Matéria pa studa na runion Vida i pregason
1 TI 7 DI OTUBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | JOÃO 9-10
“Jizus ta kuida di se ovelhas”
(João 10:1-3 ) “N ta fla nhos ku tudu sertéza: Ken ki ka ta entra na kural di ovelhas pa pórta, má el ta subi pa otu lugar, é un ladron i un bandidu. 2 Má ken ki ta entra pa pórta é kel pastor di ovelhas. 3 Porteru ta abri-l pórta, i kes ovelha ta obi se vós. El ta txoma se ovelhas pa nómi i el ta leba-s pa fóra.
(João 10:11 ) Ami é kel bon pastor; kel bon pastor ta da se vida pa ovelhas.
(João 10:14 ) Ami é kel bon pastor. N konxe nhas ovelha, i nhas ovelha konxe-m,
Bíblia di studu, fotu
Kural di ovelhas
Un kural di ovelhas éra un sérka fetu di pédra ki ta sirbiba pa proteje ovelhas di ladron i di kes animal ki ta kume-s. Duránti noti, pastoris ta tinha ses ribanhu déntu kural pa es fikaba más suguru. Na ténpu ki Bíblia skrebedu, es ta fazeba kural ku paredis di pédra i sô ku un entrada. Txeu bês es tinha fórma i tamanhus diferentis, i es ka éra kubértu. (Núm 32:16; 1Sa 24:3; Sof 2:6) Juan pâpia di entra na un kural di ovelhas “pa pórta”, ki un “porteru” ta tomaba kónta. (Jo 10:1, 3) Tinha kes kural undi txeu pastor ta dexaba ses ribanhu pasa noti djuntu, i tinha un porteru ki ta fikaba la pa protejeba kes ovelha. Di palmanhan, kel porteru ta abriba pórta pa kes pastor. Kada pastor ta txomaba ses ovelha, i ovelhas ta konxeba vós di ses pastor i es ta sigiba el. (Jo 10:3-5) Jizus faze kel ilustrason li pa mostra modi ki el ta kuidaba di se disiplus. — Jo 10:7-14.
w11 15/5 pp. 7-8 par. 5
Famílias ki é kriston, nhos ‘mante sienti’
5 Kunfiansa i konhisimentu é dôs kuza ki ta izisti entri un pastor ku se ovelha. Pastor konxe dretu se ovelhas i ovelhas konxe i es ta kúnfia na ses pastor. Es ta konxe se vós i es ta obi ku el. Jizus fla: ‘N konxe nhas ovelha, i nhas ovelha konxe-m’. El konxe kongregason dretu. Palavra na língua gregu traduzidu pa “konxe” ta da ideia di “konxe un algen dretu.” Nos Bon Pastor konxe dretu kada un di se ovelhas. El sabe di nisisidadi di kada un di es, ses pontu fórti i ses pontu fraku. Ka ten nada di se ovelhas ki Jizus ka sabe. I ovelhas konxe dretu ses bon pastor i es ta kúnfia na manera ki el ta kuida di es.
(João 10:4, 5 ) Dipôs di tra tudu se ovelhas, el ta bai na ses frenti, i es ta sigi-l, pamodi es konxe se vós. 5 Di ninhun manera es ka ta sigi un stranhu, má es ta fuji di el, pamodi es ka konxe vós di stranhus.”
cf pp. 124-125 par. 17
‘El ka ta flaba es nada sen uza ilustrason’
17 George A. Smith skrebe na se livru The Historical Geography of the Holy Land (A Geografia Histórica da Terra Santa ) kuzê ki el odja ku se odju. El fla: “Alvês meiu-dia nu ta diskansaba na ladu di un posu di Judea i uns três ô kuatu pastor ta binha ku ses ribanhu. Kes ribanhu ta misturaba ku kunpanheru i nu ta perguntaba modi ki kes pastor ta konsigiba sipara-s otu bês. Má dipôs ki kes ovelha tirminaba di bebe i di brinka, kada un di kes pastor, ta subiba pa ladu diferenti di vali i kada un di es ta txomaba ses ovelha di ses manera. Kes ovelha ta siparaba di kunpanheru i es ta baba pa ses pastor, es ta saíba di la tudu organizadu sima ki es binha.” Jizus atxa un bon ilustrason pa inxina-nu ma nu debe rekonhise i obi ku kuzas ki el ta inxina i kúnfia na manera ki el ta toma kónta di nos. Di kel manera li, nu sta ta dexa nos “bon pastor” kuida di nos.
