Matéria pa studa na runion Vida i pregason
3 TI 9 DI AGOSTU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ÊXODO 13-14
“Nhos aguenta firmi i nhos odja salvason di Jeová”
(Êxodo 14:13, 14 ) Nton, Muizés fla povu: “Ka nhos xinti medu. Nhos aguenta firmi i nhos odja salvason di Jeová, ki el ta ben faze pa nhos oji. Pamodi nunka más nhos ka ta ben odja kes genti di Ijitu ki nhos sta ta odja oji. 14 Jeová ta briga pa nhos, i nhos ta fika kétu na nhos lugar.”
Muizés, un ómi ki mostra fé
Muizés talvês nen ka ta imajinaba ma Deus staba kuazi ta abri Mar Burmedju pa israelitas pode skapaba. Má, Muizés tinha sertéza ma Deus ta fazeba algun kuza pa proteje Se povu. I Muizés kreba pa israelitas tinha mésmu sertéza tanbê. ‘Muizés fla povu: “Ka nhos xinti medu. Nhos aguenta firmi i nhos odja salvason di Jeová, ki el ta ben faze pa nhos oji. Pamodi nunka más nhos ka ta ben odja kes genti di Ijitu ki nhos sta ta odja oji.”’ (Êxodo 14:13 ) Nton, Muizés konsigi poi fé di israelitas bira más fórti? Klaru ki sin, pamodi Bíblia ta fla: ‘Pamodi fé, es pasa na Mar Burmedju sima na txon séku’. (Hebreus 11:29 ) Fé ki Muizés mostra djuda-l i djuda tanbê tudu kes algen ki sigi se izénplu.
(Êxodo 14:21, 22 ) Nton, Muizés stika mô pa riba di mar, i Jeová uza un béntu fórti di lésti duránti kel noti interu, pa poi mar ta râkua, i el poi fundu di mar ta bira téra séku, i kes agu fika divididu. 22 Asi, israelitas pasa na téra séku, na meiu di mar, timenti kes agu staba sima un paredi grandi na ses direita i na ses skérda.
Un Deus Tudu-Poderozu ki ta preokupa ku otus
13 Lé Êxodo 14:19-22. Imajina ma bu staba la djuntu ku israelitas. Na un ladu, staba trópas di Faraó i na kel otu ladu, staba Mar Burmedju. Bu ka ten undi bai. Dirapenti, Jeová faze un milagri. El poi kel núven ta bai fika tras di kanpamentu, entri nhos i kes genti di Ijitu. Kel núven, fika ta poi ladu di gentis di Ijitu tudu sukuru, má kanpamentu staba ku lus. Nton, bu odja Muizés ta stika mô pa riba di mar. Un béntu lésti abri un kaminhu grandi na meiu di mar ti kel otu ladu. Di un manera organizadu, abo, bu família i bus animal ta kumesa ta anda na meiu di mar, djuntu ku povu. Má lógu bu ta da kónta di un kuza stranhu: na meiu di mar ka sta lama i nen ka sta skorega. Txon sta séku i faxi di anda na el. Pur isu, mésmu kes algen ki ta anda divagar, konsigi txiga dretu i suguru na kel otu ladu di mar.
(Êxodo 14:26-28 ) Nton, Jeová fla Muizés: “Stika mô riba di mar, pa agu pode volta pa riba di gentis di Ijitu, riba di ses kabalu di géra i di ses ómi ki sta montadu na es.” 27 Kel óra Muizés stika se mô riba di mar i, kantu manxe, mar fika otu bês sima staba antis. Trópas di Ijitu tenta skapa di kes agu, má Jeová kaba ku gentis di Ijitu déntu di kel mar. 28 Kes agu volta i kubri kes karu di géra i tudu kes trópa di Faraó ki staba montadu na kabalu, ki entra na mar tras di israelitas. Ninhun di es ka dexadu skapa.
w09 15/3 p. 7 pars. 2-3
Ka bu skese di Jeová
Timenti gentis di Ijitu staba dizorientadu pamodi ses karu di géra straga, tudu kes israelita konsigi txiga na kel otu ladu di mar. Dipôs, Muizés stika mô riba di Mar Burmedju. Nton, Jeová poi kes paredi di agu, ki éra sima un koredor, kai. Milhons di tonelada di agu kai riba di Faraó ku se trópas i foga-s. Ninhun di kes inimigu ka skapa. Israel staba livri! — Êxo. 14:26-28; Sal. 136:13-15.
