STUDU 48
Bu pode ten serteza ma Jeová ta djuda-u na ténpus difísil
‘Nhos ser fórti,... pamodi N sta ku nhos, é Jeová di izérsitu ki fla.’— AGEU 2:4.
KÁNTIKU 118 ‘Da-nu más fé’
KUZÊ KI NU STA BEN STUDAa
1-2. (a) Ki kuzas kuazi igual ten entri kes judeu ki volta pa Jiruzalen ku nos oji? (b) Pâpia di alguns di kes dizafiu ki kes judeu pasa pa el. (Odja kuadru “Ténpu di Ajeu, Zakarias i Esdras.”)
ALGUN bês dja bu fika preokupadu ku futuru? Talvês bu perde trabadju i bu sta preokupadu na modi ki bu ta sustenta bu família. Ô talvês bu sta preokupadu ku suguransa di bu família pamodi prublémas na pulítika na bu país, pirsigison ô opozison na trabadju di pregason. Bu sta ta pasa pa algun di kes prubléma li? Si kel-li é bu situason, bu ta ben fika inkorajadu di odja modi ki Jeová djuda kes israelita kantu es pasa pa prublémas sima kes-li.
2 Kes judeu ki vive tudu ses vida na Babilónia, meste tinha un fé fórti pa dexaba ses vida sábi na Babilónia i viajaba pa un lugar ki maioria di es ka konxeba dretu. Kantu es txiga, lógu es kumesa ta ten prublémas pamodi falta di dinheru, prublémas na pulítika i opozison. Pur isu, foi difísil pa alguns konsentra na konpo ténplu di Jeová. Nton, pa vólta di anu 520 A.K., Jeová manda dôs proféta, Ajeu ku Zakarias, pa djuda povu rekupera ses zelu pa adorason di Jeová. (Ageu 1:1; Zac. 1:1) Sima nu ta ben odja, trabadju di kes dôs proféta li tevi bons rezultadu. Má, uns 50 anu dipôs, kes judeu ki voltaba pa Jiruzalen mesteba di koraji otu bês. Esdras, un kopista ki konxeba Lei dretu, sai di Babilónia pa bai Jiruzalen pa da povu di Deus koraji i pa djuda-s poi adorason di Jeová na primeru lugar na ses vida. — Esd. 7:1, 6.
3. Ki perguntas nu sta ben odja? (Provérbios 22:19)
3 Kes profesia di Ajeu i Zakarias djuda povu di Deus na pasadu kontinua ta kunfia na Jeová duránti opozison. Tanbê, es pode djuda-nu oji kontinua ta kunfia na apoiu di Jeová sikrê ku prublémas ki nu ta pasa pa es na nos vida. (Lé Provérbios 22:19.) Timenti nu ta analiza kel mensajen di Deus ki Ajeu i Zakarias fla povu i izénplu di Esdras, nu ta ben responde kes pergunta li: Modi ki kes judeu fika afetadu pamodi kes prubléma? Pamodi ki nu debe kontinua konsentradu na faze vontadi di Deus duránti ténpus difísil? I modi ki nu pode bira nos kunfiansa más fórti na Jeová na ténpus difísil?
MODI KI DIFIKULDADIS AFETA KES JUDEU
4-5. Pamodi ki judeus talvês perde ses zelu na konpo ténplu?
4 Kantu kes judeu volta pa Jiruzalen, es tinha txeu trabadju pa faze. Lógu es konpo altar di Jeová i es kumesa ta faze lisérsi di ténplu. (Esd. 3:1-3, 10) Má, kel zelu ki es tinha na komésu, kumesa ta frakise. Pamodi? Es ka tevi sô ki konpo ténplu, má tanbê es tevi ki faze kaza pa mora, faze plantasons i ranja kumida pa ses família. (Esd. 2:68, 70) Pa konplika situason, es infrenta opozison di ses inimigu ki krê inpidiba es di konpoba ténplu. — Esd. 4:1-5.
5 Kes judeu ki volta tanbê tevi ki lida ku prublémas pamodi dinheru i pamodi prublémas na pulítika na ses país. Ses téra gósi ta fazeba párti di inpériu di Pérsia. Dipôs ki Siru, rei di Pérsia, móre na anu 530 A.K., kel rei ki ben dipôs ki txomaba Kanbízis, krê tomaba Ijitu. Kantu es staba ta bai pa Ijitu, se trópas talvês pidi pa kes israelita djuda-s ku kumida, agu i un lugar pa es fika. Kel-li poi vida di kes israelita más difísil. Kantu Dariu Primeru, kel rei ki ben dipôs, kumesa ta governa inda tinha txeu prubléma sima revólta na inpériu di Pérsia. Di serteza tudu kes kuza li poi kes judeu ki volta pa Jiruzalen preokupadu na modi ki es ta sustentaba ses família. Pamodi tudu kes prubléma ki es pasa pa el, alguns judeu atxa ma kel-la ka éra ténpu sértu pa es konpoba ténplu di Jeová. — Ageu 1:2.
6. Sima sta na Zacarias 4:6, 7, ki otus difikuldadi kes judeu pasa pa el i ki serteza Zakarias da-s?
6 Lé Zacarias 4:6, 7. Alén di prublémas pamodi dinheru i prublémas na pulítika, kes judeu tevi ki lida ku pirsigison. Na anu 522 A.K., ses inimigu konsigi poi govérnu di Pérsia ta pô-s ta para di konpo ténplu di Jeová. Má Zakarias da kes judeu serteza ma Jeová ta uzaba Se spritu santu pa djudaba es kontinua sikrê ku kalker prubléma. Na anu 520 A.K., rei Dariu dexa-s kontinua ta konpo ténplu i ti el da-s dinheru pa kel trabadju. I tanbê el da órdi pa kes algen di govérnu djuda-s — Esd. 6:1, 6-10.
7. Kantu kes judeu ki volta pa Jiruzalen poi vontadi di Deus na primeru lugar, ki bensons ki es resebe?
7 Através di Ajeu i Zakarias, Jeová promete se povu ma el ta djudaba es si es poba trabadju di konpo ténplu na primeru lugar. (Ageu 1:8, 13, 14; Zac. 1:3, 16) Koraji ki kes proféta da kes judeu, djuda-s kumesa trabadju di konpo ténplu otu bês na anu 520 A.K., i es tirmina di faze-l na ménus di 5 anu. Pamodi kes judeu poi vontadi di Deus na primeru lugar sikrê ku prublémas, Jeová da-s kuzê ki es staba ta meste pa vive i tanbê el djuda-s kontinua ku un amizadi fórti ku el. Rezultadu di kel-li é ki es adora Jeová ku alegria. — Esd. 6:14-16, 22.
KONTINUA KONSENTRADU NA FAZE VONTADI DI DEUS
8. Modi ki palavras ki sta na Ageu 2:4 pode djuda-nu kontinua konsentradu na faze vontadi di Deus? (Odja nóta di rodapé.)
8 Sima grandi tribulason sta kada bês más pértu, más di ki nunka nu meste obi ku órdi di prega notísias sábi. (Mar. 13:10) Má nu pode atxa difísil konsentra na nos trabadju di pregason si nu sta ta pasa pa prublémas di dinheru ô si nu sta ta sufri opozison na pregason. Kuzê ki pode djuda-nu poi trabadju di Reinu na primeru lugar? Nu meste kunfia ma ‘Jeová di izérsitu’b sta di nos ladu. El ta djuda-nu si nu kontinua ta poi trabadju di Reinu na frenti di nos interesi. Pur isu, nu ka debe xinti medu di nada. — Lé Ageu 2:4.
9-10. Modi ki un kazal odja ma kel ki Jizus fla na Mateus 6:33 é verdadi?
9 Odja izénplu di Olavu ku Irina,c un kazal ki é pioneru. Dipôs ki es muda pa djuda na un kongregason na otu lugar, es perde ses trabadju pamodi prublémas di dinheru na ses país. Enbóra es fika kuazi un anu sen konsigi atxa un trabadju fíksu, sénpri es xinti amor i ajuda di Jeová i alvês es ta resebeba ajuda di ses irmon ku irmans. Kuzê ki djuda-s lida ku kes prubléma li? Olavu, ki na komésu xinti dizanimadu, fla: “Kontinua okupadu na nos trabadju di pregason djuda-nu konsentra na kuzê ki é más inportanti na vida.” Timenti el ku se mudjer kontinua ta djobe trabadju, es mante okupadu na ses trabadju di pregason.
10 Un dia kantu es volta pa kaza dipôs di pregason, es fika ta sabe ma un amigu ki es krê txeu viaja uns 160 kilómetru pa ba leba-s dôs bólsa di kumida. Olavu fla: “Na kel dia, más un bês nu xinti modi ki Jeová i kongregason staba ta kuida di nos. Nu ten serteza ma Jeová nunka ka ta skese di se sérvus mésmu ki ta parse ma ses situason ka ten speransa.” — Mat. 6:33.
11. Kuzê ki nu pode spera si nu kontinua konsentradu na faze vontadi di Deus?
11 Jeová krê pa nu kontinua konsentradu na nos trabadju di pregason, ki ta salva vidas. Sima dja nu papiaba antis na parágrafu 7, Ajeu da povu di Jeová koraji pa kumesa trabadju na ténplu otu bês. Jeová promete ma el ta abensuaba es si es fazeba kel-li. (Ageu 2:18, 19) Nos tanbê, nu pode ten serteza ma Jeová ta abênsua nos sforsu si nu poi trabadju ki el da-nu pa nu faze, na primeru lugar.
MODI KI NU PODE BIRA NOS KUNFIANSA NA JEOVÁ MÁS FÓRTI
12. Pamodi ki Esdras i se kunpanherus meste tinha un fé fórti?
12 Na anu 468 A.K., Esdras viaja ku un sugundu grupu di judeus di Babilónia pa Jiruzalen. Pa fazeba kel viajen li, Esdras i kes ki staba ku el, meste tinha un fé fórti. Es tinha ki andaba na stradas txeu prigozu i es leba djuntu ku es txeu oru ku prata ki rei ofereseba pa ténplu. Pur isu, es staba ta kóre risku di ladron furtaba es. (Esd. 7:12-16; 8:31) I tanbê es da kónta ma Jiruzalen ka staba suguru. Ka tinha txeu algen ta mora na kel sidadi i es meste konpoba kes paredi i portons. Kuzê ki nu pode prende ku Esdras sobri bira nos kunfiansa na Jeová más fórti?
13. Modi ki Esdras bira se kunfiansa na Jeová más fórti? (Odja nóta di rodapé.)
13 Esdras odja modi ki Jeová djuda Se povu na ténpus difísil. Un ténpu antis, na anu 484 A.K., Esdras talvês staba na Babilónia kantu rei Asueru da un órdi pa mata tudu kes judeu na inpériu di Pérsia. (Ester 3:7, 13-15) Vida di Esdras i di tudu kes otu judeu staba na prigu! Kantu es fika ta sabe di kel órdi di rei, es fika txeu preokupadu. Es kumesa ta faze jejun i ta lamenta timenti es ta fazeba orason pa Jeová ta pidi-l ajuda. (Ester 4:3) Imajina modi ki Esdras i kes otu judeu xinti kantu situason muda i kes ki staba ta faze planu pa mata judeus, matadu! (Ester 9:1, 2) Kuzê ki Esdras pasa pa el na kes ténpu difísil, djuda-l sta priparadu pa kes kuza ki ta ben kontiseba dipôs i kel-la da-l más serteza ma Jeová pode proteje Se povu.d
14. Kuzê ki un irman prende kantu el resebe ajuda di Jeová na ténpus difísil?
14 Óras ki nu ta resebe ajuda di Jeová na ténpus difísil, nos kunfiansa na el ta bira más fórti. Odja izénplu di Anastásia, ki ta vive na Europa. El sai di se trabadju pamodi se kolégas staba ta fazeba el txeu preson pa mete na asuntus di pulítika. El fla: “Kel-li é primeru bês na nha vida ki N sta ta fika sen dinheru.” Dipôs el fla: “N dexa kuzas na mô di Jeová i N odja modi ki el kuida di mi ku amor. Si un dia N perde trabadju otu bês, N ka ta xinti medu. Si nha Pai na séu kuida di mi oji, el ta kuida di mi manhan.”
15. Kuzê ki djuda Esdras kontinua ku se kunfiansa na Jeová fórti? (Esdras 7:27, 28)
15 Esdras odja modi ki Jeová staba ta djuda-l. Óras ki Esdras ta pensaba na kes txeu bês ki Jeová djuda-l na pasadu, se kunfiansa na el ta biraba más fórti. Repara kes palavra li: ‘Mô di Jeová, nha Deus, staba ku mi’. (Lé Esdras 7:27, 28.) Esdras uza palavras sima kes-li 6 bês na kel livru di Bíblia ki el skrebe. — Esd. 7:6, 9; 8:18, 22, 31.
Na ki situasons nu pode odja klaru ajuda di Jeová? (Odja parágrafu 16.)e
16. Na ki situasons nu pode odja klaru ajuda di Jeová? (Odja fotus.)
16 Jeová pode djuda-nu óras ki nu sta ta pasa pa un prubléma. Pur izénplu, óras ki nu ta pidi nos patron pa da-nu fólga pa nu pode sisti un kongrésu ô óras ki nu pidi pa muda nos oráriu di trabadju pa nu pode sisti tudu nos runion, nu sta ta kria un oportunidadi di odja modi ki Jeová pode djuda-nu. Rezultadus ki nu ta ten pode ser mutu más di ki kes ki nu staba ta spera. I nos kunfiansa na Jeová ta fika más fórti.
Esdras sta txeu preokupadu pamodi pekadu ki povu faze. El sta txora i ta faze orason na ténplu. Povu sta ta txora tanbê. Dipôs Sekanias ta konsola Esdras i el ta fla-l: ‘Inda ten speransa pa Israel... Nu ta djuda-u.’ — Esd. 10:2, 4 (Odja parágrafu 17.)
17. Modi ki Esdras mostra umildadi duránti kes ténpu difísil? (Odja dizenhu na kapa.)
17 Esdras foi umildi i el ora ta pidi Jeová ajuda. Tudu bês ki Esdras ta xintiba preokupadu sobri algun responsabilidadi ki el tinha, ku umildadi el ta fazeba orason pa Jeová. (Esd. 8:21-23; 9:3-5) Pamodi Esdras kunfia na Jeová, otus algen tanbê kumesa ta apoia-l i ta imita se fé. (Esd. 10:1-4) Óras ki nu ta xinti preokupadu ku modi ki nu ta sustenta nos família ô ku ses suguransa, nu debe faze orason pa Jeová i kunfia na el.
18. Kuzê ki pode djuda-nu ten más kunfiansa na Jeová?
18 Si nos é umildi, nu ta djobe ajuda di Jeová i nu ta dexa nos irmons djuda-nu. Óras ki nu ta faze si, nos kunfiansa na Jeová ta fika más fórti. Érika, un mai di três fidju, kontinua ku se kunfiansa na Jeová sikrê kantu el pasa pa disgrasa. Na poku ténpu, se bebé ki inda ka naseba móre i el perde se maridu tanbê. Ta pensa na tudu kuza ki kontise, el fla: “Bu ka ta pode sabe modi ki Jeová ta ben djuda-u. Se ajuda pode ben di txeu manera ki bu ka sta spera. Jeová responde txeu di kes orason ki N faze através di kuzas ki nhas amigu fla-m ô faze. Si N fla nhas amigu kuzê ki N sta pasa pa el, é más fásil pa es djuda-m.”
KONTINUA TA KUNFIA NA JEOVÁ TI FIN
19-20. Kuzê ki nu pode prende ku kes judeu ki ka konsigi volta pa Jiruzalen?
19 Nu pode prende un lison inportanti di kes judeu ki ka konsigi volta pa Jiruzalen. Talvês alguns di es dja staba ku txeu idadi, prublémas gravi di saúdi ô es tinha responsabilidadi na família. Má simé, es staba prontu pa apoia kes ki volta ku kes kuza ki es tinha. (Esd. 1:5, 6) Ta parse ma uns 19 anu dipôs ki kel primeru grupu volta pa Jiruzalen, kes ki kontinua na Babilónia inda staba ta manda ses kontribuison pa Jiruzalen. — Zac. 6:10.
20 Sikrê nu ka ta konsigi faze tudu kel ki nu ta gostaba pa Jeová, nu pode ten serteza ma el ta da txeu valor pa sforsu sinseru ki nu ta faze pa agrada-l. Modi ki nu sabe kel-li? Na ténpu di Zakarias, Jeová pidi-l pa el faze un koroa ku oru i prata ki kes judeu ki fika na Babilónia oferese. (Zac. 6:11) ‘Kel koroa’ ta sirbiba pa ‘lenbraba’ di ses kontribuison ki es faze di korason. (Zac. 6:14, nótas di rodapé.) Nu pode ten serteza ma Jeová nunka ka ta skese di sforsu ki nu ta faze di korason pa sirbi-l duránti ténpus difísil. — Ebr. 6:10.
21. Kuzê ki ta ben djuda-nu infrenta futuru ku kunfiansa?
21 Di serteza nu ta ben kontinua ta lida ku prublémas na ténpu di fin i situason pode ben bira kada bês más piór. (2 Tim. 3:1, 13) Má, nu ka debe dexa preokupason dimás toma kónta di nos. Nu debe lenbra di kes palavra ki Jeová fla se povu na ténpu di Ajeu: ‘N sta ku nhos... Ka nhos xinti medu.’ (Ageu 2:4, 5) Nos tanbê nu pode ten serteza ma Jeová ta sta ku nos timenti nu ta faze nos midjór pa faze se vontadi. Si nu aplika kes lison ki nu prende ku kes profesia di Ajeu i Zakarias i ku izénplu di Esdras, nu ta kontinua ta kunfia na Jeová ka ta inporta ki prublémas nu pode pasa pa el na futuru.
KÁNTIKU 122 Nu mante firmi!
a Kel studu li, fazedu pa djuda-nu bira nos kunfiansa más fórti na Jeová óras ki nu ta pasa pa prublémas pamodi falta di dinheru, prublémas na pulítika na nos país ô opozison na nos trabadju di pregason.
b Kes palavra ‘Jeová di izérsitu’ ta parse 14 bês na livru di Ajeu. Kel-li ta lenbraba kes judeu i ta lenbra-nu ma puder di Jeová ka ten limiti. El ta kontrola un grandi izérsitu di anjus. — Sal. 103:20, 21.
c Mudadu alguns nómi.
d Esdras éra un kopista ki konxeba Lei di Deus dretu. Pur isu, antis di el bai Jiruzalen dja el tinha kunfiansa ma kes profesia di Jeová ta kunpriba. — 2 Cró. 36:22, 23; Esd. 7:6, 9, 10; Jer. 29:14.
e SPLIKASON DI FOTU: Un irmon ta pidi se patron pa da-l fólga di trabadju pa el bai sisti kongrésu, má se patron ta nega. El ta faze orason ta pidi ajuda i orientason pa pâpia ku se patron otu bês. El ta mostra se patron un konviti di kongrésu i el ta splika-l modi ki Bíblia ta djuda-nu bira pesoas midjór. Se patron ta fika dimiradu i el ta muda di ideia.