(João 10:16 ) “N ten otus ovelha, ki é ka di kel kural li; es tanbê N ten ki traze-s, i es ta obi ku nha vós i es ta bira un ribanhu sô, ku un pastor sô.
Bíblia di studu, nóta na Jo 10:16
traze: Ô “konduzi”. Na língua gregu vérbu ágo, ki é uzadu li, pode siginifika “traze” ô “konduzi”, ta dipende di situason. Atxadu un kópia antigu na língua gregu ki fazedu más ô ménus na anu 200 D.J. Kel dukumentu li ta uza vérbu gregu kuazi igual (synágo ) ki alvês ta traduzidu pa “djunta”. Sima kel Bon Pastor, Jizus ta djunta, orienta, proteje i da kumida pa kes ovelha ki ta faze párti di kel kural li (tanbê konxedu pa ‘ribanhu pikinoti’ na Lu 12:32) i se otus ovelha. Kes-li ta bira sô un ribanhu ki ta kuidadu pa sô un pastor. Kel konparason li ta distaka union ki ta izistiba entri sigidoris di Jizus.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(João 9:38 ) Kel ómi fla: “N ten fé na el, Sinhor! I el nbaxa se dianti.
Bíblia di studu, nóta na Jo 9:38
el nbaxa se dianti: Ô “faze-l un omenájen”. Na língua gregu óras ki ta uzadu vérbu proskynéo pa pâpia di un sirvisu ki ta fazedu pa un deus, el ta traduzidu pa “adora”. (Mt 4:10; Lu 4:8) Na kes versíklu antis i dipôs ta mostra ma kel ómi ségu ki kuradu, rekonhise Jizus kómu reprizentanti di Deus i el nbaxa se dianti. El ka ta atxaba ma Jizus éra sima Deus ô un algen ki el debe adoraba. Má pa el, Jizus éra ‘Fidju di Ómi’ sima dja staba skrebedu, kel Misías ku autoridadi ki ben di Deus. (Jo 9:35) Kantu el nbaxa frenti di Jizus, ta parse ma el faze sima kes algen na Skrituras Ebraiku ki ta nbaxaba óras ki es ta nkontraba ku profétas, reis ô otus algen ki ta reprizentaba Deus. (1Sa 25:23, 24; 2Sa 14:4-7; 1Rs 1:16; 2Rs 4:36, 37) Txeu bês, pesoas nbaxa dianti di Jizus pa mostra ma es ta rekonhiseba ma el tinha aprovason di Deus.
(João 10:22 ) Nton fazedu Fésta di Didikason na Jiruzalen. Éra ténpu di friu,
Bíblia di studu, nóta na Jo 10:22
Fésta di Didikason: Nómi di kel fésta na língua ebraiku é Hanuká (hhanukkáh ) ki ta siginifika “inaugurason; didikason”. El ta kumesaba na dia 25 di mês di kisleu, kuazi na fin di dizénbru (djobe Apêndice B15 ) i el ta duraba 8 dia. Kel fésta li éra pa torna komemora didikason di ténplu di Jiruzalen, ki kontise na anu 165 A.J. Rei di Síria Antíoco IV Epifânio mostra se disprézu pa Jeová, Deus di judeus, kantu el bira ténplu inpuru. Pur izénplu, el faze un altar riba di kel grandi altar, undi na ténpu antigu ta fazeda oférta kemadu tudu dia pa Jeová. Na dia 25 di mês di kisleu na anu 168 A.J., pa bira ténplu di Jeová más inpuru inda, Antíoco sakrifika un porku na altar i el manda spadja kaldu di kel karni di porku na ténplu interu. El kema portons di ténplu, el distrui kes sala di saserdótis i el leba ku el kel altar di oru, kel méza di kes pon i kel kandelabru di oru. Un ténpu dipôs, el faze otu didikason di ténplu di Jeová pa deus falsu Zeus di Olinpo. Dôs anu dipôs, Judas Makabeu toma kel sidadi i kel ténplu. Dipôs ki ténplu purifikadu, fazedu otu didikason na dia 25 di mês di kisleu na anu 165 A.J., três anu i meiu dipôs, na kel mésmu dia ki Antíoco faze se sakrifisiu pa Zeus na altar di ténplu. Es kumesa otu bês ta faze oférta kemadu pa Jeová tudu dia. Na Bíblia ka ten nada ki ta fla ma Jeová da kel vitória pa Judas Makabeu i ma el da-l orientason di modi ki el ta rekuperaba ténplu. Má Jeová dja uzaba ómis di nasons stranjeru, sima Siru di Pérsia, pa faze alguns kuza ki staba di akordu ku se vontadi. (Is 45:1) Konkluzon ki nu ta txiga é ki Jeová podia uzaba un ómi di se povu ki ta sirbiba el, pa faze Se vontadi. Bíblia ta mostra ma ténplu tinha ki staba prontu i ta funsiona pa pode kunpriba kes profesia ki tinha aver ku Misías, se trabadju di pregason i se sakrifisiu. I tanbê, pa kontinuaba ta oferese kes oférta ki lei ta izijiba, ti ki Misías ben aprizentaba Deus kel sakrifisiu más grandi ki éra da se vida pa umanus. (Da 9:27; Jo 2:17; He 9:11-14) Sigidoris di Kristu ka dadu órdi di komemora kel Fésta di Didikason. (Col 2:16, 17) Má tanbê, ka ten nada ki ta mostra ma Jizus i se disiplus kondena komemora kel fésta.