Notísias sobri kel kuza li, poi kes nason ki ta fikaba na vólta di Israel fika ku txeu medu pa txeu ténpu. (Êxo. 15:14-16) Dipôs di 40 anu, Raabi di Jerikó, fla dôs israelita: ‘Tudu algen ki ta mora na kel téra li sta dizanimadu pamodi nhos. Pamodi nu obi fladu modi ki Jeová seka kes agu di Mar Burmedju nhos dianti kantu nhos sai di Ijitu’. (Jos. 2:9, 10) Kes nason ki ka ta adoraba Jeová tanbê ka skese di modi ki Jeová salva se povu. É klaru ki Israel tinha inda más motivu pa lenbra di Jeová.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Êxodo 13:17 ) Kantu Faraó manda povu pa bai se kaminhu, Deus ka leba-s pa kaminhu di téra di filisteus, nbóra éra más pértu. Pamodi Deus fla: “Talvês óras ki povu odja géra, es pode muda di ideia i volta pa Ijitu.”
it-2 p. 51
Stradas
Désdi ténpu antigu, kes strada prinsipal i kes otu strada, ki ta inkluiba kes kaminhu ki ta uzada pa nogósiu, ta ligaba kes sidadi i kes reinu na zóna di Palestina. (Núm 20:17-19; 21:21, 22; 22:5, 21-23; Jos 2:22; Jz 21:19; 1Sa 6:9, 12; 13:17, 18; djobe ESTRADA REAL.) Kel ki ta atxadu ma éra kaminhu prinsipal, ta saíba di Ijitu ta baba ti Gaza i Askalon, ki éra sidadis di filisteus, i ta viraba poku-poku pa nordésti na direson di Mejidu. El ta kontinuaba ti Azor, na nórti di mar di Galilea, i dipôs el ta baba ti Damasku. Kel kaminhu li, ki ta pasaba na Filístia, éra kel kaminhu más pértu di Ijitu ti kel téra ki Deus prometeba israelitas. Má ku bondadi, Jeová gia israelitas pa un otu kaminhu pamodi el ka kreba pa es fikaba dizanimadu si filisteus atakaba es. — Êx 13:17.
(Êxodo 14:2 ) “Fla israelitas pa es volta i pa es arma téndas na frenti di Pi-Airoti, na meiu di Migdol ku mar, dianti di Baal-Zefon. Es debe arma téndas djuntu di mar, dianti di Baal-Zefon.
it-2 p. 77 pars. 5-6
Êxodo
Na undi ki Mar Burmedju divididu pa Israel pode pasaba?
É interesanti ki dipôs ki israelitas txiga na sugundu párti di ses viaji, na Etan, ‘na undi ki dizértu ta kumesa’, Deus manda Muizés ‘pa es volta i pa es arma téndas na frenti di Pi-Airoti, djuntu di mar.’ Kel disizon li ta poba Faraó ta pensa ma israelitas staba ‘ta anda sen rumu’. (Êx 13:20; 14:1-3) Kes studiozu ki ta atxa ma ta parse ma israelitas bai pa kaminhu di el Haj, ta splika ma vérbu “volta” na língua ebraiku é pa distaka, i el ka krê fla sô “disvia”, má el krê fla volta otu bês ô peloménus faze un disviu grandi. Es ta fla ma kantu ki israelitas txiga na nórti di baía grandi di Suez es muda ses kaminhu i es da vólta pa ladu ésti di Jebel ‘Ataqah, ki é un grupu di montanhas ki ta fika pértu di ladu oésti di kel baía grandi. Un grupu grandi sima israelitas, ka ta atxaba ninhun manera di sai faxi di kel lugar ki es staba si es pirsigida di ladu nórti, i di es manera es ta fikaba serkadu i mar ta tadjaba es kaminhu.
Tradison di judeus di primeru séklu ta apoia kel ideia li. (Djobe PI-HAIROTE.) Má, más inportanti inda, é ki kel ideia li sta di akordu ku Bíblia, nbóra txeu ideia di kes studiozu ka sta di akordu ku Bíblia. (Êx 14:9-16) Ta parse ma kel lugar ki israelitas pasa na meiu di mar éra lonji di undi ki kel baía grandi ta tirmina (ô ladu oésti di Mar Burmedju). Asi, éra difísil pa trópas di Faraó konsigi pasaba na pónta di kel baía grandi i pega israelitas di kel otu ladu. — Êx 14:22, 23.
10 TI 16 DI AGOSTU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ÊXODO 15-16
“Kanta pa lova Jeová”
(Êxodo 15:1, 2 ) Na kel ténpu, Muizés ku israelitas kanta kel kántiku li pa Jeová: “Dexa-m kanta pa Jeová, pamodi el ganha ku txeu glória. El bota kabalu na mar djuntu ku kel ki staba montadu na el. 2 Jah é nha forsa i nha puder, pamodi el bira nha salvason. É kel-li ki é nha Deus, i N ta lova-l; kel Deus di nha pai, i N ta da-l glória.
w95 15/10 p. 11 par. 11
Pamodi ki nu debe ruspeta Deus verdaderu gósi?
11 Pa kes algen ki ta adora-l, Jeová ganha ku txeu glória i el bira se nómi txeu konxedu kantu el distrui kes trópa di Ijitu. (Josué 2:9, 10; 4:23, 24 ) Se nómi dadu mutu más glória ki kes deus falsu di Ijitu ki ka tinha puder i ki ka konsigi salva kes algen ki ta adoraba es. Kunfia na ses deuzis, na ómi i na forsa di trópas traze txeu diziluzon. (Salmo 146:3 ) Nu ka ta fika dimiradu ma israelitas xinti gana di kanta pa lova kel Deus bibu ku palavras ki ta mostra ma es tinha ruspetu pa el, kel ki ten puder pa salva se povu!
