STUDU 23
‘Nhos toma kuidadu pa ningen ka faze nhos skravu’!
‘Nhos toma kuidadu pa ningen ka faze nhos skravu através di filozofia i palavras sen valor ki ta ngana, ki ten bazi na tradison di ómi’. — COLOSSENSES 2:8.
KÁNTIKU 96 Livru di Deus é un tizoru
KUZÊ KI NU STA BEN STUDAa
1. Di akordu ku Colossenses 2:4, 8, modi ki Satanás ta tenta faze-nu skravu di nos pensamentu?
SATANÁS krê pa nu fika kóntra Jeová. Pa el konsigi se obijetivu, el ta tenta faze-nu skravu di nos pensamentu i el ta pô-nu ta pensa sima el. Un di kes manera ki Satanás ta uza pa ngana-nu ô pa nu sigi-l é nos própi dizeju. — Lé Colossenses 2:4, 8.
2-3. (a) Pamodi ki nu debe presta atenson na kel avizu ki sta na Colossenses 2:8 ? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel studu li?
2 Má nu ta kóre risku di Satanás ngana-nu? Sin! Lenbra ma Polu ka skrebe kel avizu ki sta na Colossenses 2:8 pa kes algen ki ka éra kriston. El skrebe kel-li pa kes kriston ki skodjedu ku spritu santu. (Col. 1:2, 5) Si kes kriston na kel ténpu staba na prigu di ser nganadu, oji nu ta kóre risku inda más txeu. (1 Cor. 10:12) Pamodi? Pamodi Satanás botadu pa Téra, i el sta faze di tudu pa el ngana sérvus lial di Deus. (Apo. 12:9, 12, 17) Tanbê, nu sta vive na un ténpu ki ómis mau i falsu sta ta ‘bira kada bês más piór’. — 2 Tim. 3:1, 13.
3 Na kel studu li, nu sta ben odja modi ki Satanás ta tenta ngana-nu i muda nos manera di pensa. Nu sta ben odja três ‘manha’ ô ‘armadilha’ ki el ta uza. (Efé. 6:11; nóta di rodapé) I na kel otu studu, nu ta ben odja kuzê ki nu pode faze si algun armadilha di Satanás dja muda nos menti. Má primeru, nu sta ben odja kuzê ki Satanás faze pa ngana israelitas dipôs ki es entra na kel téra ki Deus prometeba es i kuzê ki nu pode prende.
SATANÁS TENTA ISRAELITAS PA FAZE IDOLATRIA
4-6. Di akordu ku Deuteronómio 11:10-15, ki mudansas israelitas tevi ki faze na ses manera di faze agrikultura kantu es bai pa kel téra ki Deus prometeba es?
4 Satanás ku se spertéza konsigi poi israelitas ta faze idolatria. Modi? El sabia ma es mesteba di kumida, nton el uza kel-la pa el pô-s ta faze kel ki el krê. Kantu israelitas entra na kel téra ki Deus prometeba es, es tevi ki muda ses manera di faze plantason. Timenti es staba na Ijitu, israelitas ta uzaba agu ki ta binha di riu Nilu pa es regaba ses plantason. Má, na kel téra ki Deus prometeba es ka tinha riu. Nton, pa es podia tinha kumida es mesteba di agu di txuba i orbadju. (Lé Deuteronómio 11:10-15; Isa. 18:4, 5) Pur isu, israelitas tevi ki prende otu manera di faze agrikultura. Má ka éra faxi prende kel-li, pamodi kuazi tudu kes israelita ki tinha spiriénsa na agrikultura dja moreba na dizértu.
Modi ki Satanás konsigi ngana kes israelita ki éra agrikultor? (Odja parágrafus 4 ti 6.)b
5 Jeová splika se povu ma ses situason muda. Dipôs el da-s un avizu, ki na komésu ta parseba ma ka tinha nada aver ku agrikultura: ‘Nhos toma kuidadu pa nhos korason ka fika tentadu na disvia, na adora otus deus i na nbaxa ses dianti.’ (Deut. 11:16, 17) Pamodi ki Jeová aviza se povu kóntra adorason di kes deus falsu timenti el sta papiaba sobri prende kes novu manera di faze agrikultura?