8 TI 14 DI OTUBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | JOÃO 11-12
“Imita konpaxon di Jizus”
(João 11:23-26 ) Jizus fla-l: “Bu irmon ta labanta.” 24 Marta responde-l: “N sabe ma el ta ben labanta na resureison, na últimu dia.” 25 Jizus fla-l: “Ami é resureison i vida. Ken ki mostra fé na mi, sikrê el móre, el ta ben vive otu bês; 26 i tudu algen ki sta bibu i ki mostra fé na mi, nunka más el ka ta móre. Bu ta kridita na kel-li?”
Bíblia di studu, nótas na Jo 11:24, 25
N sabe ma el ta ben labanta: Marta pensa ma Jizus staba ta pâpia di un resureison na futuru, na últimu dia. (Jo 6:39) Marta tinha txeu fé na promésa di resureison. Alguns xéfi di relijion di kel ténpu ki ta txomadu di saduseus, ta negaba ma ta tinha un resureison, nbóra Skrituras ta pâpia klaru di el. (Da 12:13; Mr 12:18) Tanbê tinha kes farizeu ki ta kriditaba ma alma ka ta móre. Marta sabia ma Jizus ta inxinaba sobri speransa di resureison i ti mésmu el resusita alguns algen, nbóra es ka pasaba txeu ténpu mortu sima Lázaru.
Ami é resureison i vida: Mórti i resureison di Jizus abri kaminhu pa mortus pode vive otu bês. Dipôs ki Jizus resusitadu, Jeová da-l puder ka sô pa resusita kes algen ki móre, má tanbê pa da vida pa tudu ténpu. Na Ap 1:18, Jizus fla ma el é ‘kel ki ta vive’, i ki ten ‘txabi di mórti i di Sipultura’. Nton, Jizus é speransa pa ken ki sta bibu i pa ken ki sta mortu. El promete ma el ta abri sipultura i el ta da vida pa kes ki móre, pa kes ki ta ba governa ku el na Séu i pa kes ki ta ser governadu pa el li na téra. — Jo 5:28, 29; 2Pe 3:13.
(João 11:33-35 ) Kantu el odja ma Maria ku kes judeu ki sta baba ku el sta ta txoraba, Jizus xinti mágua na korason i el fika tristi. 34 El pergunta: “Na undi ki nhos pô-l?” Es fla-l: “Sinhor, nhu ben li nhu ben odja.” 35 I Jizus kumesa ta txora.
Bíblia di studu, nótas na Jo 11:33-35
ta txoraba: Na língua gregu palavra “txora” txeu bês krê fla txora ku vós altu. Kel mésmu vérbu é uzadu pa pâpia di Jizus kantu el txora pamodi distruison di Jiruzalen ki staba pa ben. — Lu 19:41.