(Êxodo 15:11 ) Ó Jeová, kal di kes deus ki é sima bo? Kenha ki ta mostra ma el é kel más santu, sima bo? Abo é kel ki debe ruspetadu i lovadu ku kántikus, kel ki ta faze kuzas ki ta poi algen dimiradu.
(Êxodo 15:18 ) Jeová ta ben ser rei i governa pa tudu ténpu.
w95 15/10 pp. 11-12 pars. 15-16
Pamodi ki nu debe ruspeta Deus verdaderu gósi?
15 Si nu salvaba djuntu ku Muizés, di sertéza nu ta xintiba gana di kanta: ‘Ó Jeová, kal di kes deus ki é sima bo? Kenha ki ta mostra ma el é kel más santu, sima bo? Abo é kel ki debe ruspetadu i lovadu ku kántikus, kel ki ta faze kuzas ki ta poi algen dimiradu.’ (Êxodo 15:11 ) Dja ten txeu ténpu ki kel ideia li sobri Deus sta ta ripitidu, séklu ta entra séklu ta sai. Na últimu livru di Bíblia, apóstlu Juan pâpia di un grupu di kristons fiel ki Deus skodje ku spritu santu: ‘Es staba ta kanta kántiku di Muizés ki é skravu di Deus, i kántiku di korderu’. Kuzê ki es fla na es kántiku inportanti? ‘Bus óbra é grandi i maravilhozu, Jeová Deus, ki é Tudu-Poderozu. Bus kaminhu é justu i verdaderu, Rei pa tudu ténpu. Jeová, kenha ki ka ta ba ruspeta-u i glorifika bu nómi? Pamodi é sô bo ki é lial.’ — Apocalipse 15:2-4.
16 Oji tanbê kes algen ki ta adora Deus i ki dja libertadu, ta da valor pa kriason i órdis di Jeová. Algen di tudu nasons sta ta libertadu na sentidu spritual. Es sta siparadu di kel mundu li ki sta suju pamodi es ta rekonhese i es ta sigi kes órdi justu di Deus. Tudu anu, milharis di algen ta fuji di kel mundu li, ki sta xeiu di korupson, pa faze párti di organizason linpu i justu di adoradoris di Jeová. Ka ta dura, Deus ta ben distrui relijion falsu i kes otu párti di kel mundu mau li. Kes algen ki fuji di kel mundu li ta ben vive pa tudu ténpu na un mundu novu i justu.
(Êxodo 15:20, 21 ) Dipôs Mirian, kel profetiza i irman di Aron, panha un panderu, i tudu kes mudjer bai djuntu ku el ta toka panderu i ta badja. 21 Mirian ta kantaba i el ta respondeba pa kes ómi: “Nhos kanta pa Jeová, pamodi el ganha ku txeu glória. El bota kabalu na mar djuntu ku kel ki staba montadu na el.”
it-3 p. 47 par. 4
Múzika
Na Israel kuazi tudu múzika ki ta kantada na grupu ta parse ma éra si: metadi di grupu ta kantaba i kel otu metadi ta respondeba. Ô un algen ta kantaba i kes otu algen na grupu ta respondeba. Ta parse ma é kel-li ki ta txomadu ‘responde’ na Skrituras. (Êx 15:21; 1Sa 18:6, 7) Manera ki alguns salmu skrebedu, sima Salmo 136, ta mostra kel manera di kanta li. Dja ki fladu ma tinha dôs grupu grandi ki ta kantaba pa agradese Jeová na ténpu di Neemias i ma es partisipa na inaugurason di muralhas di Jiruzalen kel-li ta mostra ma es kanta di kel manera li. — Ne 12:31, 38, 40-42; djobe CÂNTICO.
it-3 p. 339
Profetiza
Mirian é primeru mudjer ki Bíblia ta txoma di profetiza. Deus manda un ô dôs mensaji através di el, talvês kes kántiku ki ben di Deus. (Êx 15:20, 21) Asi, sta skrebedu ma el ku Aron fla Muizés: ‘El [Jeová] ka pâpia através di nos tanbê?’ (Núm 12:2) Através di proféta Mikeias, Jeová fla ma el manda ‘Muizés, Aron ku Mirian’ na frenti di israelitas pa tra-s di Ijitu. (Miq 6:4) Nbóra Deus manda mensaji através di Mirian, kel priviléjiu li ki el tinha ka ta konparaba ku priviléjiu di se irmon, Muizés, ki éra pórta-vós di Deus. Kantu Mirian ka fika na se lugar, Deus da-l un kastigu duru. — Núm 12:1-15.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Êxodo 16:13 ) Na bóka noti, ben txeu kurtinís i es kubri kanpamentu, i di palmanhan tinha un kamada di orbadju na vólta di kanpamentu.