6 Jeová sabia ma israelitas ta xintiba tentadu na prende alguns manera di faze agrikultura di kel lugar ku kes algen ki ka ta adoraba el. É klaru ki kes povu ki ta moraba pértu di israelitas tinha más spiriénsa na agrikultura, i es podia prendeba alguns kuza inportanti ku es. Má tinha un prigu. Tudu kes kuza ki kes algen di Kanan ta fazeba éra influensiadu pa ses krénsa na Baal. Es ta kriditaba ma Baal éra dónu di séu i ma éra el ki ta daba txuba. Jeová ka kreba pa se povu ser nganadu pa kes ideia falsu la. Má simé, israelitas txeu bês, skodje adora Baal. (Núm. 25:3, 5; Juí. 2:13; 1 Reis 18:18 ) Nu ben odja kuzê ki Satanás faze pa el poi israelitas ta bira se skravu.
SATANÁS UZA TRÊS ARMADILHA PA NGANA KES ISRAELITA
7. Ki próva di fé israelitas pasa pa el kantu es entra na kel téra ki Deus prometeba es?
7 Primeru armadilha ki Satanás uza éra kel dizeju normal ki israelitas tinha di odja txuba ta kai i rega txon. Entri mês di abril i setenbru ta txobeba poku na kel téra ki Deus prometeba es. Pa israelitas viveba i pa ses plantason daba txeu kumida, ta dipendeba di txuba ki ta binha na mês di otubru. Satanás poi israelitas ta kridita ma es ta tinha txeu plantason si es sigiba kes kustumu di kes nason ki ta moraba pértu di es. Kes nason ta kriditaba ma ses deus sô ta mandaba txuba si es fazeba alguns tipu di serimónia. Txeu israelita ki ka tinha fé na Jeová kridita ma kel-la éra úniku manera di es ivitaba séka. Nton, es kaba pa faze adorason falsu pa kel deus Baal.
8. Kal ki é kel sugundu armadilha ki Satanás uza? Splika.
8 Satanás uza un sugundu armadilha pa ngana israelitas. El pruveta di kes dizeju mariadu. Pa kes nason adoraba ses deus, es ta fazeba kuzas nojéntu i konportamentu seksual mariadu. Na ses ténplu, mudjeris ku ómis ta fazeba prostituison. Es ta dexaba ómi ku ómi i mudjer ku mudjer faze séksu i otus tipu di konportamentu seksual mariadu. I pa es éra un kuza normal! (Deut. 23:17, 18; 1 Reis 14:24 ) Kes kananeu ta kriditaba ma si es fazeba kes serimónia, ses deus ta poba txon ta da txeu kumida. Txeu israelita xinti tentadu na faze kes serimónia di konportamentu seksual mariadu, i pur isu es skodje adora kes deus falsu. Má na verdadi, kes israelita bira skravus di Satanás.
9. Di akordu ku Oseias 2:16, 17, modi ki Satanás poi israelitas ta skese ken ki é Jeová?
9 Satanás uza un tirseru armadilha. El poi israelitas ta skese ken ki é Jeová. Na ténpu di proféta Jeremias, Jeová fla ma kes proféta falsu poi Se povu ta skese Se nómi ‘pamodi Baal.’ (Jer. 23:27) Ta parse ma povu di Deus para di uza nómi di Jeová i es troka-l pa nómi di Baal, ki siginifika ‘Dónu’ ô ‘Méstri’. Asi fika difísil pa israelitas sabe diferénsa entri Jeová i Baal. Nton, es kaba pa mistura kes serimónia di adorason pa Baal ku adorason pa Jeová. — Lé Oseias 2:16, 17 i nóta di rodapé.
ARMADILHAS KI SATANÁS TA UZA OJI
10. Ki armadilhas Satanás ta uza oji?
10 Oji Satanás ta uza kes mésmu armadilha. El ta uza alguns kuza pa el poi pesoas ta bira se skravus. El ta pruveta kes dizeju normal ki es ten, el ta insentiva-s pa faze konportamentu seksual mariadu i el ta faze di tudu pa el pô-s ta skese ken ki é Jeová. Primeru, nu ben odja modi ki Satanás ta poi pesoas ta pensa mariadu di Jeová.