xinti mágua. . . i el fika tristi: Kes dôs palavra na língua gregu ki uzadu li ta mostra sentimentus fórti di Jizus na kel momentu. Vérbu na língua gregu traduzidu pa “xinti mágua” (embrimáomai ) txeu bês krê fla un sentimentu fórti. Na kel versíklu li ta mostra ma Jizus staba txeu tristi ki el jeme. Palavra na língua gregu pa “fika tristi” (tarásso ) krê fla xinti preokupason. Di akordu ku un studiozu, na kel situason li, el ta siginifika “provoka un sentimentu pa déntu; ki ta poi algen ta xinti txeu dór ô tristéza”. Kel mésmu vérbu gregu é uzadu na Jo 13:21 pa pâpia di modi ki Jizus xinti kantu el pensa ma Judas ta traíba el. — Djobe nóta di studu na Jo 11:35.
na korason: Ô “na spritu”. Palavra pneúma, na língua gregu, ta uzadu li pa pâpia di forsa ki ta ben di déntu i ki ta motiva un algen pa pâpia i faze kuzas di un manera. — Djobe Glossário, “Espírito ”.
kumesa ta txora: Kel palavra uzadu li (dakrýo ) é un vérbu ki ten aver ku palavra gregu “lágua”, ki ta uzadu na testus sima Lu 7:38; At 20:19, 31; He 5:7; Ap 7:17; 21:4. Ta parse ma kel vérbu li, sta pâpia más di lágua ki ta sai di odju envês di txora ku vós altu. Na Skrituras Gregu, kel vérbu ta uzadu sô na kel testu li, i el é diferenti di kel ki sta na Jo 11:33 (djobe nóta di studu) ki ta pâpia di txoru di Maria i di kes judeu. Jizus sabia ma el sta ba resusitaba Lázaru, má el fika txeu tristi di odja se amigus, ki el kreba txeu, ta sufri. El tinha txeu amor i konpaxon pa se amigus ki lágua sai-l di odju na frenti di tudu algen. Kel stória li ta dexa klaru ma Jizus ta ntende nos sentimentus óras ki móre un algen ki nu ta ama txeu.
(João 11:43, 44 ) Dipôs ki el fla kel-li, el grita riju: “Lázaru, sai pa fóra!” 44 Kel ómi ki staba mortu sai ku pé ku mô maradu na panu, i ku panu roladu na róstu. Jizus fla-s: “Nhos tra-l kes panu i nhos dexa-l bai.”
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(João 11:49 ) Má, un di es, Kaifás, ki éra saserdóti prinsipal na kel anu, fla-s: “Nhos ka sabe di nada,
Bíblia di studu, nóta na Jo 11:49
saserdóti prinsipal: Kantu nason di Israel éra livri, saserdótis prinsipal ta kontinuaba ku ses kargu duránti tudu ténpu di ses vida. (Núm 35:25) Má, duránti kel ténpu ki Inpériu di Roma ta mandaba na Israel, kes governanti ki es ta skodjeba, tinha puder di poi ô tra kes saserdóti prinsipal. (Djobe Glossário, “Sumo sacerdote ”.) Romanus skodje Kaifás pa sérba saserdóti prinsipal. El ta daba dretu i el ta manteba pas ku governantis di Roma. Di tudu kes otu saserdóti prinsipal ki staba antis di el, é el ki konsigi fika más ténpu na lugar di saserdóti prinsipal. El kumesa más ô ménus na anu 18, i el fika más ô ménus ti anu 36 D.J. Kantu Juan fla ma Kaifás éra saserdóti prinsipal di kel anu, ô, na anu 33, ta parse ma el staba ta pâpia di kel ténpu ki Kaifás éra saserdóti prinsipal i ki ta inkluiba tanbê kel anu ki Jizus matadu. — Djobe undi ki talvês ta fikaba kaza di Kaifás na Apêndice B12.
(João 12:42 ) Di kalker manera, ti mésmu txeu di kes xéfi di judeus poi fé na el, má pamodi farizeus, es ka ta flaba klaru, pa es ka botadu pa fóra di sinagóga;
Bíblia di studu, nóta na Jo 12:42
kes xéfi: Na língua gregu palavra “xéfi” ki uzadu li, krê fla algen ki ta fazeba párti di Sinédriu, kel tribunal más altu di judeus. Kel mésmu palavra ta uzadu na Jo 3:1 pa pâpia di Nikodemus, ki ta fazeba párti di kel tribunal.
botadu pa fóra di sinagóga: Ô “skumungadu; proibidu di entra na sinagóga”. Aposynágogos é un adijetivu na língua gregu ki uzadu sô na Jo 9:22; 12:42 i 16:2. Un algen ki koredu ku el di sinagóga ta ivitadu, ta disprezadu i el ka podia kolegaba ku otus judeu. Kel-li pode trazeba txeu prubléma pa sustentu di família. Sinagógas éra uzadu prinsipalmenti pa inxina, má tanbê es éra uzadu kómu tribunal di zóna ki tinha autoridadi pa da kastigu, sima da ku xikóti i pa skumunga. — Mt 10:17.