Bu sabia?
Pamodi ki Deus skodje da israelitas kurtinís pa kume na dizértu?
Dipôs ki israelitas sai di Ijitu, Deus da-s dôs bês karni di kurtinís avontádi. — Êxodo 16:13; Números 11:31.
Kurtinís é pasus pikinoti ki ten uns 18 sentímetru di konprimentu i ta peza uns 100 grama. Es ta ten fidju na txeu párti di Ázia osidental i Europa. Dja ki es é pasu ki ta viaja di un lugar pa kel otu, es ta pasa ténpu friu na nórti di Áfrika i na Arábia. Duránti ses viaji, txeu grupu grandi ta pasa na kósta lésti di Mar Mediterániu i es ta bua riba di Pinínsula di Sinai.
Un disionáriu ta fla ma kurtinís é “bon i rápidu na bua, ma es ta pruveta béntu dretu; má si béntu muda di direson, ô si kes kurtinís fika kansadu pamodi es viaja txeu, kel grupu interu pode kai, i kes kurtinís ta fika paradu na txon”. (The New Westminster Dictionary of the Bible ) Antis di es kontinua ses viaji, kes kurtinís meste diskansa un ô dôs dia, pur isu é fásil un kasador pega-s. Na komésu di séklu 20, tudu anu Ijitu ta mandaba pa otus lugar uns 3 milhon di kurtinís pa kumedu.
Na kes dôs bês ki israelitas kume kurtinís éra na primavéra. Nbóra kes kurtinís ta buaba riba di kel zóna di Sinai na primavéra, é Jeová ki ‘labanta un béntu’ pa leba kes pasu pa kanpamentu di israelitas. — Números 11:31.
(Êxodo 16:32-34 ) Muizés fla: “É kel-li ki Jeová manda: ‘Nhos panha un gumor di maná pa nhos guarda pa tudu nhos jerasons, asi pa es pode odja kel pon ki N da nhos pa nhos kume na dizértu kantu N tra nhos di téra di Ijitu.’” 33 Pur isu, Muizés fla Aron: “Panha un jaru i poi un gumor di maná déntu di el, i pô-l dianti di Jeová pa el guardadu pa tudu nhos jerasons.” 34 I Aron pô-l dianti di Tistimunhu pa el guardadu, sima Jeová dja flaba Muizés.
w06 15/1 p. 31
Perguntas ki leitoris ta faze
Poku ténpu dipôs ki israelitas libertadu di Ijitu, es kumesa ta reklama pamodi kumida. Pur isu, Jeová da-s maná. (Êxodo 12:17, 18; 16:1-5 ) Na kel ténpu, Muizés fla Aron: ‘Panha un jaru i poi un gumor di maná déntu di el, i pô-l dianti di Jeová pa el guardadu pa tudu nhos jerasons.’ Bíblia ta fla: ‘I Aron pô-l dianti di Tistimunhu [un lugar pa guarda dukumentus inportanti] pa el guardadu, sima Jeová dja flaba Muizés.’ (Êxodo 16:33, 34 ) Nu ka ten dúvida ma na kel ténpu, Aron poi maná na un jaru, má sô el konsigi pô-l dianti di Tistimunhu dipôs ki Muizés faze arka i el poi kes tábua na el.
17 TI 23 DI AGOSTU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ÊXODO 17-18
“Kes ómi umildi ta trena otus i ta da-s responsabilidadi”
(Êxodo 18:17, 18 ) Sogru di Muizés fla-l: “Kuzê ki bu sta faze é ka dretu. 18 Di sertéza, bu ta ben fika kansadu dimás, abo ku kel povu ki sta li djuntu ku bo, pamodi kel-li é un karga pizadu dimás pa bu karega bo sô.
Muizés, un ómi ki mostra amor
Muizés mostra amor pa israelitas. Es sabia ma Jeová ta uzaba Muizés pa gia Se povu, i pur isu es ta pidiba Muizés pa djuda-s lida ku txeu prubléma. Bíblia ta fla ma ‘povu fika dianti di Muizés di palmanhan ti bóka noti.’ (Êxodo 18:13-16 ) Imajina modi ki Muizés ta fikaba kansadu di obi israelitas ta pâpia di ses prubléma duránti txeu óra! Má Muizés ta fikaba kontenti di djuda kes algen ki el kreba txeu.
(Êxodo 18:21, 22 ) Má, na meiu di povu bu debe skodje ómis ki ten kapasidadi, ki ta ruspeta Deus, ómis di kunfiansa ki ta ôdia ganha algun kuza ku dizonestidadi. Skodje-s pa es ser ses xéfis di mil, xéfis di 100, xéfis di 50 i xéfis di 10. 22 Es debe julga povu óras ki parse un prubléma, i es ta traze-u kes prubléma difísil, má es ta rezolve tudu kes prubléma más sinplis. Bira bu karga más lébi, i dexa-s djuda-u karega-l.