11. Modi ki Satanás sta ta poi pesoas ta pensa mariadu di Jeová?
11 Satanás ta poi pesoas ta pensa mariadu di Jeová. Dipôs ki apóstlus di Jizus móre, alguns ki ta flaba ma es éra kriston, kumesa ta spadja ensinus falsu. (Atos 20:29, 30; 2 Tes. 2:3) Kes ki éra kóntra ensinus di Jizus kumesa ta sukundi di pesoas ken ki é úniku Deus di verdadi. Pur izénplu, es para di uza nómi di Deus na ses traduson di Bíblia i es prifiri uza otus palavra sima ‘Sinhor’. Kantu es tra nómi di Deus i es poi ‘Sinhor’, fika difísil pa kes algen ki ta lé Bíblia odja diferénsa entri Jeová i kes otu ‘sinhor’ ki Bíblia ta pâpia di es. (1 Cor. 8:5) Es uza kel mésmu palavra ‘Sinhor’ pa pâpia di Jeová i di Jizus. Di kel manera li ta fikaba difísil pa pesoas ntende ma Jeová i Jizus é ka mésmu algen. (João 17:3 ) Pamodi kel konfuzon li, dizenvolve ensinu di Trindadi, ki é un ensinu ki Bíblia ka ta inxina. Pur isu, txeu algen pasa ta kridita ma nu ka ta pode konxe Deus. Kel-li é un grandi mintira! — Atos 17:27.
Modi ki Satanás ta uza relijion falsu pa insentiva dizejus mariadu? (Odja parágrafu 12.)c
12. Kuzê ki relijion falsu ta insentiva, i sima sta na Romanos 1:28-31, kal ki é rezultadu?
12 Satanás ta pruveta di kes dizeju mariadu. Na ténpu di israelitas, Satanás uza relijion falsu pa insentiva konportamentu seksual mariadu. Oji, el ta faze mésmu kuza. Relijion falsu ta dexa i ti es ta insentiva pesoas pa ten konportamentu seksual mariadu. Rezultadu di tudu kel-li é ki txeu algen, ki ta fla ma es ta adora Deus, ta dexa di obi ku se leis sobri konportamentu ki sta klaru na Bíblia. Apóstlu Polu skrebe na se karta pa romanus kal ki é rezultadus di kel tipu di konportamentu ki relijion falsu ta dexa kontise. (Lé Romanos 1:28-31.) I entri kes kuza ‘ki es ka devia’ fazeba sta tudu tipu di konportamentu seksual mariadu i tanbê séksu entri ómi ku ómi i mudjer ku mudjer. (Rom. 1:24-27, 32; Apo. 2:20) Kel-li ta mostra ma é txeu inportanti nu sigi kes ensinu klaru ki sta na Bíblia!
13. Kal ki é kel otu armadilha ki Satanás ta uza?
13 Satanás ta pruveta di kes dizeju normal. É normal nos tudu nu krê kuida di nos nisisidadis i di nos família. I tanbê é normal nu krê dizenvolve alguns kapasidadi pa djuda-nu faze kel-la. (1 Tim. 5:8) Txeu bês, nu pode ganha alguns di kes kapasidadi óras ki nu ta bai skóla i nu ta studa dretu. Má nu debe toma kuidadu. Na txeu país, studantis ta prende txeu kuza ki ta djuda-s dizenvolve kapasidadi, má tanbê es ta prende sabedoria di mundu. Pur izénplu, skólas ta poi studantis ku dúvida si Deus ta izisti i pa ka mostra ruspetu pa Bíblia. Es ta fla ma tudu algen ki é intilijenti ta kridita ma vida kumesa através di ivoluson. (Rom. 1:21-23) Kes tipu di ensinu li ta bai kóntra ‘sabedoria di Deus’. — 1 Cor. 1:19-21; 3:18-20.