15 TI 21 DI OTUBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | JOÃO 13-14
“N dexa izénplu pa nhos”
(João 13:5 ) Dipôs, el poi agu na un basia i el kumesa ta laba se disiplus pé i ta linpa-s ku tuadja ki el tinha na sintura.
Bíblia di studu, nóta na Jo 13:5
laba se disiplus pé: Na Israel antigu, sandálias éra sapatu ki más es ta uzaba. Es éra sima un sóla ku tira maradu na pé i na odju pé. Pur isu ki pé di kes algen ki ta viajaba ta sujaba faxi, pamodi téra ô lama ki tinha na stradas i na kanpu. Asi, éra kustumu un algen tra se sandália óras ki el ta entraba na kaza di un otu algen. Kel dónu di kaza, ta ranjaba manera pa kel vizitanti labadu pé. Bíblia ta pâpia txeu di kel kustumu li. (Gén 18:4, 5; 24:32; 1Sa 25:41; Lu 7:37, 38, 44) Kantu Jizus laba pé di se disiplus, el pruveta kel kustumu pa inxina un lison di umildadi i di sta dispostu na sirbi otus.
(João 13:12-14 ) Nton, dipôs ki el laba-s pé i ki el poi se ropa, el xinta otu bês na méza i el fla-s: “Nhos ntende kuzê ki N faze pa nhos? 13 Nhos ta txoma-m di ‘Instrutor’ i ‘Sinhor’, i nhos sta sértu, pamodi ami é própi. 14 Nton, si ami, Sinhor i Instrutor, N laba nhos pé, nhos tanbê nhos debe laba pé di kunpanheru.
Bíblia di studu, nóta na Jo 13:12-14
debe: Ô “ten obrigason di”. Na língua gregu kel vérbu ki traduzidu pa “debe”, txeu bês el ta uzadu na asuntu ki ten aver ku dinheru, ki krê fla “debe algun kuza pa algen”. (Mt 18:28, 30, 34; Lu 16:5, 7) Li i na otus versíklu el ta uzadu más pa da ideia di ten obrigason di faze algun kuza. — 1Jo 3:16; 4:11; 3Jo 8.
(João 13:15 ) Pamodi N dexa izénplu pa nhos, nton sima N faze nhos, nhos debe faze tanbê.
w99 1/3 p. 31 par. 1
Kel ómi más inportanti faze un trabadju umildi
Kantu Jizus laba pé di se apóstlus, el inxina un grandi lison di umildadi. Pur isu, kristons ka debe xinti ma es é txeu inportanti i pensa ma otus sénpri ten ki sirbi-s. Nen es ka debe fika ta tenta ganha puzison, ónra i fama. Envês di kel-li, es debe sigi izénplu di Jizus, ki ben ‘ka pa ser sirbidu, má pa el sirbi i pa da se vida pa resgata un monti di algen.’ (Mateus 20:28 ) Na verdadi, kes ki ta sigi Jizus debe sta dispostu pa faze kes trabadju más umildi pa ses irmon.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(João 14:6 ) Jizus responde-l: “Ami é kaminhu, verdadi i vida. Ningen ka ta txiga na nha Pai si ka é através di mi.
Bíblia di studu, nóta na Jo 14:6
Ami é kaminhu, verdadi i vida: Jizus é kaminhu pamodi é sô através di el ki nu ta konsigi pâpia ku Deus na orason. Tanbê el é “kaminhu” pa umanus pode sta na pas ku Deus. (Jo 16:23; Ro 5:8) Jizus é verdadi pamodi el pâpia i el vive di akordu ku verdadi. Tanbê el kunpri txeu profesia ki ta mostra se papel prinsipal na kunpri promésas di Deus. (Jo 1:14; Ap 19:10) Kes profesia bira “‘sin’ [ô es kunpri] através di el”. (2Co 1:20) Jizus é vida pamodi, através di resgati, é posível umanus ten ‘vida di verdadi’ ô ‘vida pa tudu ténpu’. (1Ti 6:12, 19; Ef 1:7; 1Jo 1:7) Tanbê el ta ben ser “vida” pa milhons di algen ki ta ben ser resusitadu ku speransa di vive pa tudu ténpu na Paraízu. — Jo 5:28, 29.