Kunfiansa é rei di inportanti pa nu ser filís
Kes ómi li dja mostraba alguns kualidadi ki Jeová gosta antis di es skodjedu pa ten responsabilidadis di kunfiansa. Dja es daba próva ma es ta ruspetaba Deus, ma es ta adoraba Kriador i ma es tinha medu di faze algun kuza ki el ka gosta. Tudu algen sabia ma kes ómi dja fazeba midjór ki es pode pa apoia leis di Deus. Es ta odiaba ganha algun kuza di manera injustu, i kel-li ta mostra ma es ka ta dexaba puder pô-s ta faze korupson. Es ka ta abuzaba di kunfiansa ki otus algen tinha na es pa es djobeba ses interesi ô di ses família i amigus.
(Êxodo 18:24, 25 ) Kel óra, Muizés obi ku se sogru i el faze tudu sima el fla. 25 Muizés skodje ómis ku kapasidadi na Israel interu i el dizigina-s pa ser kabésa di povu, pa ser xéfis di mil, xéfis di 100, xéfis di 50 i xéfis di 10.
w02 15/5 p. 25 par. 5
Kes algen ki ka ten ninhun kulpa é lial
Muizés tanbê éra umildi i el ta setaba ma el tinha limitasons. Kantu el xinti ma el staba uma kansadu pamodi el ta djudaba otus algen ku ses prubléma, Jetru, se sogru, da-l un bon konsedju: Da kes ómi ki sta kualifikadu alguns responsabilidadi. Nton, dja ki Muizés ta setaba ma el tinha limitasons, el mostra sabedoria kantu el faze sima se sogru fla-l. (Êxodo 18:17-26; Números 12:3 ) Un ómi ki ta seta ma el ten limitasons ka ta nega da otus algen autoridadi. Nen el ka ta atxa ma di algun manera el ka ta konsigi kontrola kuzas más si el da otus ómi ki sta kualifikadu responsabilidadi. (Números 11:16, 17, 26-29 ) Má, el ten gana di djuda kes ómi faze prugrésu spritual. (1 Timóteo 4:15 ) É ka si ki nu debe faze tanbê?
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Êxodo 17:11-13 ) Timenti Muizés staba ku mô pa riba, israelitas ta ganhaba; má óras ki el ta baxaba mô, amalekitas ta ganhaba. 12 Kantu Muizés fika ku mô pizadu, es panha un pédra i es pô-l se baxu, i el xinta na el. Nton, Aron ku Ur pega-l kada un na un mô, asi pa el fikaba ku mô labantadu ti ki sól kanba. 13 Asi, ku spada, Juzué ganha géra kóntra Amaléki ku se povu.
‘Ka bu dizanima’
14 Duránti kel géra, Aron ku Ur djuda Muizés kantu es pega-l na mô. Anos tanbê, nu pode djobe maneras di djuda otus algen na kuzas ki es meste. Kenha ki nu pode djuda? Kes ki sta sufri pamodi dja es sta algen grandi, kes ki ten prublémas di saúdi, kes ki sta pasa pa opozison na família, kes ki sta xinti es sô ô kes ki ses família ô amigu móre. Tanbê nu pode djuda kes jóven ki sta sufri preson pa faze kuzas mariadu, pa faze un kursu, pa ganha txeu dinheru ô pa ten un bon trabadju pa es pode ten “susésu” na kel mundu li. (1 Tes. 3:1-3; 5:11, 14) Djobe maneras di mostra interesi di korason pa irmons na Salon di Reinu i na pregason. Bu pode faze kel-li óras ki bu ta konvida-s pa kume djuntu ku bo ô txoma-s na tilifóni.
(Êxodo 17:14 ) Nton Jeová fla Muizés: “Skrebe kel-li na kel livru, pa lenbradu di el, i ripiti-l pa Juzué: ‘N ta ben paga tudu lenbransa di amalekitas ki sta dibaxu di séu.’”
it-1 p. 422
Livrus di Bíblia
Pamodi próvas ki ten na Bíblia, ta fika klaru ma kes kuza ki Muizés skrebe ben di Deus, ma es ta faze párti di Bíblia i ma es é bon orientason pa adorason puru. É ka Muizés ki skodje se kabésa pa bira líder i komandanti di israelitas. Na komésu, Muizés ka krê setaba kel ideia li. (Êx 3:10, 11; 4:10-14) Má, é Deus ki skodje Muizés i ki da-l puder pa faze milagris. I ti kes saserdóti di Faraó ki ta fazeba majia xinti na obrigason di rekonhese ma kel ki Muizés staba ta faze ben di Deus. (Êx 4:1-9; 8:16-19) Nton, Muizés ka tinha gana di biraba un algen bon na pâpia i na skrebe. Má, pamodi el obi ku Deus, i pamodi spritu santu djuda-l, primeru Muizés pâpia i dipôs el skrebe pártis di Bíblia. — Êx 17:14.
