tanbê, toma konta di sinku sidadi.’

jy p. 232 par. 7

Kel iIustrason di 10 mina

Si disiplus ntende ma es é sima kes skravu ki uza ses kuzas di valor di tudu manera ki es pode pa faze más disiplus, es pode fika diskansadu di sabe ma Jizus ta fika kontenti ku es. Es pode kúnfia tanbê ma Jizus ta rekonpensa ses sforsu. Klaru ki tudu disiplu di Jizus ka ten mésmu situason na vida, nen mésmu xansi ô kapasidadi. Má Jizus, ki ‘bira rei’, ta rekonhise i ta abênsua ses sforsu lial di faze disiplus. — Mateus 28:19, 20.

(Lucas 19:20-24 ) Má kel otu txiga, ta fla: ‘Sinhor, ale mina di nho li, ki N dexa sukundidu na un panu. 21 Pamodi N xinti medu di nho, dja ki nho é un ómi izijenti; nho ta tra kel ki nho ka guarda i nho ta kodje kel ki nho ka símia.’ 22 El fla-l: ‘Pa bus palavra N ta julga-u, skravu mau. Nton bu sabia ma mi é un ómi izijenti, ma N ta tra kel ki N ka guarda i ma N ta kodje kel ki N ka símia? 23 Nton, pamodi ki bu ka poi nha dinheru na un banku, asi óras ki N ben, N ta resebeba el ku jurus?’ 24 “Ku kel-li, el fla kes ki staba la: ‘Nhos tra-l kel mina i nhos da-l pa kel ki tene 10 mina.’

jy p. 233 par. 1

Kel iIustrason di 10 mina

Pamodi kel sravu ka trabadja pa omenta rikéza di reinu di se patron, el perde se mina. Apóstlus sta ta spéra pa Jizus ben governa na Reinu di Deus. Ku bazi na kuzê ki el fla kel últimu skravu, talvês es ntende ma si es ka trabadja ku npenhu es ta perde ses lugar na Reinu.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Lucas 19:43 ) Pamodi ta ben txiga na bo, dias ki bus inimigu ta ben faze na bu vólta un sérka di stakas ku pónta gudu, es ta serka-u i fitxa-u, di tudu ladu.

Bíblia di studu, nóta na Lu 19:43

sérka di stakas ku pónta gudu: Palavra khárax na língua gregu, ta parse sô na kel versíklu li na Skrituras gregu. El pode krê fla “padás di pó ô pósti ki ta uzadu pa serka un lugar; staka” i tanbê “sérka ki trópas ta faze ku stakas”. Palavras di Jizus kunpri na anu 70 D.J. kantu trópas di Roma, ki Titu éra ses xéfi, faze kel sérka di madera na vólta di Jiruzalen. Titu tinha três obijetivu: (1) ka dexa judeus fuji, (2) pô-s medu pa es ntrega kabésa i (3) pô-s pasa fómi pa es dizisti. Pa faze kel sérka fórti di madera na vólta di Jiruzalen, kes trópa di Roma korta tudu kes arvi di kel zóna.

(Lucas 20:38 ) El é Deus, ka di mórtus, má di bibus, pamodi, pa el, tudu es sta bibu.”

Bíblia di studu, nóta na Lu 20:38

pa el, tudu es sta bibu: Ô “na se manera di odja tudu es sta bibu”. Bíblia ta mostra ma kes ki sta bibu, má ka sta sirbi Deus, é sima si es sta mortu pa el. (Ef 2:1; 1Ti 5:6) Di mésmu manera, pa Jeová é sima si se sérvus fiel ki dja móre inda sta bibu, pamodi di sertéza el ta ben resusita-s. — Ro 4:16, 17.

20 TI 26 DI AGOSTU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | LUCAS 21-22

“Nhos salvason sta kuazi ta txiga”

(Lucas 21:25 ) “Tanbê, ta ben ten sinal na sól, na lua i na strélas; i na Téra, disgostu di nasons, ki ka ta sabe kuzê ki es ta faze pamodi barudju di mar i se ajitason.

kr p. 226 par. 9

Reinu di Deus ta kaba ku se inimigus

9 Kuzas ki ta kontise na séu. Jizus faze kel profesia li: ‘Sól ta bira sukuru, i lua ka ta da se lus, i strélas ta kai di séu’. Di sertéza, ningen ka ta ben djobe lus na kes xéfi di relijion pamodi es ka ta odjadu más kómu fonti di lus. Má Jizus staba ta pâpia tanbê di kuzas stranhu ki ta ben kontiseba na séu? Talvês sin. (Is 13:9-11; Joel 2:1, 30, 31 ) Modi ki pesoas ta ben reaji óras ki es odja kes kuza li ta kontise? Es ta ben xinti ‘disgostu’ pamodi es ‘ka ta sabe kuzê ki es ta faze’. (Lucas 21:25 ; Sof 1:17) Inimigus di Reinu di Deus, désdi ‘reis di Téra ti kes ki é skravu’ ‘ta ben fika sen forsa i xeiu di medu, ta spéra kuzas ki ta ben kontise’ i pur isu es ta buska proteson. Má, es ka ta atxa ninhun lugar suguru di sukundi pa es skapa di raiba di nos Rei. — Lucas 21:26; 23:30; Ap 6:15-17.