(João 14:12 ) N ta fla nhos ku tudu sertéza: Ken ki mostra fé na mi ta ben faze tanbê kes óbra ki N ta faze. I el ta ben faze óbras más grandi ki kes-li, pamodi N sta bai nha kaminhu pa Pai.
Bíblia di studu, nóta na Jo 14:12
óbras más grandi ki kes-li: Jizus ka staba ta fla ma milagris ki se disiplus pode fazeba ta sérba más grandi ki kes milagri ki el faze. Envês di kel-li, ku umildadi, el rekonhise ma se disiplus ta fazeba ses trabadju di pregason i di inxina más txeu ki di sel. Se sigidoris ta pregaba na más lugaris, ta papiaba ku más algen i ta pregaba pa más ténpu ki el. Kes palavra di Jizus ta mostra klaru ma el ta speraba ma se sigidoris ta kontinuaba kel trabadju ki el kumesaba.
22 TI 28 DI OTUBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | JOÃO 15-17
“Nhos ka ta faze párti di mundu”
(João 15:19 ) Si nhos ta fazeba párti di mundu, mundu ta amaba nhos pamodi nhos é di sel. Má, dja ki nhos ka ta faze párti di mundu, má N skodje nhos di mundu, é pur isu ki mundu ta ôdia nhos.
Bíblia di studu, nóta na Jo 15:19
mundu: Kel palavra gregu kósmos na kel testu li, krê fla mundu di kes ki ka ta sirbi Deus ô kel sosiadadi injustu di umanus ki sta siparadu di Deus. Juan é úniku skritor di Invajélhus ki fla ma sigidoris di Jizus ka ta faze párti di mundu ô ka ta pertense mundu. Na kel últimu orason ki Jizus faze ku se apóstlus el fla kel-li más dôs bês. — Jo 17:14, 16.
(João 15:21 ) Má es ta ben faze tudu kes kuza li kóntra nhos pamodi nha nómi, pamodi es ka konxe Kel ki manda-m.
Bíblia di studu, nóta na Jo 15:21
pamodi nha nómi: Na Bíblia palavra “nómi” krê fla kel algen ki ten kel nómi, se fama i tudu ki el ta reprizenta. Tanbê na kazu di Jizus, se nómi ta reprizenta autoridadi i puzison ki se Pai da-l. (Mt 28:18; Fil 2:9, 10; He 1:3, 4) Jizus splika pamodi ki pesoas di mundu ta ben fazeba kuzas kóntra kes ki ta sigi-l: pamodi es ka konxe Kel ki manda-l. Konxe Deus ta djudaba es ntende i rekonhise kuzê ki nómi di Jizus ta reprizenta. (At 4:12) Kel-li ta inklui kel puzison di Jizus kómu Governanti diziginadu pa Deus, Rei di tudu rei i kel algen ki tudu algen debe obi ku el pa pode ten vida pa tudu ténpu. — Jo 17:3; Ap 19:11-16; konpara ku Sal 2:7-12.
(João 16:33 ) N fla nhos kes kuza li, pa nhos pode ten pas através di mi. Na mundu nhos ta ten prublémas, má nhos ten koraji! N vense mundu.”
it-1 p. 557 par. 3
Koraji
Un kriston meste ten koraji pa ka ser influensiadu pa manera di pensa i di aji di mundu, ki é inimigu di Jeová Deus. Tanbê el meste koraji pa el mante fiel pa Jeová, mésmu ki el ten ki nfrenta ódiu di kel mundu li. Jizus Kristu fla se disiplus: ‘Na mundu nhos ta ten prublémas, má nhos ten koraji! N vense mundu.’ (Jo 16:33) Fidju di Deus nunka ka dexa mundu influensia-l, má el vense mundu pamodi el ka faze ninhun kuza sima ta fazedu na mundu. Jizus Kristu dexa un bon izénplu di algen ki vense mundu i mante fiel ti fin di se vida. Kel-li pode da-nu koraji pa nu imita-l na manera ki nu ta mante siparadu i sen mantxa di es mundu. — Jo 17:16.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(João 17:21-23 ) pa tudu es ser un, sima abo, nha Pai, bu sta unidu ku mi i ami N sta unidu ku bo, pa es tanbê sta unidu ku nos, asi pa mundu pode kridita ma é bo ki manda-m. 22 N da-s glória ki bu da-m, pa es pode ser un, sima nos é un. 23 Ami unidu ku es, i bo unidu ku mi, pa es sta konpletamenti unidu, pa mundu sabe ma bu manda-m i bu ama-s sima bu ama-m.
Bíblia di studu, nótas na Jo 17:21-23
ser un: Ô “sta unidu”. Jizus ora pa se sigidoris verdaderu bira “un”, ô unidu pa trabadja djuntu ku mésmu obijetivu. Di kel manera li, es ta sérba “un” sima Jizus ku se Pai ki tanbê éra “un” pamodi es ta pensa di mésmu manera i es ta djuda kunpanheru. (Jo 17:22; Jo 10:30; 17:11) Na 1Co 3:6-9, Polu pâpia di kel tipu di union li, ki ta izistiba entri kristons ki ta trabadja ku kunpanheru i ku Deus.
sta konpletamenti unidu: Ô “tudu unidu”. Na kel versíklu li Jizus mostra ma konpletamenti unidu ten aver ku ser amadu pa Pai. Kel-li sta di akordu ku Col 3:14, ki ta fla ma: ‘Amor é kel ligason perfetu di union.’ Sta konpletamenti unidu, ka krê fla ma ka ten ninhun diferénsa entri sigidoris di Jizus. Es ta kontinua ta ser diferenti na manera di ser, na konsénsia, na kapasidadi di faze kuzas i na ábitus. Má es é unidu na kuzas ki es ta kridita, ki es ta faze i ki es ta inxina. — Ro 15:5, 6; 1Co 1:10; Ef 4:3; Fil 1:27.
(João 17:24 ) Nha Pai, N krê pa kes ki bu da-m sta ku mi na undi ki N sta, pa es odja kel glória ki bu da-m, pamodi bu ama-m antis di fundason di mundu.
Bíblia di studu, nóta na Jo 17:24
fundason di mundu: Na língua gregu, palavra pa ‘fundason’ na He 11:11, ta traduzidu pa ‘ten’, i el ta uzadu djuntu ku ‘fidju’. Na es versíklu uzadu palavras “fundason di mundu”, ki ta parse ma krê fla kantu ki fidjus di Adon ku Eva nase. Jizus uza palavras ‘fundason di mundu’ kantu el sta papiaba di Abel, ki ta parse ma é primeru algen ki merese salvason i primeru ki se nómi ‘skrebedu na rolu di vida désdi fundason di mundu’. (Lu 11:50, 51; Ap 17:8) Kes palavra li, ki Jizus fla na orason, tanbê ta konfirma ma dja ten un monti ténpu, mutu antis di Adon ku Eva ten fidju, ki Deus dja ta amaba se úniku Fidju.
29 DI OTUBRU TI 4 DI NOVÉNBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | JOÃO 18-19
“Jizus da tistimunhu di verdadi”
(João 18:36 ) Jizus responde: “Nha Reinu ka ta faze párti di es mundu. Si nha Reinu ta fazeba párti di es mundu, nhas ajudanti ta brigaba pa es ka ntregaba mi pa judeus. Má, sima sta klaru, nha Reinu é ka di li.”
(João 18:37 ) Pur isu, Pilátus pergunta-l: “Má, nton, abo é rei?” Jizus responde: “É nho ki sta fla ma mi é rei. É pa kel-li ki N nase i é pa kel-li ki N ben mundu, pa N da tistimunhu di verdadi. Tudu kel ki sta di ladu di verdadi ta obi nha vós.”
Bíblia di studu, nótas na Jo 18:37
da tistimunhu: Na Skrituras Gregu, palavras gregu traduzidu pa “da tistimunhu” (martyréo ), “tistimunhu” (martyría ) i “tistimunha” (mártys ) ten txeu siginifikadu. Kes palavra li ta uzadu pa da ideia di “da tistimunhu sobri kuzas ki un algen odja ô konxe dretu”, má tanbê pode inklui ideia di “fla; konfirma; pâpia dretu di”. Jizus da tistimunhu di verdadi kantu el pâpia verdadi di kuzas ki el tinha sertéza. Tanbê el vive di un manera ki ta provaba kes profesia i promésa di se Pai. (2Co 1:20) Deus dja flaba txeu kuza sobri Reinu i se Rei, ki é Jizus. Duránti tudu se vida na Téra, inda más kantu el da se vida kómu resgati, Jizus kunpri tudu profesias sobri el, ti mésmu kes kuza ki sta na kontratu di Lei, ki éra sima sónbra ô izénplu di kuzê ki sta ben kontiseba ku el. (Col 2:16, 17; He 10:1) Asi, nu pode fla ma Jizus ‘da tistimunhu di verdadi’ na kuzas ki el fla i na kuzas ki el faze.