24 TI 30 DI AGOSTU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ÊXODO 19-20
“Modi ki kes 10 mandamentu ta afeta-u”
(Êxodo 20:3-7 ) Ka bu ranja otus deus alén di mi. 4 “Ka bu faze ninhun imaji na fórma di státua pa bo, nen ninhun fórma di algun kuza ki ten di riba na séu, ô dibaxu na Téra, ô na agu dibaxu di téra. 5 Ka bu nbaxa ses dianti nen ka bu sirbi-s, pamodi ami, Jeová, bu Deus, ami é un Deus ki ta iziji pa adora-m sô mi i ki ta traze kastigu pamodi érus di pai sobri ses fidjus, sobri kel tirseru jerason i sobri kel kuartu jerason di kes ki ta odia-m, 6 má ki ta mostra amor lial pa tudu ténpu pa kes ki ta ama-m i ki ta guarda nhas mandamentu. 7 “Bu ka debe uza nómi di Jeová, bu Deus, atoa, pamodi Jeová ka ta dexa di kastiga kel ki uza Se nómi atoa.
w89 15/11 p. 6 par. 1
Modi ki kes 10 mandamentu ta afeta-u?
Kes primeru kuatu mandamentu ta distaka kuzê ki Jeová ta spéra di nos. (Primeru) El é un Deus ki inda ta iziji pa nu adora sô el. (Mateus 4:10 ) (Sugundu) Ningen ki ta adora-l ka debe uza imaji. (1 João 5:21 ) (Tirseru) Nu debe uza nómi di Deus di manera dretu i da-l ónra, nunka nu ka debe uza-l sen ruspetu. (João 17:26; Romanos 10:13 ) (Kuartu) Tudu kuza na nos vida debe sta konsentradu na kuzas sagradu. Kel-li ta pô-nu ta diskansa ô tra ‘un sábadu’, pa nu para di djobe kuzas pa nos kabésa. — Hebreus 4:9, 10.
(Êxodo 20:8-11 ) “Lenbra di dia di sábadu pa bu mante-l sagradu. 9 Bu ten 6 dia pa trabadja i pa faze tudu kuza ki bu tene pa faze, 10 má kel sétimu dia é un sábadu pa Jeová, bu Deus. Bu ka debe faze ninhun trabadju, nen bo, nen bu fidju matxu, nen bu fidju-fémia, nen bu skravu, nen bu skrava, nen bu animal na kaza, nen stranjeru ki ta mora ku bo déntu di bu kanpamentu. 11 Pamodi na 6 dia Jeová faze séu, Téra, mar i tudu kuza ki ten na es, i el kumesa ta diskansa na sétimu dia. É pamodi kel-li ki Jeová abênsua dia di sábadu i el bira-l sagradu.
(Êxodo 20:12-17 ) “Onra bu pai ku bu mai, pa bu pode vive txeu ténpu na téra ki Jeová, bu Deus, sta ta da-u. 13 “Bu ka debe mata. 14 “Bu ka debe faze adultériu. 15 “Bu ka debe furta. 16 “Bu ka debe da tistimunhu falsu óras ki bu ta sirbi di tistimunha kóntra bu prósimu. 17 “Ka bu dizeja kaza di bu prósimu. Ka bu dizeja mudjer di bu prósimu, nen se skravu, nen se skrava, nen se boi, nen se buru, nen nada ki é di bu prósimu.”
w89 15/11 p. 6 pars. 2-3
Modi ki kes 10 mandamentu ta afeta-u?
(Kintu) Fidjus ta obi ku pai ku mai ti inda é bazi pa union na família i el ta traze bensons di Jeová. Kel ‘primeru mandamentu ki ten un promésa’ ta da un speransa rei di sábi! É ka sô ‘pa tudu kuza kóre dretu ku bo’ má tanbê ‘pa bu fika txeu ténpu na Téra.’ (Efésios 6:1-3 ) Gósi ki nu sta vive na ‘ténpu di fin’ di kel mundu mau li, jóvens ki ta obi ku ses pai i ku ses mai ten speransa di ka móre nunka más. — 2 Timóteo 3:1; João 11:26.
Amor ki nu ta xinti pa nos prósimu ka ta dexa-nu faze kuzas mariadu ki ta prujudika-s sima (Sestu) mata, (Sétimu) faze adultériu, (Oitavu) furta i (Nonu) da tistimunhu falsu. (1 João 3:10-12; Hebreus 13:4; Efésios 4:28; Mateus 5:37; Provérbios 6:16-19 ) Má i nos motivason? Kel (Désimu) mandamentu, ki ta kondena kubisa, ta lenbra-nu ma Jeová ta iziji pa nos motivason ser sénpri justu pa el. — Provérbios 21:2.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Êxodo 19:5, 6 ) Gósi, si nhos obi nha vós na tudu kuza i nhos kunpri nha kontratu, di sertéza nhos ta bira nha propriadadi spesial na meiu di tudu povu, pamodi Téra interu é di meu. 6 Nhos ta bira pa mi un reinu di saserdótis i un nason santu.’ É kes palavra li ki bu debe fla pa israelitas.”