(Lucas 21:26 ) Pesoas ta fika sen forsa i xeiu di medu, ta spéra kuzas ki ta ben kontise na mundu interu, pamodi kes puder di séu ta sakudidu.

(Lucas 21:27, 28 ) I, nton, es ta ben odja Fidju di Ómi ta ben na un núven, ku puder i grandi glória. 28 Má, óras ki kes kuza li kumesa ta kontise, nhos fika sakédu i nhos labanta kabésa, pamodi nhos salvason sta kuazi ta txiga.”

w16.01 pp. 10-11 par. 17

Nhos kontinua ta ‘ama kunpanheru sima irmon’!

17 ‘Nu fika xeiu di koraji’. (Lé Hebreus 13:6.) Nos kunfiansa na Jeová ta da-nu koraji, ka ta nporta prublémas ki nu ta pasa pa es. Kel koraji li ta djuda-nu pensa di un manera puzitivu. Kel amor ki nu ta xinti pa kunpanheru sima irmon djuntu ku un atitudi puzitivu ta djuda-nu nkoraja i konsola nos irmons na fé. (1Te 5:14, 15) Mésmu óras ki mundu ben pasa pa kel momentu más difísil na grandi tribulason, nu ta konsigi ‘fika sakédu i nu ta labanta kabésa’ pamodi nu sabe ma nos salvason sta kuazi ta txiga. — Lucas 21:25-28.

w15 15/7 pp. 17-18 par. 13

‘Nhos salvason sta kuazi ta txiga’!

13 Modi ki kes kabritu ta ben reaji óras ki es ntende ma ‘distruison pa tudu ténpu’ sta spera-s? Es ta ben ‘da ku mô na petu, ku tristéza’. (Mt 24:30) Má modi ki irmons di Kristu i ses kunpanheru fiel ta ben reaji na kel momentu? Ku fé fórti na Jeová i na se Fidju, Jizus Kristu, es ta sigi kel órdi ki Jizus da: ‘Óras ki kes kuza li kumesa ta kontise, nhos fika sakédu i nhos labanta kabésa, pamodi nhos salvason sta kuazi ta txiga.’ (Lucas 21:28 ) Nu ta ben ten un atitudi puzitivu ku kunfiansa na nos salvason.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Lucas 21:33 ) Séu ku Téra ta pasa, má nhas palavra di ninhun manera ka ta pasa.

Bíblia di studu, nótas na Lu 21:33

Séu ku Téra ta pasa: Otus testu di Bíblia ta mostra ma séu ku Téra ta dura pa tudu ténpu. (Gén 9:16; Sal 104:5; Ec 1:4) Nton pode ntendedu ma na kel versíklu li, Jizus staba ta izajera pa splika ma mésmu ki un kuza inposível kontise, sima séu ku Téra pasa ô dexa di izisti, kuzas ki Jizus fla ta kunpri. (Konpara ku Mt 5:18.) Má li palavras séu ku Téra, pode krê fla kel séu ku Téra ki ta reprizenta algun kuza ki ta txomadu ‘kel séu ki tinha antis i kel téra ki tinha antis’ na Ap 21:1.

nhas palavra di ninhun manera ka ta pasa: Ô “nhas palavra di sertéza ka ta pasa”. Na língua gregu óras ki ta uzadu dôs palavra na negativu djuntu ku un vérbu é pa distaka klaru ma kel ideia ka ta setadu. Kel-li ta mostra ma palavras di Jizus ta kunpri ku sertéza.