verdadi: Jizus ka staba ta pâpia di verdadi na sentidu jeral, má di verdadi sobri vontadi di Deus. Un kuza inportanti di vontadi di Deus, é ki Jizus, kel ‘fidju di Davidi’, ta sirbi kómu Saserdóti Prinsipal i Rei di Reinu di Deus. (Mt 1:1) Jizus splika ma motivu prinsipal di el ben pa mundu, di vive na Téra, i di se pregason, éra pâpia di verdadi sobri kel Reinu. Anjus tanbê pâpia di un mensaji kuazi igual, antis i kantu Jizus nase na Belen di Judea, na sidadi ki Davidi nase. — Lu 1:32, 33; 2:10-14.
(João 18:38a ) Pilátus fla-l: “Kuzê ki é verdadi?”
Bíblia di studu nóta na Jo 18:38a
Kuzê ki é verdadi? Kantu Pilátus faze kel pergunta li, ta parse ma el ka staba ta fla di “kel verdadi” ki Jizus flaba na kel óra, ma el staba ta fla di verdadi na sentidu jeral. (Jo 18:37) Si kel pergunta ki Pilátus fazeba éra sinseru, é klaru ki Jizus ta respondeba el. Má, talvês Pilátus ka staba ta spéra un respósta. Pode ser ki di manera finjidu i sen kridita, el staba ta fla: “Verdadi? Kel-li é kuzê? Verdadi ka ten!” Pilátus nen ka spéra pa Jizus da-l respósta i el sai pa ba pâpia ku kes judeu.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(João 19:30) Nton kantu Jizus toma kel vinhu vinagradu, el fla: “Dja sta fetu!” i el baxa kabésa, el ntrega se spritu.
Bíblia di studu, nóta na Jo 19:30
el ntrega se spritu: Ô “el da se últimu folgu; el para di respira.” Palavra “spritu” (ki na língua gregu é pneúma ) ta da ideia di “folgu” ô “forsa di vida”. Kuzas ki Mr 15:37 i Lu 23:46 ta fla, ta apoia kel ideia li, pamodi es ta uza ekpnéo (ki siginifika respira), ki é un vérbu na língua gregu ki ta traduzidu pa “móre” ô, sima nóta di rodapé ta fla, “el da se últimu folgu”. Alguns ta fla ma kel palavra gregu ki uzadu li, ki ta traduzidu pa “ntrega”, krê fla ma Jizus disidi para di vive, dja ki tudu kuza dja staba fetu. Di livri vontadi ‘el da se vida ti ki el móre’. — Is 53:12; Jo 10:11.
(João 19:31 ) Dja ki éra dia di Priparason, pa kes korpu ka fikaba na staka na sábadu (pamodi kel sábadu éra un grandi sábadu), kes judeu pidi Pilátus pa el mandaba kebra pérnas di kes ómi i pa tra kes korpu.
Bíblia di studu, nóta na Jo 19:31
kel sábadu éra un grandi sábadu: Pa judeus, dia 15 di mês di nizan, kel dia dipôs di Páskua, éra sénpri un sábadu, ka ta nportaba na ki dia di simana el ta kaíba. (Le 23:5-7) Óras ki kel dia dipôs di Páskua ta kaíba na un sábadu, el ta sérba “un grandi” sábadu. (Kel sábadu di simana éra kel sétimu dia di simana na kalendáriu di judeus. El ta kumesaba na sésta-fera, óras ki sól ta kanbaba i el ta baba ti sábadu, óras ki sól kanba.) Dja ki kel dia dipôs ki Jizus móre ta txomadu di grandi sábadu, nton el móre na un sésta-fera. Entri anu 31 i anu 33, úniku anu ki dia 14 di nizan kai na un sésta-fera foi na anu 33. Nton, kel-li ta mostra klaru ma Jizus móre na dia 14 di nizan di anu 33.