it-3 p. 488 pars. 3-4
Saserdóti
Trabadju di kes saserdóti kriston. Jeová promete ma si Israel kunpriba Se kontratu, es ta biraba ‘un reinu di saserdótis i un nason santu’ pa El. (Êx 19:6) Má trabadju di kes saserdóti di família di Aron ta kontinuaba ti ki kel saserdóti más grandi binha. Kes saserdóti di família di Aron ta reprizentaba kel saserdóti más grandi. (He 8:4, 5) Kel trabadju ta kontinuaba ti ki kontratu di Lei tirminaba i kel novu kontratu kumesaba. (He 7:11-14; 8:6, 7, 13) Xansi di bira saserdótis di Jeová i sirbi na Reinu ki Deus promete, primeru dadu sô pa israelitas. Dipôs, Deus da kel xansi li pa kes algen ki ka éra israelita. — At 10:34, 35; 15:14; Ro 10:21.
Dja ki é sô alguns judeu ki seta Kristu, tudu kes algen ki ta ben fazeba párti di kel reinu verdaderu di saserdótis i di kel nason santu ka ben di nason di Israel. (Ro 11:7, 20) Pamodi nason di Israel ka kontinua lial pa Deus, el avizaba es através di proféta Ozeias, ta fla: ‘Nha povu ta kaladu bóka, pamodi ka ten konhisimentu. Dja ki bu ka seta konhisimentu, ami tanbê N ta nega-u, pa bu dexa di ser nha saserdóti; i dja ki bu skese di lei di bu Deus, ami tanbê N ta skese di bus fidju.’ (Os 4:6) Jizus tanbê fla kes xéfi di judeus: ‘Nhos ta tradu Reinu di Deus i el ta dadu pa un nason ki ta da frutus pa Reinu.’ (Mt 21:43) Kantu Jizus staba na Téra el ta obiba ku Lei i el ta rekonheseba kel trabadju di saserdótis di família di Aron. Pur isu, kantu el kura pesoas ki tinha lépra el manda-s pa es bai pa saserdóti i faze kel oférta ki Lei ta izijiba. — Mt 8:4; Mr 1:44; Lu 17:14.
(Êxodo 20:4, 5 ) “Ka bu faze ninhun imaji na fórma di státua pa bo, nen ninhun fórma di algun kuza ki ten di riba na séu, ô dibaxu na Téra, ô na agu dibaxu di téra. 5 Ka bu nbaxa ses dianti nen ka bu sirbi-s, pamodi ami, Jeová, bu Deus, ami é un Deus ki ta iziji pa adora-m sô mi i ki ta traze kastigu pamodi érus di pai sobri ses fidjus, sobri kel tirseru jerason i sobri kel kuartu jerason di kes ki ta odia-m,
w04 15/3 p. 27 par. 1
Pártis inportanti di livru di Êxodo
20:5 — Jeová ‘ta traze kastigu pamodi érus di pai’ sobri kes jerason na futuru. Kuzê ki kel-li krê fla? Dipôs di bira un adultu, kada algen ta julgadu ku bazi na se atitudi i na kes kuza ki el faze. Má kantu nason di Israel kumesa ta adora otus deus, tudu kes jerason ki ben dipôs fika ta sufri. Ti mésmu kes israelita ki éra fiel sufri tanbê, pamodi éra difísil kontinua fiel dja ki na ses vólta pesoas staba kóntra adorason verdaderu.
31 DI AGOSTU TI 6 DI SETENBRU
TIZORUS DI PALAVRA DI DEUS | ÊXODO 21-22
“Mostra ma bu ta odja vida sima Jeová ta odja”
(Êxodo 21:20 ) “Si un ómi da se skravu ô se skrava ku pó, i kel skravu móre na se mô, ten ki vingadu di kel skravu.
it-2 p. 18
Sota
Un ebreu ki tinha skravus, pode daba se skravu ô skrava ku pó, si kel skravu rabela ô ka obi ku el. Má, si un skravu móre pamodi se dónu sota-l, kel dónu ta sérba kastigadu. Si dipôs ki kel skravu sotadu, el fika bibu pa más un ô dôs dia kel-li éra un próva ma se dónu ka tinha intenson di mataba el. Kel dónu tinha direitu di kastiga-l pamodi kel skravu éra ‘se dinheru’. É difísil pa un ómi kaba ku kuzas di valor ki el ten i pa el fika prujudikadu. Tanbê si dipôs di un ô más dia kel skravu ben móre, ka ta fikaba klaru si el móre pamodi el sotadu ô pamodi otu kuza. Nton, si kel skravu fikaba bibu pa más un ô dôs dia kel dónu ka ta sérba kastigadu. — Êx 21:20, 21.
(Êxodo 21:22, 23 ) “Si ómis sta ta briga ku kunpanheru i es fri un mudjer grávida, i kel mudjer ten fidju antis di ténpu, má ningen ka móre, kel ki é kulpadu ten ki paga présu ki maridu di kel mudjer pidi; el ten ki paga-l através di juízis. 23 Má, si algen móre, ta dadu vida pa vida,
Bu ta da vida valor sima Deus ta da?
16 Vida di tudu algen é inportanti pa Jeová, ti mésmu vida di un mininu na bariga di se mai. Nu ta odja kel-li na Lei ki Jeová daba Muizes. Kel lei ta flaba ma si un algen prujudikaba un mudjer grávida sen el krê, i kel mudjer ô se fidju móre, kel algen éra kulpadu pa se mórti. I mésmu ki el faze-l sen intenson, el tinha ki matadu tanbê. (Lé Êxodo 21:22, 23.) Deus ta atxa ma ti un mininu na bariga di se mai é un vida. Kel-li ta mostra ma tra mininu é un kuza mariadu. Modi ki el ta xinti óras ki el ta odja milhons di mininu ta matadu tudu anu pamodi es ka dexadu nase?
(Êxodo 21:28, 29 ) “Si un boi da un ómi ô un mudjer ku txifri, i kel algen móre, kel boi ta dadu ku pédra ti ki el móre, i se karni ka debe kumedu; má dónu di kel boi ka ta kastigadu. 29 Má, si kel boi dja kustumaba da algen ku txifri, i se dónu avizadu, má el ka prende-l, i kel boi mata un ómi ô un mudjer, kel boi debe dadu ku pédra i se dónu tanbê debe matadu.
Jeová krê pa bu fika ‘dretu’
Kel Lei ta aplikaba tanbê óras ki algun di ses animal prujudikaba algen. Pur izénplu, si un boi daba un algen ku txifri i kel algen móre, se dónu tinha ki mataba kel boi pa protejeba otus algen. Dja ki el ka pode kumeba nen bendeba kel karni, mata kel boi éra un grandi prujuis pa el. Má kuzê ki ta kontiseba si un boi da un algen ku txifri i se dónu ka prende-l? Si dipôs kel boi mata un algen, kel boi i se dónu tanbê ta matadu. Kel lei ta poba kalker algen ki ka ta tomaba kónta dretu di se animal ta para i ta pensa. — Êx 21:28, 29.
Djobe jóias ki sta na Bíblia
(Êxodo 21:5, 6 ) Má, si kel skravu insisti i el fla: ‘N ta ama nha patron, nha mudjer i nhas fidju; N ka krê fika livri’, 6 se patron debe leba-l dianti di Deus verdaderu. Nton, se patron debe nkosta-l na pórta ô na ladu di pórta, i el debe fra-l orédja ku un gudja grós, i el ta ser se skravu pa tudu se vida.
Pamodi ki bu debe da bu vida pa Jeová?
4 Da vida pa Jeová é un asuntu sériu. É ka sô un konpromisu. Má modi ki da nos vida pa Jeová ta djuda-nu? Pa djuda-nu ntende, nu odja modi ki óras ki un algen ta faze un konpromisu ku otu algen kel-li ta djuda-s. Un izénplu é amizadi. Pa nu ten un amigu nu ten ki seta responsabilidadi di ser un amigu. Un di kes amizadi más bunitu ki Bíblia ta pâpia di el é kel di Davidi ku Jonatan. Es faze ti un kontratu di amizadi ku kunpanheru. (Lé 1 Samuel 17:57; 18:1, 3.) Nbóra ka ten txeu amizadi sima kel-li, kuazi tudu amizadi ta bira más fórti óras ki ten un konpromisu ô óras ki es ta xinti ma es ten ki djuda kunpanheru. — Pro. 17:17; 18:24.
5 Kel Lei ki Deus da Israel ta pâpia di modi ki faze un konpromisu ku otus algen pode djuda na un otu situason. Pur izénplu, si un skravu tinha un dónu bon, el ta xintiba suguru ku el i el krê fikaba ku se dónu pa réstu di se vida, el pode fazeba un kontratu legal ku se dónu pa tudu ténpu. Kel Lei ta fla: ‘Má, si kel skravu insisti i el fla: “N ta ama nha patron, nha mudjer i nhas fidju; N ka krê fika livri”, se patron debe leba-l dianti di Deus verdaderu. Nton, se patron debe nkosta-l na pórta ô na ladu di pórta, i el debe fra-l orédja ku un gudja grós, i el ta ser se skravu pa tudu se vida.’ — Êxo. 21:5, 6.
(Êxodo 21:14 ) Si un ómi fika xatiadu ku se prósimu i el mata-l di propózitu, el ten ki móre tanbê, sikrê bu ten ki tra-l di djuntu di nha altar.
it-1 p. 497
Txifri
Kes palavra ki sta na Êxodo 21:14 talvês krê fla ma ti un saserdóti debe matadu si el mataba algen. Ô ma si un algen ki mataba algen di propózitu bai pegaba na txifri di altar el ka ta sérba protejedu di kastigu. — Konpara ku 1Rs 2:28-34.