(Lucas 22:28-30 ) “Má, anhos é kes ki fika ku mi na nhas provason; 29 i N ta faze ku nhos un kontratu pa un reinu, sima nha Pai faze un kontratu ku mi, 30 pa nhos pode kume i bebe na nha méza, na nha Reinu, i pa nhos xinta na tronus pa julga kes 12 tribu di Israel.

w14 15/10 pp. 16-17 pars. 15-16

Nhos ta ben bira ‘un reinu di saserdótis’

15 Dipôs ki Jizus manda se disiplus faze Komemorason di se mórti, el faze un kontratu ku se disiplus fiel, ki txeu bês ta txomadu di kontratu di Reinu. (Lé Lucas 22:28-30.) Kel kontratu li é diferenti di kes otu, pamodi na kes otu Jeová é un di kes párti di kontratu, má kel-li é un kontratu pesoal entri Jizus i se disiplus skodjedu ku spritu santu. Kantu Jizus fla, ‘sima nha Pai faze un kontratu ku mi’ talvês el staba ta pâpia di kontratu ki Jeová dja fazeba ku el pa el ser ‘saserdóti pa tudu ténpu sima Melkizideki.’ — He 5:5, 6.

16 Kes 11 apóstlu fiel ‘fika ku Jizus na se provasons’. Kel kontratu di Reinu ta daba es garantia ma es ta staba ku Jizus na Séu, ma es ta xintaba na tronus i ma es ta sérba rei i saserdóti. Má, é ka sô kes 11 apóstlu ki ta ben tinha kel priviléjiu li. Apóstlu Juan teve un vizon i el odja Jizus na se glória, i Jizus fla-l: ‘Kel ki ganha, N ta da-l un lugar pa el xinta ku mi na nha tronu, sima N ganha i N xinta ku nha Pai na se tronu.’ (Ap 3:21) Nton kontratu di Reinu fazedu ku 144 mil kriston skodjedu ku spritu santu. (Ap 5:9, 10; 7:4) Kel kontratu li ta sirbi di bazi legal pa es governa ku Jizus na Séu. Kel-li é sima un noiva di un família inportanti ki pode kaza ku un rei i el ta djuda se maridu governa. Na verdadi, Bíblia ta txoma kes kriston skodjedu di ‘noiva’ di Kristu, un ‘vírjen puru’ ki prometedu pa Jizus na kazamentu. — Ap 19:7, 8; 21:9; 2Co 11:2.

27 DI AGOSTU TI 2 DI SETENBRU

TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | LUCAS 23-24

“Sta prontu pa púrdua otus”

(Lucas 23:34 ) Má Jizus staba ta fla: “Nha pai, purdua-s, pamodi es ka sabe kuzê ki es sta ta faze.” Tanbê, es bota sórti pa dividi se ropas.

cl p. 297 par. 16

‘Pa konxe amor di Kristu’

16 Un otu manera inportanti ki Jizus imita amor di se Pai di manera perfetu é pamodi el staba ‘prontu pa púrdua’. (Salmo 86:5 ) El mostra se dizeju di púrdua mésmu kantu el staba na staka. Kantu Jizus staba kuazi ta móre, di un manera ki ta daba el vergónha, ku prégu na mô i na pé, di kuzê ki el pâpia? El pidi Jeová pa kastiga kes algen ki sta mataba el? Nau, un di kes últimu kuza ki Jizus fla éra: ‘Nha pai, purdua-s, pamodi es ka sabe kuzê ki es sta ta faze.’ — Lucas 23:34 #.

#Alguns kópia antigu di Bíblia ka ten kel últimu párti di Lucas 23:34. Má, kómu kes palavra ta parse na txeu otus kópia di Bíblia di kunfiansa, es ta parse na Tradução do Novo Mundo i na txeu otus traduson. É klaru ki Jizus sta papiaba di trópas di Roma ki prega-l na staka. Es ka sabeba kuzê ki es staba ta faze ô es ka liga ken ki Jizus éra. Kes xéfi di relijion ki poi Jizus ta matadu tinha más kulpa pamodi es sabeba kuzê ki es staba ta faze i es faze-l ku maldadi. Txeu di es nunka ka ta purduadu pa kuza ki es faze. — João 11:45-53.

(Lucas 23:43 ) I el fla-l: “Oji N ta fla-u ku tudu sertéza ma bu ta ben sta ku mi na Paraízu.”

g 2/08 p. 11 pars. 5-6

Deus ta púrdua pekadus gravi?

Jeová ka ta repara sô pekadu, má tanbê atitudi di kel algen ki peka. (Isaías 1:16-19 ) Pensa un poku na kes dôs kriminozu ki staba pregadu na staka na ladu di Jizus. É klaru ki tudu es dôs faze krimi gravi pamodi un di es rekonhise: ‘Nu sta ta resebe kel ki nu ta merese pa kuzas ki nu faze. Má kel ómi li [Jizus] ka faze nada mariadu.’ Kuzas ki kel kriminozu fla ta mostra ma dja el sabeba algun kuza sobri Jizus. I talvês kel konhisimentu li djuda-l muda se manera di pensa. El mostra kel-li na kel pididu ki el faze Jizus: ‘Lenbra di mi óras ki bu entra na bu Reinu.’ Modi ki Jizus reaji pa kel pididu di korason? El fla: ‘Oji N ta fla-u ku tudu sertéza ma bu ta sta ku mi na Paraízu.’ — Lucas 23:41-43.

