BIBLIOTÉKA NA INTERNET di Tori di Vijia
BIBLIOTÉKA NA INTERNET
di Tori di Vijia
Kabuverdianu
  • BÍBLIA
  • PUBLIKASONS
  • RUNIONS
  • w23 maiu pp. 26-31
  • Bu pode alkansa bus méta spritual

Ka ten vídiu na kel párti li.

Diskulpa, tevi un éru na abri vídiu.

  • Bu pode alkansa bus méta spritual
  • Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2023
  • Subtémas
  • Mésmu asuntu
  • MOTIVASON É TXEU INPORTANTI
  • ÓRAS KI NU KA TENE MOTIVASON
  • KA BU DIZANIMA SI KUZAS BIRA DIFÍSIL
  • Poi métas na sirvisu di Jeová ki bu ta konsigi alkansa
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2022
  • Poi métas spritual pa bu da bu Kriador glória
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa — 2004
  • 12 Poi métas
    Nhos korda! — 2018
  • Fika kontenti ku kes priviléjiu ki bu ten
    Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2021
Odja más
Sentinéla ta aviza ma Reinu di Deus dja sta ta governa (Sentinéla di studu) — 2023
w23 maiu pp. 26-31

STUDU 24

Bu pode alkansa bus méta spritual

‘Ka nu dizisti di faze kel ki é dretu, pamodi na ténpu sértu nu ta kodje, si nu ka dizanima.’ — GÁLATAS 6:9.

KÁNTIKU 84 Nu krê da nos midjór

KUZÊ KI NU STA BEN STUDAa

1. Ki difikuldadi txeu di nos dja pasa pa el?

DJA bu kustuma poi méta spritual i bu sforsa pa alkansa-l?b É ka sô bo ki dja faze kel-li. Pur izénplu, Filipi krê fazeba orason más midjór i más txeu. Má, el staba ta sforsa pa atxa ténpu pa faze orason. Méta di Érika éra txiga na runion pa pregason na óra. Má simé, el ta txigaba kuazi tudu runion atrazadu. Tomás tenta lé Bíblia interu txeu bês. El fla: “N ka gostaba di lé Bíblia. N tenta três bês, má na kada un di kes bês N bai ti Levítico i N para.”

2. Pamodi ki nu ka debe dizanima si inda nu ka konsigi alkansa un méta spritual?

2 Si gósi bu sta ta sforsa pa ten un méta ki inda bu ka konsigi alkansa, ka bu dizanima. Sikrê é un méta sinplis, el ta iziji pa nu tra ténpu i pa nu sforsa txeu. Si inda bu krê alkansa bu méta, kel-li ta mostra ma bu ta da txeu valor pa bu amizadi ku Jeová i bu krê da bu midjór pa el. I Jeová ta da txeu valor pa sforsu ki bu ta faze. É klaru ki el ka ta spéra más di ki kel ki bu ta pode da-l. (Sal. 103:14; Miq. 6:8) Nton óras ki bu ta skodje poi un méta spritual, ten sertéza ma bu ta konsigi alkansa-l. Kuzê ki bu pode faze pa bu alkansa kel méta? Nu ta ben odja alguns sujiston.

MOTIVASON É TXEU INPORTANTI

Un ómi na un barku pikinoti ku véla abértu.

Ora ta pidi más motivason. (Odja parágrafus 3 i 4.)

3. Pamodi ki motivason é inportanti?

3 Motivason é txeu inportanti pa nu alkansa métas spritual. Óras ki bu ten un dizeju fórti di alkansa bu méta, bu ta sforsa txeu. Nu pode konpara motivason ku béntu ki ta pintxa véla di un barku i ta pô-l ta txiga na undi ki el sta bai. Si béntu kontinua ta sopra, talvês kel marinheru ta txiga na undi ki el krê. I si béntu sta fórti, ti el pode txiga más faxi. Di mésmu manera, pode ser más fásil nu alkansa nos métas si nu ten motivason fórti. Un irmon di El Salvador, ki txoma Davidi, fla: “Óras ki bu ta xinti motivadu, bu ta sforsa más txeu. Bu ta tenta ka dexa nada inpidi-u di alkansa bu méta.” Nton, kuzê ki bu pode faze pa bu xinti más motivadu?

4. Kuzê ki nu pode pidi na orason? (Filipensis 2:13) (Odja dizenhu.)

4 Faze orason ta pidi más motivason. Jeová pode motiva-u através di se spritu santu pa bu txiga na bu méta. (Lé Filipensis 2:13.) Alvês, nu ta poi un méta pamodi nu sabe ma nu debe faze-l i kel-li é un kuza dretu. Má nu pode ka ten kel dizeju di korason di txiga na el. É kel-li ki kontise ku un irman na Uganda, ki txoma Norina. El poi méta di faze un studu di Bíblia, enbóra el perde motivason pamodi el ta atxaba ma el ka éra bon na inxina. Kuzê ki djuda-l? El fla: “N kumesa ta pidi Jeová tudu dia pa djuda-m fika ku más gana di faze un studu di Bíblia. Omésmu ténpu N sforsa pa midjora nha manera di inxina. Poku mês dipôs, N da kónta ma N fika ku más gana di faze studu di Bíblia. Na kel mésmu anu, N kumesa ta faze dôs studu di Bíblia.”

5. Na kuzê ki nu pode midita pa omenta nos motivason?

5 Midita na kuzê ki Jeová dja faze pa bo. (Sal. 143:5) Apóstlu Paulu midita na grandi bondadi di Jeová pa el i kel-li motiva-l pa el trabadja txeu pa Jeová. (1 Cor. 15:9, 10; 1 Tim. 1:12-14) Di mésmu manera, si bu midita txeu na kuzê ki Jeová dja faze pa bo, bu ta fika ku más gana di alkansa bu méta. (Sal. 116:12) Odja kuzê ki djuda un irman na Onduras alkansa se méta ki éra ser pionera fíksu. El fla: “N pensa na modi ki Jeová krê-m txeu. El djuda-m atxa se povu. El ta kuida di mi i el ta proteje-m. Midita na kel-li bira nha amor pa el más fórti i pô-m ku más gana di bira pionera.”

6. Kuzê más ki pode djuda-nu omenta nos motivason?

6 Konsentra na kes bon rezultadu di alkansa bu méta. Odja kuzê ki djuda Érika, ki dja nu papiaba di el antis, ki tinha obijetivu di txiga na óra. El fla: “N da kónta ma N staba ta perde txeu kuza pamodi N ta txigaba pregason atrazadu. Má si N txiga sédu, N pode fla irmons ku irmans mantenha i pasa ténpu ku es. Tanbê, N pode obi bons sujiston ki ta djuda-m midjora nha pregason.” Érika konsentra na kes bon rezultadu di txiga na óra i el alkansa se méta. Ki bons rezultadu bu pode konsentra na el? Si bu méta ten aver ku lé Bíblia ô faze orason, pensa na modi ki kel-li pode bira bu amizadi ku Jeová más fórti. (Sal. 145:18, 19) Si bu méta é dizenvolve un kualidadi ki Jeová gosta, konsentra na modi ki el ta midjora bu amizadi ku otus algen. (Col. 3:14) Pamodi ki bu ka ta faze un lista di tudu kes motivu ki ta pô-u ta krê alkansa bu méta? Djobe kel lista sénpri. Tomás, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “Óras ki N ten txeu motivu pa txiga na un méta, é más difísil N dizisti.”

7. Kuzê ki djuda Júliu ku se mudjer alkansa ses méta?

7 Pasa ténpu djuntu ku kes algen ki ta djuda-u alkansa bu méta. (Pro. 13:20) Odja kuzê ki djuda Júliu ku se mudjer alkansa ses méta ki éra faze más na pregason. El fla: “Nu skodje amigus ki nu pode papiaba ku es sobri nos méta i ki ta insentivaba nos pa nu tenta alkansa nos méta. Txeu di es dja konsigi txigaba na métas sima di nos, nton es pode daba nos bons sujiston. Nos amigus ta perguntaba nos modi ki nos planu staba i es ta inkorajaba nos óras ki nu mesteba.”

ÓRAS KI NU KA TENE MOTIVASON

Kel ómi ki nu odja na kel otu dizenhu, sta ta rema na barku.

Sforsa pa alkansa bu méta. (Odja parágrafu 8.)

8. Kuzê ki pode kontise si nu ta sforsa pa alkansa un méta sô óras ki nu tene motivason? (Odja dizenhu.)

8 Na verdadi, ten dias ki nos tudu ta sta sen motivason. Kel-li ta inpidi-nu di alkansa nos métas? Nau. Pur izénplu, béntu pode ser un forsa ki ta pintxa un barku pa el pode txiga na undi ki el sta bai. Má béntu pode sta fórti ô fraku i na alguns dia, béntu pode ka sta própi. Má kel-li krê fla ma kel barku ta fika paradu? Nau. Pur izénplu, alguns di kes barku li ten motor i otus ten rému. Kel marinheru pode uza kes kuza li pa kontinua ta bai ti txiga undi ki el krê. Nos motivason pode ser sima béntu. Alguns dia el pode sta fórti, otus dia el pode sta fraku i ten dia ki nu ka ta tene motivason. Nton, si nu sforsa pa nu alkansa nos méta sô óras ki nu tene motivason, talvês nunka nu ka ta txiga na el. Má sima marinheru ta atxa otus manera pa txiga na undi ki el krê, nu pode kontinua ta sforsa pa alkansa nos méta, sikrê nu ka tene motivason. É klaru ki kel-li é ka fásil, má bale péna. Antis di nu pâpia di kuzê ki nu pode faze, nu ben responde un pergunta ki talvês alguns algen ta faze.

9. É eradu kontinua ta sforsa pa alkansa un méta óras ki nu ka tene motivason pa faze-l? Splika.

9 Jeová krê pa nu sirbi-l pamodi nu krê i ku alegria. (Sal. 100:2; 2 Cor. 9:7) Nton, nu debe kontinua ta sforsa pa alkansa un méta spritual si nu ka tene gana di faze-l? Odja izénplu di apóstlu Paulu. El fla: ‘N ta sota nha korpu i N ta leba-l sima skravu’. (1 Cor. 9:25-27) Mésmu kantu Paulu ka tinha dizeju di faze kel ki Jeová krê pa el fazeba, el obriga se kabésa pa faze-l. Jeová fika kontenti ku kuzê ki Paulu faze? Sin! I Jeová rekonpensa-l pa sforsu ki el faze. — 2 Tim. 4:7, 8.

10. Modi ki sforsa pa alkansa un méta, sikrê nu ka sta motivadu, ta djuda-nu?

10 Di mésmu manera, Jeová ta fika kontenti óras ki el ta odja-nu ta sforsa pa alkansa nos méta, sikrê nu ka tene motivason pa faze kel-li. Enbóra nu pode ka faze kel-li sénpri pamodi nu gosta, Jeová ta fika kontenti pamodi el sabe ma é nos amor pa el ki ta pô-nu ta faze-l. Sima Jeová abênsua Paulu, tanbê el ta abênsua nos sforsu. (Sal. 126:5) I sima nu ta resebe benson di Jeová, nu pode ti kumesa ta xinti motivadu. Un irman di Pulónia, ki txoma Lusina, fla: “Alvês N ka ta krê bai pregason, prinsipalmenti óras ki N ta sta kansadu. Má alegria ki N ta xinti dipôs di bai pregason é un grandi prezenti.” Nton, nu ben odja kuzê ki nu pode faze óras ki nu ka tene motivason.

11. Modi ki Jeová pode djuda-nu bira nos kapasidadi di kontrola nos kabésa más fórti?

11 Faze orason ta pidi ajuda pa kontrola bu kabésa. Kes palavra li txeu bês ta da ideia di kontrola nos kabésa pa ka faze kuzas mariadu. Má tanbê nu meste kontrola nos kabésa pa faze kuzas dretu, prinsipalmenti si é un kuza difísil ô si é un kuza ki nu ka tene motivason pa faze. Lenbra ma kapasidadi di kontrola nos kabésa, ta faze párti di frutu di spritu santu. Pur isu, pidi Jeová pa da-u spritu santu pa djuda-u dizenvolve kel kualidadi inportanti li. (Luk. 11:13; Gál. 5:22, 23) Davidi, ki dja nu papiaba di el antis, fla modi ki orason djuda-l. El krê fazeba se studu pesoal sénpri. El fla: “N pidi Jeová pa djuda-m dizenvolve kapasidadi di kontrola nha kabésa. Ku se ajuda, N konsigi faze un bon prugrama di studu i N faze-l sénpri.”

12. Modi ki Eclesiastes 11:4 ta djuda-nu alkansa nos méta spritual?

12 Ka bu spéra ti ki tudu kuza bira perfeitu. Na kel mundu li, talvês nunka kuzas ka ta sta perfeitu. Si nu spéra kel-li kontise, talvês nunka nu ka ta alkansa nos méta. (Lé Eclesiastes 11:4.) Un irmon ki txoma Daniel, fla: “Ka ten situasons perfeitu. Nton nu ka debe spéra, nu debe kumesa.” Un irmon na Uganda, ki txoma Paulu, fla ma nu ka debe dexa kuzas pa dipôs pamodi un otu kuza. El fla: “Óras ki nu kumesa, sikrê ku situason difísil, Jeová pode djuda-nu.” — Mal. 3:10.

13. Pamodi ki pode ser bon kumesa ku kuzas pikinoti?

13 Kumesa ku kuzas pikinoti. Nu pode ka tene motivason pamodi nos méta ta parse txeu difísil. Si é kel-li ki sta kontise ku bo, bu pode dividi bu méta na métas más pikinoti? Si bu méta é dizenvolve un kualidadi, pamodi ki primeru bu ka ta sforsa pa mostra-l na kuzas pikinoti? Si bu méta é lé Bíblia interu, bu pode kumesa ku un prugrama pa lé na poku minutu? Tomás, ki dja nu papiaba di el na komésu, sforsa pa alkansa se méta di lé Bíblia na un anu. El fla: “N da kónta ma N skodje matéria ki éra txeu dimás pa mi. Nton, N disidi tenta otu bês. Má N faze planu pa N lé poku versíklu tudu dia i midita na es. Pur isu, N kumesa ta gosta di lé Bíblia.” Pamodi kel-li, el kumesa ta lé más txeu. Dipôs, el konsigi lé Bíblia interu.c

KA BU DIZANIMA SI KUZAS BIRA DIFÍSIL

14. Ki difikuldadis nu pode pasa pa el?

14 Infilismenti, sikrê nu tene bon motivason ô nu ta kontrola nos kabésa, kuzas pode bira difísil. Pur izénplu, ‘kuzas ki algen ka sta spéra’ pode tra-nu kel ténpu ki nu meste pa sforsa pa nu alkansa nos méta. (Ecl. 9:11) Nu pode pasa pa un prubléma ki ta dexa-nu dizanimadu i ku poku forsa. (Pro. 24:10) I dja ki nos é inperfeitu, nu pode faze kuzas mariadu ki ka ta djuda-nu txiga na nos méta. (Rom. 7:23) Ô nu pode sta kansadu. (Mat. 26:43) Kuzê ki pode djuda-nu vense difikuldadis?

15. Si kuzas bira difísil, kel-li krê fla ma bu fadja? Splika. (Salmo 145:14)

15 Lenbra ma si kuzas bira difísil, kel-li ka krê fla ma bu fadja. Bíblia ta fla ma nu pode pasa pa prublémas txeu bês. Má tanbê el ta dexa klaru ma nu pode labanta otu bês, prinsipalmenti ku ajuda di Jeová. (Lé Salmo 145:14.) Filipi, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “N ka ta konsentra na kantu bês ki N ka konsigi alkansa nha méta. Má N ta konsentra na kantu bês ki N sforsa pa alkansa kel méta otu bês.” Davidi, ki dja nu papiaba di el antis, fla: “N ta tenta odja kes difikuldadi, ka sima un prubléma, má sima un oportunidadi pa mostra Jeová ma N ta ama-l txeu.” Óras ki nu ta kontinua, sikrê ku difikuldadis, nu ta prova Jeová ma nu krê agrada-l. I Jeová ta fika txeu kontenti óras ki el ta odja-u ta sforsa pa alkansa bu méta!

16. Kuzê ki prublémas pode inxina-nu?

16 Odja kes difikuldadi li sima un lison. Pensa na kuzê ki poi kel-li ta kontise i pergunta bu kabésa: ‘N pode muda algun kuza pa kel-li ka kontise otu bês?’ (Pro. 27:12) Má alvês, difikuldadis pode mostra ma un méta é difísil dimás pa bo i ma bu ka ta konsigi txiga na el. Si kel-li sta kontise ku bo, pensa na bu méta otu bês i odja si inda bu ta konsigi alkansa-l.d I si bu ka konsigi alkansa kel méta ki bu krê, Jeová nunka ka ta atxa ma bo é un algen fraku. — 2 Cor. 8:12.

17. Pamodi ki nu debe pensa na kuzê ki dja nu faze?

17 Pensa na kuzê ki dja bu konsigi faze. Bíblia ta fla ma ‘Deus é ka injustu pa skese di nhos óbra’. (Heb. 6:10) Nton, bo tanbê bu ka debe skese. Pensa na kuzê ki dja bu faze, sima ten un amizadi fórti ku Jeová, pâpia ku otus algen sobri el ô batiza. Sima bu faze prugrésu i bu alkansa bus méta spritual na pasadu, bu pode kontinua ta faze prugrésu pa alkansa kel méta ki bu tene gósi. — Fil. 3:16.

Kel mésmu ómi sta na se barku, ta odja golfinhu ta salta na agu timenti sól sta ta kanba.

Odja modi ki Jeová sta ta djuda-u. (Odja parágrafu 18.)

18. Kuzê ki nu debe lenbra di faze timenti nu ta sforsa pa alkansa nos méta? (Odja dizenhu.)

18 Sima un marinheru ta fika kontenti di txiga na undi ki el krê, ku ajuda di Jeová bu pode alkansa bu méta. Má lenbra, txeu marinheru tanbê ta pruveta kel viajen. Di mésmu manera, sénpri tenta odja modi ki Jeová sta ta djuda-u i kel-li ta djuda-u fika kontenti timenti bu sta sforsa pa alkansa bus méta. (2 Cor. 4:7) Si bu ka dizisti, bu ta ben resebe txeu benson. — Gál. 6:9.

TIMENTI NU TA SFORSA PA ALKANSA NOS MÉTA...

  • kuzê ki nu pode faze pa omenta nos motivason?

  • kuzê ki nu pode faze si nu tene falta di motivason?

  • kuzê ki nu debe atxa di kes difikuldadi?

KÁNTIKU 126 Mante firmi, fórti i sienti

a Organizason di Jeová txeu bês ta insentiva-nu pa nu poi métas spritual. Má, i si dja nu kansa di tenta midjora algun kuza i nu ka sta konsigi? Kel studu li, ta ben da txeu sujiston di modi ki nu pode alkansa nos métas.

b MÁS SPLIKASON: Bu méta spritual pode inklui kalker kuza ki bu sta ta sforsa pa midjora ô pa alkansa, asi pa bu pode sirbi Jeová más txeu i pô-l ta fika kontenti. Pur izénplu, bu pode poi méta di dizenvolve un kualidadi ki Jeová gosta ô midjora na faze algun kuza pa bu sirbi Jeová, sima lé Bíblia, studu pesoal ô pregason.

c Odja livru Beneficie-se da Escola do Ministério Teocrático, pájinas 10-11, parágrafu 4.

d Pa más informason, odja artigu “Cultive expectativas razoáveis e sinta alegria”, na Sentinéla 15 di julhu di 2008.

    Publikasons na kabuverdianu (1993 ti 2025)
    Sai di bu kónta
    Entra ku bu kónta
    • Kabuverdianu
    • Manda pa otu algen
    • Konfigurasons
    • Copyright © 2025 Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania
    • Régras di uzu
    • Régras di privasidadi
    • Configurações de Privacidade
    • JW.ORG
    • Entra ku bu kónta
    Manda pa otu algen