14. Kuzê ki sabedoria di mundu ta poi pesoas ta faze?
14 Sabedoria di mundu ka ta da valor i ti el é kóntra kes lei justu di Jeová. Envês di el djuda pesoas dizenvolve frutu di spritu di Deus, sabedoria di mundu ta poi pesoas ta faze ‘óbras di karni’. (Gál. 5:19-23) Pur isu, kes algen ta bira orgulhozu i es ta ‘ama sô ses kabésa’. (2 Tim. 3:2-4) Kes manera di ser li ta bai kóntra kuzê ki Deus ta spéra di se sérvus. El krê pa nu ser mansu i umildi. (2 Sam. 22:28) Má alguns kriston ki bai universidadi dexa sabedoria di mundu muda ses manera di pensa. Nu ben odja un izénplu ki ta mostra kuzê ki pode kontise.
Modi ki sabedoria di mundu pode konfundi nos manera di pensa? (Odja parágrafus 14 ti 16.)d
15-16. Kuzê ki bu prende di spiriénsa di un irman?
15 Un irman ki dja ten más di 15 anu na sirvisu pa ténpu interu fla: “Na tudu kes anu ki mi é batizadu, N leba i N obiba sobri kes prigu di bai universidadi, má N ka da atenson pa kes avizu. N ta pensaba ma kel konsedju ka éra pa mi.” Ki prublémas el pasa pa es? El fla: “N gasta txeu ténpu i forsa ta studa. N ka tinha ténpu pa fazeba orason pa Jeová sima N ta fazeba antis. N xinti kansadu dimás pa pâpia ku otus sobri Bíblia i pa pripara dretu pa runions. Kantu N da kónta ma kel ténpu ki N sta ta gastaba na faze kursu, sta ta prujudikaba nha amizadi ku Jeová, N sabia ma N tinha ki paraba. I é kel-la ki N faze.”
16 Ki rezultadu kel kursu tevi na manera di pensa di kel irman li? El fla: “N ten vergónha di fla ma kel kursu ki N skodje inxina-m konsentra na fadjas di otus algen, prinsipalmenti di nhas irmon ku irmans na kongregason. N fika sénpri ta spéra pa es faze más di ki kel ki es ta pode fazeba i N afasta di es. Leba ténpu pa N para di pensa di kel manera li. Kel spiriénsa ki N pasa pa el, mostra-m ma é prigozu ka obi ku kes lei ki nos Pai Jeová ta da-nu através di se organizason. Jeová konxe-m mutu más midjór di ki N konxe nha kabésa. N devia obiba ku el!”
17. (a) Kuzê ki bu debe sta disididu na faze? (b) Kuzê ki nu sta ben odja na kel otu studu?
17 Bu debe sta disididu na nunka ka dexa ‘filozofia i palavras sen valor’, di mundu di Satanás kontrola-u. Ka bu dexa Satanás ngana-u. (1 Cor. 3:18; 2 Cor. 2:11) Nunka ka bu dexa-l pô-u ta skese ken ki Jeová é di verdadi i modi ki el krê pa bu adora-l. Vive di akordu ku leis di Jeová. I ka bu dexa Satanás pô-u ta skese di konsedjus di Jeová. Má, kuzê ki bu debe faze si bu da kónta ma dja bu sta influensiadu pa manera di pensa di es mundu? Kel otu studu ta ben mostra-nu modi ki Palavra di Deus pode djuda-nu kaba ku ábitus i maneras di pensa, sikrê es sta ben finkadu na nos. — 2 Cor. 10:4, 5.
KÁNTIKU 49 Nu poi Jeová ta fika kontenti
a Satanás é méstri na ngana algen. Dja el konsigi poi txeu algen ta kridita ma es ten liberdadi, má na verdadi es é ses skravu. Na kel studu li nu sta ben odja alguns armadilha ki Satanás ta uza pa ngana algen.
b SPLIKASON DI DIZENHU: Israelitas sta ta anda ku kananeus i es sta ta pasa pa tentason di ba adora Baal i nvolve na konportamentu seksual mariadu.
c SPLIKASON DI FOTU: Un kartás di un igreja ki ta seta pa ómi ku ómi ô mudjer ku mudjer faze séksu.
d SPLIKASON DI FOTU: Un irman jóven ta studa na universidadi. El ku se kolégas di turma ta kridita na splikason ki ses profesóra ta da-s, ma siênsia i tekinolojia pode rezolve tudu prublémas di mundu. Dipôs, na Salon di Reinu, el sta sen interesi i ku dúvida.