Pensa na kel-li: na kes últimu palavra di Jizus antis di el móre, el mostra mizerikórdia pa un ómi ki rekonhise ma el mereseba móre pamodi kuzas ki el fazeba. Fórti kel-li ta nkoraja-nu! Nu pode ten sertéza ma Jizus i se Pai, Jeová, ta mostra konpaxon pa tudu kenha ki mostra ma dja el rapende di verdadi, ka ta nporta kuzê ki el fazeba antis. — Romanos 4:7.

(Lucas 24:34 ) i es staba ta fla: “Sinhor labantadu i el parse pa Simon!”

cl pp. 297-298 pars. 17-18

‘Pa konxe amor di Kristu’

17 Talvês un di kes izénplu di perdon di Jizus ki más ta mexe ku algen, é manera ki el trata apóstlu Pedru. É klaru ki Pedru tinha txeu amor pa Jizus. Na kel noti antis di Jizus móre, na dia 14 di nizan, Pedru fla-l: ‘Sinhor, N sta prontu pa N bai ku bo pa kadia i pa mórti tanbê.’ Má alguns óra dipôs, Pedru ti nega três bês ma el konxeba Jizus. Bíblia ta fla-nu kuzê ki kontise kantu Pedru nega Jizus pa tirseru bês: ‘Sinhor vira i el djobe Pedru déntu róstu’. Pedru fika txeu tristi pamodi pézu di pekadu ki el faze. Nton Pedru ‘sai di la i el txora ku txeu mágua.’ Más tardi na kel dia kantu Jizus móre, apóstlu Pedru talvês fika ta pensa si Jizus ta purduaba el ô nau. — Lucas 22:33, 61, 62.

18 Pedru ka spéra respósta txeu ténpu. Jizus resusitadu na dia 16 di nizan di palmanhan, i na kel mésmu dia el vizita Pedru. (Lucas 24:34; 1 Coríntios 15:4-8 ) Pamodi ki Jizus da Pedru atenson spesial mésmu dipôs di el jura ma el ka konxeba el? Talvês Jizus krê garantiba Pedru, ki dja rapendeba, ma inda el ta amaba el i ma el tinha txeu valor pa se Sinhor. Má Jizus faze inda más kuzas pa garantiba Pedru se amor.

Djobe jóias ki sta na Bíblia

(Lucas 23:31 ) Si es ta faze kel-li óras ki arvi sta verdi, kuzê ki ta kontise óras ki el seka?”

Bíblia di studu, nóta na Lu 23:31

óras ki arvi sta verdi, . . . óras ki el seka: Ta parse ma Jizus sta pâpia di nason di Israel. Es éra sima un arvi ki inda ka sekaba tudu, pamodi Jizus staba la i txeu judeu ta kriditaba na el. Má, Jizus staba kuazi ta matadu i kes judeu ki éra fiel ta sérba skodjedu ku spritu santu i es ta ben fazeba párti di Israel spritual. (Ro 2:28, 29; Gál 6:16) Dipôs ki kel-la kontise, nason di Israel ta moreba spritualmenti, sima un arvi séku. — Mt 21:43.

(Lucas 23:33 ) I kantu es txiga na kel lugar ki ta txomadu Kavera, es prega-l na staka na ladu di kes kriminozu, un na se ladu direita i otu na se ladu skérda.

Bíblia di studu, fotu

Prégu na un osu di kalkanhada

Kel-li é fotu di un osu di kalkanhada di algen ki pregadu ku un prégu di féru di 11,5 cm. (Djobe Folhetu di studu pa runion di mês di dizénbru di 2017, pájina 5.) Kel osu orijinal atxadu na 1968, kantu es staba ta koba na nórti di Jiruzalen. Kel osu é désdi ténpu ki Roma staba ta manda. Kuza ki es atxa ta prova ki tipu di prégu es ta uzaba pa prega algen na un staka di madera ti ki móre. Prégus ki kes trópa di Roma uza pa prega Jizus Kristu na staka pode ser sima kel ki sta na fotu. Kel pésa orijinal atxadu na un kaxa di pédra undi ki es ta poba osu di algen ki moreba, dipôs ki korpu dja disfazeba. Kel-li ta mostra ma kes algen ki es mataba na staka, tanbê es ta poba es na sipultura.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen